) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 9.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 11. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb
lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 12.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 07.10.2020.a määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.04.2021.a. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Võlgnik on esitanud vaid esimese aruande, seda perioodil kui viibis kinnipidamisasutuses. Pärast vanglast vabanemist pole võlgnik esitanud ühtegi aruannet hoolimata kohtu korduvatest 3 meeldetuletustest. Kohus on meeldetuletusi saatnud nii võlgniku poolt avaldatud kontaktandmetele kui ka kohtuinfosüsteemist nähtuvatele kontaktidele. Võlgnik pole ühelegi kohtu poolt saadetud kirjale vastanud. Kuna võlgnik teist aruannet ei esitanud, määras kohus, et võlgnik tuleb kutsuda ärakuulamisele (toimumisaeg 20.01.2022.a). Kohtukutse võttis postiaadressilt vastu võlgniku ema. Võlgnik kohtusse ei ilmunud. Kohtul ei ole alust kahelda, et võlgnik ei olnud teadlik istungi toimumisest. Kohus on üritanud võlgniku ühendust saada telefoni teel. Helistades rahvastikuregistrist nähtuvale numbrile xxxxxxxx kõlab teatis „viga numbri valimisel“. Helistades numbril xxxxxxxx, mida kinnitas ka võlgniku ema, annab koheselt kinnist tooni. E-posti aadressi xxxxxxxxx@gmail.com on võlgnik oma e-postina kinnitanud teises kohtumenetluses märtsis 2022 ning antud e-posti aadressilt ka määruse vastu võtnud. Antud menetluses pole võlgnik sellele e-posti aadressile saadetud teatiste ja kohtukutse kättesaamist kinnitanud. Väärteoasjas 4-22-105 on võlgnik avaldanud oma elukohana uue aadressi, kohustusest vabastamise menetluses pole võlgnik oma elukoha muutusest kohut teavitanud. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust ja pole olnud pärast vanglast vabanemist kohtule kättesaadav. Võlgnikuga ei ole olnud võimalik võtta ühendust e-posti teel, telefoni teel ega ka kirja teel. Kohtul puuduvad andmed nii võlgniku elukoha, kui võimaliku töökoha või muu tegevuse ning sissetulekute kohta. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohtul ei ole ka kahtlust, et võlgnik poleks teadlik sellest, et kohus on saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav. Kohtule nähtub sellest selgelt, et isik ei ole enam 4 huvitatud selle menetluse läbimisest. Käesoleva ajani pole võlgnik pidanud vajalikuks ise võtta kohtuga ühendust. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 15.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. 16. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Rxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Rxxxxr Sxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Rxxxxr Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Rxxxxx Sxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.