← Eesti

1-21-1885/118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-21-1885 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Silver Nava süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. aprilli
  3. a otsus Apellatsioonide esitajad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak; Silver Nava kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak Süüdistatav Silver Nava (endise nimega Silver Kallas) Isikukood 38006134913, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kriminaalkorras karistatud elukoht: XXX Süüdistatava kaitsja Vandeadvokaadi abi Anne Vissak Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3, muuta Tartu Maakohtu
  5. aprilli
  6. a otsuse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused, milles on tuginetud kahju hüvitamist välistava asjaoluna Silver Nava varasemale iseloomustavale teabele (pakku minemise ohule).
  7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  8. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.
  9. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 388,80 eurot, sh käibemaks 64,80 eurot, vandeadvokaadi abi Anne Vissaku poolt Silver Navale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  10. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. I. SÜÜDISTUS
  11. Silver Nava (endise nimega Silver Kallas) süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Täpsemalt heidetakse talle ette järgnevate tegude sooritamist. 1.
  13. septembril 2020 omandas ta Tallinnas Sõle tänaval Aleksei nimelise isiku käest ebaseaduslikult vähemalt 61,13 grammi gammabutürolaktooni (GBL), mis leiti ja võeti ära aadressil XXX Tartu linn
  14. septembril 2020 toimetatud läbiotsimisel. 1.
  15. Ajavahemikul
  16. juunist 2020 kuni
  17. septembrini 2020 omandas ta Tallinna linnas Sõle tänaval Aleksei nimelise isiku käest ebaseaduslikult kahel esimesel korral 2 grammi ja viimasel korral (s.o
  18. septembril 2020) 3 grammi amfetamiini. 1.
  19. Eeluurimisel tuvastamata asjaoludel ja kohas omandas ta ebaseaduslikult vähemalt 5 grammi amfetamiini, mida andis kahel korral edasi O.T. ile Tartu linnas Ülikooli tänaval
  20. aasta juulis ja/või augustis, esimesel korral 2 grammi ja teisel korral 3 grammi. II. MAAKOHTU OTSUS
  21. Tartu Maakohtu
  22. aprilli
  23. a otsusega mõisteti Silver Nava talle etteheidetud süüdistuses õigeks. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõetult järgmised.
  24. Kuivõrd prokurör loobus süüdistuse osast, mis käsitleb enne
  25. septembrit 2020 kahel korral 2 grammi amfetamiini soetamist, tuleb Silver Nava neis episoodides õigeks mõista.
  26. Silver Nava on tarvis õigeks mõista süüdistuse selleski osas, mis käsitleb 5 grammi amfetamiini omandamist (tuvastamata asjaoludel ja kohas) ning selle O.T. ile edasiandmist. Seda seepärast, et kuriteosündmus pole tõendatud: edasiantud aine polnud ei amfetamiin ega ükski teine narkootiline või psühhotroopne aine.
  27. Niisamuti langeb kuriteosündmus ära osas, mis käsitleb
  28. septembril 2020 kolme grammi amfetamiini omandamist. Tegemist polnud mitte puhta amfetamiiniga, vaid seda sisaldava pulbriga, mille Silver Nava soetas omatarbeks, mitte aga edasiandmiseks. Kuna ainekogus polnud piisav vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, ei ole narkootilise aine kogus suur. Seetõttu tuleb Silver Nava selleski süüdistuse osas õigeks mõista.
  30. septembril 2020 Tartus aadressil XXX läbiotsimiselt leitud GBL-i osas märkis maakohus kokkuvõtlikult järgmist. GBL-iga täidetud plastpudelilt (selle korgilt ja suult) tuvastati DNA-analüüsiga DNA-täisprofiil, mis on pärit mitmelt isikult. Sellest segaprofiilist eristati peamine DNA-profiil, mis langeb kokku Silver Nava DNA-ga. Tõenditest nähtub seegi, et esialgu asus GBL-i sisaldav väike plastpudel läbiotsitud korteri koridoris asuva laua peal. Kuna see oli kõigile korteris viibijatele vabalt nähtav ja kättesaadav, võis see paljudele näppu jääda. Säärases olukorras, kus GBL-i sisaldavat pudelit võis puutuda kes tahes, ei piisa üksnes pudelilt leitud DNA-st Silver Nava süüstamiseks.
