1-10-8305/6

(10230100049)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Linda Luhaäär ja Alar Laurimaa Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi O.L-i süüdistuses üldmenetluses Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav O.L KarS § 113 järgi eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 12.04.1977 ENSV Ülemkohtu poolt ENSV KrK § 115 lg 3 järgi; 2) 03.07.1996 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1, 195 lg 2, 107 lg 2 p 1,141 lg 2 p 3- 15 lg 2 järgi; 3) 09.01.2006 Harju Maakohtu Liivalaia poolt KarS § 424 järgi; 4) 28.09.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi; 5) 27.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 121, 200 lg 2 p 4, 8 järgi liitkaristusega 4 aastat ja 6 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 3 aastat vangistust; KarS § 74 alusel koheselt ärakandmisele 6 kuud ja 4 päeva vangistust, 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva ei pöörata täitmisele 3 aastase katseajaga, karistus kustumata, vahistatud 15.01.2010.a. Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi O.L KarS § (üheksa) aastat vangistust. 113 järgi ja mõista karistuseks 9 Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.05.2009 otsusega mõistetud ärakandmata osa - 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) aastat 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 13.01.2010.a. Välja mõista O.L-ilt riigituludesse sundraha 10875.krooni ja menetluskulud 96 861,40 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõendid: - O.L-i dressipluus „Umbro“, spordipüksid „Umbro“, jope „Outdoors“, spordijalatsid „Adidas“, kampsun „Greg Norman“, nahkjope, jope „Shetland“ tagastada O.L-ile ; S. S jope, dressipluus, ja pü ksid, pluus, aluspüksid, sokid, jalatsid, samuti 10 suitsukoni hävitada; - CD-plaat jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD O.L on kohtu alla antud KarS § 113 järgi süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 01.01.2010 kella 23.30 kuni 02.01.2010 kella 07.25 Tallinnas, Valdeku 120-10 korteris lõi S S’it tuvastamata torke-lõikevahendiga vähemalt 13 korda rindkere piirkonda, millega tekitas S S’ile eluohtlikud tervisekahjustused – hulgalised rindkere- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad rindkere eespinnal ja seljal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus ning mis põhjustasid kannatanu surma sündmuskohal. Sellega pani O.L toime teise inimese tapmise, s.o. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav O.L end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et 01.01.2010 kella 16.00 paiku läks ta XXX K juurde, kus peale pererahva oli ka üürnik Gennadi abikaasaga. Kella 20.00 paiku läks koju raha tooma. Teel kauplusesse tekkis tal kaklus noorte poistega, mille tagajärjel tekitati temale kehavigastusi. Peale kaklust läks poodi ja ostis pudeli kõige odavamat viina ning läks tagasi K juurde, kuhu jäi järgmise hommikuni. V. K aitas tal haavu puhastada. S .S on näinud paar korda, kui käis sigarette ostmas. L. B tunneb ammu, tema hüüdnimi on Tatarlane. Ta käis

1. või 25.12.09.a. selles korteris, kus S. S elas. Viimati nägi S. S
2. või
3. detsembril 2009.a. ning siis võis akna alla visata ka oma suitsukoni. Ta ei oska seletada, kuidas sattus tema riietele kannatanu veri. S. S juurde läks autoga. Teda sõidutanud noormehed jäid autosse. Kannatanu L. B ütluste kohaselt on O.L tema käest korduvalt viina ja sigarette ostnud. O.L tundis ka S S . Aastavahetusel viibis ta Venemaal ja materiaalset kahju tallle tekitatud ei ole /II kd, tl 1-6, 9- 12/. Tunnistaja V. K ütluste kohaselt 01.01.2010.a. kella 10-11 paiku tuli tema elukohta XXX külla O.L. O.L tuli üksi ja rohkem külalisi ei olnud. Peale lõunat O.L lahkus ning tuli uuesti tagasi kella 19.00 paiku verisena. Näol olid verevalumis, nina oli katki löödud ja käed olid verised. O.L ütles, et tänaval oli kaklus. Ta aitas O.L-i nägu puhastada. O.L tõi 2-3 pudelit salaviina väikestes limonaadipudelites. Salaviina müüs varem L , hüüdnimega Tatarka. Aadressi ei oska öelda. L võttis enda juurde elama mingi asotsiaali, kes siis salaviina müüs. Tema isiklikult salaviina ei joonud. O.L jäi nende juurde. Tema läks magama kella 23 paiku, kuid mehed jäid üles. Tunnistaja V. K ütluste kohaselt 01.01.10.a. kella 9.00 paiku hommikul tuli tema XXX korterisse külla O.L . Mõne aja pärast O.L lahkus ja tuli tagasi õhtul. O.L oli nina verine, kuna oli mingitelt noormeestel peksa saanud. Abikaasa aitas O.L verd ära põhkida. O.L tõi salaviina, mis oli ilma etiketita plastpudelis. Tunnistaja M. K ütluste kohaselt elas ta S. Siga ühes majas. 