Obsah (4)

§ 199§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 8. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-21-732 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (R

) § 121 lg 1 järgi nelja kuu pikkuse ning

§ 199

lg 2 p 9 järgi viie kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 29.

septembrist 2020 kuni 30. septembrini 2020, s.o kaks päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 4.

augusti

1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 8 kuu ja 18 päeva vangistuse – võrra, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti J. Reinomäe kahtlustatavana kinnipidamise päevast ehk
2. oktoobrist
4. Viru Vangla esitas
5. veebruaril 2022 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava J. Reinomäe ennetähtaegse vabastamise üle. Prokuratuur ja vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
6. Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a määrusega jäeti J. Reinomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
9. Kuigi J. Reinomäe puhul on täidetud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, puudub veendumus, et tema käitumine on muutunud õiguskuulekaks.
10. J. Reinomäel puudub tugivõrgustik – tema vanemad on surnud ning õe ja vennaga ta ei suhtle. Samas ei saa jätta märkimata, et varguste sooritamine grupis viitab ilmselgelt tema mõjutatavusele. Seda tunnistab ta ka ise. J. Reinomäe suhtlusringkonda kuulub palju kuritegeliku taustaga isikuid. Muu hulgas on kriminaalkorras karistatud ka tema tulevane tööandja ja hea tuttav G.K. . Niisiis jääb uue kuriteo sooritamise risk püsima, kui ta vabaneb keskkonda, kus ta oli enne vangistust.
11. Kuigi ennetähtaegse vabanemise korral soovib J. Reinomägi asuda tööle koristajana ettevõttesse GMK Grupp OÜ, ei saa jätta märkimata, et tema varasem töökogemus on minimaalne. K-Raha andmetel on J. Reinomäel täitmata rahalisi nõudeid üle 22 000 euro väärtuses. Finantssurve võib avaldada negatiivset mõju tema majanduslikule toimetulekule, mis omakorda suurendab uue kuriteo asetleidmise ohtu. J. Reinomägi on korduvalt püüdnud oma majanduslikku järge ebaseaduslikul teel parandada.
12. Ehkki on positiivne, et J. Reinomägi ei tarvitanud enne vangistust narkootikume, pruukis ta regulaarselt alkoholi: enda sõnutsi jõi ta igal õhtu pool liitrit viina, et saaks rahulikult magada.
13. märtsil 2020 diagnoositi tal alkoholisõltuvus, viimase kuritarvitamist peab ta ka ise problemaatiliseks. Olgugi, et kohtuistungil kinnitas J. Reinomägi, et alkoholisõltuvust tal enam ei ole, tuleb märkida, et alkoholist hoidumine ei pruugi olla lihtne: erinevalt kontrollitud keskkonnast, kus alkoholi ei leidu, on see vabaduses vabalt kättesaadav. Kuna J. Reinomäe alkoholi tarbimisega seotud riskid pole täielikult maandatud, võib ta seda uuesti kuritarvitama asuda, mis omakorda kasvatab uute kuritegude sooritamise tõenäosust.
14. Tuleb märkida, et J. Reinomäe puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Tema käitumine pole olnud õiguskuulekas, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru vangla
15. aprilli
16. a käskkirjaga nr 6-3/310-1 karistati teda ebaviisaka käitumise eest nii
17. märtsil 2021 kui ka
18. aprillil 2021, mõlemal korral noomitusega. Olgugi, et tegemist on distsiplinaarkaristuse leebeima vormi ehk noomitusega, on oluline märkida, et kui süüdimõistetu jätkab range järelevalve tingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduseski saab olema seaduskuulekas. Juhul, kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks 2 kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, saab teha järelduse, et J. Reinomäe karistus ei ole veel eesmärki täitnud.
19. J. Reinomäel on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Suhtumist ametnikesse näitavad esmalt tema distsiplinaarkaristused, sest just ametnikega on kinnipeetav ebaviisakalt käitunud. See aga viitab tugevale antipaatiale õigussüsteemi vastu – isegi kinnises keskkonnas viibimine ei garanteeri tema õiguskuulekat käitumist. Vastumeelsust ametnike ja õigussüsteemi vastu näitavad ka rohkearvulised kaebused.