  31. Puuduvad teisedki veenvad ja usaldusväärsed tõendid, mis viitaksid, et just Silver Nava käitles ebaseaduslikult GBL-i. Kriminaalasjas pole senini üheselt teada, kes ja millistel asjaoludel kõnealuse GBL-iga täidetud väikese plastpudeli korterisse tõi. Tunnistajate E.T. i 2 E.T. ja K.H. i ning süüdistatava Silver Nava ütlustest seda otseselt ei nähtu. Tunnistaja K.R. i ütluste kohaselt tõi GBL-i sisaldava pudelikese korterisse tema sõber S.H. , kes kasutas seda auto puhastamiseks, kuid jättis selle korterist lahkudes maha. Viimane on aga tänaseks surnud, mistõttu küsitleda teda enam võimalik ei ole. Asjas on tehtud küll DNA-ekspertiis, kuid üksnes selle tulemuse põhjal pole võimalik süüdimõistvat otsust langetada. Et pudel asus korteri läbikäidavas kohas, võis Silver Nava seda puudutada kogemata. Seega pole veenvalt tuvastatud, kes 61,13 g GBL-i ebaseaduslikult käitles.
  32. Maakohus jättis rahuldamata Silver Nava taotluse, milles ta soovib mittevaralise kahju hüvitamist vahi all viibitud aja eest ning põhjendas seda selliselt.
  33. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 8 lg 1 p-s 2 on sätestatud, et isikul ei ole õigust nõuda vahi all viibitud aja eest kahju hüvitamist olukorras, kus ta on end rõõnanud või pakku läinud. Silver Nava puhul on täidetud mõlemad alternatiivid.
  34. Nimelt süüstas Silver Nava end GBL-i ebaseaduslikus käitlemises, võttes kohtueelses menetluses enda peale süü selles, et omandas
  35. septembril 2020 Tallinnas lisaks kolmele grammile amfetamiinile veel ka süüdistuses märgitud 61,13 grammi GBL-i, kuigi tegelikkuses ta seda ei teinud. Silver Nava ütlustest nähtuvalt läks ta taolise eneserõõna peale välja enda olukorra kergendamiseks, saavutamaks seeläbi kergem süüdistus.
  37. juuni
  38. a Tartu Maakohtu määrusega pöörati Silver Nava suhtes täitmisele kriminaalasjas nr 1-17-4717 ära kandmata karistuse osa.
  39. oktoobri
  40. a Tartu Maakohtu määrusega kuulutati Silver Nava tagaotsitavaks.
  41. oktoobril 2020 toimetati Silver Nava karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Kui
  42. veebruaril 2021 sai Silver Naval viimane karistus kantud, kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist, mille üheks aluseks oli kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht. Viimast põhjendas eeluurimiskohtunik muu hulgas sellega, et ta ei ilmunud vanglasse, mistõttu tuli ta tagaotsitavaks kuulutada. III. APELLATSIOONID
  43. Tartu Maakohtu
  44. aprilli
  45. a otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Ülle Hõrak, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist osas, millega Silver Nava mõisteti õigeks 61,13 grammi GBL-i ebaseaduslikus käitlemises. Prokurör palub Silver Nava tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ning karistada teda kaheaastase vangistusega. Apellatsiooni põhiväide seisneb selles, et kohus on andnud tõenditele ebaõige hinnangu, mistõttu ei vasta kohtu järeldused faktilistele asjaoludele. Prokuröri argumendid on lühidalt järgmised. 12.
  46. Esmalt ei ilmne uuritud tõenditest see, et korterist käinuks läbi palju rahvast. Ekspertiisiaktis toodust tuleneb, et GBL-i pudeli valdajaks sai kõigi teiste isikute hulgast olla üksnes Silver Nava. 12.