01.01.10.a. õhtul kella 22-22.30 paiku käis ta koeraga jalutamas ja nägi aknast, et S. S istus oma korteris ja seal oli veel keegi vanem mees. Ta tuli tagasi ca 20 minuti pärast nägi neid ikka veel istumas. Öösel kella 2-3 paiku hakkas S. S akna all kisa. Mingid mehed nõudsid akna all viina, kuid S. S keeldus viina andmast. Mehed lubasid S. S maha lüüa ja läksid maja nurga taha. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja andnud ütlusi, mille kohaselt ta ei kuulnud, kas S. S vastas meestele midagi või mitte, kuid ta eeldab, et ikka vastas /II kd, tl 51/. Tunnistaja AF ütluste kohaselt on süüdistatav tema isa. Tatarka müüb Männikul viina. Peale jõule käis isaga Tatarka juures viina järel. Viina järgi Tatarka juurde läks isa ning tema oli trepikoja juures. Viina järgi käies isa suitsetas. Tunnistaja A. R ütluste kohaselt on ta kuulnud Tatarkast, kes müüb salaviina. Ta käis Tatarka juures peale jõule koos süüdistatava ja AF. Tatarka juurde läks A. O.L ning oli seal umbes 5 minutit. Süüdistatav suitsetab ja suitsetas ka siis, kui käis viina järel. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt olid S Si surma põhjuseks hulgalised rindkere- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad paremal ja vasakul pool rindkere eespinnal ja vasakul pool seljal koos elutähtsate siseorganite (südame, mõlema kopsu, maksa ja mao) vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Peale surma põhjustanud vigastuste esines veel pehmetesse kudedesse ulatuv torke-lõikehaav kaela eespinna, pindmised haavad kätel veel kergemaid vigastusi, mis ei olnud eluohtlikud. kokku oli 13 vigastust, mis kõik olid elupuhused ning tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist. Kätel olevad vigastused võisid olla saadud enesekaitse käigus. Surm võis saabuda hinnanguliselt 7-10 tundi enne sündmuskoha vaatlust, s.o. mitte varem kui 01.01.2010 veidi enne keskööd ja mitte hiljem kui enne kella 02.00 02.01.2010.a. Fikseeritud on ka keskmine alkoholijoove / I kd, tl. 53-79/. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ja lisades on fikseeritud sündmuskohaks olnud korteri ja maja trepikoja olustik, verejäljed, samuti surnukeha asukoht ja tuvastatud vigastused, fikseeritud on ka uksel asuvad lukud, edasiseks uurimiseks on võetud suur hulk esemeid ja jälgi ( I kd, tl 2-5, 8-48/. Asitõendi vaatlusprotokollidest nähtuvalt on vaadeldud S Si veriseid ja vigastustega riideid, samuti O.L-i kinnipidamisel temalt ära võetud dressipluusi Umbro, mis oli verega määrdunud / I kd, tl 85-104, 181- 199, 212, II kd, tl 72-75/. O.L-i kahtlustatavana kinnipidamisel fikseeriti tema kehal tervisekahjustused – verevalumid silmade all, kriimustused paremal käel ja arm pealael / II kd, tl. 72-75/. DNA ekspertiisiaktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati S. Si akna alt leitud suitsukonil O.L-ilt pärit DNA, samuti tuvastati O.L-ilt ära võetud verisel Umbro dressipluusil S S pärit DNA / I kd, tl 233-251). Eesti Meteoroloogia Instituudi teatel sadas 2009 jõulude ja sündmuskoha vaatluse vahelisel ajal korduvalt lund, nii on Tallinnas Harkus paikneva vaatlusjaama andmetel lumekatte paksus 28.12.09.a. kell 08.00 hommikul 19 cm ning 02.01.2010.a. kell 08.00 hommikul 57 cm, seega on kasvanud oluliselt, e kaks korda / III kd, tl 23-34/. Kohus kuulanud ära kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – vaatlusprotokollid, ekspertiisiaktid jt - leiab, et O.L-i süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et vaatamata tunnistajate ütlustes esinevatele vastuoludele, tuleb need lugeda usaldusväärseks osas, milles need on olnud järjekindlad. Nii suhtub kohus kriitiliselt tunnistaja M. K