I. süüdistuses
lg 2 p 1, 2 ja § 4231 järgi, K.J süüdistuses
lg 2 p 1, 2 järgi ning P.O süüdistuses
Süüdistatav B.J, isikukood: XXX ; xxxxx. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 23.02.2016.a otsusega
lg 1 p 1 järgi 6 -kuulise tingimisi vangistusega
M. I., isikukood: x ; xxxxx. K.J, isikukood: XXX ; xxxxx. Kriminaalkorras karistatud viimati Tartu Maakohtu 16.05.2016.a otsusega
lg 1 järgi liitkaristusega 1 aasta 9 kuud ja 26 päeva vangistust, mis asendati 656 tunni ÜKT -ga tähtajaga 01.06.2017.a. P.O, isikukood: XXX ; xxxxx. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 20.11.2012.a otsusega
ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi 6-kuulise tingimisi vangistusega
MS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1 1-17-466 Süüdi tunnistada B.J
lg 4 alusel kohustada B.J-i üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 7 alusel kohustada B.J-i üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajal mitte suhtlema K.J-i, P.O ja M. I.. Süüdi tunnistada M . I.
I. üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg 1 t oodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
I. üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajal mitte tarvitama alkoholi. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 1-17-466 Süüdi tunnistada K.J
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu 16.05.2016.a otsusega ning käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Täitmisele kuulub ka Tartu Maakohtu 16.05.2016.a otsusega mõistetud 656 tundi üldkasulikku tööd. Süüdi tunnistada P.O
MS § 180 lg 1 alusel lugeda B.J-i menetluskuludeks – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määraud kaitsja tasu (427.20 ) nelisada kakskümmend seitse eurot ja 20 senti ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha
lg 3 alusel välja mõista B.J-ilt menetluskulud (562.50) viissada kuuskümmend kaks eurot ja 50 senti, millest kaitsjatasu (427.20) nelisada kakskümmend seitse eurot ja 20 senti, sundraha (135.30) sada kolmkümmend viis eurot ja 30 senti. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult M. I. menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määraud kaitsja tasu
M. I.’t süüdistatakse selles, et tema alaealisena, olles koos P.O, K.J-i ja alaealise B.J’iga, 16.07.2016.a kella 01.00 paiku tungis ukseluku lõhkumise teel x x x korterisse nr x ilma korterivaldaja U. M. nõusolekuta. B.J lõi korteris elavat ja sissetungimist takistada püüdvat U . M.´d näo piirkonda umbes 3 korral, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi ning P.O lõi käega ühel korral U pea piirkonda. Pärast löömist sisenesid B.J, K.J ning M. I. korterisse ja võtsid korterist ära U. M. ´le kuuluva plekkpurgi vähemalt 3 euro väärtuses eurosentidega ning ühe kohvipaki Mokka väärtusega 3 eurot. Löömisega tekitas B.J U. M. ´le lühemaajalise, vähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse – vasaku 4 1-17-466 silma hematoomi. Seega tema valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega ja vägivallaga pani toime
Samuti süüdistatakse M. I. selles, et olles varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtim isõigus, (juhtis 06.02.2016.a kell 02.10 Tallinn-Narva mnt 64 km- l Kadrina vallas Lääne-Viru maakonnas mootorsõidukit sõiduautot x reg.mä rgiga x, samuti juhtis 19.10.2016.a kell 01.51 Rakvere tn 40, Jõhvi linnas Ida -Viru maakonnas mootorsõidukit x reg.märgiga x ), juhtis, omamata juhtismisõigust, 27.10.2016.a kell 06.08 Tallinn-Narva mnt 129 km-l Ida- Viru maakonnas mootorsõidukit sõiduauto x registreerimise numbrimärgiga x. Seega tema mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
süüdistatakse K.J’it selles, et tema , olles koos P.O, alaealise M. I. ja alaealise B.J ’iga, 16.07.2016.a kella 01.00 paiku tahtlikult tungis ukseluku lõhkumise teel x x x korterisse nr x ilma korterivaldaja U. M. nõusolekuta. B.J lõi korteris elavat ja sissetungimist t akistada püüdvat U. M. ´d näo piirkonda umbes 3 korral, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi ning P.O lõi käega ühel korral U . M. pea piirkonda. Pärast löömist sisenesid B.J, K.J , P.O ning M. I. korterisse ja võtsid korterist ära U. M. ´le kuuluva plekkpurgi vähemalt 3 euro väärtuses eurosentidega ning ühe kohvipaki Mokka väärtusega 3 eurot. Löömisega tekitas B.J U. M.´le lühemaajalise, vähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse – vasaku silma hematoomi. Seega tema valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega ja vägivallaga pani toime
P.O ’t süüdistatakse selles, et tema, olles koos alaealise B.J-i , alaealise M. I. ja K.J’iga, 16.07.2016.a kella 01.00 paiku tungis ukseluku lõhkumise teel x x x korterisse nr x ilma korterivaldaja U. M. nõusolekuta. B.J lõi korteris elavat ja sissetungimist takistada püüdvat U . M.´d näo piirkonda umbes 3 korral, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi ning P.O lõi käega ühel korral U . M. pea piirkonda. Pärast löömist sisenesid B.J, K.J ning M. I. korterisse ja võtsid korterist ära U. M. ´le kuuluva plekkpurgi vähemalt 3 euro väärtuses eurosentidega ning ühe kohvipaki Mokka väärtusega 3 eurot. Löömisega tekitas B.J U. M. ´le lühemaajalise, v ähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse – vasaku silma hematoomi. Seega tema valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisega ja vägivallaga pani toime
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav ad, nende kaitsjad ja prokurör sõlminud karistuskokkulepped . Süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutavates karistuse liikides ja määras. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on B.J-ile
lg 2 p 1, 2 järgi kohaldatavaks karistuseks kaks kuud vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendatakse karistust Pärnu Maakohtu 23.02.2016.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o kuue kuu vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõistetakse kaheksa kuud vangistust.
