← Eesti

1-22-3526/13

1-22-3526 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-3526 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Olev Kasemaa süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Olev Kasemaa (isikukood 37101152746; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Olev Kasemaa kaebus Pärnu Maakohtu
  4. juuni
  5. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Pärnu Maakohtu 13.06.
  7. a otsusega tunnistati Olev Kasemaa süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et koheselt kuulub kandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud 8 kuud vangistust jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, kui O. Kasemaa ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg kantud karistuse hulka, koheselt ärakandmisele kuuluvast 4 kuulisest vangistusest on kantud aeg 22.02.2022-23.02.2022, s.o 2 päeva, seega kuulub alates 19.04.2022 kandmisele veel 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ja määrati, et tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või kohesele kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel. Mõisteti KrMS § 179, § 175, § 180 alusel O. Kasemaalt välja menetluskuludena riigituludesse sundraha vähendatult 490,50 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 98,40 eurot, kokku 588,90 eurot. Rahuldati VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja 136 lg 1 alusel kannatanute x OÜ (registrikood xxxxxxxx) ja y AS (registrikood yyyyyyyy) tsiviilhagid. Mõisteti O. Kasemaalt 1

(3)1-22-3526 kannatanu X OÜ kasuks 94.13 eurot, milline tuleb kanda X OÜ arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxx (LHV pank); kannatanu Y AS kasuks 142.76 eurot, milline tuleb kanda Y AS arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (Swedbank).
  1. 20.06.2022 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus O. Kasemaa apellatsioon, milles kaebuse esitaja selgitab, et ta põeb XXX, mida ei ole võimalik vangistuses ravida (operatsiooni ei võimaldata). Kaebaja üritas prokuröriga saavutada kokkuleppe, et reaalne vangistus oleks 3 kuud ja ülejäänu tingimisi, sel juhul saaks ta vabaduses asuda oma tervise parandamisega tegelema, kuid kahjuks jäi prokuröriga kokkulepe saavutamata. Nüüd pöördub ta ringkonnakohtu poole, et muudetaks kohtuotsust, et ta saaks juuli kuus tervisega tegelema asuda, kuna arst ütles, et XXX vajab kiiret sekkumist. Kaebaja lubab, et täidab kõiki kriminaalhooldusametniku poolt ettenähtud kohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et O. Kasemaa kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-79-05 selgitanud, et kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui süüdistatav ise on selle kokkuleppega nõus. Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning seeläbi nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Seejuures ei ole oluline, et süüdistatav oleks end varasemas menetluses otsesõnu süüdi tunnistanud - kokkulepe on võimalik ka olukorras, kus süüdistatav või kahtlustatav menetluse varasemates staadiumides on eitanud oma süüd kuriteo toimepanemises. Oluline on aga, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 lasub viimatinimetatud asjaolude kontrollimise kohustus kohtul. Kriminaalkolleegium märgib, et kahtlustataval ja süüdistataval, kes ei loe end kuriteo toimepanemises süüdi olevaks, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kriminaalkolleegium märgib, et seadus ei sea süüdistatava poolt kokkuleppest loobumisele vorminõudeid, mistõttu ka süüdistatava poolt küsitluse käigus kohtule avaldatud süü mittetunnistamine võib olla vaadeldav kokkuleppest loobumisena. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatüki
  5. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao rikkumiseks.
  8. O. Kasemaa ei ole käesoleval juhul viidanud ühelegi KrMS
  9. ptk
  10. jao sätete ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele. Kaebaja vaidlustab maakohtu otsuse, kuivõrd väidetavalt ei saanud ta prokuröriga reaalse karistuse pikkuse osas kokkuleppele. Kriminaalasjas on O. Kasemaa, tema kaitsja ja prokuröri vahel 03.06.2022 sõlmitud kokkulepe (tl 180-184). O. Kasemaa kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades 2
(3)1-22-3526 seda enda allkirjaga (tl 184). Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 13.06.2022 kohtuistungil, kus süüdistatav O. Kasemaa kinnitas, et süüdistus ja kokkulepe on tema jaoks arusaadavad ning et ta on kokkuleppega nõus. Samuti märkis O. Kasemaa, et avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet ja jääb selle juurde (tl 190). Maakohus on seega selgitanud välja, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, on sellega nõus ja väljendanud kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet. Seega tegi maakohus 13.06.2022 otsuse, millega tunnistas O. Kasemaa KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja mõistis talle kokkuleppekohase karistuse 1 aasta vangistust, millest koheselt kuulus kandmisele 4 kuud ja 8 kuud jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, kui O. Kasemaa ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  1. septembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. O. Kasemaa puhul on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest selle on esitanud isik, kellel puudub sellekohane edasikaebeõigus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg-s 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  7. a määruses nr 3-1-1-38-
  9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus O. Kasemaa kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.