kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav E.B , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx-x; põhiharidus; pensionär (xxxxxxxxxxxxxx% karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. § 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.B
järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus)
lg 1 alusel arvestada E.B eelvangistuses viibitud aeg 27.06.2017.a – 28.06.2017.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda E.B kandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust E.B suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui E.B ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena E.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus E.B süüditunnistamist
järgi ja karistamist 6kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvata eelvangistus 27.06.2017.a - 28.06.2017.a, so 2 päeva E.B kantud karistusaja hulka.
alusel jätta 5 kuu ja 28 päevane vangistuskaristus E.B suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.B ei pane 1 aasta pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta E.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Väljamõistmisele kuulub sundraha (1,5 kordne miinimumpalk) 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kanda menetluskuludesse määratud kaitsja Anu Viltile 81, 60 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu. KrMS § 180 lg 3 arvestades süüdistatava isikut (töövõimetuspensionär, tervislik seisund) ja resotsialiseerumisväljavaateid on menetluskulude täielik hüvitamine isikule ilmselt üle jõu käiv, mistõttu jätta pool sundrahast (352,50 eurot) riigi kanda. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 434,10 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav E.B aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav E.B, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. 3
Kohtu seisukoht menetluskulude osas E.B menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 81,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. E.B on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et E.B on töövõimetuspensionär, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus E.B sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades E.B varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 434,10 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.