20. J. Reinomägi on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. Niisuguselt pinnalt on alust kahelda, kas ta on suuteline neid nüüdki täitma. Isegi hirm kinnipidamisasutusse sattuda pole J. Reinomäge seaduskuulekusele mõjutanud. J. Reinomäe näol on tegemist süstemaatilise vargaga: eelmise kriminaalasja (1-20-5404) raames tunnistati ta süüdi 42 varguse episoodis. Tähelepanuväärne on seegi, et kui ta toona vabanes eelvangistusest
21. mail 2020, pani ta uue varavastase kuriteo toime juba
22. mail
23. Määruskaebused
25. mail 2022 esitas J. Reinomäe kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõetult järgmised. 11.
26. Kohus ei ole piisavalt pööranud tähelepanu, et J. Reinomäe vangistuses viibitud enam kui poolteist aastaga on täidetud kõik karistuse eesmärgid ning ta on motiveeritud vabaduses õiguskuulekat elu elama. 11.
27. Kuigi varem on J. Reinomägi pidanud alkoholi tarvitamist enda probleemiks, on sellest vabanemine tema puhul täiesti võimalik – tal on narkootilise aine tarbimisest vabanemise kogemus. Lisaks sellele on ta motiveeritud asuma vabanedes tööle oma endisesse töökohta GMK Grupp OÜ-sse. Vangistusse pikemaks ajaks jäädes võib ta aga kaotada elu- ja töökoha ning inimese, kes temast hoolib. 11.
28. Maakohtu hinnangul pole J. Reinomäe käitumine vanglas olnud seadusekuulekas, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas nähtub materjalidest, et tema iseloomustus on koostatud
29. veebruaril 2022 ehk peaaegu kolm kuud tagasi ning sellest märgitud distsiplinaarkaristustest on tänaseks möödunud aasta. Erinevalt kohtu järeldustest nähtub, et J. Reinomäe käitumisele vanglas pole midagi ette heita, seda enam, et ta on saanud seal psühhiaatrilist ravi. J. Reinomäe käitumine vangistuse jooksul on muutunud paremaks ning viimase aasta jooksul olnud eeskujulik. Tal on selged tulevikuväljavaated ja soov elada õiguskuulekat elu. Järeldus, nagu jätkaks J. Reinomägi varavastaste kuritegude toimepanemist, saab olla vaid oletuslik. Alkoholist hoidumise korral muutuvad ka tema senised käitumishoiakud. 11.
30. Rohkearvuline kaebuste esitamine halduskohtule ei ole mitte seaduserikkumine, vaid kinnitus sellest, et tema edaspidine elu saab olla õiguskuulekas. Muu hulgas on tal tugev motivatsioon täita talle määratud kohustusi. Karistusaja lõpuni on võimalik keelata tal alkoholi tarvitamine ja kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis. J. Reinomäe pikemaajalisem vangistus pole vajalik, sest ta on läbinud kõik, mida vangla talle võimaldab. 11.
31. Ennetähtaegne vabastamine on reegel, mitte erand: kui kinnipeetav on käitunud õiguskuulekalt, puudub alus teda jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 3
33. mail 2022 esitas määruskaebuse ka J. Reinomägi, paludes maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Alternatiivselt taotleb J. Reinomägi asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kaebuses kordab ta suuresti juba kaitsja poolt esitatud argumente. Omalt poolt lisab ta veel järgmist. Kohtupidamine pole olnud sõltumatu ja õiglane, sest asja lahendas kohtunik, kes on erinevais asjus teinud lahendeid, mille tõttu on J. Reinomägi pidanud esitama kaebusi erinevatele asutustele, sh õiguskaitseorganitele. Kohtumäärus tugineb suuresti vangla iseloomustusele, mis pole objektiivne. Kaebuste esitamine ilmestab tema oskust ja tahet probleeme seadusekuulekalt lahendada. Ringkonnakohtu seisukoht
34. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale J. Reinomäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
35. Esmalt selgitab ringkonnakohus vastusena määruskaebuses esitatud etteheidetele, et kohtunik Anu Ammer ei olnud õigustatud J. Reinomäe tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendama, sest tema tegi samas kriminaalasjas ka kohtuotsuse. Kassatsioonikohtu praktikas on selgitatud, et kohtunikul ei teki (täitmisasjades) taandumiskohustust, kuna kohtuotsuse täitmise menetluses ei otsustata isiku süü ega karistuse üle (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. oktoobri
