← Eesti

1-18-9529/31

Obsah (13)§ 199§ 118§ 424§ 68§ 65§ 64§ 69§ 75§ 218§ 44§ 266§ 5§ 57

1-14-8230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruaril 2015. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-8230 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšaro

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ning P.L süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 22.

oktoobri

  1. a otsus lühi menetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatav a Rain Kannel’i kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland ja süüdistatava P.L kaitsja vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen Tiina Viru Rain Kannel Prokurör Süüdistatavad Isikukood: 38811220230 Kodakondsus: Eesti Haridus: XXXX Perekonnaseis: XXXXXXXX Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXXX XX-X XXXX Töökoht või õppeasutus: töötu Kontaktandmed: XXXXXXXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varem kriminaalkorras karistatud:
  2. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.01.2009 otsusega

§ 118p 1 järgi tingimisi vangistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva, katseajaga 3 aastat.

2. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.06.2014 otsusega

§ 199

lg 8 ja § 213 lg 1 järgi tingimisi vangistus 1 aastat 2 kuud, katseajaga 1 aasta 6 kuud. Varem väärteokorras karistatud kahel korral. P.L Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: X XXXXXX Emakeel: eesti keel Perekonnaseis XXXXXXXX Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXX XX-X XXXX Töökoht või õppeasutus: ei tööta Kontaktandmed: XXXXXXXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varem kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2008 otsusega

§ 199

lg 4, 7, 8 järgi mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud, k atseajaga 1 aasta 6 kuud. 2. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 24.10.2013 otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta, katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Varem väärteokorras karistatud neljal korral. Talvi Kõiv Kaitsjad Isikukood: 48605226517 Kodakondsus: Eesti Haridus: XXXX Perekonnaseis: XXXXXXXXXXX Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXX XX-X XXXXX Töökoht või õppeasutus: ei tööta Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varem kriminaalkorras karistatud: Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 24.10.2013 otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud, katseajaga 3 aastat.

Varem väärteokorras karistatud kolmel korral. Alar Neiland ja Katrin Jennsen Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. oktoobri 2014 kohtuotsus Rain Kannel’i, Talvi Kõiv’u ja P.L süüditunnistamise, neile karistuse mõistmise osas

§ 199lg 2 p 4, 2

(8)7, 8 järgi, liitkaristuste mõistmises ning menetluskulude väljamõistmises Rain Kannel’ilt ja Talvi Kõiv’ult. 2. Lõpetada kriminaalmenetlus P.L, Talvi Kõiv’u ja Rain Kannel’i süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi Kr

MS § 274 lg 1 alusel.

  1. Jätta muutmata Pärnu Maakohtu
  2. oktoobri 2014 kohtuotsus P.L süüditunnistamise ja temale karistuse mõistmise osas

§ 424järgi. Kohaldada Kr

MS § 238 ning vähendada P.L ’le mõistetud 5 kuulist karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda P.L’le mõistetavaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata P.L karistusaja hulka eelvangistusaeg 21.06.2014 – üks päev, seega P.L ’le mõistetavaks lõplikuks karistuseks on 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust. 4. Teha uus otsus, millega

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas P.L ’le mõistetud karistust (3 kuud ja 9 päeva vangistust) Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 24.10.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr. 1-13-8985 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta võrra, mõistes P.L ’le liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva. Mõistetud vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja süüdimõistetul ilmuda kinnipidamiskohta kutse peale.
  2. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud P.L osas jätta riigi kanda.
  3. Kohtumenetluses tekkinud menetluskulud Rain Kannel’i ja Talvi Kõiv’u osas jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.
  4. Kaitsjate apellatsinooid jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  5. veebruaril
  6. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Pärnu Maakohtu 22.10.2014 otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi Rain Kannel

§ 199lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust . Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistus eks loeti 4 kuud ja 20 päeva vangistust .

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 13.06.2014 Paide kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3519 temale mõistetud ärakandmata karist us 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning mõisteti liitkaristus 1 (ük s) aasta, 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Sama otsusega t unnistati süüdi P.L

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust; T unnistati süüdi P.L

§ 424

järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64lg 1, 3 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. 3

(8)KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti karistusele 24.10.2013 Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8951 ärakandamata 1 aastane vangistus, mõistes liitkaristuse talle 1 üks aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg 21.06.2014 – üks päev.

