KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5188 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kriminaala

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti M.E kinnipidamise päev, s.o

1. juuni
2. Maakohus kohaldas M.E-le tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Samuti mõistis maakohus temalt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 442,5 eurot. 3.
3. Maakohus leidis, et M.E-le süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti S AS-i avalduse ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt tuvastati M.E süüteo toimepanemise järgselt alkoholijoove. Need tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et M.E on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud M.E teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
4. M.E-le karistust mõistes leidis maakohus, et isiku süü võimaldab tema karistamist sanktsiooni alammäärale lähedase karistusega. Samas on aga M.E karistamine rahalise karistusega välistatud karistuse eesmärkidest ja tema isikust tulenevalt, mistõttu tuleb teda karistada vangistusega. Kuigi varastatu väärtus oli väike, tuleb arvesse võtta just seda, et M.E varastab süstemaatiliselt ning varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud. M.E on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, mis näitab, et ta ei ole senini mõistnud oma tegude tagajärgi ega tõsidust. Seetõttu nõuab ühiskonna õiglustunne, et süüdistatavat karistataks rangelt. Süüd kergendava asjaoluna tuvastas maakohus M.E puhtsüdamliku kahetsuse´. Lisaks aitas M.E menetlusele kaasa, andes üksikasjalikke ütlusi. Süüd raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes pidas maakohus kohaseks karistuseks 3 kuu pikkust vangistust, mida

§ 238lg 2 alusel tuleb kergendada 1/3 võrra.

Karistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, sest M.E ei ole sobiv isik üldkasulikku tööd tegema, sest ta ei suuda vabaduses õiguskuulekalt käituda. Ka karistuse tingimuslikku täitmisele pööramata jätmist ei pidanud maakohus võimalikuks, leides, et M.E-le katseaja kohaldamiseks puudub igasugune eripreventiivne eesmärk. Samuti oleks tema vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, sest M.E on varem juba reaalse vangistusega karistatud ning on põhjust arvata, et vabadusse jäädes jätkab ta kuritegude toimepanemisega. M.E pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud 2 käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kohus leiab, et M.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vaid reaalse vangistuse. 3.

1. Maakohus võttis M.E kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.
2. Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja. 4.
3. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja menetluskulude osas. Ta märgib, et tal puudub sissetulek. Ta saab menetluskulusid vastavalt graafikule tasuda üksnes juhul, kui talle mõistetud karistus asendatakse üldkasuliku tööga. Samuti märgib süüdistatav, et tunnistaja AK on tulenevalt oma puudulikust eesti keele oskusest süüteo asjaolud üles märkinud ebaõigesti ning ta soovib selle isiku vastu esitada tsiviilhagi. 4.
4. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist M.E-le mõistetud karistuse osas ja talle mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et M.E süü on väike, kuriteoga tekitatud kahju oli väike. Mõistetud vangistus on selgelt ebaproportsionaalne võrreldes toimepandud teoga. Ka tuleb arvestada, et M.E on enda süüd täies ulatuses tunnistanud ja kuriteo toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud. Üksnes M.E varasema karistatuse põhjal talle mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise välistamine on ebaõige. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et M.E ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonides esitatud taotlused karistuse kergendamiseks on perspektiivitud. M.E varguse eest mõistetud karistus jääb üksnes veidi üle sanktsiooni alammäära. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. M.E on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise 3 eest ka varem karistatud. Tema süü on maakohus asjakohaselt hinnanud väikseks, kuid seda just KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis. Sestap on asjakohatu välja tuua ka konkreetsel juhtumil varastatud väikest väärtust. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja tuvastatud on süüd kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlik kahetsus . Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
3. Süüdistatava seisukoht, nagu võiks ta menetluskulusid tasuda üksnes juhul, kui talle mõistetud karistus asendatakse üldkasuliku tööga, ei ole õiguslikult asjakohane argument, mille alusel võiks kaaluda maakohtu otsuse tühistamist. Süüdistataval ei ole õigust seada kohtule teo õigusjärelmite otsustamisel omapoolseid tingimusi. Samuti on õiguslikult asjakohatud süüdistatava etteheited seoses AK väidetava eksitusega süüteo koosseisu asjaolude ülestähendamisel ja seoses ebamäärase sooviga tema vastu tsiviilhagi esitada.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 72 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada.

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. 4