1-10-8305/67

(24)kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Z.G suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 7 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased); alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Z.G elektroonilise valve tähtajaks 11 (üksteist) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Z.G vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Z.G-lt menetluskuluna riigituludesse 147 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Luminor Bank viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Z.G , 1-10-8305, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Z.G-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Z.G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu

1. septembri 2010 otsusega KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu
2. mai 2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 5 kuu 26 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõistis kohus talle 11 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvas kohus
3. jaanuar
4. Z.G on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist kaks on kehtivad karistused. Vanglas kannab karistust neljandat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemalt on teda karistatud vägistamise (kustunud), tulirelva omandamise, huligaansuse (raskel viisil), üliraskete kehavigastuste tekitamise, röövimiste, mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, aga samuti ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimane süüdimõistmine on tapmise eest. Kuritegude soodusteguriks on 2 alkoholi tarvitamine. Tulenevalt Z.G ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Z.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav selgitas, et hakkab vabanedes kohe tööle, garanteeritud töökoht on olemas, metallitöödega seotud. Elama hakkab poja ja tema pere juures, pojal sündis laps, tahab poja peret aidata. Kinnitas, et kahetseb tehtut ning lubas, et ei pane enam toime uusi kuritegusid. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta Z.G ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja Margus Viira oli seisukohal, et Z.G on võimalik integreerida ühiskonda: tal on pere, tal on olemas töökoht, kuigi selle kohta ametlik paber puudub, kuid ei ole alust seda väidet ka mitte uskuda ning valveks sobilik elukoht. Isik on küll sooritanud raske kuriteo, kuid ta on sellest ära kandnud 9 aastat ning vanglas õppinud asjadest teistmoodi aru saama ja vanglas on ta käitunud nõuete kohaselt, kuna distsiplinaarkaristusi tal pole. Pikaaegse vanglas viibimise tõttu on kinnipeetav kohanenud ka distsipliiniga, mis aitab alluda kriminaalhooldusele. Kaitsja palus taotlus rahuldada, arvestada kinnipeetava vanust ning Z.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuid kohaldada temale kindlasti alkoholi tarvitamise keeld. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Z.G saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Z.G-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Z.G käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama poja ja tema pere juurde xxxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Korteriomanik (poeg) on elektroonilise valve kohaldamiseks kirjaliku nõusoleku andnud, seega on Z.G olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgne töökoht ametlike dokumentide põhjal isikul küll puudub, kuid tema enda väitel on tal võimalik koheselt tööle asuda. Vangla hinnangul on isik motiveeritud töötama ja 3 tasuma oma võlgu. Regulaarseks sissetulekuks peaks saama pension, kuna isik on pensioniealine. Samas peab märkima, et kinnipeetaval oli ka enne vangistust püsiv sissetulek, enda sõnul majanduslikke raskusi ei esinenud, kuid siiski sooritas ta varavastaseid kuritegusid, mis kohtu hinnangul viitab isiku suutmatusele korraldada oma rahaasju. Seega majandusliku toimetuleku seisukohast lähtudes on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas poeg oma perega ja vend, peresuhted on tugevad ning toetavad. Endiste kriminaalsete sõprade-tuttavatega enam ei suhtle ning vastupidise kohta info puudub. Ka poja teada ei ole isal kokkupuuteid kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetava enda sõnul tahab ta hoida positiivseid suhteid üksnes lähedastega. Positiivseks loeb kohus ka seda, et kinnipeetav on vangistuses läbinud vaimulikud programmid „12 sammu“ ning „Usk ja teadmine“, mis puudutasid tema mõtlemist, järelduste tegemist, vägivaldset käitumist ja selle seost alkoholiga. Programmide läbimise tulemusena leidis isik uusi vaatenurki ning oskab teha sügavamat analüüsi oma käitumise kohta. Ka on positiivne asjaolu, et isik on töötanud vanglas enam kui 5 aastat. Käesoleval ajal ei ole kinnipeetav enam kohustatud töötama, kuna ta on üle 63 aasta vana. Z.G on probleem seoses alkoholi tarvitamisega, kõik kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Alkoholi mõjul käitub ta ettearvamatult, on vägivaldne ja ohtlik iseendale ning teistele, hiljem ei mäleta, mida korda saatis. Ise ta probleemi ei tunnista ega arva, et alkoholi tarvitamise ja kuritegude sooritamise vahel oleks seos. Seega alkoholi tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Samas aga peab märkima, et kuna isik on üle 9 aasta viibinud kinnipidamisasutuses, kus tal ei ole olnud võimalust alkoholi tarvitada, siis ei ole põhjendatud näha esmase riskitegurina võimalust, et isik vabanemisel koheselt asub alkoholi kuritarvitama. Narkootikumidega kokkupuude kinnipeetaval puudub, mis on kohtu hinnangul positiivne. Kinnipeetav on iseloomult kinnine, üritab oma tunnetega ise hakkama saada, kuna ei taha näida nõrgana. Ka ei soovi ta verbaalselt analüüsida minevikku ja nendib vaid fakti, et mis olnud, see olnud ja heaks enam midagi teha ei saa. Ametnikesse suhtub sallivalt, püüab vältida konflikte. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja võimaliku töökoha olemasolu, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise risk) ja seetõttu leiab kohus, et Z.G kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on kinnipeetavale ilmselgelt oluline abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Z.G üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 7 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendab varasem alkoholi kuritarvitamine ning seltskonna võimalik negatiivne mõju. Süüdimõistetu allutamine kriminaalhooldusosakonna järelevalvele aitab isikul ka toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Ka leiab kohus, et Z.G tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste 4 tingimuste ja kontrollita. Ka peab märkima, et vangistuse eesmärkide saavutamisel pole kasu rangest ja pikast karistusajast ning süüdimõistetu täielikust ja pikast isoleerimisest ühiskonnast. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga kohanemisel elektroonilise valve optimaalseks pikkuseks 11 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Z.G lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Z.G suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5