Obsah (8)

§ 23§ 68§ 10§ 11§ 2§ 7§ 73§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1630 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipida

) alusel kuni 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse, sest isikul puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA koostas Xle 31.07.2022 lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli. 5. PPA esitas 01.08.2022 Tallinna Halduskohtule

§ 23

lg 1 p 1 alusel taotluse X kinnipidamise ning kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused: 5.

1. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Xl puudub viibimisalus. Isikule koostati lahkumisettekirjutus, mis on siiani täitmata. 5.
2. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna esineb põgenemisoht – isik ei ole lahkunud Eestist pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (

§ 68p 1).

Lisaks tunnistas isik 31.07.2022 läbiviidud vestluse käigus, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega, ta on tarvitanud narkootikume ja on Eestisse saabudes töötanud ebaseaduslikult. Isik tunnistas, et kulutas oma rahalised vahendid alkoholi peale. Senisest käitumisest saab järeldada, et vabaduses viibides ei ole isik motiveeritud lahkumiskohustust täitma ja kodumaale naasma. Ta pole hankinud lennupiletit kodumaale naasmiseks. 5.3. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 10

). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõenäoliselt tulemuslik. Vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ja lahkuda talle sobivasse sihtriiki, st esineb põgenemisoht. Isik ei täitnud vabatahtlikult lahkumiskohustust. Samuti varjas ta end PPA eest. PPA proovis korduvalt isikuga ühendust võtta, kuid tulemusteta. Isikul olid olemas PPA menetleja kontaktid, kuid ta ei kasutanud võimalust kontakti võtmiseks. Isik lahkus elukohast, kus ta oli kohustatud elama, ega teavitanud sellest PPA-d. Seega ei järginud ta lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid, mis samuti näitab põgenemisohtu (

§ 68p 5).

Vestlusest isikuga selgus, et ta ei täitnud lahkumisettekirjutust, kuna tal puudusid rahalised vahendid ja dokumendid oli hoiul PPA-s. 5.

1. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta ega perekonnaliikmeid, samuti puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks.
2. X kinnitas kohtuistungil, et PPA taotlus on talle arusaadav ja tal ei ole sellele vastuväiteid. Ta tunnistas oma süüd lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel. Ta ei saanud vabatahtlikult lahkuda, sest raha oli otsas. Ta kulutas selle alkoholi peale. Samuti tahtis ta veeta aega Eestis, sh mere ääres. KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 23

lg 1 järgi taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 68

järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid; 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 8. Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. X näol on tegemist välismaalasega

§ 11

lg 1 tähenduses, kel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, sest PPA on tema viibimisaluse ennetähtaegselt lõpetanud.

§ 2lg 1 järgi on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

PPA on teinud isikule

§ 7

lg 1 alusel lahkumisettekirjutuse, mille vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödas (25.07.2022). Isik ei ole lahkumisettekirjutus vaidlustanud ja selle täitmist ei ole peatatud, seega on tegemist täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kuna isik ei ole lahkumiskohustust vabatahtlikult täitnud, kuulub ta sunniviisilisele väljasaatmisele (

§ 73lg 1, § 14 lg 1).

Isik ei ole lahkumiskohustuse kehtivusele vastu vaielnud ega väitnud, et selline kohustus jäi talle arusaamatuks.

1. Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata, sest isiku reisi organiseerimine Moldova Vabariiki vajab PPA selgituste kohaselt Ukrainas toimuva sõja tõttu rohkem aega. Selleks, et isik oleks tema väljasaatmise täideviimiseks PPA-le kättesaadav, tuleb isik paigutada kinnipidamiskeskusesse.
2. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et

§-s 10 reguleeritud leebemad järelevalvemeetmed ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA andis lahkumisettekirjutuse tegemisel isikule võimaluse lahkumiskohustus vabatahtlikult täita, kuid isik ei teinud seda (

§ 68

p 1), vaid raiskas lahkumiskohustuse täitmiseks vajamineva raha teadlikult ära alkoholi peale. Seega käitus ta teadlikult ja tahtlikult viisil, mis väljendas soovimatust lahkumiskohustust vabatahtlikult täita (

§ 68p 6).

Samuti ei teavitanud ta PPA-d lahkumiskohustuse täitmisel ilmnenud raskustest, vaid hoidus edaspidi PPA-ga kontakti võtmisest. PPA selgitustest nähtuvalt ei järginud isik talle seatud leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 68

p 5), ei teavitanud PPA-d enda elukoha muutusest ja hoidis PPA kontrollitoimingutest kõrvale (ei võimaldanud telefoni teel ühendust võtta, lahkus senisest elukohast). Kohtu hinnangul saab sellist käitumist tõlgendada enda varjamise sooviga eesmärgiga vältida lahkumiskohustuse täitmist ja enda riigist väljasaatmist. Isik ei ole näidanud üles kohusetundlikust talle seatud kohustuse täitmise suhtes, seega puudub alus arvata, et isiku vabastamisel kinnipidamiskeskusest järgiks ta edaspidi tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid. Isiku varasem käitumine lubab arvata, et ta soovib ka edaspidi end PPA eest varjata, et enda väljasaatmist Eestist vältida. 3

§ 24lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 4