VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-3766 19. juuli 2022, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-21-3766 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.O V (hageja) esitas 10.03.2021 hagi D V (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja nõue on vähendada elatist, mille mõisteti hageja O V välja alaealise kostja D V kasuks ning mõista O V välja D V kasuks ja ülalpidamiseks elatist kuni D V täisealiseks saamiseni XXX summas 164,66 eurot iga kuu, kuid mitte vähem kui üks kolmandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on mahaarvatud pool riigi tasutud lapsetoetusest. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt hageja on alaealise kostja D V vanem. 16.04.

1. a tagaseljaotsusega nr 2-20-4714 mõistis Viru Maakohus hagejalt kostja kasuks välja elatise kostja ülalpidamiseks summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 19.12.2019 kuni D V täisealiseks saamiseni XXX. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2. ja
3. aastates peab hageja maksma kostjale elatis 292 eurot kuus. Hageja arvab, et esineb PKS § 102 lg-st 1 tulenev alus elatise suuruse vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. 16.04.
4. a tagaseljaotsuse tegemisel ei arvestanud Viru Maakohus, et hagejal on teine alaealine laps K S (isikukood XXX), kes on hageja ülalpidamisel. Hageja mõistab, et hagi rahuldati tagaseljaotsusega, küll aga vaatamata sellele võiks kohus oma algatusel koguda tõendeid hageja ülalpeetavate laste kohta

§ 230lg-st 3 lähtudes.

PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus nr 3-2-1-17-16, p 11;
3. oktoobri
4. a otsus nr 3-2-1-124-15, p 15;
5. jaanuari
6. a otsus nr 3-2-1-160-12, p 17). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu
7. märtsi
8. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 13;
9. juuni
10. a otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on mitu korda juhtinud tähelepanu sellele, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus nr 3-2-1-118-12, p 15). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt Riigikohtu
13. oktoobri
14. a otsus nr 3-2-1-118-12, p 14). 2(1 4) Tsiviilasi nr 2-21-3766 Tänaseks hageja ei tööta. Alates 16.12.2020 on hageja võetud arvele Eesti Töötukassas. Käesoleva ajani hageja tööd ei leidnud. Hagejal ei ole võimalik leida tööd, mille eest makstakse rohkem, kui miinimumpalk. Hagejal on põhiharidus (9 klassi). Hageja ei valda eesti keelt ega inglise keelt. Mingisugust kvalifikatsiooni ega eriala hagejal ei ole. Seega ei saa hageja taotleda kõrgepalgalist töökohta. Hagejal ei ole kinnisvara ega muud registrivara, mille arvel on võimalik elatist maksta. Hageja ei saa seda tõendada, kuna registrid ei anna vastavasisulist vastust päringule, kui isiku nimele vara ei ole registreeritud. Kui kohus ei usalda hageja ülaltoodud väidet, võib kohus ise teha vastavad päringud kinnistus- ja liiklusregistrisse. Ülaltoodu alusel ei saa hageja hankida mõlemate laste ja enda ülalpidamiseks rohkem, kui 584 eurot kuus. Lähtudes sellest, et hageja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, saab hageja maksta kostjale elatis suuruses mitte