← Eesti

1-21-5449/38

Obsah (8)§ 184§ 3314§ 75§ 64§ 58§ 57§ 832§ 1842

KOHTUOTSUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5449 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtua

§ 184

lg 2 p 1 ja

§ 3314järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 31.

märtsi 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Danil Gokalo (isikukood 39611222210), emakeel vene keel, viibimiskoht Viru Vangla, varem kriminaalkorras karistatud. Tõkend vahistamine alates

  1. aprillist
  2. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus osaliselt, s. o osas, millega kohus määras, et märkmik, mis on antud hoiule PPA logistika büroo Ida majandustalitusele, tuleb hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
  6. Teha antud osas uus otsus, millega nimetatud märkmik peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Danil Gokalole.
  7. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus muutmata.
  10. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
  11. Määrata OÜ-le Lillo & Lõhmus Narva osakond Danil Gokalole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 401 eurot 4 senti (sealhulgas käibemaks 66 eurot 84 senti) ning jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  12. Danil Gokalo anti

§ 184

lg 2 p 1 järgi kohtu alla süüdistatuna grupis narkootiliste ainete amfetamiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablettide, kanepi ja gammabutürolaktooni (GHL) suures koguses käitlemises. Ta omandas

  1. märtsist kuni
  2. aprillini 2021 tuvastamata asjaoludel ja isikult 34 MDMA tabletti ja 1,59 gr kanepit, valdas neid, hoidis enda juures, kandis ja transportis.
  3. aprillil 2021 paigutati D. Gokalo politseisõidukisse. Pärast D. Gokalo väljumist sõidukist avastati tema istumiskoha taga minigrip kilekott 34 MDMA tabletiga ja 1,59 gr kanepiga. 34 tabletti (12,89 gr sisaldas ekspertiisiakti kohaselt 57% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tablettides sisaldus kokku 6,18 gr metüleendioksümetamfetamiini (MDMA)). Kanepiõisikud massiga 1,59 g sisaldasid 24% tetrahüdrokannabinooli (THC). Ta omandas ajavahemikul
  4. märtsist kuni
  5. aprillini 2021 tuvastamata asjaoludel, kohas ja isikult 889,90 gr kanepit, 394,58 gr amfetamiini ja 27,66 gr GBL-i. Ta valdas narkootilisi aineid ja hoidis neid oma elukohas XXX .
  6. ja
  7. aprillil 2021 teostati korteris läbiotsimine ja võeti ained ära. 481,1 gr kanepiõisikuid sisaldas 24% THC-d, 408,8 gr 25% THC-d, 15,28 gr kaalunud kollakas pulber (amfetamiin massiga 17,78 g kuivatati ekspertiisi käigus toatemperatuuril konstantse massini, kuivanud pulbri massiks saadi 15,28 gr) sisaldas 15% amfetamiini, pulbris sisaldus 1,68 gr amfetamiini. Pruun aine massiga 298 gr (amfetamiin massiga 376,8 gr kuivatati ekspertiisi käigus toatemperatuuril konstantse massini, kuivanud pulbri massiks saadi 298 gr) sisaldas 15% amfetamiinsulfaati, aines sisaldus 32,8 gr amfetamiini, peenestatud kanepi ja tubaka segu massiga 0,56 gr sisaldas 11% THC-d. Ekspertiisiakti kohaselt piisab narkojoobe tekitamiseks 6,18 gr MDMA-st 31-82 inimesele, 891,49 gr kanepiõisikutest umbes 891-1783 inimesele, 34,48 gr amfetamiinist umbes 265 inimesele ning 27,66 gr GBL-ist umbes 18-138 inimesele.
  8. Lisaks süüdistatakse D. Gokalot

§ 3314järgi.

Viru Maakohtu

  1. veebruari
  2. a määrusega, mis jõustus
  3. märtsil 2021, kohaldati D. Gokalole pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli pikkusega 12 kuud. Teda kohustati järgima

§ 75

lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kontrollkohustusi.

D. Gokalo ei täitnud kuritahtlikult kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta ei elanud kohtu määratud alalises elukohas XXX .

  1. märtsil 2021 ütles D. Gokalo telefonis kriminaalhooldusametnikule, et ei kavatse sellele aadressile elama asuda, vaid läheb ema korterisse (XXX ).
  2. märtsil
  3. a telefonivestluses aga andis teada, et asub elama XXX . Ametnikult ta selleks luba ei saanud. Lisaks rikkus D. Gokalo registreerimiskohustust 22.,
  4. ja
  5. märtsil
  6. Ta ei allunud ka kohustusele mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimelt leiti
  7. aprillil
  8. a pärast D. Gokalo väljumist politseisõidukist 34 MDMA tabletti ja 1,59 gr kanepit. Temale kinnipidamisel tehtud indikaatorvahendi test näitas positiivset tulemust MDMA, AMP, MET, THC, MDA, BZD, BUP. 2.-
  9. aprillil 2021 D. Gokalo elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus avastati ja võeti ära suures koguses narkootilisi aineid - amfetamiini, kanepit ja GBL-i.
  10. Viru Maakohtu
  11. märtsi
  12. a otsusega tunnistati D. Gokalo süüdi

§ 184lg 1 järgi ning teda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega.

Ta tunnistati süüdi ka

§ 3314järgi karistades teda 6-kuulise vangistusega.

Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks ning D. Gokalo karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust alates

  1. aprillist
  2. Vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Asitõendid määrati kohtuotsuse jõustumisel hävitada. D. Gokalolt konfiskeeriti riigi tuludesse sularaha 774 eurot ja 71 senti. Lahendati ka menetluskuludega seotud küsimused. 2
  3. Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistusest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise tunnustel grupis ning palus süüdistuse ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

Kohus tuvastas, et tegu vastab

§ 184lg 1 tunnustele.