poolt kohtus väidetusse, et 02.01.10.a. kell 02.00-03.00 paiku ta kuulis S. Si häält. Kohtueelsel menetlusel, kui sündmusest oli möödunud oluliselt vähem aega võrreldes kohtuistungiga, on ta aga kinnitanud, et S. Sit öösel ei näinud ega kuulnud, kuid oletab, et ilmselt S. S midagi meestele vastas. Üldteada on, et aja möödudes mälu tuhmub, detailid ununevad ja meelde jäävad üksnes olulisemad sündmused. Samuti kalduvad inimesed ununenud detaile asendama sellega, mis neile tundub loogiline olevat. Tunnistajad Kuznetsovid on järjepidevalt andnud ütlusi, et 01.01.2010.a. O.L lahkus nende juurest ning tagasi tulles oli ta verine ja tõi kaasa salaviina. Nende ütlusi kellaaegade osas tuleb hinnata kriitiliselt, kuna nad möönavad, et tarvitasid alkoholi ning V. Kuznetsov on selgitanud , et sellest tulenevat ei mäleta sündmusi täpselt. Kohus ei arvesta tõendina O.L-i ütlusi, kuna need ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega ning on ilmselt kantud soovist vabaneda vastutusest. Kriminaalasjas on kannatanu L. B ning tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et S. S tegeles salaviina müügiga. Tunnistajate A. R ning AF ütlustega on tõendamist on leidnud ka asjaolu, et O.L käis ka varem S. S käest salaviina ostmas. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et S. S surm saabus 7-10 tundi enne sündmuskoha vaatlust, so orienteeruvalt 01.01.2010 kell 23.37 kuni 02.01.2010.a. kell 02.37 ning kehavigastused tekitati lühikest aega enne surma. Tunnistaja M. K ütlustest nähtuvalt nägi ta 01.01.2010.a. hilisõhtul läbi akna, et S. Si juures oli vanem meesterahvas kellega nad vestlesid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti 02.01.2010.a. hommikul V. S maja trepi eest praktiliselt lumega katmata suitsukoni, millelt DNA ekspertiisiaktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt saadi ühelt isikult pärinev DNA täisprofiil, mis on kokkulangev O.L-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Eesti Meteoroloogia Instituudi andmetel oli aasta lõpp Tallinnas sademeterohke ning ka perioodil kella 08.00-st 01.01.2010.a. kuni kella 08.00-ni 02.01.2010.a. suurenes lumekatte paksus 7 cm, millest nähtub, et O.L viibis kannatanu elukohas ööl vastu 02.01.2010.a. ning tema seal viibimist ja sündmuskoha vaatlust lahutas suhteliselt lühike ajavahemik. Tunnistajate K ütlustega on tõendatud, O.L lahkus nende elukohast 01.01.2010.a. ning hiljem naastes oli ta verine ja tõi kaasa salaalkoholi, mis samuti tõendab, et O.L käis ka ööl vastu 02.01.2010.a. S. S elukohas ning ostis sealt salaalkoholi. Samuti nähtub tunnistajate K ütlustest, et O.L oli olnud konflikt ning ta oli verine. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt olid S Si surma põhjuseks hulgalised rindkere- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad koos elutähtsate siseorganite vigastustega. Samuti esinesid S. Si kätel vigastused, mis võisid olla saadud enesekaitse käigus. DNA ekspertiisiaktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati O.L-ilt ära võetud verisel Umbro dressipluusil S S pärit DNA. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud, et ööl vastu 02.01.2010.a. viibis O.L S. S elukohas, kus tekitas kannatanule hulgaliselt lõike-torkehaavu, mille tagajärjel sattus tema riietele kannatanu kehavedelikke ning sai konflikti käigus ka ise vigastusi. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav lõi lõiketorkevahendiga kannatanut korduvalt rindkere piirkonda, põhjustades S. Sile hulgaliselt elutähtsate siseorganite (südame, mõlema kopsu, maksa ja mao) vigastusi, so eluohtlikke kehavigastusi, mille tagajärjel viimane suri. Lüües kannatanut korduvalt lõike-torkevahendiga elutähtsatesse organitesse – rindkere piirkonda – teadis süüdistatav, et ta põhjustab oma tegevusega kannatanu surma , tegutsedes otsese tahtlusega. O.L-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. O.L-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda. Inkrimineeritava kuriteo pani toime katseajal. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Tsiviilhagi ei ole . Eha Popova Kohtunik Linda Luhaäär Rahvakohtunik Alar Laurimaa Rahvakohtunik