Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes
§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele.
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud, et käesoleva kohtumenetluse menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega on menetluskulud praegusel juhul jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga. 5. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, so 1050 euro, tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 1050 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud pangakontole. 6. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga välistanud määruskaebuse esitamise õiguse (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.