  1. D. Gokalo peeti kinni
  2. aprillil 2021 kell 00.55 ning ta paigutati politseibussi käed selja taga käeraudades. Peale süüdistatava politseijaoskonda viimist läks tunnistaja P.R. bussi kontrollima ning leidis pakendi tablettide ja kanepiga, mis olid süüdistatava istme ja seljatoe vahel. Süüdistatav kinnitas, et ained kuuluvad talle ning olid soetatud isiklikuks tarbimiseks. Kanepi ja kollast värvi tablettide leidmine politseisõidukist MB Vito kajastub ka
  3. aprilli
  4. a vaatlusprotokollis. Ainetele tehti kiirtestid.
  5. mai
  6. a ekspertiisiaktist nähtub, mis ainetega oli tegu, nende kaal ja narkootilise aine sisaldus.
  7. mai
  8. a ekspertiisiaktist nähtub, mitmele inimesele piisab leitud narkootilisest ainest narkootilise joobe tekitamiseks.
  9. D. Gokalo ütluste kohaselt üüris ta
  10. märtsil 2021 XXX korteri. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et süüdistatav sisenes majja ja väljus erinevatel aegadel ning ööbis korteris. Süüdistatava eluruumis teostatud läbiotsimise käigus võeti ära 2 kilekotti taimse ainega kaal koos pakenditega vastavalt 580,730 gr ja 509,120 gr, ruuduline leht rohelist värvi taimse ainega, kilekott pulbrilise ainega kaaluga (koos pakendiga) 470,130 g ja plastmassist konteiner läbipaistva vedelikuga. Sellele asjaolule ei vaielnud vastu ka süüdistatav. EKEI
  11. mai 2021 ekspertiisiaktist nr 21E-AN0492 nähtub, et rohelised taimeosad massiga 481,1 gr olid kanepiõisikud, mille THC sisaldus oli 24%; rohelised taimeosad massiga 408,8 gr olid samuti kanepiõisikud, mille THC sisaldus oli 25%; läbipaistev värvusetu vedelik massiga 27,66 gr oli GBL ning kollakas pulber massiga 15,28 g sisaldas 1,68 g amfetamiini. Lisaks sellele leiti tuvastati 0,56 g kanepi ja tubaka segu, kummikindal amfetamiini jäljed, elektronkaalul kanepi jäljed ning plastkaardil amfetamiini ja kokaiini jäljed.
  12. mai 2021 ekspertiisiaktist nr 21ELÕX0107 nähtub, et ekspertiisiks esitatud 891,49 gr kanepiõisikutest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 891 – 1783 inimesele, 34,48 gr amfetamiinist piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 265 inimesele ja 27,66 gr GBL piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 18 – 138 inimesele.
  13. Süüdistatav käitles narkootilisi aineid suures koguses. Talle heidetakse ette narkootilise aine omandamist, hoidmist, valdamist ja vedamist. Süüdistatava ütluste kohaselt omandas ta narkootilised ained tuvastamata kohast ja isikult, valdas kanepit kokku 889,90 gr, amfetamiini kokku 394,58 gr ja GBL kokku 27,66 gr; hoidis neid oma üürikorteris XXX ning vedas osa kogust endaga kaasas. Läbiotsimise käigus ära võetud esemetelt leiti mh süüdistatavale kuuluva bioloogilise materjali jälgi, mis nähtub
  14. aprillil
  15. a ekspertiisiaktist nr 21E-GE
  16. Süüdistatava bioloogilise materjali leidumine üürikorterist leitud esemetel (sh elektroonkaal, kummikindad ja plastikkaardid) viitab võimalusele, et lisaks tarvitamisele toimus korteris ka pakendamine väiksemateks doosideks. Kuigi narkootikumide käitlemine algas hiljemalt
  17. märtsil 2021 korteri üürimisel, ei saa välistada, et sellega tegeles süüdistatav ka juba
  18. ja
  19. märtsil 2021, millele viitab üüritud korterist ära võetud märkmikusse sissekannete tegemine nendel kuupäevadel.
  20. Maakohus oli veendumusel, et märkmikusse
  21. ja
  22. märtsil 2021 tehtud sissekanded ei ole juhuslikud ja kokkusattumus vaid teadlikult neil kuupäevadel tehtud. Kohtupraktikat arvestades viitavad kirjalikud sissekanded nimede ja numbritega narkootikumide käitlemisele.
  23. Süüdistatav ei tunnistanud GBL-i omamist, sest see ei kuulunud talle ja oli üürikorteris varem. Maakohus luges väited paljasõnalisteks.
  24. aprilli
  25. a protokollist nähtuvalt teadis süüdistatav, et tegemist on butiraadiga. Ta ei viidanud ühelegi konkreetsele isikule, kellele see kuulub. D. Gokalo tegeles erinevat liiki narkootiliste ainete käitlemisega. Millegagi ei ole ümber lükatud, et nende hulka ei kuulunud ka GBL. Korteri üürimine koos GBL-i sisaldava 3 konteineriga ei ole eluliselt usutav. Süüdistatav ja tema kaitsja ei esitanud kohtueelses menetluses ega kohtus reaalseid võimalusi selle väite paikapidavuse kontrollimiseks. 10.

§ 3314

järgi esitatud süüdistus on tõendatud.

§ 3314

eelduseks on kontrollnõuete või kohustuse kuritahtlik rikkumine (s.o süstemaatiline või kriminaalhoolduse eesmärke oluliselt kahjustav rikkumine) isiku poolt, kellele on kohaldatud karistusjärgset käitumiskontrolli või kelle karistusjärgne käitumiskontroll ei olnud süüteo tuvastamise hetkel lõppenud. 11. Vaidlus puudub selles, et Viru Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrusega kohaldati D. Gokalole karistusjärgset käitumiskontrolli 12 kuuks. Selle aja vältel pidi ta järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud nõudeid ja lõige 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid.