alusel asendatakse vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada ühe aasta jooksul.
lg 4 alusel kohustatakse B.J-i üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama 5 1-17-466 kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 7 alusel kohustatakse B.J-i üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajal mitte suhtlema K.J-i, P.O ja M. I.. Kohtuistungil B.J tunnistas end süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M . I.
lg 2 p 1, 2 järgi kohaldatavaks karistuseks kaks kuud vangistust.
järgi kohaldatavaks karistuseks on neli kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistetakse liitkaristus, lugedes kergem karistuse kaetuks raskema karristusega, ning liitkaristuseks mõistetakse neli kuud vangistust.
lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.10 – 28.10.2016.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks kolm kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendatakse karistust Pärnu Maakohtu 16.05.2016.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o kuue kuu vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõistetakse üheksa kuud ja 28 päeva vangistust.
alusel asendatakse vangistus 298 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada ühe aasta jooksul.
I. üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
I. üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajal mitte tarvitama alkoholi.
I. otsima endale töökoht hiljemalt 31.03.2017.a. Kohtuistungil M. I. tunnistas end süüdi. Süüdistatav ja prokurör täpsustasid kohtuistungil sõlmitud kokkulepet ning selgitasid, et M. I. on olemas töökoht, mistõttu palusid menetlusosalised vastavat kohustust süüdistatavale mitte määrata. Samuti täpsustasid menetlusosalised välja mõistetava sundraha suurust, kuna alates 01.01.2017.a on II astme kuriteo puhul sundraha 705 eurot. Lisaks soovisid menetlusosalised võimaldada M. I . pikem menetluskulude tasumise tähtaeg, s.o 12 kuud. Süüdistatav ja prokurör palusid kinnitada kohtul täpsustatud kokkuleppe. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K.J-ile
lg 2 p 1, 2 järgi kohaldatavaks karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 300 eurot.
lg 2 ja § 64 lg 2 alusel mõistetakse liitkaristus Pärnu Maakohtu 16.05 .2016.a otsusega ning käesoleva otsusega mõ istetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Täitmisele kuulub ka Tartu Maakohtu 16.05.2016.a otsusega mõistetud 656 tundi üldkasulikku tööd. Kohtuistungil Roland Meder tunnistas end süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.O-le
lg 2 p 1, 2 järgi kohaldatavaks karistuseks kaheksa kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui P.O ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil Taisto Paane tunnistas end süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. 6 1-17-466 Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatava tega kokkuleppemenetlusega kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. B.J tuleb süüdi tunnistada
M. I. tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2 ja § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kohtuistungil täpsustatud kokkuleppele. K.J tuleb süüdi tunnistada
P.O tuleb süüdi tunnistada
M. I. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Teiste süüdistatavate suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole, samuti ei ole asitõendeid. KrMS § 180 lg 1 alusel lugeda B.J-i menetluskuludeks – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määraud kaitsja tasu 427.20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 1132.2 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele
lg 3 alusel välja mõista B.J-ilt menetluskulud 562.50 eurot ning ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult M. I. menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määraud kaitsja tasu 144 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot. Eelnevale lisandub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 24 eurot seoses kaitsja osalemisega kohtuistungil. M. I. menetluskulud kokku on 873 eurot. Kohus selgitab, et sõlmitud kokkuleppes on sundrahaks märgitud 645 eurot, kuid sundraha mõistetakse välja kohtuotsuse kuulutamise seisuga, s.o alates 01.01.2017.a on sundraha 705 eurot. Süüdistatav ja prokurör muutsid kohtuistungil suuliselt selles osas ka sõlmitud kokkulepet ning välja mõistetavaks sundrahaks määrasid 705 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel lugeda K.J-i menetluskuludeks – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras mää raud kaitsja tasu 72 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 777 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele
lg 3 alusel välja mõista K.J-ilt menetluskulud 394.50 eurot ning ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult P.O-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määraud kaitsja tasu 120 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 825 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele B.J tasuda välja mõistetud menetluskulud ositi 12 kaheteist kuu jooksul. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele K.J tasuda välja mõistetud menetluskulud ositi 12 kaheteist kuu jooksul. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele P.O tasuda v älja mõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Vastavalt kohtuistungil prokuröri ja I. I. poolt avaldatule M. I. tasuda välja mõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistatava tele on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg -le 1. Samuti on süüdistatavatele selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.