Ärakandamata karistus on P.L 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati süüdi Talvi Kõiv

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 24.10.2013 Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8985 mõistetud ärakandmata karistus 4 kuud vangistust, mõistes seeläbi liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

§ 69alusel asenda ti vangistus 520 tunni üldkasulikku tööga.

Töö tegemise tähtajaks määrati 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati ta kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati teda täitma

§ 75lg -s 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid.

2. Rain Kannel’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupis koos P.L ning Talvi Kõiv’uga 21.06.2014 kella 00.30 ajal tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu ja varastas salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, praeahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot. Rain Kannel pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega ja isikute grupis s.o kuritegu

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

Talvi Kõiv’u süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupis koos P.L ’ga ja Rain Kanneliga 21.06.2014 kella 00.30 ajal, tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu ja varastas salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, praeahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot. Talvi Kõiv’u pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupis s.o kuritegu

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

P.L’t süüdistatakse selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis koos Talvi Kõiv’u ja Rain Kannel’iga, 21.06.2014 kella 00.30 ajal tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu ja varastas salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, preaahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot. P.L pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja isikute grupis s.o kuritegu

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

Samuti P.L süüdistatakse selles, et tema 21.06.2014 kella 01:30 ajal juhtis Järvamaal, Türi linnas, Jaama tänaval mootorsõidukit VIS 2345 reg nr XXX XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,04 mg/l+-0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus õhus mitte vähem kui 0,94 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani P.L toime kuriteo

§ 424järgi. 4

(8)ESITATUD APELLATSIOON ID
  1. Süüdistatava Rain Kannel’i kaitsja esitas apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsust R. Kannelile mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja taotleb asendada temale mõistetud liitkaristus ÜKT -ga. Apellant märgib, et süüdistatavale inkrimineeritud metallivargus oli jäänud katsestaadiumisse, vargus oli toime pandud mahajäetud, ilma elaniketa, lukustama hoonest ning varastatu väärtus moodustas 180 eurot. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus Rain Kannelile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, asendades kohtu poolt karistusena mõistetud vangistuse 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva üldkasuliku tööga.
  2. Süüdistatava P.L kaitsja esitas apellatsiooni, milles samuti vaidlustab maakohtu otsust P.L ile mõistetud karistuse osas. Kaitsja leiab, et maakohtul olid kõik alused süüdistatavale mõistetud liitkaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga, milleks andis oma nõusoleku ka süüdistatav. P.L on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning on eelnevalt ühel korral edukalt täitnud kohustuse teostada üldkasulikku tööd, mistõttu temale jääb arusaamatuks kriminaalhooldaja negatiivne hinnang tema suhtes. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus P.L ile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega asendada temale mõistetud liitkaristuse 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust üldkasuliku tööga. PROKURÖRI VASTUS ESIATUD APELLATSIOONIDELE
  3. Ringkonnakohtule esitatud vastuses prokurör märgib, et 01.01.
  4. a on muutunud karistusseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik.

§ 218

lg 4 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega peab varastatu väärtus olema rohkem kui 200.- eurot. Rain Kanneli ja P.L poolt varastatud esemete väärtus oli 180 eurot. Prokurör leiab, et Rain Kanneli ja P.L poolt toime pandud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida kuriteoks

§ 266lg 2 p 1 järgi- omavoliliseks sissetungimiseks elamiseks kasutatavasse ruumi.

Rain Kannelile tuleb esitada uus süüdistus selles, et tema isikute grupis koos P.L ning Talvi Kõiv’uga 21.06.2014 kella 00.30 ajal tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu. Korterist varastas ta salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, praeahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot. Rain Kannel pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise, mis on kuritegu

§ 266lg 2 p1 järgi.