  1. Kaitsja arvates ei ole määrus jõustunud, kuivõrd süüdistatav ei ole määruse venekeelset tõlget senini kätte saanud. Kohus märkis, et KrMS § 10 lg 6 kohaselt võib isik või tema kaitsja esitada põhjendatud taotluse menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida ta valdab. Praeguses asjas nähtub, et nii Viru Maakohtu
  2. veebruari kui ka Tartu Ringkonnakohtu
  3. veebruari
  4. a määrused on süüdistatavale allkirja vastu kätte antud. Süüdistatav ega kaitsja ei ole taotlenud määruste tõlkeid vene keelde. Süüdistatava väitel esitas ta taotluse kirjaliku tõlke saamiseks vene keelde kontaktisikule. Kohtuinfosüsteemis sellist taotlust registreeritud ei ole. Et kontaktisik oleks jätnud sellise taotluse kohtule edastamata, eluliselt usutav pole, sest süüdistatavalt on korrektselt võetud allkirjad kohtumääruste kättesaamise kohta ning esitatud need kohtule. Samuti on mitmes teises asjas (nr 1-20-7024 ja 1-17-11773) vangla ametnikud kirjalikud taotlused kohtulahendite tõlgete saamiseks korrektselt kohtule esitanud. Seega oli süüdistatavale hästi teada, kuidas, mil viisil ja vormis tuleb kohtule taotlus esitada. Süüdistataval oli ka kaitsja, kelle vahendusel saanuks taotluse esitada, ent seda ei tehtud.
  5. Süüdistatav osales isiklikult Viru Maakohtu
  6. veebruari
  7. a istungil, kuhu oli kaasatatud tõlk. Seega oli D. Gokalole arusaadav, millist kohtuasja läbi vaadati, samuti kohtulahendiga tutvumise viis ja aeg. Kuna D. Gokalo kohtulahendi kättesaamisel kirjalikku taotlust tõlke saamiseks ei esitanud, oli järelikult määrus koos selle resolutsioonis toodud tingimustega talle arusaadav. Kaudselt näitab seda ka asjaolu, et 3 päeva peale vabanemist helistas süüdistatav ise kriminaalhooldusametnikule. Ta ei oleks helistanud, kui ei oleks aru saanud talle peale vangistust kohaldatud käitumiskontrollist. Süüdistatava kaitsja esitas lahendi peale määruskaebuse, mis samuti eeldab süüdistatavaga nõu pidamist ja sisendi saamist.
  8. D. Gokalo ei elanud Viru Maakohtu
  9. veebruari
  10. a määrusega määratud elukohas XXX .
  11. veebruari
  12. a kohtuistungi protokollist nähtub süüdistatava üheseltmõistetav vastus Eestis elukoha puudumise ning Soome minemise kavatsuse kohta. Ta ei kavatsenud XXX elama asuda.
  13. aprilli
  14. a kuriteoteatest nähtub, et süüdistatav teatas
  15. märtsi
  16. a telefonivestluses, et ei kavatse XXX elama asuda, vaid läheb XXX . Järgmises telefonivestluses (
  17. märtsil 2021) teatas D. Gokalo elamaasumisest XXX . Kriminaalhooldusametnikult ta selleks luba ei saanud. Kaitsja väitel ei ole tõendatud, et süüdistatav ei asunud alaliselt elama XXX . Kohtu arvates ei ole negatiivset asjaolu võimalik tõendada. Süüdistatav kinnitas nii maakohtus
  18. veebruari kui ka
  19. märtsi
  20. a telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et ei kavatse XXX elama asuda. Süüdistatav ei ole tõendanud elamist kohtumäärusega määratud elukohas. Seega on D. Gokalo rikkunud käitumiskontrolli tahtlikult.
  21. Süüdistuse kohaselt rikkus D. Gokalo kuritahtlikult kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 22., 30 ja
  22. märtsil
  23. D. Gokalole saadeti
  24. märtsil 2021 kirjalik kutse maakohtu määrusega määratud elukohta ilmuda registreerimisele
  25. märtsil
  26. Süüdistatav ei ilmunud, ent helistas sel päeval ja teavitas, et on haige. 4 Süüdistatava haigestumist perioodil
  27. –
  28. märtsini 2021 kinnitas perearst. Seega ei lugenud kohus
  29. märtsil 2021 ilmumata jätmist kuritahtlikuks – süüdistatav oli haige, teavitas sellest kriminaalhooldusametnikku ja perearst kinnitas haigust e-posti teel. Kohe peale tervenemist, so
  30. märtsil 2021 helistas D. Gokalo uuesti kriminaalhooldusametnikule ning kokku lepiti esimene registreerimine
  31. märtsiks 2021 kell
  32. Süüdistatav sinna ei ilmunud.
  33. märtsil 2021 võttis kriminaalhooldusametnik telefoni teel D. Gokaloga ühendust. Kokku lepiti registreerimine samal päeval peale kella
  34. Süüdistatav
  35. märtsil 2021 registreerimisele ei ilmunud, ei vastanud enam kriminaalhooldusametniku kõnedele ega helistanud tagasi. Seega
  36. ja
  37. märtsi
  38. a registreerimistele mitteilmumine on tõendatud ja seda ei ole süüdistatav ka vaidlustanud. Korduvalt registreerimisele mitteilmumine on alati tahtlik tegu. Kriminaalhooldusametnik tegi kõik õigesti, kutsus korduvalt süüdistatavat erinevatel viisidel registreerimisele, ent kuritahtlikult jättis D. Gokalo kahele registreerimisele ilmumata.
  39. Süüdistatav rikkus lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. D. Gokalot testiti kinnipidamisel
  40. aprillil 2021 narkootikumide tarvitamise osas. Indikaatorvahendi Drug Control Urine Cup 2021-08 näit oli positiivne MDMA, BZD, AMP, MET, MDA, THC, BUP osas. Lisaks oli süüdistataval kinnipidamise hetkel kaasas kahte erinevat sorti narkootilisi aineid ja neid leiti ka tema üürikorteri läbiotsimisel. Tegemist on

§ 75lg 2 p 21 kuritahtliku rikkumisega.

Kohus ei nõustunud kaitsja väitega, mille kohaselt ei saa lisakohustuse rikkumist lugeda kuritahtlikuks seoses D. Gokalol esineva narkosõltuvusega. Lisakohustuste panemine ja kriminaalhooldusametniku järelevalve peaksid tagama narkootikumide mittetarvitamise ja -käitlemise. Ilmselgelt ei olnud tegemist ühekordse ja juhusliku lisakohustuse rikkumisega vaid D. Gokalo suhtus ülima ükskõiksusega piirangutesse ning nende rikkumine oli tahtlik. Süüdistatav ei näidanud, et soovib narkosõltuvusest vabaneda ja asuda ravile.

