Taotluse selgituste kohaselt hagejad I ja II ning kostja on saavutanud kokkuleppe ja hagi aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr 2-21-17398 S B’i ja N K hagi I B’i vastu ühisvara jagamise ja selle avalikul enampakkumisel võõrandamise nõudes 16.05.2022 esitas hageja esindaja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks, tulenevalt asjaolust, et menetlusosalised on saavutanud omavahelise kohtuvälise kokkuleppe ja probleem on lahendatud. 16.05.2022 palus kohus hagejatel täpsustada oma taotlust ning märkida, kas nad loobuvad hagist või võtavad hagi tagasi. 16.06.2022 täiendatud menetluse lõpetamise taotluses selgitasid hagejad, et tulenevalt
Taotluse selgituste kohaselt hagejad I ja II ning kostja on saavutanud kokkuleppe ja hagi aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus S B’i ja N K hagis I B’i vastu ühisvara jagamise ja selle avalikul enampakkumisel võõrandamise nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt
ei saa hagejad, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, 2 2-21-17398 kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja
lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt
lg-st 4 jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.
Vastavalt
Hageja on hagiavaldusel tasunud riigilõivu kokku summas 370 eurot, millest 300 eurot hagiavalduse esitamiselt ja 70 eurot hagi tagamise taotluselt. Hagejad ei ole palunud tagastada pool tasutud riigilõivust.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejad on hagiavaldusel tasunud riigilõivu kokku summas 370 eurot, millest 300 eurot hagiavalduse esitamiselt ja 70 eurot hagi tagamise taotluselt. Kohus märgib, et hagi tagamise esitamise taotluselt tasutud riigilõivust ei kuulu hagist loobumise korral pool tagastamisele
Kuna hagejad on hagist loobunud on neil õigus esitada taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.