Obsah (5)

§ 424§ 68§ 50§ 69§ 75

Kriminaalasi nr 1-18-4719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2018.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Liis Landsmann P

§ 424alusel, Kr

MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel mõisteti ärakandmata karistuseks 3 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti

74 lg 1 alusel täielikult täimisele pööramata 3-aastase katseajaga (kuni 13.07.2017.a).

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks. Väärteokorras karistatud 1-l korral (kehtivad karistused). Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses

§ 424

lg 2 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.S

§ 424

lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada J.S-ile mõistetud karistus, 1 aasta vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada J.S-i täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt

§ 75

lg 2 p-dele 2, 5 ja 8 kohustada J.S-i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma alkoholisõltuvuse ravile ja viibima ravil kuni raviarsti otsuseni, et see ei ole enam vajalik; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata J.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 27.06.2018.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta J.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista J.S-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulud summas 44 eurot; - kaitsjatasu summas 210 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 10 (kümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu

1. kuupäevaks (alates 20.10.2018.a.) vähemalt 100,40 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99918700035546 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-18-4719, J.S ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
2. ptk
3. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui 2 süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 27.06.2018.a. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (27.06.2018.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS J.S, olles karistatud 14.07.2014 Harju Maakohtu otsusega 1-14-6009

§ 424

järgi, juhtis tahtlikult 31.03.2018 kell 23:15 xxxx juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E230 registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres 3,30 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht J.S-i (J.S), tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.S-i karistuseks

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

Kokkuleppe järgi tuleb mõistetud vangistus asendada

§ 69

lg 1 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks tuleb määrata 18 kuud. ja

§ 69

lg 4, 7 alusel kohustada J.S-i täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid, kohustudes: - elama alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel kohustada J.S-i katseajal: - mitte tarvitama alkoholi; 3 - asuma kohtuotsuse jõustumisel viivitamata alkoholisõltuvuse ravile kuni raviarsti otsustuseni, et ravi pole enam vajalik - osalema sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt tuleb

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta J.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Samuti tuleb kokkuleppe kohaselt J.S-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 210 eurot, joobe tuvastamise kulu 44 eurot ja sundraha summas 750 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, tasudes igakuiselt 100,40 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kuludega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava J.S-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et J.S tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad J.S-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 210 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu summas 210 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 750 eurot, mis tuleb J.S-ilt samuti välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppes esitatud ettepanekust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 4