  1. Subjektiivsest küljest on kõik teod toime pandud otsese tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
  2. Raskendavaks asjaoluks on tegutsemine omakasu ajendil. Asudes käitlema narkootilisi aineid, oli süüdistataval ilmselgelt soov saada ainelist kasu kuriteo toimepanemise läbi. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Süü tunnistamine tulenes vaid sellest, et narkootikumid avastati süüdistatava juurest ning tal tuvastati ka 7 erineva narkootilise aine tarvitamise tunnused. Ka tõenditest nähtuvalt viitas süüdistatav peale ettepanekut anda ise välja läbiotsimismääruses märgitud objektid vaid sektsioonkapi alumises sahtlis asuvale 1 kg kanepile. Samas leiti korterist mitut erinevat liiki narkootilisi aineid. Kuna narkootilised ained oleks niikuinii avastatud, ei saa seda lugeda süü osaliseks tunnistamiseks. Kahetsust ei ole süüdistatav maakohtu istungil väljendanud.
  3. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu
  4. jaanuaril
  5. a otsusega 3 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse liitkaristusega, mille D. Gokalo kandis lõpptähtajani. Ta vabastati
  6. märtsil 2021, ent juba
  7. aprillil 2021 peeti uuesti kinni. Karistusjärgset käitumiskontrolli süüdistatav täita ei suutnud ega kavatsenudki. Süüdistaval on ilmselgelt välja kujunenud püsivad kuritegeliku käitumise harjumused. Ta paneb süstemaatiliselt toime õigusrikkumisi. Arvestas ka leitud ja ära võetud narkootilise aine koguseid, on süü keskmisest suurem.
  8. Süüdistataval on üks kehtiv kriminaal- ja 27 väärteokaristust.

§ 184lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo pani D.

Gokalo toime karistusjärgse käitumiskontrolli ajal. Eelnev näitab, et karistustest D. Gokalo järeldusi ei tee ning kriminaalhoolduse kohaldamine piisavaks meetmeks ei ole. Arvestades karistust raskendavat asjaolu ja keskmisest suuremat süüd ning süüdistatava isikut, tuleb

§ 184lg 1 järgi mõista D.

Gokalole karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 3314näeb ette võimaluse karistada ka rahalise karistusega.

D. Gokalo puhul 5 ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud. Ta kandis pikaajalist reaalset vangistust, oli vabaduses vaid 15 päeva, ei asunud tööle ega omanud legaalset sissetulekut. Süüdistatava

  1. a tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa oli 156 eurot, keskmise päevasissetuleku summa
  2. Swedbank AS vastusest nähtub, et perioodil
  3. märtsist kuni
  4. aprillini 2021 puudusid tehingud süüdistatava arvelduskontol. Narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo pani süüdistatav ilmselgelt toime ainelise kasu saamise eesmärgil. D. Gokalole tuleb mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud.

§ 64lg 1 järgi lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks.

  1. Prokurör taotles asitõendite hävitamist, kaitsja ei avaldanud seisukohta ning süüdistatav palus tagastada märkmik, sest selles on talle vajalikud numbrid. Ühelegi konkreetsele numbrile ega põhjusele, mille säilitamist ja miks ta vajalikuks pidas, D. Gokalo ei viidanud. Maakohus määras asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
  2. Prokurör taotles arestida

§ 184

lg 5 p 2 ja § 831 lg 1 alusel süüdistavalt ära võetud ja arestitud sularaha 774 eurot ja 71 senti riigi tuludesse. Kaitsja palus selle D. Gokalole tagastada, sest raha sai süüdistatav emalt. Kohus konfiskeeris sularaha

§ 184lg 5 p 2 ja § 832 alusel.

Kaitsja väide, et sularaha on pärit süüdistatava ema käest, on paljasõnaline ja tõendamata. Apellatsioon 23. Kaitsja I. Belugin palub tühistada Viru Maakohtu kohtuotsuse D. Gokalo süüditunnistamises

§ 3314

ja

§ 184lg 1 järgi GBLi ebaseaduslikus käitlemises.

Teha selles osas õigeksmõistev otsus. Tühistada

§ 184lg 1 järgi mõistetud karistus, määrates uueks karistuseks 4 aastat vangistust.

Tühistada otsus märkmiku hävitamise osas ja tagastada see D. Gokalole. Tühistada otsus konfiskeeritud sularaha 774 eurot ja 71 senti osas ning tagastada see D. Gokalole. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Mõista kaitsjale välja kaitsjatasu vastavalt kaitsjatasutaotlusele. 24. D. Gokalo tuleb süüdistuses

§ 3314õigeks mõista.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise määrus ei jõustunud

  1. märtsil 2021, sest eesti keelt piisavalt mittevaldavale süüdistatavale ei ole tänaseni määruse vene keelset tõlget kätte toimetatud. Tuvastamist leidis D. Gokalo käitumine peale vanglast vabanemist
  2. märtsil 2021, sh kriminaalhooldusametnikuga suhtlemine. See näitab, et D. Gokalo ei olnud kohaldatud käitumiskontrolliga rahul ja soovis seda vaidlustada. Olukorda ei muuda see, et kaitsja tutvus määrusega ja esitas ka määruskaebuse (eriti arvestades, et edasikaebust ringkonnakohus menetlusse ei võtnud). KrMS § 10 p 10 kohaselt on D. Gokalol õigus saada tema suhtes tehtud kohtulahend arusaadavas keeles ja esitada selle peale kaebus, sest määrusega kitsendatakse tema eluviisi, käitumist ja õigusi. Selline seisukoht on kooskõlas riigikohtu praktikaga (vt
  3. novembri
  4. a määrus asjas nr 1-20-6129).
  5. D. Gokalo tuleb õigeks mõista GBL-i käitlemises. Tema väited ei ole paljasõnalised, vaid ümber lükkamata teiste asjas uuritud tõenditega. Kohus ütleb otsuse lk 18, et negatiivset asjaolu ei ole võimalik tõendada. See näitab, et kaitsja ega süüdistatav ei saanud esitada omapoolseid tõendeid narkootilise aine GBL-i mitteomandamise kohta. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama. Oma süüd GBL-i osas D. Gokalo eitas. Seega pidanuks prokuratuur eeluurimise käigus seda väidet kontrollima (nt uurima korteri omanikult, kelle valduses ja millal oli korter varem, kes ja millal kontrollis korteris erinevate võõraste asjade olemasolu). Kohtu järeldused, et D. Gokalo väited ei ole eluliselt usutavad, on vastuolus KrMS § 7 lg 2 nõudega. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine tõi kaasa ebaõige otsuse. 6
  6. Tuvastatud ei ole tegutsemist omakasu ajendil (

§ 58p 1).