rohkem kui 164,66 eurot (minimumpalk 584 eurot : 3 inimest = 194,66 eurot igale inimesele). Tuleb arvestada, et kostja isa S V makstakse lapsetoetus, mille suurus tänaseks on 60 eurot ja lapsetoetus katab ka lapse vajaduste osa. Hageja arvab, et tekkib alus elatise suuruse vähendamiseks lapsetoetuse (60 eurot) poole (30 eurot) võrra ja siis elatise suurus 194,66 eurot kuulub vähendamisele kuni 164,66 eurot (194,66 - 30 = 164,66). Kostja kasuks mõisteti välja elatis minimaalses suuruses ja seetõttu ei esitanud kostja kohtule hindamiseks oma vajadusi. Iseenesest on õige, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus nr 3-2-1-124-15, p 13). Kuid kuna antud juhul esineb alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, siis tuleb lapse vajadusi hinnata (Riigikohtu 07.02.
17. otsus nr 2-16-118651 p 14). Hageja arvates tuleb menetluskulud täielikult jätta poolte endi kanda. Hageja peab ülal pidama nii kostjat kui ka teist alaealist last. Kui kohus jätab menetluskulud hageja kanda, siis see vähendab hageja võimalusi pidada lapsed ülal ja kahjustab laste huve. Samas ei ole hagi rahuldades mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on alaealine, kes pole ilmselt võimeline menetluskulusid hüvitama. Kõne all oleval juhul on mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
18. Viru Maakohus 11.03.
19. a määrusega (tl 11-12) võttis hagi menetlusse.
20. Hageja esitas 11.01.2022 kohtule hagiavalduse uue tervikteksti (tl 80-81), mis jääb sisu poolest samaks, mille on esitatud 10.03.
21. Hagiavalduse põhjendustes on lisatud alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätted, küll aga sisuliselt ei ole sellele tuginetud. Hagiavalduse nõudes lähtub hageja elatise suuruse arvutamisel kuupalga alamäärast. 4.Viru Maakohus 17.01.
22. a määrusega (tl 88) jättis O V poolt 11.01.2022 esitatud hagiavaldus käiguta ning andis O V tähtaeg kohtumääruses osundatud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.
23. Hageja esitas 14.02.2022 kohtule hagiavalduse uue tervikteksti (tl 96-98) ühes täpsustatud nõudega. Hageja palub vähendada elatis, mille mõisteti hageja O V välja alaealise kostja D V kasuks ning mõista O V välja D V kasuks ja tema ülalpidamiseks elatis 201,45 eurot kuus kuni D V täisealiseks saamiseni XXX. aastal. Hageja viitab alates 01.01.2022 muutunud õiguslikule olukorrale. Hageja leiab, et esineb alus elatise suuruse vähendamiseks alla kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatise summat. 3(1 4) Tsiviilasi nr 2-21-3766 Täpsustatud hagiavalduse põhjenduste kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise alammäära tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu
24. jaanuari
25. a otsus nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu
26. oktoobri
27. a otsus nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 16.04.
28. a tagaseljaotsuse tegemisel ei arvestanud Viru Maakohus, et hagejal on teine alaealine laps K S (isikukood XXX), kes on hageja ülalpidamisel. Hageja mõistab, et hagi rahuldati tagaseljaotsusega, küll aga vaatamata sellele peaks kohus oma algatusel koguma tõendeid hageja ülalpeetavate laste kohta lähtudes

§ 230lg-st 3.

Tänaseks hageja ei tööta. Alates 23.09.2021 oli hageja võetud arvele Eesti Töötukassas. Käesoleva ajani hageja alalist tööd ei leidnud. Hagejal ei ole võimalik leida tööd, mille eest makstakse rohkem, kui miinimumpalk. Hagejal on põhiharidus. Hageja ei valda eesti keelt ega inglise keelt. Mingisugust kvalifikatsiooni ega eriala hagejal ei ole. Seega ei saa hageja taotleda kõrgepalgalist töökohta. Hagejal ei ole kinnisvara ega muud registrivara, mille arvel on võimalik elatist maksta. Hageja ei saa seda tõendada, kuna registrid ei anna vastavasisulist vastust päringule, kui isiku nimele vara ei ole registreeritud. Kui kohus ei usalda hageja ülaltoodud väidet, võib kohus ise teha vastavad päringud kinnistusregistrisse ja liiklusregistrisse. Ülaltoodu alusel ei saa hageja hankida mõlemate laste ja enda ülalpidamiseks rohkem, kui 654 eurot kuus bruto. Hageja on arvamusel, et tuleb arvestada, et kui hagejale makstakse töötasu 654 eurot, siis hageja pangakontole kantakse tööandja poolt netosumma 604,37 eurot ja edasi võtab kohtutäitur välja mõistetud elatise summa hageja pangakontolt sundtäitmise korras. Seega, hageja tuludeks tuleb võtta netosummasid, mis on hageja käsutusel. Kui hageja pangakontole ei kanta sisse mitte 654 eurot, vaid 604,37 eurot, siis saab hageja maksta elatis mitte rohkem, kui 201,45 eurot (miinimumpalk neto 604,37 eurot : 3 inimest = 201,45 eurot igale inimesele). 6.Kohus teatas pooltele 15.02.2022 (tl 100), et võtab täpsustatud hagiavalduse menetlusse ning et järgnevalt menetleb kohus hageja nõudeid 14.02.2022 täpsustatud hagiavalduse alusel. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi õigeks ei võta, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte kanda. Hagi vastuse (tl 17) kohaselt on kostjal olemas lisasissetulek, kasutades intiimfotode müügiplatvormi OnlyFans: https://onlyfans.com/the. Kõnealuse platvormi tellimine on tasuline. Seda sissetulekut kostja varjab. Samas pole kostja seaduslikul esindajal viimase kuue kuu jooksul sissetulekuid olnud, sealhulgas palka. Ka pole kostja seaduslikule esindajale kuuluvat vara. Hagi vastusele on lisatud kostja seadusliku esindaja vara nimekiri (tl 19). Täpsustatud hagiavalduse tervikteksti kohta avaldas kostja (tl 105), et hagi on põhjendamatu ning alust elatise suuruse vähendamiseks alla kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa ei esine. 4(1 4) Tsiviilasi nr 2-21-3766 Kostja leiab, et hageja viib kohut eksitusse, kuna seisuga 14.02.2022 ja käesoleva ajani töötab hageja firmades B ja Y autojuhina. Selleks väljastati hagejale 13.01.2022 määramatuks ajaks Teenindajakaart. Seejuures kasutab hageja autot Toyota Avensis reg. nr XXX . Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta poolte endi kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse (tl 24) kohaselt hagi vastuse kohta hagivastuses esitab kostja esindaja peamiselt väljavõtted perekonnaseadusest ja Riigikohtu lahendist ja sellest ei ole selge, millega kostja põhjendab oma arvamust, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Põhimõtteliselt väljendas kostja oma arvamust hagi kohta järgmiselt: “O V on lisasissetulek, kasutades intiimfotode müügiplatvormi OnlyFans: https://onlyfans.com/the. Selle platvormi tellimine on tasuline. Seda sissetulekut O V varjab. Hageja ei võta omaks, et tal on lisasissetulek müügiplatvormilt OnlyFans. Samuti ei võta hageja O V omaks, et ta varjab lisasissetulekut müügiplatvormilt OnlyFans. Kontrollimaks kostja vastuväited, proovis hageja lepinguline esindaja üle vaadata, kuidas hageja teenib lisasissetulekut interneetist aadressil https://onlyfans.com/the, kuid esindaja on teinud kindlaks, et veebileht ei ole kättesaadav, kuna see võib olla rikutud või kustutatud. Niimoodi kostja ei tõendanud, et hagejal on lisasissetulek ja sellist sissetulekut hageja varjab. Tuleb pöörata tähelepanu, et kostja ei esitanud usutavat midagi oma vastuväite põhistamiseks. S V vara nimekirja kohaselt S V mingit vara ei ole. Hageja arvab, et ei ole usaldusväärne, et S V ei vara ega sissetulekut ei ole. Samuti ei ole usaldusväärne, et S V puudub isegi pangakonto. Hageja arvab, et kostja isa S V varjab kohtu eest oma sissetulekut ja vara. Hageja saab teatada kohtule, et S V kuulub äriühing OÜ M (registrikood XXX) ja tegemist on äritegevusega tegeleva äriühinguga. Nimetatud asjaolu saab hageja tõendada sellega, et mitmedki päevad on parkimisplatsil, mis asub aadressil XXX, OÜ V E hoone juures, pargitud sõiduk OÜ M teenuse (autorehvide vahetus) reklaamiga. KIRJALIK MENETLUS Kohus on 18.05.2022 määranud (tl 148) vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kostja teatas (tl 151), et tal avaldusi, seisukohti ega menetluskulusid ei ole. Hageja enam mitte midagi ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 5(1 4) Tsiviilasi nr 2-21-3766

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seetõttu tuleb see osaliselt rahuldada. Kohtule 10.03.2021 esitatud hagiavalduses oli hageja nõudeks vähendada elatis, mille on välja mõistetud hageja O V alaealise kostja D V kasuks ning mõista O V välja D V kasuks ja ülalpidamiseks elatis kuni D V täisealiseks saamiseni XXX summas 164,66 eurot iga kuu, kuid mitte vähem kui üks kolmandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on mahaarvatud pool riigi poolt tasutud lapsetoetusest. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 14.02.2022 esitatud hagi terviktekstis on hageja nõudeks vähendada elatis, mille on välja mõistetud hageja O V alaealise kostja D V kasuks ning mõista O V välja D V kasuks ja tema ülalpidamiseks elatis summas 201,45 eurot kuus kuni D V täisealiseks saamiseni XXX. aastal. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja põhjendab omapoolse nõude asjaoluga, et ta ei tööta ning tal ei ole võimalik leida endale kõrgemalt tasustavat tööd, mistõttu ta ei ole võimeline tasuma elatist kohtuotsusega väljamõistetud suuruses. Samuti on hagejal olemas teine alaealine laps, kes on hageja ülal pidada, millega kohus varasema otsuse tegemisel ei arvestanud. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et elatise vähendamiseks puudub alus. Kostja on seisukohal, et hageja varjab oma sissetulekud. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus tuvastas (tl 7), et Viru Maakohus on 16.04.

1. a otsusega (tagaseljaotsusega) nr 2-204714 (edaspidi varasem otsus vastavas käändes) mõistnud O V alaealise lapse D V kasuks välja elatis 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast, alates 19.12.2019 kuni D V täisealiseks saamiseni XXX. Seetõttu on olemas jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. Hagi on esitatud 10.03.2021 ja hagiavalduse terviktekst 14.02.
2. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud 6(1 4) Tsiviilasi nr 2-21-3766 miinimummäära sai alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võis kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võis olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu jäeti küll lahtiseks. PKS § 102 lg 2 ei olnud mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Seetõttu võis mõjuvaks põhjuseks olla ka muu põhjus, mida ei ole kirjeldatud PKS § 102 lg-s
3. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3–5, 7 tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
5. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis PKS § 102 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3). Riigikohus tõi
6. juuni
7. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
8. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt on Riigikohus varasemas praktikas rõhutanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne
9. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
10. juulini 2010 elatise välja enne
11. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
12. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
13. oktoobri
14. a otsus nr 3-2-1-75-11, p 11;
15. mai
16. a otsus nr 3-2-1-33-11, p 16;
17. oktoobri
18. a otsus nr 3-2-1-85-10, p 18;
19. veebruari
20. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). 7(1 4) Tsiviilasi nr 2-21-3766 Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
21. detsembrini 2021 elatise välja enne
22. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
23. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
24. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Osundatud seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel.

§ 459

sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni. Pooltel puudub vaidlus, et hageja on kostja ema (tl 6, 83) ja kostja ei ela hagejaga koos, seega, hageja kohustuseks on kostjat ülal pidada. Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja kindlaks tegema, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust (vt nt RKTKo nr 3-2-1-67-17; RKTKo nr 3-2-1-35-17, RKTKo nr 3-2-1124-15). Kuivõrd Viru Maakohtu 16.04.2020. a otsus nr 2-20-4714 oli tagaseljaotsus, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud. Kohus on seisukohal, et

§ 459

alusel peab kohus käesoleva hagi lahendamiseks kontrollima maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid, mis esinesid Viru Maakohtu 16.04.