  47. Silver Nava ütlused on ebausaldusväärsed – kui eeluurimisel tunnistas ta GBL-i omandamist, siis kohtus rääkis ta teist juttu. Seetõttu tuleb need tõendikogumist välja jätta. Muu hulgas on kohus tuginenud lubamatule tõendile, s.o Silver Nava
  48. novembri
  49. a kahtlustatavana ülekuulamise protokollile, mille vastuvõtmist taotles süüdistatava kaitsja. Vastavalt KrMS §-le 296 lg 1 võib kohus võtta vastu dokumendi, arvestades KrMS §-des 2891, 2901, 292 ja 294 sätestatud piiranguid. Käesoleval juhul ei esine aluseid, mis võimaldanuks kohtul ülekuulamise protokoll tõendina vastu võtta. 3
  50. Apellatsiooni esitas ka süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, taotledes kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata Silver Nava taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaitsja palub teha uus otsus, millega rahuldataks Silver Nava taotlus kahju hüvitamiseks. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud põhjendamatult Silver Navale süüteomenetluses tekitatud kahju välja mõistmata. Apellatsioonis esitatud argumendid on kokkuvõtlikult sellised. 13.
  51. Kuna Silver Nava viibis 449 päeva vahi all, mille kestel kohaldati tema suhtes suhtlemispiiranguid, on tal tekkinud kahju. Vahi all viibimise ajal võimaldati tal suhelda vaid oma abikaasa M.N. ga. Silver Naval polnud võimalik osaleda tööhõives ega realiseerida erinevaid põhiseadusega garanteeritud vabadusi. Vabadusõiguse riive on üks ulatuslikumaid isikuõiguse riiveid. 13.
  52. Maakohus on asunud seisukohale, et ühe põhjusena välistab hüvitise saamise see, et Silver Nava läks pakku. Kohtu etteheide pakkumineku kohta on seotud mittesaabumisega eelmisele karistuse kandmisele. SKHS § 8 lg 1 p-st 2 tuleneb üheselt, et mainitud sättes on silmas peetud pakkuminekut, mis on seotud selle konkreetse menetlusega, mitte isiku varasema käitumise pinnalt tehtud järeldusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole Silver Nava pakku läinud, on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust – toodud alus ei välista Silver Navale hüvitise väljamõistmist. 13.
  53. Maakohus on asunud seisukohale, et Silver Navale tuleb jätta hüvitis välja mõistmata ka põhjusel, et ta rõõnas end. Samas polnud tegemist mitte eneserõõna vaid surve all tehtud käitumisvalikuga. Isegi juhul, kui Silver Nava tegevust käsitleda eneserõõnana, tuleb arvestada, et Silver Nava vahistamisel oli talle esitatud kahtlustuse maht suurem – lisaks GBL-i käitlemisele kahtlustati teda ka 7 grammi amfetamiini omandamises ja 5 grammi amfetamiini edasiandmises. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  54. Kohtukolleegium leiab, et Tartu Maakohtu
  55. aprilli
  56. a otsus on seaduslik ja põhjendatud, kuid sellest tuleb välja jätta argumendid, mis käsitlevad Silver Nava pakku minemise ohtu. Muus osas tuleb kohtuotsus jätta muutmata. Apellatsioonides esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ei Silver Nava õigeksmõistmises ega talle vahi all viibitud aja eest hüvitise maksmata jätmises. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu kordamata maakohtu otsuse põhiosa asjaolud, vastates käesolevalt üksnes apellatsioonides tõstatatud küsimustele.
  57. Prokurör vaidlustab kohtuotsusest vaid üht süüdistusepisoodi, mis puudutab GBL-i omandamist. Viimase puhul pole vaidlust selles, et Tartust, XXX korterist number X toimunud läbiotsimiselt leiti plastmasspudel, mis sisaldas 61,13 grammi GBL-i. Selge on seegi, et Silver Nava oli üks nendest, kes pudelit käes hoidis: DNA-ekspertiisist nähtub, et pudelisuult ja selle korgilt leitud segaprofiilist eristatud peamine DNA-profiil langeb kokku Silver Nava omaga. Niisiis seisneb apellatsioonimenetluse põhiküsimus peaasjalikult selles, kas kõnealuse pudeli omandajaks ja korterisse toojaks oli Silver Nava, nagu seda on väidetud süüdistusaktis.