P.L-ile tuleb esitada süüdistus selles, et tema isikute grupis koos Rain Kanneli ning Talvi Kõiv’uga 21.06.2014 kella 00.30 ajal tungis sisse Järva maakonnas Türi linnas Türi vallale kuuluva sotsiaalelamu XXXXXXXX XX XX korterisse X ukses oleva avause kaudu. Korterist varastas ta salaja omastamise eesmärgil pliidiraua, rauaplaadi, praeahju ja ahjuukse maksumusega kokku 180 eurot. P.L pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise, mis on kuritegu

§ 266lg 2 p1 järgi.

Selle kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Pärnu Maakohtu poolt sellele kuriteo kirjeldusele vastava teo toimepanemise eest, kuigi teise kvalifikatsiooni järgi, mõistetud karistus vangistus 7 kuud jääb sanktsiooni raamidesse ja ei kuulu prokuröri arvates muutmisele. 5

(8)Prokurör palub m uuta P.L ja Rain Kannelile esitatud kuriteo süüdistuse kvalifikatsiooni, kvalifitseerides

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ümber süüdistuseks

§ 266

lg 2 p 1 järgi; jätta muutmata Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt P.L ile ja Rain Kannelile mõistetud karistused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, apellatsioonide ja prokuröri vastuses toodud väidetega leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele kõigi süüdistatavate süüditunnistamise ja neile põhikaristuse mõistmise osas

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning süüdistatavatele liitkaristuste mõistmise osas.

7. Ringkonnakohus esmalt nõustub prokuröri vastuses toodud seisukohaga, et seoses Karistusseadustiku ja Kriminaalmenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumisega alates 01.01.2015 muutus väheväärtusliku asja maksumuse piirmäär, millest alates saabub kriminaalvastutus.

§ 218

lg 4 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.

§ 44

lg 2 uue regulatsiooni kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega süüdistatavate süüdimõistmiseks kriminaa lkorras peab varastatu väärtus olema rohkem kui 200.- eurot. Rain Kanneli, Talvi Kõivu ja P.L poolt varastatud esemete väärtus oli 180 eurot.

§ 5

lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. 8. Kohtukolleegium ei nõustu aga prokuröri seisukohaga, et süüdistatavate tegevus peab olema kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 1 järgi ehk valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse tungimisena, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi. Kohtukolleegium märgib, et süüdistusest ei nähtu, kelle elukohta süüdistatavad tungisid sisse. Käesolevas kriminaalasjas kannatanuks on Türi Vallavalitsus, kellele kuulub nimetatud hoone ning mille otstarve on sotsiaalelamu. Kohtukolleegiumi veendumusel seadusandja kehtestas kriminaalvastutuse

§ 266

lg 2 p 1 järgi just tungimise eest eluruumi, sest kodu puutumatus on põhiseaduslik väärtus (PS § 33) ning väärib suuremat kaitset. Sissetungimine ruumidesse, mis ei ole kasutusel eluruumina (ehk ei ole kellegi kodu) olid alates 01.01.2015 dekriminaliseeritud. Samas kohtukolleegium selgitab, et isikul võib olla ka mitu elukohta, mis võivad olla samaaegselt tema kodu. Käesoleval juhul ei olnud aga konkreetne eluruum kellegi kodu. Nähtuvalt kriminaalasja materjalides ruumi aadressil Türi vald, XXXXXXXX XX XX korte r X oma elukohana keegi ei kasutanud, hoone seisis tühjana, seega ei saa süüdistatavate tegevus olla kvalifitseeritud

§ 266lg 2 p 1 järgi. 9. Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kui Kr

MS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab kohtukolleegium võtta üksnes abstraktset seisukohta, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata (RKKKl nr 3-1-1-23-12). Käesoleva kaasuse puhul kohtukolleegium tuvastas, et Rain Kanneli, Talvi Kõivu ja P.L poolt varastatud esemete väärtus ol i 180 eurot, seega nende tegevus vastab

§ 218lg 1 sätestatud väärteo koosseisule. Kohus Kr

MS § 274 lg 1 alusel lõpetab kriminaalmenetluse määrusega, kui KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. 6

