1-14-3268/259

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-14-3268 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Mark Dorožkovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mark Dorožkovi (Dorožkov; isikukood 34912120311) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas 20.06.
7. a otsusega Mark Dorožkovi kriminaalasjas nr 1-143268 KarS § 114 p 1 järgi 16 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 344 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 345 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. Kuritegude kogumis mõistis maakohus Mark Dorožkovile liitkaristuseks 16 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistuses viibitud aja 3 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi alates 18.12.2013 16 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 01.04.
9. Viru Vangla esitas 18.03.2022 Viru Maakohtule materjalid Mark Dorožkovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja prokurör ei toeta Mark Dorožkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
10. Viru Maakohus jättis 06.04.
11. a määrusega Mark Dorožkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 1 3.
12. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Mark Dorožkovi ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud, sh vastab vabanemisjärgne elukoht elektroonilise järelevalve nõuetele. Positiivsena tõi maakohus välja selle, et Mark Dorožkovil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta oli hõivatud tööga kuni
13. a, on osalenud resotsialiseeruvates vestlustes. Samas lõppes vaid vestlus majanduslike toimetulekuoskuste teemal positiivsena, kuivõrd isik eitas õigusrikkumiste toimepanemist ega pidanud ennast vägivaldseks inimeseks. Ka ei taganud varasemalt elukoha olemasolu tema õiguskuulekust. 3.
14. Mark Dorožkov kannab karistust julmal ja piinaval viisil vanaduspensioniealise isiku tapmise eest, samuti kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest (üritas, võltsides allkirja, välja petta korterit jm), milles ta ennast süüdi ei tunnista. Kuna isik oma süüd kuriteos ei tunnista ja üritab oma osalust võimalikult leebena näidata, näitab see, et ta pole senini teadvustanud toime pandud kuritegude raskust ja oma vastutust nende eest. Maakohus leidis, et kuigi süüdimõistetu väljendab kahetsust, ei saa rääkida reaalsest kahetsusest, kuna esitatud elulookirjelduses ta eitab selgelt ja kategooriliselt süüd ja kuriteo toimepanemist, väites, et on kaheksa aastat otsinud tulutult tõtt. Sellistel asjaoludel ilmselgelt puudub alus rääkida tema suhtes karistuse eesmärkide saavutamisest ja et Mark Dorožkovi poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemise võimalus oleks välistatud. Viimasele viitavad ka tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Kuriteod pani ta toime omakasu eesmärgil. Võimalik alus uue varavastase kuriteo toimepanemiseks on tal jätkuvalt olemas, sest Mark Dorožkovi varaline seisund ei ole kiita, tal on rahalisi kohustusi kokku üle 21 000 euro. Kui Mark Dorožkov on juba varem üritanud ületada oma majanduslikud raskused kuritegelikul teel (kelmusega, võltsimisega ja võltsitud dokumendi kasutamisega) ning vabaduses on tema sissetulekuallikaks vaid pension, siis majanduslike raskuste tekkimisel võib ta hakata toime panema uusi varavastaseid kuritegusid. 3.
15. Vangla iseloomustuses viidatakse ka, et Mark Dorožkov on kohati negatiivse hoiakuga ametnike suhtes. Oma elulookirjelduses räägib ta, et on eeskujuks vanglaametnikele (ehk justkui vanglaametnikud peavad õppima käituma tema – Mark Dorožkovi eeskuju järgi). See seab kahtluse alla tema võimekuse alluda kriminaalhooldaja kontrollile, mis on aga ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid tingimusi. Kui Mark Dorožkov ei pea ennast süüdlaseks, siis temalt ei saa oodata motiveeritust kriminaalhoolduse nõuete hoolikaks täitmiseks. Lisaks leidis maakohus, et isegi elektroonilist valvet kohaldades ei saa välistada Mark Dorožkovi poolt uute kuritegude toimepanemist, sest see seade võimaldab vaid fikseerida isiku viibimist määratud asukohas, kuid ei anna mingit infot selle kohta, millega isik tegeleb, kellega ta suhtleb, millises emotsionaalses seisundis ta on jne. Rehabilitatsioonikeskus ei ole kinnine asutus ning süüdimõistetul on võimalik sealt igal ajal lahkuda, mistõttu ei garanteeri miski, et ta jääb sinna ja allub pakutavatele teenustele. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 06.04.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse Mark Dorožkov, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 4.