D. Gokalo selgitas, et omandas narkootikumid enda tarbeks. Seda ei saa käsitleda omakasu ajendina. Ka süüdistuse kohaselt ei tegutsenud D. Gokalo omakasu motiivil. Ainelist kasu ta ei saanud. Kinnipidamisel tuvastati D. Gokalol indikaatorvahendiga positiivne näit MDMA, BZD, AMP, MET, MDA, THC, BUP osas. Kinnipidamise ajal oli tal kaasas kahte sorti narkootilisi aineid ja erinevaid narkootilisi aineid leiti tema üürikorteri läbiotsimisel. Karistust raskendava asjaolu puudumise tõttu tuleks karistust kergendada. 27. Esineb kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Süüdistatav tunnistas narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist (v.a GBL). Seetõttu tuleks karistust kergendada.

§ 184lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 5 aastat 6 kuud vangistust.

Süüdistatavat on varem karistatud Viru Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsusega 3 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mille ta kandis lõpuni. Vabaduses viibis ta pärast vabanemist lühiajaliselt. Varem ei ole D. Gokalot narkokuritegude eest karistatud. D. Gokalole tuleks määrata karistuseks 4 aastat vangistust.
  3. Märkmik tuleb D. Gokalole tagastada. Süüdistatava raha eest Viru Vanglas ostetud märkmik ei ole väärtusetu. Maakohtu otsus „märkmik hävitada“ on vastuolus kohtu järeldusega, et sellel ei ole seost esitatud süüdistusega.
  4. Konfiskeerimine tuleb tühistada. Maakohus konfiskeeris

§ 832lg 1 alusel D.

Gokalolt 774 eurot ja 71 senti. D. Gokalo ei ole saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena ega sellise vara arvelt. Süüdistuse kohaselt omandas ta

  1. märtsist kuni
  2. aprillini 2021 tuvastamata asjaoludel, kohas ja isikult narkootilisi aineid MDMA tablette 34 ja kanepit 1,59 gr, valdas ja hoidis neid enda juures, kandis ja transportis endaga kaasas. Samuti süüdistatakse teda samal ajal samadel asjaoludel 889,90 gr kanepi ja 394,58 gr amfetamiini omandamises, valdamises ning hoidmises, kust need leiti ja ära võeti. Seega ta vaid kulutas raha narkootikumide jaoks. Raha konfiskeerimine ei vasta seadusest tulenevatele eeldustele. Raha sai D. Gokalo sugulastelt ja Viru Vanglast (sotsiaaltoetus). Maakohus luges selle seisukoha paljasõnaliseks, ent teist võimalikku versiooni süüdistuses ega kohtuotsuses pole. KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust raha legaalsel saamisel. Kohtu järeldus, et D. Gokalo on saanud 774 eurot ja 71 senti kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel, ei ole põhjendatud. Samuti ei ole maakohus täpsustanud, milline kuriteo olemus või

§ 832lg 1 mainitud „erinevus“ on käesolevas asjas konfiskeerimise aluseks.