(8)10. KrMS § 331 lg 3 kohaselt ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetluse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Käeoleval juhul, seoses Karistusseadustiku uue redaktsiooni jõustumi sega muutus süüdistatavate suhtes kohaldatav materiaalõigus, mis leevendab süüdistatavate olukorda ning omab seega tagasiulatavat jõudu kõigi süüdistatavate suhtes. Kuigi süüdistatav Talvi Kõiv ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, laiendab ringkonnakohus käesoleva kriminaalasja arutamise piire ka temale. Lähtudes eeltoodust kohtukolleegium KrMS § 337 lg 1 p -st 4, § 338 p -st 2 alusel tühistab Pärnu maakohtu otsuse kõigi süüdistatavate süüditunnistamise osas

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja selle paragrahvi järgi neile karistuse ning liitkaristuse mõistmises ja teeb uue otsuse, millega lõpetab kriminaalmenetluse P.L, Talvi Kõiv’u ja Rain Kanneli suhte s KrMS § 274 lg 1 alusel. 11. Pärnu maakohtu otsusega P.L oli süüdi mõistetud ka

§ 424järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

Süüdistatava kaitsja ei vaidlusta P.L süüditunnistamist nimetatud paragrahvi järgi, vaidlustakse vaid süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamata jätmist üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium leiab, et maakohus pole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel süüdistatavale

§ 424

järgi karistuse mõistmi se osas ning puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§ -st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on maakohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viidata ka apellatsioonis. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks süüdistatava suhtes, lähtudes tema isikust, pole kohaldatav mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu veenvate põhjendsutega selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium märgib, et mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalus on üks aspektidest, mida kohus peab vaagima karistuse individualiseerimisel. Käesoleval juhul maakohus on seda teinud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et vangistuse asendamine ÜKT-ga oleks P.L puhul vastuolus karistuse nii üld - kui ka eripreventiivsete eesmärkidega. P.L suhtes oli juba eelnevalt kohaldatud

§ 69

sätteid, kuid tema vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Maakohus võttis õigustatult arvesse kriminaalhooldaja negatiivse arvamuse P.L suhtes, et viimane on hulkurliku eluviisiga ja seetõttu teda on raske suunata kindla ÜKT tööandja juurde. Kuigi P.L ile

§ 424

järgi mõistetud 5 kuulise vangistuse määra ei ole eraldi vaidlustatud, kohtukolleegium märgib, et nimetatud karistuse on proportsionaalne süüdlase isiku le ning tema süü suurusele. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab ringkonnakohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja loeb P.L ile mõistetavaks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust . Tühistades P.L ile mõistetud liitkaristuse

§ 64

lg 1 järgi, mõistab ringkonnakohus P.L ile liitkaristuse

§ 65

lg 2 alusel ning liidab käesolevas asjas mõistetud karistusele 24.10.2013 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr. 1-13-8985 ärakand mata 1 aastase vangistuse, 7

(8)mõistes J. Kirdale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 21.06.2014 – üks päev , seega ärakandamata karistus P.L on 1 aasta, 3 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohtukolleegium samuti märgib, et liitkaristuse moodustamisel maakohus ekslikult viitas oma lahendis Võru kohtumaja otsusele kriminaalasjas nr. 1 -13-

  1. Õigeks kriminaalasja numbriks tuleb pidada 1-13-8985 ning see ebatäpsus parandatakse käesoleva otsusega.
  2. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava P.L advokaat Katrin Jennsen taotleb apellatsiooni koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 72,00 eurot ning süüdistatava Rain Kanneli advokaat Aler Neiland vastavalt 60,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu me netluskulu. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tühistatakse maakohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja tehakse uus otsus, siis kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kõigi süüdistatavate süüdimõistmise osas § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning liitkaristuse mõistmise osas ning mõistab P.L ile uue liitkaristuse, seega käesolevas asjas kannab menetluskulud riik.
  3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 338 p 2; § 337 lg 1 p 4; § 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 22 . oktoobri 2014 kohtuotsuse kõigi süüdistatavate süüditunnistamise osas

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja selle paragrahvi järgi neile karistuse ning liitkaristuse mõistmises ja teeb uue otsuse, millega mõistab uue liitkaristuse P.L ile . Ringkonnakohus lõpetab kriminaalmenetluse P.L , Talvi Kõiv’u ja Rain Kanneli suhtes KrMS § 274 lg 1 alusel. Pavel Gontšarov Orvi Tali Ivi Kesküla 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.