1. a otsuse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima ka, millised on kostja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit. Hageja nõudeks on käesolevas asjas vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Hageja on tuginenud sellele, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ning 16.04.
2. a otsust tehes kohus sellega ei arvestanud küll. Esmalt toob kohus välja, et tagaseljaotsuse tegemist tingis asjaolu, et käesolevas asjas on hagejale hagimaterjalid kätte toimetatud tema e-posti aadressil ning elukoha aadressil postkasti panekuga. Kohus hoiatas hagejat ette, et vastuse tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja ei ole tähtaegselt nõuetekohast vastust hagile esitanud.

§ 407

lg-st 1 lähtudes pidi kohus üksnes kontrollima, kas hagi on hagiavalduses toodud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus ei pidanuks tõendeid koguma nagu ekslikult leidis hageja käesolevas asjas

§ 230lg-le 3 viidates.

Kõnealuses olukorras on viide

§ 230lg-le 3 asjakohatu.

Hageja esitas väidetavalt tema ülalpidamisel oleva teise alaealise lapse K S sünnitunnistuse (tl 10), mille kohaselt on K S sündinud XXX. Seetõttu oli 16.04.

1. a otsuse tegemise ajal hageja teine laps olemas ja tegu pole asjaoluga, mis tekkis pärast otsuse tegemist. 8(1 4) Tsiviilasi nr 2-21-3766 Kohtul on mainida, et käesolev hagi esitati peaaegu 11 kuud pärast 16.04.
2. a otsuse tegemist. Kohus analüüsib esmalt, mis oli hageja sissetulekuks ning kas hagejale kuulus muud vara varasema otsuse tegemise aja seisuga. Pealegi on kohus kontrollinud hageja varalise seisundi andmed üle mitmes registris. Kinnistusraamatu andmetel (tl 30) ei ole hageja omandis kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistris (tl 33) puuduvad andmed, et hageja oleks sõiduauto omanikuks. Äriregistris (tl 27) puuduvad andmed hageja kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (tl 35 pöördel) kohaselt töötas hageja ajavahemikul 03.04.2019–29.04.2019 N OÜ-s. Maksu- ja Tolliameti 29.04.2021 teatise (tl 46) kohaselt tehti ajavahemikul 01.10.2019– 31.03.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 0,00 eurot. Eesti Töötukassa 30.04.2021 vastuse (tl 54) kohaselt töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel võeti O V (isikukood XXX ) töötuna arvele alates 16.12.2020 ja on töötuna arvel tänini. Alates 16.10.2019 kuni käesoleva ajani on talle tehtud väljamakseid alljärgnevalt: Makse kuupäev Suurus (eurodes) Kommentaarid 21.04.2021 3,84 Koolituse stipendium 20.04.2021 263,76 Töötutoetus 23.03.2021 254,34 Töötutoetus 26.02.2021 244,92 Töötutoetus 29.01.2021 226,08 Töötutoetus Hageja ei saanud varasema otsuse tegemise aja seisuga väljamakseid Eesti Töötukassalt. Sotsiaalkindlustusameti 29.04.2021 vastuse (tl 51) kohaselt määrati hagejale kostja kasvatamisega seonduvalt ajavahemikul 11.2019–04.2020 lapsetoetus 60 eurot iga kuu, ajavahemikul 11.2019–04.2020 lapsehooldustasu 38,36 eurot iga kuu ja ajavahemikul 11.2019– 02.2020 üksikvanema lapse toetus 19,18 eurot iga kuu. Igakuine teise lapse kasvatamisega seonduv lapsetoetus 60 eurot ajavahemikul 11.2019–04.2021, ajavahemikul 11.2019–04.2020 lapsehooldustasu 19,18 eurot iga kuu, ajavahemikul 11.2019–04.2021 üksikvanema lapse toetus 19,18 eurot iga kuu. Seega, varasema otsuse tegemise ajal sai hageja kahe lapse kasvatamise tõttu lapsetoetuse 120 eurot (60+60), lapsehooldustasu 57,54 eurot (38,36+19,18) ja üksikvanema lapse toetuse 38,36 eurot (19,18+19,18), kokku 215,90 eurot. Ajavahemiku 16.10.2019–17.05.2021 kohta hageja S P kontoväljavõtte (tl 67-72) kohaselt tulid ajavahemikul 16.10.2019–16.04.2020 (s.o varasema otsuse tegemise seisuga) hageja pangakontole sisse vaid Sotsiaalkindlustusameti saadud toetused kogusummas 215,90 eurot kuus ja umbes sama palju välja läks. Väljaminekud on sularaha väljavõtud, tasud teenuste eest, ülekanded füüsilistele isikutele, bussi- ja rongisõidupiletite ost, hooldustasu. Pangakontol tehtud suuremaid sissemakseid või väljaminekuid ei nähtu. Teised pangad vastasid, et hageja ei oma arvelduskontot või lepingud, või ei ole panga klient (tl 59, 60, 62, 64, 65, 76, 78). 9(1 4) Tsiviilasi nr 2-21-3766 Järgnevalt kontrollib kohus üle, kas pärast varasema otsuse tegemist on maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Kinnistusraamatu andmetel (tl 30) ei ole hageja omandis kinnisvara küll. Äriregistris (tl 27) puuduvad andmed hageja kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Transpordiameti liiklusregistri (tl 122) andmetel hakkas hageja 20.07.2020 registreeritud sõiduauto Peugeot 206 vastutatavaks kasutajaks. Sõiduauto omanikuks on V T . Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (tl 121) kohaselt töötas hageja ajavahemikul 17.05.2021–15.09.2021 SA-s N H meditsiiniala sekretärina. Maksu- ja Tolliameti 29.04.2021 teatise (tl 46) kohaselt tehti ajavahemikul 01.10.2019– 31.03.2021 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 0,00 eurot. Maksu- ja Tolliameti 25.04.2022 teatise (tl 140) kohaselt tehti ajavahemikul 01.04.2021– 31.03.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 3201,07 eurot. Väljamakseid tegid (tl 141) SA N H
3. a juunist kuni septembrini (k.a) ja Eesti Haigekassa
4. a septembris. Sellest nähtuvalt on hageja sissetulekuks
5. a juunist kuni septembrini (k.a) keskmiselt 800 eurot kuus. Eesti Töötukassa 30.04.2021 vastuse (tl 54) kohaselt võeti töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel O V (isikukood XXX ) töötuna arvele alates 16.12.2020 ja on töötuna arvel kuni käesoleva ajani. 16.10.2019 kuni käesoleva ajani tehti talle väljamaksed alljärgnevalt: Makse kuupäev Suurus (eurodes) Kommentaarid 21.04.2021 3,84 Koolituse stipendium 20.04.2021 263,76 Töötutoetus 23.03.2021 254,34 Töötutoetus 26.02.2021 244,92 Töötutoetus 29.01.2021 226,08 Töötutoetus Eesti Töötukassa 23.09.2021 otsuse nr XXX (tl 87) kohaselt võeti O töötuna arvele alates 23.09.
6. V (isikukood XXX ) Eesti Töötukassa 22.04.2022 vastuse (tl 137) kohaselt võeti hageja töötuna arvele alates 23.09.2021 ja ta on töötuna arvel kuni käesoleva ajani. Eelnevalt oli töötuna arvel ajavahemikul 16.12.2020–16.05.
7. Alates 01.04.2021 on olnud järgmised väljamaksed (kohus ei too tabelis välja
8. a aprilli väljamakset, sest kõnealune väljamakse on kajastatud eespoolses tabelis): Nimetus Kuupäev Suurus € Töötutoetus 10.05.2021 65,94 Töötutoetus 20.05.2021 94,20 Töötutoetus 09.11.2021 424,74 Töötutoetus 07.12.2021 263,76 Töötutoetus 04.01.2022 263,76 Töötutoetus 01.02.2022 263,76 Töötutoetus 01.03.2022 65,
9. Sotsiaalkindlustusameti 29.04.2021 vastuse (tl 51) kohaselt määrati hagejale igakuine teise lapse kasvatamisega seonduv lapsetoetus 60 eurot ajavahemikul 11.2019–04.
10. 10

§ 459lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 164lg 1 alusel.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 14