Prokuratuuri seisukoht

  1. Prokuratuuri esindaja eriasjade prokurör A. Aitsen palub jätta kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Ta leiab, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on õiged ning palub ringkonnakohtu otsuse tegemisel arvestada oma kohtukõne seisukohtadega.
  2. Seisukoha esitaja arvates ei saa nõustuda sellega, et märkmikku poleks tohtinud hävitada, kuivõrd tegemist ei ole asitõendiga. Süüdistusaktist nähtub, et D. Gokalo üürikorterist ära võetud märkmik oli asitõend, mida sellisena ka vaadeldi. Ka kohtuistungil nõustus kaitsja sellega, et märkmikku käsitletaks asitõendina. Kohtuotsuses toodud meede – märkmik hävitada, on õige.
  3. Konfiskeerimise osas on maakohtu otsus piisavalt põhjendatud. Apellatsioonimenetluse kulud tuleks jätta D. Gokalo kanda. 7 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Maakohtus leidis tuvastamist ja vaidlus puudub selles, et D. Gokalo käitles järgmisi narkootilisi aineid: amfetamiini, MDMA tablette ja kanepit suures koguses. Apellatsioonis ei vaidlustata asjaolu, et D. Gokalo omandas
  5. märtsist kuni
  6. aprillini 2021 tuvastamata asjaoludel ja isikult 34 MDMA tabletti ja 1,59 gr kanepit, valdas neid, hoidis enda juures, kandis ja transportis endaga. Narkootilised ained, mis leiti
  7. aprillil 2021 politseisõidukist tunnistas D. Gokalo enda omaks. Lisaks võttis D. Gokalo omaks samal perioodil samadel asjaoludel 889,90 gr kanepi, 394,58 gr amfetamiini omandamise, valdamise oma elukohas ja tunnistas end läbiotsimisel ära võetud kanepi ja amfetamiini omanikuks. Kohus tuvastas ja vaidlus puudub selles, et tegemist oli suures koguses narkootilise ainega, mille käitlemiseks D. Gokalol luba puudus.
  8. Maakohtus toimunud vaidlus kandus edasi ringkonnakohtusse GBL-i käitlemist puudutavas küsimuses. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et kohtuvälises menetluses jäeti kontrollimata ja ümber lükkamata D. Gokalo väited, mille kohaselt tema GBL-i ei omandanud ning see oli üürikorteris varem. Kuna kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust (KrMS § 7 lg 2) ja maakohus on selle põhimõtte vastu eksinud ning D. Gokalo tuleb mõista GBL-i käitlemises õigeks.
  9. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja etteheited asjakohatud. Kriminaalmenetluses kehtib võistlevuse põhimõte (KrMS § 14), mis tähendab, et kohtumenetluse pooled otsustavad ise, milliseid tõendeid nad kohtule esitavad. Kohus omakorda peab KrMS § 60 lg-st 2 tulenevalt kujundama veendumuse, kas tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad, uuritud tõendite põhjal. Kaitsjal on vastavalt KrMS §-le 225 õigus taotleda tõendite kogumist juba enne kriminaalasja kohtusse saatmist, samuti on pooltel õigus taotleda täiendavate tõendite kogumist kohtuliku uurimise ajal. Pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist oli süüdistataval ja tema kaitsjal õigus tutvuda kriminaaltoimikuga ning hinnata, milliseid tõendeid nad soovivad täiendavalt esitada või milliste tõendite kogumist täiendavalt taotleda. Ometi ei ole kaitseaktis nimetatud ühtki tõendit, mida kaitsja soovinuks kohtule esitada või mille kogumist kohtult taotleda, mh ei taotlenud kaitsja ühegi tunnistaja ülekuulamist, kes oleks saanud ümber lükata prokuratuuri esitatud tõendid selle kohta, et D. Gokalo käitles ka korterist leitud GBL-i.
  10. Olukorras, kus süüdistatav ega kaitsja ei taotlenud täiendavate tõendite kogumist, tuli kohtul hinnata süüdistust olemasolevate tõendite pinnalt. Kohtu järeldusi ei saa mõjutada väide, et on olemas veel mingid tõendid, mille kogumist ei ole kohtumenetluse pooled taotlenud. Praegusel juhul ongi kohus D. Gokalo ütlusi hinnanud koos teiste esitatud tõenditega. Kohtus ei tekitanud usaldust süüdistatava versioon sellest, et GBL oli üürikorteris juba varem, kuivõrd
  11. aprillil
  12. a toimunud läbiotsimisel teadis D. Gokalo läbiotsimise teostajatele rääkida, et tegemist on butiraadiga. Ühelegi teisele isikule võimaliku aine omanikuna ta ei osutanud. Kohus pidas usutavaks, et D. Gokalo käitles muude narkootiliste ainete kõrval ka GBL-i. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks versiooni korteri üürimisest koos GBL-i konteineriga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Kindlat alibit omav isik ei jätaks koheselt korteri läbiotsijad teavitamata sellest, et leitud aine kuulub kellelegi teisele. Usutav pole seegi, et GBL-i sisaldanud konteineri jättis korterisse üürileandja või keegi kolmas, kuivõrd D. Gokalo teadis juba enne läbiotsimist, mis ainega on tegu. Tavaline praktika üürimisel on korteri ülevaatamine üürileandja ja -võtja poolt. Arvestades, et konteiner leiti 1-toalise korteri laua pealt (II kd, tl 38), ei saanud selle olemasolu korteri ülevaatamisel märkamatuks jääda. Korteri üürimise (
  13. märtsil 2021) ja selle läbiotsimise (
  14. aprill 2021) vahele jäi teatav ajavahemik, mistõttu oli D. Gokalol piisavalt aega omaniku väljaselgitamiseks juhul, kui konteiner talle ei oleks kuulunud. Nii see aga ilmselgelt ei ole – usaldusväärsed tõendid, mis lükkaksid maakohtu järeldused ümber, antud teoga seoses puuduvad. 8
  15. Apellatsioonis taotletakse D. Gokalo õigeksmõistmist

§ 3314järgi, sest Viru Maakohtu 5.

veebruari

  1. a määrus, millega süüdistatavale kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli, ei ole tänaseni lahendi tõlkimata jätmise tõttu jõustunud. Kaitsja ei vaidlusta seda, et D. Gokalo pani toime käitumiskontrolli nõuete (elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele) ja kohustuse (mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid) rikkumised.
  2. Kaitse väide, mille kohaselt pole määrus seni jõustunud D. Gokalole määruse tõlkimata jätmise kohta, jääb edutuks. Erinevalt KrMS § 10 lg-s 5 näidatud dokumentidest (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst), mille tõlkimine on obligatoorne, tuleb muudel juhtudel (vt sama paragrahvi lõige 6) esitada põhjendatud taotlus menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida süüdistatav valdab. Sellisel juhul on menetleja otsustada, kas dokumentide tõlkimise taotlus on põhjendatud või mitte.
  3. Praeguses asjas on maakohus õigesti rakendanud lõiget
  4. Maakohus tuvastas, et taotlust määruste tõlkimiseks D. Gokalo ega tema kaitsja ei esitanud. Kaitsja vaidlustas I astme kohtu määruse ka ringkonnakohtus, milleks pidi D. Gokaloga läbi rääkima ja sisendi saama. D. Gokalo väidet taotluse esitamise kohta kontaktisiku kaudu kontrollis kohus kohtuinfosüsteemist, ent registreeritud sellist taotlust pole ning kontaktisiku pahatahtlikku käitumist kohus ei uskunud, sest teistes kriminaalasjades on vastavasisulised taotlused kohtule edastatud. D. Gokalo on varemgi kohtule esitanud taotlusi tõlke saamiseks, mistõttu ta teadis hästi, kuidas, mil viisil ja vormis tuleb see esitada. Kohtuistungit tõlgiti. Lisaks analüüsis kohus isiku käitumist pärast vabanemist ning sedastas, et juba 3 päeva peale vabanemist ta helistas ise kriminaalhooldusametnikule. See näitab, et D. Gokalo sai aru, et pärast vangistusest vabanemist tuleb tal alluda käitumiskontrollile. Ringkonnakohus peab maakohtu argumentatsiooni piisavaks ja leiab, et Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määrus jõustus
  7. märtsil 2021 ning oli D. Gokalole täitmiseks kohustuslik (KrMS § 409). Jätnud vahetult pärast karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamist lühikese aja jooksul üheaegselt täitmata mitmed kontrollnõuded ja rikkudes oluliselt määratud kohustust, ei ole kontrollnõuete ja kohustuse eiramine juhuslik vaid süsteemne, s.o kuritahtlik.
  8. Apellatsioonis leitakse sedagi, et D. Gokalole määratud karistus on liiga raske ning palutakse vähendada seda 4 aastani. Sedagi taotlust ei saada edu.
  9. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga karistust kergendava asjaolu esinemises

