1-19-6147/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6147 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. juuni 2022 määrus Roman Skorohodovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Skorohodov (isikukood 37412240311) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2022 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 129 (sada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sh käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot 60 senti, vandeadvokaat Marko Paabumetsale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista süüdimõistetu Roman Skorohodovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest 129,60 eurot, riigituludesse. Süüdimõistetu Roman Skorohodovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 24.09.2019 otsusega karistati Roman Skorohodovit KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuu 28 päeva vangistust võrra ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 13.05.2019 ja lõpp 11.12.
9. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määrusega jäeti R. Skorohodov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, kuid täitmata on vabastamise materiaalsed eeldused. 2.
10. Vangistuses on olnud positiivne see, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides ning tema käitumine on olnud õiguskuulekas. Lisaks on R. Skorohodovile vabanemisel tagatud elukoht ja ema toetus. R. Skorohodovil on ka garanteeritud sissetulek, sest ta on töövõimetuspensionär. 2.
11. R. Skorohodovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglakaristust kannab ta üheksandat korda. Viimane karistus on mõistetud raske isikuvastase kuriteo eest ja see on toimepandud katseajal. Maakohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine õiguskorda on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab R. Skorohodovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. 2.
12. Süüdimõistetul on terviserike, mille tõttu on liikumine raskendatud. Maakohus leiab, et see ei välista uute kuritegude toimepanemise ohtu, sest liikumist raskendav terviserike tabas R. Skorohodovit juba
13. aastal. Vaatamata tervise halvenemisele jätkas süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. 2.
14. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta ei saa vanglas tervise parandamiseks kõiki vajalikke teenuseid. Maakohus leidis, et see ei ole aluseks isiku vangistusest ennetähtaegselt vabastamiseks, sest ravi on talle tagatud ka vanglas ning ka vabaduses olevatele inimestele ei ole kõikvõimalikud soovitud raviteenused kättesaadavad. 2.
15. R. Skorohodovil on kalduvus tarvitada narkootilisi aineid, viimati tarvitas kanepit igapäevaselt. Narkootiliste ainete tarvitamist kinnitas ta ka kohtuistungil. Kinnipeetav on arvamusel, et kanep on teatud/väikestes kogustes tervisele kasulik ning leiab, et marihuaana päästis tema elu peale insulti. Maakohus jõudis järeldusele, et kinnipeetav on teadvustanud endal narkootiliste ainete tarvitamise probleemi olemasolu ja soovib nende tarvitamisest edaspidi hoiduda ning selline muutus iseloomustab süüdimõistetud positiivselt. Samas ei ole tekkinud veendumust, et R. Skorohodovil oleks soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda, sest motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus narkootilisi aineid tarbida ei ole võimalik. Vabaduses, kus tal tekib taas võimalus mõnuaineid tarbida, võib suhtumine muutuda. 2.
16. Maakohus asus seisukohale, et R. Skorohodovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. R. Skorohodovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Määruskaebus
17. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Skorohodovi vabastamist vangistusest enne tähtaega. 3.
18. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult tuginenud vaid süüdimõistetu isikule ja tema varasemale elukäigule ning jätnud tähelepanuta positiivsed momendid, mis on tekkinud just viimase karistuse kandmise ajal. 3.
19. Määruskaebuses on välja toodud, et süüdimõistetu on loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest ning asjaolu, et ta ei loobunud nendest enne vangistust ei anna alust arvata, et kinnipeetava vabaduses nende tarvitamist jätkaks. 3.
20. Kaitsja leiab, et R. Skorohodovi puhul ennetähtaegne vabanemine ja käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste määramine on tagatised, mis aitavad narkootikumidest tulenevate uute kuritegude riski piisavalt vähendada. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu puhul on karistus oma eesmärgi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt põhjusel, et süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. 3.
21. Määruskaebuses on jõutud seisukohale, et R. Skorohodovi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta tehtud otsus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel. Samuti on maakohtu põhjendused formaalsed ega ole piisavalt põhjendatud.
22. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Skorohodov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, sest määruses esitatud faktid ei vasta tõele. Kinnipeetav toob määruskaebuses välja, et kahetseb toimepandud tegu ning on enda arvates piisavalt karistust kandnud. Lisaks on teda ootamas haige ema ja ka tema enda tervis on probleemne. R. Skorohodov leiab, et on mõistnud oma vigu ja õppinud elama seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. R. Skorohodovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus R. Skorohodovit vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa R. Skorohodovit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
25. Ebaõige on kaitsja seisukoht, et maakohus jättis tähelepanuta R. Skorohodovit karistuse kandmise ajal positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohus arvestas, et R. Skorohodovi käitumine on olnud vangistuse ajal õiguskuulekas, ta on läbinud sotsiaalprogrammid, teadvustab oma probleemi narkootiliste ainete tarvitamisega ning on motiveeritud neist edaspidi loobuma. Viimati nimetatu on eriti oluline, kuna narkootikumide tarvitamine on varem soodustanud R. Skorohodovi õigusvastast käitumist. Siiski on põhjendatud kohtu kahtlus, kas R. Skorohodov tõesti suudaks vabaduses narkootikumidest täielikult hoiduda. Nimelt on vanglas lihtne teha positiivseid plaane ja lubada edaspidi narkootikumidest hoiduda – vanglas ei ole narkootikumid üldiselt kättesaadavad. Vabaduses, kus ligipääs narkootikumidele on tunduvalt laialdasem, ei pruugi nende plaanide elluviimine olla enam sama lihtne. Kuna enne praegust vangistust tarvitas R. Skorohodov narkootikume igapäevaselt ning ta ise on tunnistanud, et tal oli tugev tahtmine narkootikumide tarvitamise järele ühes nõrgenenud võimega sellist tarvitamist kontrollida, siis on väga suur risk, et vabaduses võib R. Skorohodov naasta varasema pahe juurde. Tõsi, vanglas on ta läbinud sõltuvuskäitumisega seonduva sotsiaalprogrammi, kuid vangla iseloomustuse kohaselt seadis ta programmile eesmärgiks vaid vähendada kanepi tarvitamist ja eesmärgi saavutamise kohta ütles, et ei soovi enam nii palju kanepit suitsetada. Ka pärast sotsiaalprogrammi läbimist toimunud kanepi töövihiku analüüsi käigus avaldas ta, et peab kanepi tarvitamist vähendama ning et väikestes kogustes on kanep tema hinnangul tervisele kasulik. Kuigi maakohtu istungil avaldas R. Skorohodov, et on motiveeritud narkootikumidest täielikult loobuma, siis paraku jääb tema eelnevate avalduste valguses kahtlus, kas täieliku loobumise soov on siiras või kantud üksnes eesmärgist soodustada seeläbi oma ennetähtaegset vabastamist. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et vangla iseloomustuse kohaselt käis R. Skorohodov vabaduses sõltlastega tegeleva Convictuse nõustamisel ja sai sealt enda sõnul teadmisi juurde, kuid sellest ei piisanud tema tarvitamiskoguste vähendamiseks. Seetõttu ei saa kindel olla, et vajalikku mõju narkootikumidest loobumiseks saab loota ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammist. Narkootikumide tarvitamise jätkamisega kaasneb aga reaalne oht R. Skorohodovi kuritegeliku käitumise jätkamiseks.
26. Lootma ei saa jääda sellelegi, et praegune vangistus üksi on R. Skorohodovit mõjutanud: vangistust on ta korduvalt kandnud varemgi, kuid sellele vaatamata õigusvastast käitumist jätkanud. Ka ei ole veendumust, et R. Skorohodovit distsiplineerib ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Seda põhjusel, et viimase kuriteo pani R. Skorohodov toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal, mil ta oli samuti allutatud käitumiskontrollile. Et siis katseaeg ja käitumiskontroll R. Skorohodovit ei distsiplineerinud, ei pruugi need seda teha nüüdki. Ka ei saa käitumiskontroll iseenesest tagada, et R. Skorohodov ei jätka narkootikumide tarvitamist. Tõsi, sellele eesmärgile võiks kaasa aidata narkootikumide tarvitamise keelamine. See keeld võiks aga olla R. Skorohodovi senist tausta arvestades liig, ta ei pruugi seda keeldu järgida suuta ja riik ei saa nõuda inimeselt käitumiskontrolli raames ka võimatut.
27. Viimaks ei saa arvestamata jätta sedagi, et R. Skorohodov kannab liitvangistust raskete kuritegude toimepanemise eest: narkootikumide suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja raske tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib R. Skorohodovilt ka tulevikus karta väga raskete kuritegude toimepanemist. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks olema (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
28. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). Kuna R. Skorohodovi puhul on jätkuvalt arvestatav oht kuritegude toimepanemise jätkamiseks, siis ei saa teda ennetähtaegselt vabastada. Vabastamist ei saa põhjendada ka asjaolu, et väidetavalt on R. Skorohodovi haige ema teda ootamas ning R. Skorohodovi endagi tervis ei ole korras. Kuna Eesti on sotsiaalriik, saab R. Skorohodovi ema vajadusel pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole. R. Skorohodov saab aga elementaarset arstiabi ka vangistuse kandmise ajal ning ei ole mingisugust põhjust arvata, et tervisliku seisundi tõttu oleks vangistus talle ebainimlikult piinav. Ka ei ole alust järeldada, et tervisliku seisundi tõttu ei oleks R. Skorohodov enam võimeline kuritegusid toime panema – nagu maakohus asjakohaselt viitas, tabas liikumist raskendav terviserike R. Skorohodovit juba enne viimaste kuritegude toimepanemist ja siis tema terviseseisund kuritegude toimepanemist ei takistanud.
29. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
30. juuni 2022 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
31. Süüdimõistetu kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele 60 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb tasu 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas