Obsah (10)

§ 29§ 116§ 120§ 123§ 133§ 69§ 19§ 55§ 57§ 38

Väärteoasi nr 4-22-1677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juuli 2022. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1677 Kohtunik Ülle Raag Väärteoasi

§ 29lg.1 p.1 alusel.

Kevir Tamme kaebus rahuldada.

1. Kevir Tamme menetluskulud jätta riigi kanda. Kevir Tammel menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 13.05.
2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Pxxxx Sxxxxx Kevir Tamme kohta kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr. 2780,22,004307, kiirmenetluses asja number 10220182595656, (tl.1-2, originaaldokument tl.1415). Väärteokirjelduse kohaselt Kevir Tamm 13.mail 2022.a. kell 12:24 Põltsamaa vallas Põltsamaa-Jõgeva tee 25.kilomeetril juhtis autorongi, mille veos ei olnud nõuete kohaselt kinnitatud ning sellega oli pudenemisohtlik. Sellega rikkus Kevir Tamm LS § 34 lg.6 nõudeid ja pani Toime LS § 238 sätestatud väärteo. Sama kiirmenetluse otsusega karistati Kevir Tamme LS § 238 alusel rahatrahviga 38 trahviühikut, s.o. 152 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise asjaolud selged ja tõendatud tehtud fotodega, menetlusaluse isiku ütlustega, ka otsuse koostaja võib osaleda tunnistajana. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et isik tunnistab süüd. Menetlusalune isik Kevir Tamm esitas Tartu Maakohtule 14.05.
3. a kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 13.05.
4. a otsusele (tl 3,7). Kaebuses soovib Kevir Tamm vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsuse. Ta kasutas AS-lt xxxxxxx renditud rendikäru, mille juurde ei ole xxxxxxxx pakkuda presenti. Patrullpolitseiniku väitel pidavat igal inimesel present kodus olemas olema. Kevir Tammel tuli koormaga läbida umbes 2 kilomeetrit ja ta tegi endast kõik, et vältida inimeste ohustamist, keskkonna rikkumist, teistele varalise kahju tekitamist ja liikluse häirimist. Ta sõitis kiirusega 50 km tunnis, jälgis teed ja pärast kurvi või tee takistust kontrollis tahavaatepeeglist veose komplektsust ja seda, et kusagilt midagi ei pudeneks ega kaoks. Politseiniku poolt oli esile toodud, et on suur tuul, kui kaebaja hinnangul ei olnud tuul nii suur, et midagi peaks kärust välja lendama. Kõik pisemad detailid said kaetud suuremate asjadega ja ainus asi, mis käru portedest kõrgemale jäi, oli VW Passati tagumine stange. Stanget oleks saanud küll kinnitada koormarihmaga, kuid patrullpolitseiniku hinnangul poleks ka see midagi muutnud ja veos oleks ikka olnud sama pudenemisohtlik. Menetlusalune isik ei näe ise põhjust sellises olukorras trahviks, kuna teda peatati 500 meetrit enne lõpp sihtkohta (Põltsamaa Jäätmejaam) ja ta andis eelneval teekonnal kõik, et veos oleks võimalikult ohutu kõigile kaasliiklejatele. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungil osaleda. 30.mail 2022 saadetud täienduses märgib Kevir Tamm (tl.20), et ta soovib kiirmenetlusega määratud rahatrahvi tühistamist või leevendamist väärteoasjas nr. 2780,22,
5. Kohus nõudis

§ 116

alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 9). Kohtuvälise menetleja koostatud väärteotoimiku materjal tl.13-

1. Tartu Maakohtu 30.05.
2. a määrusega (tl 22-23) võttis kohus Kevir Tamme kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitatud kaebuse kohta esitada kohtule kirjalik seisukoht. Lisaks määras kohus, et menetlusalusel isikul tuleb esitada seisukoht kirjaliku menetluse ja kaitsja osavõtu kohta. 08.06.
3. a saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (tl 27-29), milles kohtuväline menetleja taotleb väärteoasjas tehtud otsuse muutmata jätmist ning esitatud kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik pannud toime temale etteheidetud 2 väärteo ning väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Isik on tunnistanud oma süüd ja ta ei ole ka kaebuses ümber lükanud, et juhtis mootorsõidukit, mille veos ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud ning oli sellega pudenemisohtlik. Karistuse määramisel on isiku süü tunnistamist arvestatud kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja märgib, et kaebuse esitajal on üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg.2 alusel ja ta on toime pannud ka muid erinevaid rikkumisi kolmel korral. See tähendab, et isik suhtub lugupidamatult Eestis kehtivasse õiguskorda. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega

§ 120lg 1 alusel.

Kohtu määratud tähtajaks kohtumenetluse pooled lõppseisukohti ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada

§ 120

lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel

§-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ning kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

§ 123

lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 13.05.2022. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,22,004307 Kevir Tamm süüditunnistamises LS § 34 lg.6 ja karistamises LS § 238 järgi tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg.1 p.1 alusel.

Kevir Tamm kaebus rahuldatakse. Liiklusseaduse (LS) § 34, mis kehtestab sõitjate- ja veoseveo reeglid, sätestab lg.-s 6: Veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Veosevedu peab toimuma autoveoseaduse alusel kehtestatud korras. Autoveoseaduse § 34 lg.3, lg.6 sätestavad, et veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuded on kehtestatud LS §-s 34 lõigetes 6 ja

1. LS § 34 lg.16 sätestab: Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri määrus nr. 53 16.08.2019 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ sätestab autoveoseaduses sätestatud tasulise või oma kulul korraldatava veoseveo nõuded, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid. Selle määruse § 2 p.3 järgi veose kinnitamine on selle paigutamise käigus tarvitusele võetud abinõud veose kohtkindla asukoha säilimiseks veo ajal. Käesolevas asjas on võimalik lugeda tuvastatuks, et 13.05.
2. a kella 12.24 ajal juhtis Kevir Tamm Põltsamaa vallas Põltsamaa- Jõgeva tee 25 .kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxxxxxx mille haagises renditud haagis registrinumbriga xxxxxx. Haagises vedas Kevir Tamm jäätmejaama koormat, mille koosseisu kuuluvaid esemeid on osaliselt võimalik tuvastada kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotode (tl.16,17) ja Kevir Tamme kaebuses märgitu alusel: sõiduki VW Passat tagumine stange (märgitud kaebuses), paksema vaiba tükk (ühelt 3 küljelt punane, teiselt roosa, nähtuv fotolt), kaks sõiduki tühja õhukummi ja muid esemeid, mille täpsem koosseis ei ole esitatud tõendite alusel kindlakstehtav. Esemed paiknevad haagises, jäädes haagise ülemisest servast (porte servast) allapoole. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et haagises olnud esemeid (ehk veost) ei olnud kinnitatud ega kaetud. Koostatud väärteootsuses esitatud väärteokirjeldus ei sisalda endas viidet veose kinnitamise nõuetele, milliseid Kevir Tamm väidetavalt rikkus. Blanketne norm, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on väärteoprotokollis sisustamata. Sellisena on tegemist

§ 133p.6 nõuete rikkumisega.

Viidatud määruse § 3 sätestab veose paigutamise, kinnitamise ja katmise üldnõuded, s.h. lg.4 sätestab: Veos tuleb paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. § 3 lg.5 sätestab: Sõiduki juht peab enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele või veenduma, et saatja on seda teinud. Teekonna vältel peab sõiduki juht regulaarselt kontrollima, et ei esineks lõikes 4 toodud asjaolusid. Kui veo ajal esineb järsku pidurdamist, järsku suuna muutust või muid ebatavalisi sõiduvõtteid või sõidutingimusi, tuleb veost kontrollida lähimas sobivas kohas. Viidatud määruse § 4 sätestab veose kinnitamise nõuded, s.h. lg.1: Veose kinnitamiseks tuleb valida viis ja vahend, mis kõige paremini vastab veose iseloomule ja omadustele ning tagab kohtkindla kinnituse. § 4 lg.2 kirjeldab, mida tuleb arvestada kinnitusviisi valikul. Käesoleval juhtumil ei ole arusaadav, millist veose kinnitamise nõuet on menetlusalune isik rikkunud ehk milline pidanuks selle konkreetse veose kinnitamise viis olema. Et rikkumise sisu ja olemus on olnud menetlusalusele isikule mitte arusaadav, nähtub ka kaebusest, kus on kirjas: Oleksin saanud olukorda paremaks teha, kui oleksin stange kinnitanud koormarihmaga, kuid patrullpolitseiniku väite kohaselt poleks see midagi muutnud ning veos oleks olnud patrullpolitseiniku silmis sama pudenemisohtlik, mis ta oli antud olukorras. Kohtuväline menetleja ei ole oma kirjalikus seisukohas kaebuse seda väidet ümber lükanud. Riigikohus on lahendis nr. 4-16-9132 öelnud:

§ 69

lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud…Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. (p.13). Kui menetlusalusele isikule heidetakse ette, et „… veos ei olnud nõuete kohaselt kinnitatud…“ siis peab olema ära näidatud ka, millised on need veose kinnitamise nõuded, millele vastavalt pidanuks olema Kevir Tamme veos kinnitatud. Sellist viidet väärteokirjelduses ei ole ja menetlusalusele isikule etteheidetav rikkumine ei ole sisustatud ega arusaadav. Menetlusalune isik on oma ütlustes kiirmenetluse otsusel kirjutanud küll „…koorem oli nõuetekohaselt kinnitamata“, kuid kaebusest nähtub, et tegelikult ei ole ka kohapeal kiirmenetluse läbiviimisel selgunud, milline pidanuks kinnitusviis olema ja isik ei tea, mille rikkumist talle ette heidetakse. Muude veoseveo nõuete (veose paigutamise või veose katmise nõuete) rikkumist ei ole menetlusalusele isikule ette heidetud. Asjas on toimunud kiirmenetlus, milles

§ 55lg.1 p.2 kohaselt väärteoprotokolli ei koostata.

Samas peab ka kiirmenetluses tehtav kiirmenetluse otsus sisaldama väärteo lühikirjeldust ja selle 4 kvalifikatsiooni (

§ 57

lg.1 p.7, 9), kvalifikatsiooni hulka kuuluvad ka viited rikutud blanketset õigusnormi sisustavatele seadusesätetele. Kohus on seotud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteokirjeldusega ega saa hakata ise sisustama võimalikku rikkumist, mille menetlusalune isik on väidetavalt toime pannud. Kohus märgib, et LS § 34 lg.6, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on sisustatav alamalseisva akti abil ehk eespoolviidatud majandus- ja taristuministri määruses nr. 53 toodud nõuetega. Väärteokirjeldus ega kiirmenetluse otsus selliseid viiteid ei sisalda ja seega ei ole võimalik kindlaks teha, milline on see tegu (rikkumine), milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Viidatud määruse § 7 sätestab veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavuse kontrollimise viisid, s.h. lg.1: Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavust võib kontrollida visuaalselt, kontrollmõõtmiste ning dokumentide abil. Esitatud väärteotoimiku materjali ja kaebuse alusel on võimalik järeldada, et käesoleval juhtumil ei ole nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutatud kontrollmõõtmisi ega dokumente, vaid kontroll on toimunud visuaalselt. Kohus leiab, et arvestades LS § 34 lg.6 sätestatud veoseveo reegli eesmärki (…et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.), on võimalik ja eesmärgipärane, et veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavust hinnatakse visuaalselt. Selle juures on abiks majandus- ja taristuministri määruse § 3 lg.4 esitatud tingimused (Veos tuleb paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine.). Käesoleval juhul on väärteokirjelduses hinnatud, et … veos ei olnud nõuete kohaselt kinnitatud ja sellega oli pudenemisohtlik. Määrsõna „pudenemisohtlik“ tuleneb tegusõnast „pudenema“, mis eesti keeles tähendab langema, varisema, (maha) kukkuma, murenema, hajuma, ükshaaval minema (Eesti Keele sõnaraamat, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999 lk.615). Arvestades fotodelt nähtuvat veose iseloomu ja omadusi, eriti aga veose hulka kuuluvate esemete paiknemist haagise kaubaruumis allpool selle ülemist serva, ei ole võimalik haagises olevate esemete pudenemine (ehk langemine, maha kukkumine, varisemine) väljapoole haagise kaubaruumi. Esitatud fotodest nähtub, et konkreetse veose veoks valitud sõiduk ja kaubaruum (haagis) vastab selle veose iseloomule ja omadustele. Veos on mahutunud kaubaruumi selle gabariite ületamata, majandus- ja taristuministri määruse § 3 lg.-s 4 ega LS § 34 lg.6 loetletud tagajärgede tekkimine ei ole omistatav. Väärteokirjeldusest ei ole võimalik aru saada, millist LS § 34 lg.6 tagajärjealternatiivi Tammele etteheidetud rikkumine täitis. Kevir Sellises olukorras ei ole ka teokirjelduses näidatud tagajärje (pudenemisohtlik) abil kindlaks tehtav, milliste nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, rääkimata sellise rikkumise aset leidmise kontrollimise võimalusest. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg.1 p.1 alusel.

Kohus märgib veel, et

§ 55

lg.1 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on (p.1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19. Käesoleval juhul on menetlusalune isik küll kiirmenetluse otsuse teisel leheküljel väljal „allkirjad“ andnud selle kohta kaks allkirja, samas puudub menetlusaluse isiku allkiri väärteomenetluse otsuse kolmandal leheküljel ehk isikule

§ 19alusel tema õiguste selgitamise juures.

Ka selle allkirja puudumine kujutab endast väärteomenetlusõiguse rikkumist

§ 133p.6 mõttes.

5 Menetluskulud

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses muu hulgas menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 kohaselt kannab väärteomenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, mistõttu tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6