  58. Niisuguse küsimuse lahendamiseks tuleb hinnata süüdistatava ja tunnistajate ütlusi ning kõrvutada neid omavahel. Selleks asub ringkonnakohus neid põgusalt refereerima. 4
  59. Silver Nava tunnistas kohtuistungil, et viibis Tartus XXX korteris ning tarvitas seal ka narkootikume (kd 3, tl 78). Uimasteid on ta pruukinud aastast
  60. Kuigi mõnel korral on ta proovinud ka GBL-i, pole see talle meeldinud. Ei välista, et tarbis seda (GBL-i) ka
  61. septembril
  62. (kd 3, tl 81) Prokuröri küsimusele, kus kohast võis GBL pärineda, süüdistatav vastata ei osanud. S.H. nimi ei ütle talle midagi, pole seda kuulnudki. (kd 3, tl 83) Seega vaidleb Silver Nava talle esitatud süüdistusele vastu.
  63. Prokurör peab Silver Nava ütlusi ebausaldusväärseteks ja leiab, et need tuleks tõendikogumist välja jätta. Niisuguse arusaamaga kohtukolleegium aga kaasa ei lähe. Iseenesest on tõsi, et Silver Nava kohtuistungil esitatud ütluste ja eeluurimisel antud seletuste vahel on täheldatav vastuolu: kui kahtlustatavana ülekuulamisel võttis Silver Nava süü omaks ning väitis, et GBL-i soetas ta
  64. septembril 2020 Tallinnast, siis kohtus asus ta enda süüd eitama. Niisugust diametraalset vastuolu põhjendas ta selliselt: „Enne ülekuulamist uurija ütles, et see lg 2 kaob ära, kui võtad GBL-i enda peale. Lähed lg 1-ga ja saad miinimumpaketi.“ Niisiis väidab süüdistatav, et võttis süü omaks üksnes eesmärgiga pälvida leebem karistus. Kaude toetab süüdistatava versiooni ka tema esialgse kahtlustuse sisu, milles heideti talle ette grupilist ning korduvat suures koguses narkootiliste ainete käitlemist (kd 3, tl 72-73). Siinkohal jääb ainetuks prokuröri vastuväide, nagu oleks kahtlustatavana ülekuulamise protokolli fragmendi näol tegemist lubamatu tõendiga. Kuna kohtule esitati protokolli sissejuhatus ning kahtlustuse sisu käsitlev osa, kätkevad need endas vaid teavet varasema kahtlustuse sisust ega sisalda endas vähimalgi määral Silver Nava ütlusi. Sel põhjusel on tegemist lubatava tõendiga. Ehkki kohtukolleegium Silver Nava ütlusi tõendikogumist välja ei jäta, tuleb siiski möönda, et kriminaalasja lahendamise osas need kuigivõrd suurt tõendamisväärtust ei oma – ühtegi aktiivset kaitseväidet ta esitanud ei ole. Süüdistatav möönab peaasjalikult vaid seda, et võis pudelist GBL-i tarvitada. Eelöeldu küll selgitab, kuidas tema jäljed võisid pudelile jääda, kuid ei anna aimu, kes selle pudeli endaga kaasa tõi.