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Üksnes asjaolu, et süüdistatav osa talle esitatud süüdistusest tunnistab, ei ole sätte mõttes käsitletav kergendava asjaoluna. Nagu maakohus tuvastas, avastati narkootilised ained D. Gokalo juurest ning tema organismist tuvastati 7 erineva aine jälgi. Kõnelda ei saa ka süüteo avastamisele kaasaaitamisest, kuivõrd süüdistatav viitas läbiotsimisel vaid ühele läbiotsimismääruse objektile (kanepile), ent teistele narkootilistele ainetele ja nende käitlemisega seotud esemetele ta ei osutanud. Kohtupraktika kohaselt ei ole tegemist aktiivse kaasaaitamisega, kui isik annab ütlusi vaid osas, mis on selleks hetkeks teiste tõenditega kinnitust leidnud – kaasaitamine peab aitama menetlejal kohtueelset uurimist edasi viia (RKKK 1-17-10162/351 p 26). Praegusel juhul on D. Gokalo tunnistanud süütegu osas, mida on võimalik tuvastada ka eeluurimise käigus kogutud muude tõenditega. Maakohus on põhjendatult märkinud, et narkootilised ained oleks niikuinii avastatud ning seda süü osaliseks tunnistamiseks lugeda ei saa. I astme kohus ei tuvastanud D. Gokalo mingis muus vormis kahetsust. 9 42. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud raskendava asjaoluna omakasu motiivi. Kaitsja seisukohalt arvestas maakohus karistuse mõistmisel alusetult raskendava asjaoluna omakasu motiivi, kuivõrd süüdistust narkootilise aine edasiandmises D. Gokalole esitatud ei olnud. Riigikohus selgitas asjas nr 3-1-1-114-13 (kus samuti süüdistust narkootilise aine edasiandmises süüdistatavale esitatud ei olnud), et omakasu motiivi arvestamine oleks

§-s 59 sätestatud karistust kergendava ja raskendava asjaolu korduva arvestamise keelu kohaselt välistatud juhul, kui seda oleks seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnusena. Praegusel juhul see nii ei ole – D. Gokalole inkrimineeritud süüteokoosseis omakasu motiivi ei hõlma, mistõttu ei ole takistusi selle arvestamiseks karistuse mõistmisel. Riigikohus on osundatud lahendis veel leidnud, et omakasu motiiv iseloomustab toimepanija soovi saada mistahes ainelist kasu. Seega tuleb maakohtul omakasu motiivi kui karistust raskendava asjaolu arvestamiseks tuvastada, et süüdistatavate tegevuse ajendiks (sõltumata sellest, kas see tegelikkuses ka realiseerus) oli ainelise kasu saamine.

  1. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus antud asjas lugenud tõendatuks, et D. Gokalolt leiti ja võeti ära narkootilist ainet suures koguses. Nimelt nähtub
  2. mai 2021 ekspertiisiaktist nr 21E-LÕX0107, et ekspertiisiks esitatud 891,49 gr kanepiõisikutest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 891 – 1783 inimesele, 34,48 gr amfetamiinist piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 265 inimesele ja 27,66 gr GBL piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 18 – 138 inimesele. Ilmselgelt ei ole taoliste koguste ning erinevate narkootiliste ainete käitlemine seletatav nende hankimisega enda tarbeks. Lisaks sellele on kohus tuvastanud, et D. Gokalol puudusid legaalsed sissetulekud. Isiku selgitusi raha päritolu kohta ei pidanud kohus aga usutavateks. Kolleegium nõustub nende põhjendusega ja peab omakasu motiivi karistust raskendava asjaoluna põhjendatuks.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodud asjaolusid, süü suurust ning D. Gokalo isikut arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ühtlasi nähtub maakohtu otsusest, miks kohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis, et D. Gokalot tuleks

§ 184lg 1 järgi karistada üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 7-aastase vangistusega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et D. Gokalole mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süüteoga. 45. Kaitsja taotleb otsuse tühistamist konfiskeerimist puudutavas osas leides, et

§ 1842lgs 1 sätestatud eeldused laiendatud konfiskeerimiseks on täitmata.

46. Maakohus kohaldas

§ 832lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimist D.

Gokalo vara suhtes ja konfiskeeris temalt kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse sularaha summas 774 eurot ja 71 senti, mis on arestitud Viru Maakohtu 30. aprilli 2021. a määruse alusel. 47. Vara konfiskeerimine

§ 832

lg 1 järgi eeldab: 1) süüdistatav on pannud toime kuriteo, mille eest on karistusseadustiku eriosas ette nähtud võimalus kohaldada laiendatud konfiskeerimist; 2) vara kuulub konfiskeerimisotsuse tegemise ajal toimepanijale; 3) kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või selle vara arvel; 4) isik ei tõenda, et vara eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. 48. Praegusel juhul on täidetud vara laiendatud konfiskeerimise esimene eeldus ja teine eeldus: s.o D. Gokalo on toime pannud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on 10 § 184 lg 5 p 2 järgi võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimist ning teiseks puudub vaidlus selles, et sularaha kuulub D. Gokalole.

