Obsah (4)

§ 99§ 101§ 102§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4165 Tsiv

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
5. Ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid 22.03.2018 kohtulahendis tuvastatud ei ole. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, 2 kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
6. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). 6.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostjad on välja toonud (dtl 93-94), et nende igakuised vajadused on järgmised: eluase toit ja meelelahutus transport side tervishoid hügieen koolikohustuse täitmine riided ja jalanõud vaba aeg muud vältimatud püsikulutused (sünnipäevad, taskuraha, laagrid ja koolitused) kokku K1 168,64 185,51 66,11 32,11 6,8 10 33,76 157,78 80,61 96,08 K2 168,64 168,44 35,77 3,99 1,8 10 12,99 157,95 74,68 53,9 837,40 688,16

1. Kohtule on esitatud üürileping (dtl 97), millest nähtuvalt on kostjate elukoha üür 650 eurot kuus, lisanduvad kulud kommunaalteenustele. Esitatud KÜ arvete (dtl 118, 139) kohaselt on keskmine kulu teenustele 193,24 eurot kuus, lisandub kulu elektrile keskmiselt 121,27 eurot kuus (arved dtl 140, 151) ning kodustele telekommunikatsiooniteenustele 23,99 eurot kuus (arve dtl 174). Kulu eluasemele on seega kokku 988,50 eurot, millest kummagi kostja osa on 197,90 eurot (988,5 : 5 elanikku). Toiduga seotud vajaduste tõendamiseks on kostjad esitanud tšekke (dtl 125-132, 134-138, 141-150, 152-161, 164-173, 175-178). Kostja I on 14-aastane ja kostja II 7-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on keskmine toidukulu 712aastaste laste vanusegrupis 107 eurot lapse kohta ning 13-17 aastaste laste vanusegrupis 133 eurot. Kostjad ei ole välja toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vajadust teha keskmisest ulatuslikumaid kulutusi toidule. Võttes arvesse asjaolu, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, hindab kohus kostja I vajadustele vastavaks toidukuluks 150 eurot kuus ning kostja II vajadustele vastavaks toidukuluks 120 eurot kuus.
2. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine transpordikulu kostja I vanusegrupis 38 eurot ja kostja II vanusegrupis 40 eurot kuus. Seoses kütusekuluga on kohtule esitatud tšekke kütuse ostmisest maikuus 116,57 euro ulatuses (dtl 162-163), millest kummagi kostja osa 38,86 eurot. Kostjate transpordikulud on keskmisest kõrgemad seoses sõidukuludega hagejaga kohtumiseks: kostjad elavad Tallinnas, aga hageja Valgamaal. Rongipilet soodustusega Tallinnast Valka sõitmiseks 1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 3 maksab 11,22 eurot (dtl 98-99), kostjad on välja toonud, et kuni 14.06.2022 kostjale II rongipiletit ei pidanud ostma. Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2021 määrusega tsiviilasjas 220-2295 (dtl 195-208) on määratud poolte suhtlemise kord selliselt, et lapsed kohtuvad isaga tema elukohas iga paaritu nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni, sõites kohale ja tagasi ühissõidukiga. Täiendav transpordikulu on 44,88 eurot kuus (11,22 x 4). Kostja II kulu mobiilisidele on 3,99 eurot kuus (arve dtl 96) ja kostjal I 8,39 eurot kuus (arve dtl 185). Esitatu kohaselt on kostjale I ostetud mobiiltelefon hinnaga 188,80 eurot (dtl 101), telefoni kasutusaeg on eelduslikult vähemalt 3 aastat, st kulu kuu kohta arvestatuna 5,24 eurot. Kulu netflixile (dtl 101) ei ole kohtu hinnangul lapse esmavajaduseks. Kostja I vajadused seoses sidega kokku on 13,63 eurot. Kostjad on esitanud tõendeid kulude kandmise kohta seoses tervishoiuga (dtl 133, dtl 181). Kostjate märgitud kulud tervishoiule ja hügieenile ei ületa kohtu hinnangul sarnaste tavapäraste kulude mõistlikku ulatust.
3. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine kulu haridusele Tallinnas elavatel lastel kostja I vanusegrupis 65 eurot ja kostja II vanusegrupis 61 eurot kuus. Kostjad on esitanud tõendeid kulude kandmisest seoses kooliga: klassiraha kogumine (dtl 113-116), klassiekskursioon (dtl 110-112), koolivormi kuuluvate esemete ostmine (dtl 117), koolikoti ostmine (dtl 117). Uuringus märgitud hariduse kulu sisaldab mh kulusid huviharidusele, eraldi huvihariduse kulusid ei ole kostjad välja toonud. Kohus leiab, et iga lapse vajadustele vastavaks võib pidada osalemist vähemalt ühes huviringis. Muu kuluna on välja toodud mh kostja I kulu inglise keele laagris osalemiseks 145 eurot (dtl 108) ja infotehnoloogia kursusel osalemiseks 60 eurot (dtl 109), so kulu keskmiselt 17,08 eurot kuus; kostja II on käinud suvelaagris hinnaga 245 eurot (dtl 107), so kulu keskmiselt 20,42 eurot kuus. Kohus hindab kostjate vajadusteks seoses haridusega (sh koolitarbed, klassiekskursioonid, klassiraha, huvihariduse kulu jms) kokku vastavalt 50 eurot kostja I ja 30 eurot kostja II (märgitud kulu seoses kooliga, millele lisandub ca 20 eurot seoses huviharidusega).
4. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine kulu riietele ja jalanõudele kostja I vanusegrupis 52 eurot ja kostja II vanusegrupis 63 eurot kuus. Kostjad on esitanud tšekke riiete ostmise kohta (dtl 119-121). Kostjad ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse teha keskmisest suuremaid kulutusi riietele ja jalanõudele. Võttes arvesse hindade tõusu, hindab kohus põhjendatud vajadusteks seoses riiete ja jalanõudega kostja I 60 eurot ja kostja II 70 eurot kuus. Kohtu hinnangul on lapse esmavajadusteks mh mõistlikud kulud mänguasjadele, raamatutele, kulutused tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemisele, so kokkuvõtlikult meelelahutusele või vabale ajale. Viidatud uuringus on kostjate vanusegrupi laste ülalpidamiskuluks seoses vaba ajaga hinnatud vastavalt 29 ja 28 eurot kuus. Kostjad on esitanud kuludokumente seoses vaba aja veetmisega (sünnipäevapidu dtl 102-105, mängukonsool dtl 106, kinokülastused dtl 122124, elamusspa dtl 179, taskuraha dtl 182). Kohtu hinnangul ei ületa kummagi kostja vajadused seoses meelelahutusega 40 eurot kuus. Kulu sünnipäevapeo korraldamiseks ei ole lapse esmavajadus. Vanemal on soovi korral võimalik teha kulutusi mistahes ulatuses, sh vaba aja veetmiseks ja meelelahutuseks, kuid see ei tähenda, et vastavad kulutused oleksid vajalikud laste esmavajaduste rahuldamiseks ning et selliste kulutuste tarbeks peaks maksma teine vanem elatist. Kostjate igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: K1 eluase toit transport side tervishoid 197,9 150 83,74 13,63 6,8 K2 kuni K2 al 14.06.22 14.06.22 197,9 197,9 120 120 38,86 83,74 3,99 3,99 1,8 1,8 4 hügieen haridus riided ja jalanõud vaba aeg ja meelelahutus kokku 10 50 60 40 612,07 10 30 70 40 512,55 10 30 70 40 557,43 Ülalpidamiskohustus 17.03.2021-01.10.2021
5. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2021.a. 292 eurot kuus.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohus tuvastab, et 11.02.2021 sündis hagejale uus laps R L (sünnitõend dtl 12). Hageja on välja toonud, et uue lapse igakuised vajadused on järgmised (dtl 88): eluase toit transport lasteaeda tervishoid riided ja jalanõud beebikaubad (sh mähkmed ja lapid) lasteaed (al august 22) kokku 34,71 83,87 54,57 63,15 41,95 79,52 64,7 303,20 (422,47 al aug 22)
2. Kostjad ei vaidle vastu toidukulule 83,87 eurot kuus, mida hageja on soovinud tõendada tšekkidega (dtl 64, 68-71). Eluasemekulu tõendamiseks hageja tõendeid esitanud ei ole. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine eluasemekulu kuni aastaste laste vanusegrupis 26 eurot kuus, võttes arvesse ka hindade tõusu, peab kohus võimalikuks hageja märgitust lähtuda. Lasteaias laps hageja esitatu kohaselt veel ei käi, peaks hakkama käima 2022.a. augustist, st kuni selle ajani ei saa olla kulu lasteaiale ning transpordile lasteaeda sõitmiseks. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine kulu tervishoiule kuni aastaste laste vanusegrupis 6 eurot kuus, hageja ei ole välja toonud, et uuel lapsel oleks tervisega seoses erivajadusi. Hageja on esitanud tõendeid kulutuste tegemisest apteegis (vitamiinid, toidulisandid, salvid jms dtl 66-67), kohus leiab, et märgitud kulusid ei teki igakuiselt ning tavapärane põhjendatud ulatus sellistele kulutustele ei ületa 15 eurot kuus. Hageja on esitanud kuludokumente riiete-jalanõude ning beebikaupade soetamise kohta (dtl 64-65, 72-84), hagejate märgitud kulud ei ületa (oluliselt) viidatud uuringus toodud keskmiseid kulusid (so 68 eurot riietele-jalanõudele, 76 eurot beebikaupadele), mistõttu loeb kohus märgitud kulud lapse vajadustele vastavateks. Uue lapse vajadused olid 2021.a. kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: eluase 34,71 5 toit tervishoid riided ja jalanõud beebikaubad (sh mähkmed ja lapid) kokku 83,87 15 41,95 79,52 255,05
3. Hagejale langeva ülalpidamiskohustuse ulatus oli 127,53 eurot kuus (255,05:2). Hageja esitatu kohaselt elab hageja koos uue lapse ja tema emaga, hageja brutopalk 2021.a. oli 1 100 eurot kuus (töölepingu lisa dtl 11, neto 938,32 eurot), uue lapse ema sai vanemahüvitist 924,79 eurot kuus bruto (otsus dtl 26). Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjatele elatise maksmine vastavalt 22.03.2018 kohtulahendile asetanuks uue lapse kostjatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Hageja sissetulekust piisas nii kostjatele elatise maksmiseks kui uue lapse ülalpidamises osalemiseks vähemalt pooles ulatuses, hagejale jäi omaks tarbeks veel 226,79 eurot (938,32292-292-127,53=226,79). Juhul kui see polnud piisav, tulnuks hagejal oma sissetulekuid suurendada. Riigikohus on lahendis 2-16-118651 (p 18) märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Hageja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis võinuks takistada sissetuleku suurendamist. Nähtuvalt töölepingu lisast (dtl 11) töötas hageja vaid 0,74 koormusega, st hagejal olnuks võimalus koormust suurendada või leida täiendav töökoht. Kohus asub seisukohale, et elatise vähendamine 17.03.2021-01.10.2021 perioodi eest seoses uue lapse sünniga ei ole põhjendatud. Samuti ei ole elatise vähendamine põhjendatud nimetatud perioodi eest põhjendusel, et osad kostjate vajadustest on kaetud toetustega ning kostja II vajadused on väiksemad kui kehtinud