  65. Tunnistaja K.R. i sõnutsi on Silver Nava korterit (Tartu, XXX) külastanud. Väidab, et see võis olla üks päev enne tema kinnipidamist. Küsimusele, kellele kuulus korterist leitud GBL-iga täidetud plastikpudel, vastas tunnistaja nii: „See kuulus minu sõbrale S.H. le, kes jättis selle tegelikult esikusse laua peale. Ta kasutas seda veega lahjendatult kroompindade ja velgede puhatuseks. Ta unustas selle sinna. Siis oli E võtnud selle ja pannud kuskile kapi otsa.“ Et pudel just S.H. le kuulus, oli tunnistaja S lt endalt kuulnud. Viimasega suhtles tunnistaja telefonitsi ajal, mil ta oli vanglas. K.R. i teada S.H. ja Silver Nava teineteist ei tundnud ning korteris kokku ei trehvanud – nad käisid seal erinevatel aegadel. (kd 3, tl 14-15)
  66. Säärast versiooni GBL-i päritolu osas prokurör usutavaks ei pea, kuna eeluurimisel K.R. seda ei esitanud. Tekkinud vastuolu põhjendas tunnistaja sellega, et S.H. ga suhtles ta alles pärast ülekuulamise toimumist. Kohtukolleegiumi hinnangul kõlab K.R. i selgitus loogiliselt ning olemasolevate tõenditega pole seda võimalik ümber lükata. Täiendavat selgust ei saa tuua ka S.H. ülekuulamisega, kuna tänaseks on ta surnud (kd 3, tl 70).
  67. Tunnistaja E.T. selgitas, et oli aadressil XXX asuva korteri üürnik. Kohtuistungil meenutas ta juhtunut nii. Läbiotsimisele eelneval päeval märkas vaidlusalust plastmasspudelit asetsemas laua peal, kust ta tõstis selle kapi otsa. Mil moel ja kelle kaudu see pudel korterisse sai, tunnistaja kohtus öelda ei osanud. Prokurör täheldas selles osas olulist vastuolu, kuna eeluurimisel pakkus tunnistaja, et pudelikese tõi korterisse kas Silver Nava või K.R. . Seetõttu avaldas prokurör tunnistaja poolt eeluurimisel sõnatud lause: „Mina tõstsin selle sinna neljapäeva õhtul peale seda, kui K ja Silver tulid korterist läbi ja jätsid selle kapi peale.“ Ehkki tunnistaja tõdes, et ütluste andmist võis mõjutada tema narkojoove, viitavad tema kohtueelsel 5 uurimisel antud tunnistused sellegipoolest üheselt, et pudeli toojateks pakkus ta tõsimeeli Silver Nava ja K.R. i: „Ma rääkisin Silveriga ja küsisin tema käest, et mis pudelit te siia jätsite ja ta ütles, et K unustas selle maha.“ Avaldamiste tulemusena tõdes E.T. , et juhtunust tal suurt midagi meeles ei ole. (kd 3, tl 49) Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et niisuguste põhimõtteliste vastuolude tõttu ei saa tunnistaja ütlusi GBL-i pudelisse puutuvas osas usaldusväärseks lugeda. Sel põhjusel tuleb need tõendikogumist välja arvata.
  68. Teisalt ei tule E.T. i ütlusi kõrvale jätta täies ulatuses – vasturääkivused GBL-i pudeli saamisloost ei kõiguta kuidagiviisi tema selgitusi, mis kirjeldavad korteri olmetingimusi. On usutav, et aja jooksul külastas korterit mitmeid inimesi. Nii on E.T. selgitanud, et elamispinnal viibisid lisaks talle endale ja tema tuttavatele ka täiesti võõrad inimesed (kd 3, tl 48). Sarnasele tõdemusele jõudis ka Silver Nava, avaldades arvamust, et: „See korter oli täielik narkourgas. /---/ “ (kd 3, tl 81). K.R. i sõnul väisas korterit isegi üürnik E.T. i jaoks võõras S.H. . Järeldusele, et korteris viibis mitmeid inimesi, viitavad ka korterist leitud suur kogus narkootikume, süstlad ja soonkinnisega kotid. Tõika, et korteri uksed olid n-ö kõigile avatud, ilmestab mõnes mõttes seegi, et mingil perioodil pakuti seal peavarju isegi K.H. ile.
