← Eesti

2-20-16650/27

Obsah (9)§ 429§ 410§ 173§ 162§ 168§ 174§ 177§ 195§ 391

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-16650 Tsivii

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas 12.11.2020 kohtule hagi kostja vastu põhivõla 50 739,53 euro, 12.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8341,89 euro ja alates 13.11.2020 seadusjärgses määras edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Esitatud nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 28.04.2015 sõlmitud müügileping, mille p 2.3.3 alusel kohustus kostja hagejale hüvitama kohtuasja nr 2-16-6649 alusel väljamõistetud summad. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust. Hageja esitas kohtule 18.01.2022 taotluse (t lk 117) põhinõudest osaliselt loobumiseks summas 13 000 eurot põhjusel, et kolmas isik on hagejale selle summa kostja eest 23.11.2020 tasunud. Kohus võttis 30.05.2022 määrusega

§ 429lg 1 alusel hagist osalise loobumise vastu ning lõpetas selles osas menetluse.

Kohus lähtub seega hagi menetlemisel järgmistest nõuetest: põhinõue 37 739,53 eurot; viivisenõue 12.11.2020 seisuga 8341,89 eurot ja viivisenõue tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast (13.11.2020) seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus määras asjas 27.04.2022 kohtuistungi. Kostja seaduslik esindaja Kristjan Sild kinnitas 31.01.2022 kirjaga (t lk 121) kohtukutse kättesaamist. 08.12.2020 menetlusse võtmise määruses, mille kostja esindaja on kätte saanud 19.02.2021, on kirjas järgmine hoiatus: juhul, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil ja kostja puudub sealt, siis võib kohus lahendada asja sisuliselt, teha tagaseljaotsuse või lükata asja arutamine edasi. Kostja taotles kohtuistungi korraldamist, kuid ei ilmunud istungile ja ei teatanud kohtule istungile ilmumise takistusest.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab arutamise edasi. Kohus rahuldab vastavalt 27.04.2022 kohtuistungil esitatud hageja taotlusele hagi tagaseljaotsusega. 2

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõue pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna käesoleval juhul loobus hageja osaliselt nõudest sel põhjusel, et kolmas isik on kostja eest nõude pärast hagi esitamist osaliselt rahuldanud, ning kohus teeb otsuse kostja kahjuks, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 1636,67 euro väljamõistmist. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 160 eurot (ilma käibemaksuta) ja 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud kokkuvõtvalt järgmisi toiminguid: õiguslik analüüs (50 min), nõupidamine kliendiga (1 h 10 min), pankrotiavalduse koostamine kostja vastu (1 h 10 min), hagiavalduse koostamine (3 h 5 min), kohtutäiturile tagamise määruse ja päringu edastamine (25 min), suhtlus ja nõupidamine R. R ja kliendiga (2 h), kompromissiläbirääkimised (2 h), ettevalmistus istungiks, osalemine istungil, kokkuvõte kliendile (1 h 50 min), menetluskulude nimekirja koostamine (20 min). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 1150 eurot. Kohus leiab, et märgitud esindaja toimingud on olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud, v.a pankrotiavalduse koostamine kostja vastu. Pankrotiavalduse koostamine toimus enne hagiavalduse esitamist käesolevas asjas ning kohus ei saa vastavat esindaja kulu praeguses menetluses esindajakulude kindlaksmääramisel arvestada. Seega vähendab kohus väljamõistetavaid lepingulise esindaja kulusid 140 euro võrra. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu kokku 1496,67 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 1150 eurot, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1100 eurost ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurost. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2646,67 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kuna kohus rahuldab hagi ning hagi tagamise tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab kohus hageja avalduse ja

§ 195

lg 1 ja

§ 391

alusel hagi tagamise eest 12.11.2020 tasutud tagatise 2954,07 eurot (t lk 87) hagejale Tref Nord ASi arvelduskontole xxx. Tagatis tagastatakse otsuse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.