§ 101

lg 1 kahekordne määr, kuna need asjaolud esinesid juba 22.03.2018 kohtulahendi tegemise ajal, kuid hageja nimetatud vastuväiteid ei esitanud. Ülalpidamiskohustus 02.10.2021-31.12.2021

1. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist jõustus 02.10.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas 2-20-2295 lastega suhtlemise korra kindlaks määramiseks (dtl 195-208). Määruse kohaselt viibivad lapsed isa juures üle nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni (v.a. suvel), so 4 ööpäeva kuus. Määruse kohaselt sõidavad lapsed isaga kohtuma ühissõidukiga, kumbki vanem ostab sellele sõidule pileti, millele ta lapsed viib ja kannab vastavad kulud. Hageja on ka esitanud tõendeid piletite ostmise kohta (dtl 210-212). Kohus nõustub, et laste kulude osaliselt vahetult kandmine on eelmise kohtulahendiga võrreldes muutunud oluliseks asjaoluks. Kohus arvestab vahetult kantud kulude väärtuse vastavalt eelnevalt tuvastatud laste vajadustele: vahetult kantud kulu = vajadus : 30 päeva x
2. Kostja I transpordikulu arvestab kohus kahes osas: rongipiletid kokku 44,88 eurot kuus, mõlemad vanemad kannavad 22,44 eurot, ülejäänud kulu 38,86 : 30 x
3. Hageja poolt kulutuste tegemine laste riietele ja jalanõudele seoses hageja juures viibitud nädalavahetustega nimetatud perioodil ei ole tõendatud. Vahetult kantud kulude arvestus kujuneb järgmiselt: eluase toit transport K1 197,9 150 83,74 side tervishoid hügieen haridus 13,63 6,8 10 50 H 20 22,44 5,18 K2 197,9 120 38,86 H 16 5,18 3,99 1,8 10 30 6 riided ja jalanõud vaba aeg ja meelelahutus kokku katmata H osa 60 40 612,07 -47,62 (612,07:2) -47,62 70 40 512,55 -21,18 (512,55:2) -21,18
4. Kohus leiab, et perioodi 02.10.2021-31.12.2021 eest on põhjendatud hageja nõuete rahuldamine osaliselt ning vähendada tuleb kostjale I makstavat elatist nimetatud perioodi kohta 258,42 euroni ja kostjale II makstavat elatist 235,10 euroni. Ülalpidamiskohustus alates 01.01.2022 17.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 18. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel;

§ 101

lg 6 järgi kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1. Kohus tuvastas, et kostja I vajadused on 612,07 eurot kuus, sellest on lapsetoetusega kaetud 60 eurot, ülejääv osa on 552,07 eurot, hageja osa ülalpidamiskohustusest on 276,04 eurot. Kohus tuvastas, et kostja II vajadused kuni 14.06.22 olid 512,55 eurot kuus, arvestades maha lapsetoetuse 60 eurot on ülejääv osa 452,55 eurot, hageja osa ülalpidamiskohustusest on 226,28 eurot. Alates 14.06.22 kujuneb hageja osaks 248,72 eurot ((557,43-60):2).
2. Hageja on välja toonud, et tema sissetulek alates
3. septembrist 2022 väheneb 706 euroni (teatis dtl 209). Kohus leiab, et tegemist ei ole asjaoluga, mis annaks alust kaaluda ülalpidamiskohustuse vähendamist. Hagejal on kohustus teenida piisavat sissetulekut kõigi oma laste ülalpidamiseks. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-1716, p 11). Nähtuvalt esitatud teatisest väheneb koos tasuga ka töökoormus, st suureneb võimalus tegeleda lisatööga.
4. Suhtluskorra määruse kohaselt on lapsed suvel, so ajavahemikul
5. juuni kuni
6. august, vahelduva graafiku alusel nädal ema ja nädal isa juures. Kumbki laps viibib seega 9 kuud aastast isa juures 4 ööpäeva, juunis 2 + 7 päeva, juulis ja augustis kokku 28 päeva (2 nädalat e 14p juulis, 2 nädalat e 14 p augustis), so kokku 73 (36+9+28) ööpäeva aastas ehk keskmiselt 6 päeva kuus (73:12). Kuna lapsed viibivad hageja juures vähem kui keskmiselt 7 päeva, elatist tervikuna

§ 101

lg 6 alusel ei vähendata, kuid kohus saab arvestada üksikuid vahetult kantavaid kulusid. Kohus teeb seda vastavalt eelnevalt tuvastatule (toit ja transport), arvestades vahetult kantud kulude osaks 6 päeva kuus. Ülalpidamiskohustuse ulatus kujuneb järgmiselt: eluase toit transport K1 197,9 150 83,74 side 13,63 H 302 22,44 7,774 K2 197,9 120 38,86 3,99 H 243 7,77 K2 al 14.06 197,9 120 83,74 H 24 22,44 7,77 3,99 2 150:30x6 120:30x6 4 38,86:30x6 3 7 tervishoid hügieen haridus riided ja jalanõud vaba aeg ja meelelahutus kokku lapsetoetus katmata H osa 6,8 10 50 60 40 1,8 10 30 70 40 1,8 10 30 70 40 612,07 -60,21 -60 (((612,07-60):2)-60,21) 512,55 -31,77 -60 (((512,55-60):2)31,77) 557,43 -54,21 -60 (((557,43-60):2)54,21) 22. Kohus vähendab hageja kohustust tasuda elatist kostjale I alates 01.01.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 215,83 euroni kuus ning kohustust tasuda elatist kostjale II alates 01.01.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 194,51 euroni kuus. 23. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8