37. a määrus asjas nr 3-1-1-78-09, p 7). Ka tõsiasi, et J. Reinomägi on kohtuniku vastu esitanud erinevaid kaebusi, ei ole käsitletav kohtuniku obligatoorse taandamisalusena – varasemad kaebekirjad pole seotud käesoleva kriminaalasjaga ning kohtukolleegiumile teadaolevalt pole neid saatnud edu.
38. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi – peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
39. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole esimese astme kohus teinud J. Reinomäge vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks ta jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus tugines määruse tegemise hetkel kahele distsiplinaarkaristustele –
40. aprillil 2021 määratud noomitustele ebaviisaka käitumise eest – , millest mõlemad on tänaseks kustunud. Kuna need olid otsustuse tegemise ajal veel kehtivad, ei saa viimast maakohtule iseenesest ette heita. Et need on tänaseks kustunud ning sellest tulenevalt tähenduse kaotanud, ei arvesta ringkonnakohus neid käesolevalt negatiivse asjaoluna. Küll aga ei tähenda eeltoodu, et J. Reinomäe käitumine vanglas olnuks laitmatu:
41. jaanuaril 2022 keeldus J. Reinomägi tööle asumise korralduse täitmisest, mistõttu karistati teda
42. veebruaril 2022 distsiplinaarkorras tingimusliku kartserikaristusega.
43. Samuti ei esine piisavalt veenvaid argumente, mis kinnitaksid J. Reinomäe suutlikkust vabaduses õiguskuulekalt käituda. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal
44. jaanuari 2022 seisuga rahalisi nõudeid summas 22 080,17 eurot. Olgugi, et J. Reinomäe soovi ja valmisolekut vabanemisjärgselt tööle asuda, tuleb igati tunnustada, ilmestavad tema karistamise aluseks oleva kuriteo asjaolud üheselt, et enne vangistust eelistas ta sissetulekut hankida kuritegelikul teel – teda on kahel korral karistatud varguste eest. Ehkki enne vangistust töötas ta ettevõttes AVG Group OÜ, on tema varasem töökogemus osutunud sellegipoolest katkendlikuks ning täielikku tööharjumust pole välja kujunenud kinnipidamisasutuseski. Liiati ei suutnud töö mainitud ettevõttes J. Reinomäge hoida eemal kuritegude sooritamiselt. Niisuguselt pinnalt ei 4 ole kohtukolleegium kindel, kas J. Reinomägi suudaks ametliku töökoha säilitada ning kas töötamisega teenitav tasu võimaldaks tema harjumuspärast elustandardit rahuldada. Garanteeritud töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamine ei ole kohtukolleegiumi hinnangul käesolevalt piisav esinevate riskide vähendamiseks – ei ole välistatud, et vabanemisel võivad J. Reinomäel tekkida rahalised raskused, milliseid soovib ta likvideerida ebaseaduslikul teel.
45. Kaitsjaga saab nõustuda, et rohkearvulist kaebuste esitamist J. Reinomäele ette heita ei saa, kuna igaühel on vaba voli enda õiguste kaitsmiseks kohtusse pöörduda. Küll aga leiab ringkonnakohus, et vilgas kaebuste esitamine ja protsessimine ei indikeeri vähimalgi moel isiku suutlikkust edaspidi õiguskuulekalt käituda. J. Reinomägi on varemgi rohkearvuliselt kaebusi ja avaldusi esitanud, kuid sellest hoolimata jätkanud ikkagi kuritegelikul teel.
46. Tõik, et J. Reinomäel on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning et vanglas viibib ta juba kaheksandat korda, ilmestab üheselt, et varasemad vangistused on osutunud viljatuks ning J. Reinomägi on jätkanud kuritegude sooritamist. Rõhutada tuleb sedagi, et J. Reinomäele on varasemalt antud võimalusi oma käitumist muuta, kuid seda ta teinud ei ole. Maakohus on igati õigustatult juhtinud tähelepanu, et J. Reinomägi on käesoleva karistuse aluseks olevad kuriteod sooritanud kriminaalhoolduse kestel. Eelöeldu tähendab, et J. Reinomägi pole mitte pelgalt käest lasknud talle antud võimaluse karistust vabaduses kanda, vaid kuritarvitanud seeläbi ka kohtu usaldust. Kuigi minevikusündmusi muuta ei saa, pole niisuguste üleastumiste pinnalt paratamatult alust uskuda J. Reinomäe lubadusi, et ta on nüüdseks muutunud ning teinud vangistusest tarvilikud järeldused. Skepsist süvendab seegi, et J. Reinomägi on üsna pea pärast kinnipidamisasutusest vabanemist jätkanud kuritegude sooritamist. Peale eelvangistusest vabanemist (
