Obsah (5)

§ 217§ 3§ 371§ 651§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-6850 Tsiviilasi Ai

§ 217lg 3).

Kohtutäitur jättis põhjendamatult võimaldamata Andres Pallasel osaleda kaebuse läbivaatamisel virtuaalselt. Seeläbi on kohtutäitur rikkunud TMS § 217 lg-st 3 tulevat põhimõtet, mille kohaselt vaadatakse kaebus läbi menetlusosaliste osavõtul. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäituri otsus tuleb tühistada ning läbi viia uus kaebuse läbivaatamine. Osaühing ESTEST PR on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale ekslikult õigusteadmiste puudumiste tõttu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale ning Justiitsministeeriumile. Seetõttu ei ole tal olnud võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda enam kohtu poole, kuivõrd täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestatud tähtaeg oli möödunud. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus keeldus avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. 2 Maakohtu hinnangul tuleb TMS § 218 lg 1 teist lauset tõlgendada nii, et kohtule võib kaebuse esitada sama menetlusosaline, kes on esitanud kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile. Täituri otsuse peale TMS § 218 lg 1 teise lause järgi enne täiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, st täiturile kaebamine on kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu
2. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Käesoleval juhul ei ole avaldaja kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebust esitanud. Avaldaja on küll kohtule esitatud kaebuses väitnud, et „ühines“ kaebusega, kuid täitemenetluse ega tsiviilkohtumenetluse seadustikud sellist võimalust kaebuse esitajale ei anna. Kohtule esitatud kaebusest ja
3. mai 2022 kohtutäituri otsusest nähtuvalt toetas võlgnik Osaühingu ESTEST PR esitatud kaebuse rahuldamist, kuid seda ei saa lugeda samaväärseks kaebuse esitamisega. Samuti olid avaldaja vastuväited erinevalt Osaühingu ESTEST PR esitatust seotud enampakkumise objektiks olnud kinnisasjal lasuvate hüpoteekidega. Nimetatud vastuväidete osas kohtutäitur oma otsuses seisukohta ei võtnud, sest kohtutäiturile esitatud kaebuses hüpoteekide suhtes vastuväiteid ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (

§ 3lg 3 ja TMS §-s 218).

Kohtule tõendina esitatud kohtutäituri 2. mai 2022 otsuses on selgelt kirjas kohtutäituri otsusele edasikaebamise kord. Maakohtu arvates ei nõua sellest arusaamine õigusalaseid eriteadmisi. Kui Osaühing ESTEST PR otsustas kohtu asemel esitada kaebused Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale ning justiitsministeeriumile, oli see tema valik oma õiguste kaitsmisel ning võlgniku poolt osaühingu ESTEST PR õiguste kaitsmiseks kohtule kaebuse esitamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd avaldaja ei ole pidanud kinni kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, tuleb avaldus jätta

§ 371lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

1. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta võlgniku kaebus kohtutäituri
2. mai 2022 otsuse peale menetlusse. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest. Võlgnik toetas Osaühingu ESTEST PR kaebust ning ühines sellega. Võlgnik palus tunnistada tühiseks täiteasja nr 186/2019/420 raames
3. aprillil 2022 läbiviidud enampakkumise. Võlgnik on läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäitur on võtnud võimaluse kaebuse läbivaatamisel menetlusosalistel osaleda ning oma seisukohti avaldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 osas. Menetlusse tuleb jätta võtmata Aivo Pärna kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali
5. mai 2022 otsuse peale täiteasjas nr 186/2019/
6. Ringkonnakohus täiendab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Arvestades kaebuse ulatust kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust täies ulatuses (

§ 651lg 1 ja § 659).

3 5.Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri 2. mai 2022 otsuse peale, mistõttu kontrollis maakohus põhjendatult, kas võlgnik on läbinud enne kaebuse kohtule esitamist

§-des 217 ja 218 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. Võlgnik esitas väite, et ta on ühinenud Osaühingu ESTEST PR

1. aprillil 2022 esitatud vastuväitega enampakkumise läbiviimise kohta täiteasjas 186/2019/
2. Ringkonnakohus märgib, et vastuväite saavad esitada üksnes enampakkumisel osalejad (TMS § 921), mistõttu ei võimalda seadus võlgnikul sellise vastuväitega ka ühineda. Vastuväite õiguslik tähendus tuleneb TMS § 92 lg-test 2 ja
3. Vastuväide kantakse enampakkumise akti (lg 2). Vastuväite esitamata jätmine võtab õiguse kaevata akti ebaõige koostamise peale, tugineda akti ebaõigsusele või hiljem enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele (TMS § 92 lg 3). TMS § 92 ja § 921 reguleerivad selliste vastuväidete esitamist, mis puudutavad enampakkumise korraldust selle toimumise päeval (elektroonilise enampakkumise korral toimumise päevadel) (Riigikohtu
4. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-15, p 16). Seega puuduks võlgniku ühinemisel osaühingu ESTEST PR vastuväitega õiguslik tagajärg. Asja materjalidest ei nähtu, et Osaühing ESTER PR või võlgnik oleksid esitanud kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale enampakkumise läbiviimisel. Seega ei pidanud kohtutäitur Osaühingu ESTER PR TMS § 921 kohast vastuväidet käsitlema kaebusena kohtutäituri tegevuse/otsuse peale ning seda

§ 217alusel kaebusena läbi vaatama.

Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud TMS § 217 lg 1 tähenduses kaebust kohtutäiturile. Võlgnik ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud.

1. Võlgniku määruskaebuse eesmärgiks on tunnistada tühiseks täiteasja nr 186/2019/420 raames
2. aprillil 2022 läbiviidud enampakkumine. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluse osaline saab enampakkumist vaidlustada hagi esitamisega enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates (TMS § 223 lg 1). TMS § 5 järgi on täitemenetluse osaline ka võlgnik. Võlgnikul võib olla õiguslik huvi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et potentsiaalselt oleks enampakkumise seadusliku korraldamise korral vara müüdud kõrgema hinnaga (Riigikohtu
3. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-7322, p 10). Seega ka juhul, kui võlgnikul oleks olnud õigus osaühingu ESTER PR vastuväitega ühineda või ta oleks ka esitanud eraldiseisva kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, ei saavutaks võlgnik käesoleva kaebusega oma taotletud eesmärki. Enampakkumise akt on kinnitatud
4. aprillil 2022 (tl 10-13). Enampakkumise kehtetuks tunnistamist saab taotleda üksnes sellekohase hagi esitamisega. Seega on kaebus kohtutäituri tegevuse/otsuse peale lisaks õiguslikult perspektiivitu (

§ 371

lg 2 p 2 koosmõjus §-ga 477 lg 1), kuivõrd avaldusega ei ole taotletavat eesmärki (enampakkumise akti kehtetuks tunnistamine) võimalik saavutada. Teise isiku õiguste kaitseks ei saanud avaldaja kohtu poole pöörduda (

§ 3lg 1).

Maakohus on õigesti jätnud kaebuse menetlusse võtmata. 7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud võlgniku kanda (

§ 171lg 1 ja § 172 lg 10).

Kuivõrd avaldus jäi menetlusse võtmata ja kohtutäiturit ei ole seetõttu menetlusse kaasatud, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks 4