  1. Vara arestimise kolmanda eeldusena tuleb tuvastada, et teo toimepanija vara pärineb täielikult või osaliselt toimepanija varasematest kuritegudest. See eeldus peab rajanema konkreetsetel ja tõendatud faktilistel asjaoludel, mille tõendamise koormis lasub prokuratuuril (RKKK 3-1-1-10-16, p 42). Praegusel juhul leidis prokuratuur, et tegemist on kriminaaltuluga. Konfiskeerimisalus põhineb asjaolul, et D. Gokalolt leitud sularaha kupüürid ja mündid, märkmiku kirjed ja nimede taga olevad summad, kannete kuupäevad ning aine kogus, aga ka narkootilise aine käitlemiseks vajaolevad esemed (elektronkaalud jne) viitavad narkootilise aine käitlemisele. Kuriteo toimepanemise ajal puudus D. Gokalol legaalne sissetulek. Päringud Eesti pankadesse näitavad, et D. Gokalol on arvelduskonto Swedbankis – kontol puudusid perioodil
  2. märtsist 2020 kuni
  3. aprillini 2021 toimingud. D. Gokalo ei ole võtnud ka laenu (II kd, tl 166-170). Isiku maksustatava tulu kohta esitatud tõend aastast 2019 näitab, et D. Gokalole
  4. a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 156 eurot,
  5. a puuduvad andmed tema tulude kohta (II kd, tl 72-74). Seega prokuratuuri veendumusel sai D. Gokalo vara kuriteo toimepanemise tulemusel või selle vara arvel.
  6. Neljanda eelduse tõendamiskoormis lasub isikul endal. Kaitsja kinnitusel ei ole D. Gokalo saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena ega selle vara arvel. Talle heidetakse ette üksnes narkootiliste ainete omandamist, valdamist, hoidmist, kandmist ja transportimist.
  7. Kohtukolleegium märgib, et maakohus konfiskeeris D. Gokalo vara

§ 832lg 1 alusel.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et

§ 832

kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse (RKKK 3-1-1-4-11, p 14, 3-1-1-28-14, p 30.3, 3-1-1-85-15, p 14). Vara kuritegelikku päritolu kriteeriumina võib arvesse võtta ka kuriteo olemust või isiku kuritegelikku eluviisi (RKKK 31-1-73-10, p 9.1, 3-1-1-28-14, p 30.3). Prokuratuur ei pea tõendama kuritegu, millega konfiskeeritav vara saadi, ega isegi näitama vara konkreetset päritoluallikat. Peab olema üksnes alus eeldada, et isik on saanud vara kuriteo tulemusena või sellise vara arvel.

  1. Süüdistatav väitis kohtus, et ostis temalt leitud ja ära võetud narkootilised ained (kanep, amfetamiin ja 34 MDMA tabletti). Arestitud raha aga oli emalt saadu (3000 eurot) ja vabanemisfondi raha (840 eurot). Ringkonnakohus ei usu D. Gokalo ütlusi konfiskeeritud sularaha legaalse päritolu kohta. Nimelt on D. Gokalo maakohtus selgitanud, et ostis narkootikumid 1500 euro eest. Samas on ta ise kinnitanud, et kanepi 1 grammi hind on 20 eurot (I kd, tl 57). Arvestades, et D. Gokalolt leiti ja võeti ära ainuüksi kanepiõisikuid 891,49 gr, pidi ta nende eest tasuma tema enda ütlusi arvestades üle 17 820 euro. Samas leiti ja võeti süüdistataval ära veel teisigi narkootikume (6,18 gr MDMA-d ja 34,48 gr amfetamiini ning 27,66 gr GBLi), mis näitab, et süüdistataval pidi olema oluliselt rohkem raha. D. Gokalol legaalne sissetulek puudub. Tema varanduslik olukord ning elatustase erinevad oluliselt. Asjaoludest tulenevalt üüris D. Gokalo korteri, tasus mitme kuu eest, soetas samal ajal suures koguses narkootikume ning tarvitas neid ka ise, rääkimata jooksvatest igapäevakuludest. Tema elukohast leiti ja ta kandis endaga kaasas narkootilisi aineid ning omas ka nende pakendamiseks vajalikku varustust. Süüdistatav tarvitas ise erinevaid narkootilisi aineid, milleks pidi omama raha ja teadma narkootiliste ainete liikumise kanaleid. Seetõttu on ka kohtukolleegiumil alust arvata, et D. Gokalo on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Ringkonnakohus ei pea usaldusväärseteks süüdistatava ütlusi, et ema talle raha andis. Nimelt elab süüdistatava väitel tema ema Soomes ning kandis talle elamiseks üle 3000 eurot (I kd, tl 57). Isiku pangakonto päringu vastus seda aga ei kinnita, sest perioodil
  2. märtsist 2020 kuni
  3. aprillini 11 2021 toimingud D. Gokalo Swedbanki arveldusarvel ei toimunud. Seega annavad kogutud tõendid kogumis objektiivsele kõrvaltvaatajale mõistliku aluse arvata, et toimepanija vara võib olla saadud tema varasema kriminaalse tegevusega.
  4. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus määras KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele D. Gokalo märkmiku ja tagastada see süüdistatavale.
  5. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on apellatsioon põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda). Süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib (RKKKo 3-1-151-13, p-d 8-10). ( p 9). Praegusel juhul ei ole märkmiku näol tegemist riigile kuuluva või peremehetu asjaga – puudub kahtlus, et see kuulub D. Gokalole, järelikult tuleb märkmik süüdistatavale tagastada.
  6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 337 lg- st 4 ja § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o asitõendi (märkmik) hävitamisele määramise osas. Uue otsusega tuleb märkmik otsuse jõustumisel tagastada D. Gokalole.
  7. Vandeadvokaadi abi Igor Belugin esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks D. Gokalole osutatud riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja aega järgmistele menetlustoimingutele: vestles kaitsealusega apellatsiooni esitamisest (2 minutit), esitas avalduse apellatsiooni kasutamise kohta (8 minutit), tutvus Viru Maakohtu otsuse põhjendava osaga ja võttis seisukoha (180 minutit), tutvus maakohtu otsusega (89 minutit), koostas apellatsiooni (119 minutit), kohtus kaitsealusega vanglas ning arutas edasikaebust ja kaitsealuse võimaliku apellatsiooni esitamist ning näitas D. Gokalole apellatsiooni kavandit ja täpsustas selle esitamise tähtaega (75 minutit). Seejärel kirjutas ta apellatsiooni lõpuni ja esitas selle e-toimiku kaudu (49 minutit). Lisaks palub kaitsja mõista menetluskulude hulka tasu sõidule kulunud aja eest Narvast Jõhvi (48 km) ja tagasi (48 km). Kokku taotleb kaitsja kaitseteenuste osutamise eest 392 eurot ja 40 senti (selles sisaldub käibemaks 65 eurot ja 40 senti). Riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulud (96 km) on 8 eurot 64 senti (sh käibemaks 1 euro 44 senti). Ringkonnakohus leiab, et taotletud summa 401 eurot ja 4 senti on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.