47. mail 2020) sooritas ta uue varguse juba vähem kui kahe nädala möödudes (
48. mail 2020) ning hoolimata
49. augustil 2020 karistada saamist, tabati ta uuelt varguselt juba
50. septembril
51. Olgu öeldud, et lisaks eeltoodule vägivallatses ta
52. septembril 2020 teise inimese kallal. J. Reinomäe lähimineviku pinnalt saab nentida ainult üht – vaatamata võrdlemisi headele vabanemisjärgsetele elutingimustele võib J. Reinomägi õigusrikkumiste toimepanemist jätkata.
53. Uute kuritegude toimepanemise riskitegurina tuleb arvesse võtta ka J. Reinomäe varasemat alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi süüdimõistetu lubab oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, ei saa tema varasemat elukäiku arvestades siiski pidada kuigivõrd tõenäoliseks, et ta vabaduses suudab või ka tahab pingutamist jätkata. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, tõenäoliselt ka pärast aastatepikkust vangistust, sest nõuab tõsist pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Kuigi J. Reinomägi on praeguseks enam kui pooleteist aastat alkoholist eemal olnud, tuleb nõustuda maakohtuga, et erinevalt kontrollitud keskkonnast, kus alkoholi ei leidu, on see vabaduses hõlpsasti kättesaadav. Seega on kõigiti võimalik, et J. Reinomägi võib libastuda ja ahvatlustele järele anda: J. Reinomägi on varemgi jätkanud alkoholi pruukimisega pärast vanglast vabanemist.
54. Vastuseks J. Reinomäe poolt vangla iseloomustuse pihta suunatud kriitikale selgitab kohtukolleegium järgnevat. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et J. Reinomägi või tema kaitsja tõstatanuks küsimuse vangla iseloomustuse kohta. Ainsana on kinnipeetav määruskaebuses osutanud, et iseloomustuses on teda hinnatud avalikkusele ohtlikuks ning teinud seda olukorras, kus J. Reinomägi kannab karistust varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Kohtukolleegium möönab, et tõenäoliselt on vangla säärasele tulemusele jõudnud kustunud karistuste pinnalt. Samas ei saa seda vanglale ette heita, kuna viimasel on iseloomustuse koostamisel õigus kasutada kustunud karistusi (vt nt Riigikohtu
55. veebruari
56. a määruse nr 1-14-10087 p 35). Sellegipoolest juhib ringkonnakohus tähelepanu, et esimese astme kohus ei rajanud oma 5 siseveendumust üksnes iseloomustusele – veel vähem kustunud karistustest tuletatud järeldustele – , vaid kuulas ära ka J. Reinomäe ning tema kaitsja selgitused.
57. Ekslik on kaitsja argument, nagu kujutaks ennetähtaegne vabastamine endast reeglit mitte erandit. Ehkki seadus võimaldab süüdimõistetuid karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks (või isegi saaks) vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. J. Reinomäe puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega.
58. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
59. aprilli 2022 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
60. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, märkides, et maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 2 tundi ja 27 minutit. Selle eest soovib ta tasu 133 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti soovib kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest ning sõidukulude hüvitamist summas 55 eurot 20 senti (30+25,20), millele lisandub samuti käibemaks. Kokku soovib kaitsja seega 225 eurot 84 senti, mille sekka on arvestatud käibemaks summas 37 eurot 64 senti. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu J. Reinomäelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6