18. Kokkuvõtvalt leiab Mark Dorožkov, et ei ole rahul maakohtu erapooliku määrusega ning ringkonnakohus saab parandada maakohtu määruses toodud vead. Mark Dorožkov märgib, et ta on leidnud kahetsuse ja väidab, et tunneb ennast süüdi (viimased kaks aastat, varasemalt oli 2 advokaatide ja tõendite, mida ei uuritud, mõju all). Vanglas läbiviidud vestlustel ei küsitud, kas ta on toime pannud õigusrikkumisi, tema eesti keele oskus on vaid B-tasemel ning vestluse läbiviijaga tekkis seetõttu arusaamatus selles osas, kas ta tunnistab enda süüd ja toimepandud õigusrikkumisi. Ta on elus käitunud vägivaldselt vaid ühe päeva, ülejäänud aja olnud eeskujuks. Lootuse Külas oodatakse teda. Soovib seal tööd teha ja majanduslikku olukorda parandada. Ta on kõige sobivam inimene vabanemaks Lootuse Külla. Kui ta rikuks seadusi, siis ta tuuakse tagasi vanglasse. Kohus ei tohi olla naiivne ja sõltuda vangla arvamusest. Ta on arenenud selle kaheksa aasta jooksul. Maakohtu kohtunik ei lugenud tema lisasid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Mark Dorožkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
21. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
22. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vastupidiselt Mark Dorožkovi seisukohale lisadega tutvumise osas, on maakohtu määruses märgitust näha, et maakohtu kohtunik tutvus süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega (s.o elulookirjeldusega), mistõttu on need etteheiteid asjakohatud. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et tutvus samuti Mark Dorožkovi poolt esitatud määruskaebusega täies mahus, käesolevas määrus sisaldab sellest lühikokkuvõtet.
23. Ringkonnakohus möönab, et Mark Dorožkovi iseloomustavad mitmed positiivsed aspektid. Vangistuse kestel on ta käitunud korrektselt – tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud majandustöödel ning läbinud vestlused majanduslike toimetulekuoskuste teemadel (02.
24. ja 01.03.2022), milles tagasiside on positiivne. See on tema esimene kriminaalkaristus. Vabanemise korral asuks ta elama MTÜ-sse Lootuse Küla ning hakkaks saama vanaduspensioni. Lisaks on Mark Dorožkov läbinud 03.
25. – 07.10.2020 vestlused suhete analüüsimiseks, arvestades toimepandud kuritegu, mis lõpetati, kuna süüdimõistetu ei tunnistanud selle teo toimepanemist. Samuti viidi 30.12.2020 läbi vestlused vägivaldse käitumise teemadel, kuid Mark Dorožkov ei näinud ennast vägivaldselt käituva isikuna ning eitas samuti kuriteo toimepanemist. Uuesti toimusid vestlused 06.01., 13.
26. ja 19.01.2022, mil Mark Dorožkov oli aktiivne arutleja ning tema arusaamad ühiskonnanormide ja reeglite täitmise vajalikkusest paranesid, millega vähenes ka uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk.
27. Vaatamata eeltoodule saa Mark Dorožkovi puhul pidada retsidiivsusriski piisavalt madalaks, et vabastada ta karistuse kandmiselt esimese võimaluse tekkimisel elektroonilise valve alla.
28. Mark Dorožkov on määruskaebuses palju kordi märkinud, et juba kaks aastat kahetseb ta kuritegude toimepanemist ja tunnistab oma süüd. Varasemalt uskus advokaate ja materjale, mis kinnitasid tema süüd, kuid kohtus neid ei uuritud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole siiski Mark Dorožkovi siira kahetsuse ja süü omaksvõtuga, vaid ta avaldab seda soovist ennetähtaegselt vabaneda. Esmalt kinnitab seda asjaolu, et
29. a veebruarikuus (u 2 kuud enne määruskaebust) esitas ta Riigikohtule taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, 3 et esitada teistmisavaldus, kuna ta ei ole temale süüksarvatud kuritegusid toime pannud, kohtuotsus põhineb oletustel. Väheoluline ei ole ka see, et maakohtule esitatud iseloomustusest (allkirjastatud 30.03.2022) on näha, et ta ei ole enda sõnul kunagi ühtegi seadust rikkunud ja ta on süütu süüdlane, kuna vaevleb vanglas teise inimese toimepandud kuriteo eest ning süüdistus tema vastu on uskumatu jama. Kuigi ta samas iseloomustuse märgib, et on aru saanud, et on süüdi, viitab ta PS §-le 22, mille järgi on ta süüdi just seetõttu, et tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohe pärast seda leiab ta taas, et oli ajal, mil toimus kaklus korteriomanikuga, omas kodus.
30. Kõik eelnev viitab sellele, et Mark Dorožkov ei pea ennast jätkuvalt kurjategijaks ning leiab, et kannab karistust alusetult. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada senist vangistuse mõju piisavaks olukorras, kus isik ei saa aru oma käitumise ebaõigsusest ja ei ole pärast kaheksat aastat võimeline võtma vastutust kuriteo toimepanemise eest. Kui süüdimõistetu ei saa aru, et tema teod väärivad karistust, siis ei ole ka temast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht märkimisväärselt vähenenud. Mark Dorožkovi väited selle kohta, et tema on kogu elu olnud eeskujulik kodanik ning tema elus on olnud vaid üks nn „must päev“, ei vasta tegelikkusele. Nii kannab ta vangistust 15.11.2013 toimepandud mõrva eest (sealjuures peitis ta koos kuriteokaaslasega 16.11.2013 õhtul kannatanu surnukeha) ning varasemalt, s.o
31. a maikuus (täpsemalt 17.
