← Eesti

1-22-4583/3

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht Kohtunik Sekretär Kriminaalasja number Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Tartu Maakohus 03. augustil 2022, Tartu kohtumaja

) § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg Illimar Asso, isikukood: 38612202710; elukoht: XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX; tõkendit kohaldatud ei ole; kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Anu Vilt riigi õigusabi korras (süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtuistungil) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2561 - 2565, § 248 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Illimar Asso

§ 424

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.08.

- 03.08.2022, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Illimar Asso 1 (ühe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – aadressil XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Illimar Assot läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.

§ 78

p 1 alusel hakata Illimar Asso katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli kontrollnõuded ja lisakohustus kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 3 alusel võtta lisakaristusena Illimar Assolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel on Illimar Asso kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1, 3, § 2562 lg 2 alusel välja mõista Illimar Assolt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada üheksakümmend

(490)eurot 50 senti ja kaitsjatasu 130 (ükssada kolmkümmend) eurot 60 senti, s.o kokku 621 (kuussada kakskümmend üks) eurot ja 10 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Illimar Assol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22), märkides viitenumbriks 99922700025610 ning selgituse “Illimar Asso, otsus nr 1-22-4583, menetluskulu“. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Riigi õigusabi kulust 107 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Illimar Assot süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX kella 17:24 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,06 mg/l kohta. Illimar Asso rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Sellega pani Illimar Asso toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva (01.08.

- 03.08.2022) ning ära kandmisele kuuluvaks 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui Illimar Asso ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Illimar Asso kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

§ 50lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud on Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 237,60 eurot, millest 130,60 eurot jääb süüdimõistetu kanda ja 107 eurot riigi kanda ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot ja mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Illimar Assolt välja menetluskulu summas 621,10 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Alar Häidberg tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning I. Asso süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav I. Asso kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja A. Vilt ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav I. Asso nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõus kokkuleppes toodud menetluskulude hüvitamise korra ja- suurusega. Prokurör A. Häidberg ja süüdistatav I. Asso jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning taotlesid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava I. Asso poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kiirmenetluse ja kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe kiirmenetluses järgides KrMS §-de 239 - 245 ja § 2561 - 2565 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I. Asso süüdi tunnistamiseks

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas I. Asso kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 237,60 eurot, millest 130,60 eurot jääb I. Asso kanda ja 107 eurot riigi kanda ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot, mida on KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendatud poole võrra summani 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I. Asso on taotlenud menetluses väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja riigi õigusabi tasu osaliselt riigi kanda jätmist. Võttes arvesse I. Asso varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg ja jätta osa kaitsjakuludest riigi kanda. Selliselt on menetluspooled ka kokku leppinud. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb välja mõista I. Assolt sundraha 490,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 130,60 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 621,10 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi õigusabi kulust 107 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.