  69. Tunnistajate ütlustest terendub, et vaidlusaluse GBL-iga täidetud plastpudeli võis korterisse tuua kes tahes. Kuna tõendid sellele piisaval määral valgust ei heida, esineb kohtukolleegiumi hinnangul tõsiseltvõetav kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses. Niisugusel juhul tuleb kõik tõusetunud kahtlused tõlgendada Silver Nava kasuks. Tema DNA võis pudelikorgile ja selle suudmele sattuda ka GBL-i tarvitamise käigus, mis ei tähenda mingilgi moel, et just tema selle omandas ja korterisse kaasa haaras. On kõigiti võimalik, et korterisse tõi selle keegi teine – kas keegi tunnistajatest või hoopis mõni menetluses tuvastamata isik – ning Silver Nava oli üksnes selles sisalduva uimasti pruukijaks.
  70. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlusesse puutuvat. Ehkki kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, nagu oleks maakohus eksinud Silver Navale hüvitise välja mõistmata jätmises, väärib üks kaitsja sellekohastest argumentidest tähelepanu.
  71. Nimelt saab nõustuda kaitsja argumendiga, et SKHS § 8 lg 1 p-s 2 on silmas peetud pakkuminekut, mis on seotud üksnes selle konkreetse menetlusega, mille raames hüvitist taotletakse. Seega on maakohus eksinud, kui tugines välistava asjaoluna Silver Nava varasemale iseloomustavale teabele – täpsemalt sellele, et ta kuulutati
  72. aasta sügisel tagaotsitavaks, sest ta ei ilmunud täitmisele pööratud karistust kandma. Kirjeldatud seik pole aga kuidagiviisi käesoleva kriminaalasjaga seotud ning sellest ta kõrvale hoidnud ei ole. Seepärast tuleb need põhjendused kohtuotsusest välja jätta.
  73. Küll aga võtab Silver Navalt õiguse vahi all viibitud aja eest hüvitist saada see, et ta võttis kohtueelses menetluses süü enda peale. Siinkohal ei saada edu ka kaitsja argumenti, nagu polnuks n-ö ülestunnistuse näol tegemist mitte eneserõõna vaid surve all tehtud käitumisvalikuga. Silver Naval oli võimalus süüetteheidetele vastu vaielda ning seda hoolimata kahtlustuse sisust ja selle mahust. End teadlikult – ning kohtukoosseisu arvates võrdlemisi detailiderohkelt – rõõnates andis ta põhjendatud aluse eeldada, et ta on narkootikume käidelnud. Eelkirjeldatud viisil aitas ta kaasa enda vahistamisele. Lootus pälvida kergem karistus ei õigusta kuidagiviisi õiguskaitseorganitele valeütluste andmist ning sel viisil nende eksiteele juhtimist. Et Silver Nava põhjustas enda vahistamise ise, välistab see SKHS § 8 lg 1 p 2 järgi tema õiguse saada vahi all viibitud aja eest hüvitist. 6
  74. Kaitsja heidab esimese astme kohtule ette kahjuhüvitise suuruse analüüsimata jätmist. Kohtukolleegium selles osas puudujääki ei tähelda. Olukorras, kus on selgelt aru saada, et kahjunõue on perspektiivitu, piisab taotluse lahendamisel põhjendustest, miks selle saamine kõne alla ei tule.
  75. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3 jätab kohtukolleegium Tartu Maakohtu
  76. aprilli
  77. a otsusest välja osa, milles maakohus käsitles pakku minemise ohtu. Sellesse puutuvas osas kuulub kaitsja apellatsioon rahuldamisele. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata ning kaitsja ja prokuratuuri apellatsioonid rahuldamata.
  78. Kaitsja Anne Vissak esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku summas 388,80 eurot, mille hulka on arvatud käibemaks 64,80 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 180 minutit. Prokuröri apellatsioonivastusega tutvumiseks, selles osas seisukoha koostamiseks ja esitamiseks kulus kaitsjal teinegi 180 minutit. Seega kulus kaitsjal kokku 360 minutit, mille eest soovib ta tasu 324 eurot, millele lisandub käibemaks 64,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lgst 1 ning justiitsministri
  79. juuli
  80. a määruse nr 16 § 1 lõigetest 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3 juhindudes rahuldada summas 388,80 eurot milles sisaldub käibemaks 64,80 eurot. Tulenevalt KrMS § 185 lg-st 1 kannab menetluskulud Eesti Vabariik. Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.