32. ja 31.05.2013) toimepandud kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Eelnimetatud kuriteod ei langenud ei ühele päevale ega olnud ka ajalises mõttes väga lähedased. Samuti ei pannud ta kuritegusid toime ühe ja sama isiku suhtes, ka kuriteokaaslased olid erinevad. Seega avaldus tema kuritegelik käitumine korduvalt ja mitme erineva õigushüve vastu.
33. Mark Dorožkovi määruskaebusest ilmneb, et süüdimõistetul on ilmselgelt kõrge enesehinnang, ta peab ennast teistest süüdimõistetutest ja ka temaga tegelevatest ametnikest (nt vestluse läbiviija) paremaks. Ta leiab, et ei kuulu vangla keskkonda, kus kõik teised temast erinevad (tal ei ole kurjategijatega samad väärtused). Ka leiab ta, et on abivalmis, hea südamega inimene, kaastundlik, vastutustundlik ning tal puudub külm krooniline ükskõiksus nagu ametnikel (lühiiseloomustus maakohtule). Arvestades toimepandud tegusid (suudab ettekavatsetult ja kooskõlastatult koos kuriteokaaslasega võtta vägivaldselt teiselt inimeselt elu, lisaks petta teiselt kannatanult võltsitud testamendi alusel välja korteri), ei ole selline hinnang adekvaatne.
34. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Mark Dorožkovi kõrge enesehinnang võib saada takistuseks kriminaalhoolduse läbiviimisel, ka rehabilitatsioonikeskuses ametnikega suhtlemisel ja reeglitele allumisel. Seda ennekõike olukorras, kus Mark Dorožkov vaid sõnades väljendab kahetsust ja süüd, kuid tegelikult ei pea ennast kuritegude toimepanemise eest vastutavaks ning leiab, et väidetavalt mitteuuritud ja tema käitumist õigustavate tõendite põhjal, ei oleks teda süüdi mõistetud. Ainuüksi oht, et karistus uuesti täitmisele pööratakse, ei ole piisav tagatis, et süüdimõistetu suhtumine ametnikesse muutuks ja ta suudaks järgida nende ettekirjutusi. Sellele viitab ka asjaolu, et Mark Dorožkov otsib vabandusi, miks vanglas läbiviidud vestluste tulemused ei olnud positiivse tagasisidega, märkides, et tegemist oli noore naisega, kes sai valesti aru, ning temalt ei küsitud otsesõnu, kas ta on õigusrikkumisi toime pannud.
35. Mark Dorožkov ise leiab, et tema haritus ja staatus (laevakapten), samuti pikaaegne seadusekuulekas eluviis, on tegurid, mis näitavad, et ta ei pane uusi kuritegusid toime. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuna ükski neist ei hoidnud varem kuritegusid ära (vt määruse p 11). Rasked kuriteod pani ta toime 64-aastasena, mistõttu ei välista ka tema vanus 4 ega tervis uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse andmetel Mark Dorožkov kroonilisi haigusi ei põe, psühhiaatrilisi probleeme tal pole ning kinnipeetav peab enda tervislikku seisundit rahuldavaks.
36. Arvestades seda, et kelmuse ja dokumentidega seotud kuriteod pani ta toime varalise kasu saamise eesmärgil, tuleb kohtul kaaluda, milline on risk tulenevalt tema majanduslikust seisundist. Mark Dorožkov oli juba kuritegude toimepanemise ajal vanaduspensionär. Tema sissetulekuks oleks vanaduspension ning tõenäosus asuda tööle, et tagada endale hea majanduslik toimetulek, on pigem väike. Samas on Mark Dorožkovil täitmata rahalisi nõudeid üle 21 000 euro, vabanemisfondis vaid 3,41 eurot. Seega ei ole välistatud, et vabanemisel võib tal tekkida rahalisi raskusi, mida soovib likvideerida ebaseaduslikul teel, kuivõrd legaalsed sissetulekud ei ole selleks piisavad.
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi Mark Dorožkovi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei kaalu see üle ohtu, et vabanedes võib ta toime panna uue raske või varavastase kuriteo. Ringkonnakohus rõhutab, et kuivõrd Mark Dorožkov on toime pannud väga raske kuriteo, peavad temast tulenevad riskid olema märkimisväärselt madalad, et teda ennetähtaegselt kinnipidamisasutusest vabastada. Arvestades ennekõike Mark Dorožkovi suhtumist kuriteo toimepanemisse, tema kesist majanduslikku olukorda ning vajadust mõjutada teda veel läbi erinevate vestluste ja sotsiaalprogrammide, mis seni ei ole piisavat mõju avaldanud, ei saa pidada seda riski niivõrd väikeseks. Samuti ei ole alust arvata, et Mark Dorožkov suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid. Seetõttu jääb ta ennetähtaegselt vabastamata.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
39. aprilli
40. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5