Obsah (7)

§ 238§ 126§ 180§ 175§ 313§ 319§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Karis

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Vladimir Los süüdi tunnistada Kar

S § 113 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

1. Vladimir Los süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
2. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Vladimir Losile liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. 4.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Vladimir Losi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vladimir Losi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva (09.11.2020-11.11.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) aastat, 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Vladimir Losi karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 16.03.2021.a.
3. Vladimir Losi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Asitõendid: • Kuusteist CD/DVD-plaati, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; • Kaks Blu-Ray plaati, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • Proovid verekahtlasest määrdumisest (pakendid nr 1-2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Kööginoad (pakendid nr 3-9) – tagastatud V. Losile; Proovid kööginugadelt (pakendid nr 4.1-4.2, 7.1-7.2) – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud; Proov verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 10), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Käterätik (pakend nr 11), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Proov rätikult (pakend nr 11.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Dressipüksid (pakend nr 12), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Proov dressipükstelt (pakend nr 12.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Käterätik (pakend nr 13), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Proov rätikult (pakend nr 13.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proovid verekahtlasest määrdumisest (pakendid nr 14-16), mis asuvad Põhja Prefektuuriasitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Mobiiltelefon Nokia (pakend nr 17) – antud A. A.le; L. K. aluspesu, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; L.

K. küünealuse kaapeproovid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; V.

Losi dressipluus, valge särk, musta värvi püksid koos püksirihmaga, sokid, aluspesu, jalatsid – tagastatud V. Losile; V. Losi mobiiltelefon Nokia – tagastatud V. Losile; Proovid verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 1), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Pitsid (pakendid nr 2, 4, 8, 9), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile: Proovid pitsidelt (pakendid nr 2.1, 4.1, 8.1, 9.1), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Joogiklaas (pakend nr 3), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile: Proov verekahtlasest määrdumisest pitsilt (pakend nr 3.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 2 • • • • • • • • • • • • • • • • • • • Sigaretid laualt (pakend nr 5), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Tassid (pakendid nr 6, 10), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Proovid tassidelt (pakendid 6.1, 10.1), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Pudel (pakend nr xxxx), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Mobiiltelefon Nokia (pakend nr 11) – tagastatud S. P.ile; Sigaretid (pakend nr 12), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proov verekahtlasest määrdumisest voodi eest (pakend nr 13), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Nuga (pakend nr 14), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Pudelid prügikastist (pakendid nr 15, 16), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; S.

P.i halli värvi pusa ATIX (pakend nr 17), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada S.

P.ile; Proov verekahtlasest määrdumisest voodilinalt (pakend nr 18), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Sigaretid (pakend nr 19), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Nuga korterist nr xxxx (pakend nr 20), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Proov verekahtlasest määrdumisest trepi käsipuul (pakend nr 21), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn–

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proovid verekahtlasest määrdumisest (pakendid nr 1, 3-6), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Kööginoad (pakendid 2.1-2.7), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile: Proovid pusalt (pakendid nr 17.1-17.2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; S.

P.i riided haiglast (pakendid nr 1-6) – tagastatud S. P.ile; Proovid jopelt (pakendid nr 1.1-1.6), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 3 • Proovid dressipükstelt (pakendid nr 2.1-2.4), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Proov aluspesult (pakend nr 3.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • V.

R.i riided (pakendid nr 1-4) – tagastatud V. R.ile; • Proovid jopelt (pakendid nr 1.1-1.2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Proovid dressipluusilt (pakendid nr 2.1-2.2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • S.

J. riided (pakendid nr 1-4) – tagastatud S. J.le; • Proovid jopelt (pakendid nr 1.1-1.3), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Proov teksastelt (pakend nr 2.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Proov jalatsilt (pakend nr 3.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Proovid V.

Losi peopesadelt (pakendid nr 1-2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • V.

Losi kaapeproovid (pakend nr 3), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • V.

Losi särk, aluspesu ja plätud (pakendid nr 4-6), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile: • V. Losi riietelt proovid (pakendid nr 4.1, 6.1), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

9. Vladimir Losilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: •

§ 175

lg 1 p 3 alusel surnu (ekspertiisiakt nr 20E-AOS0071/531) kohtuarstliku ekspertiisi kulud 285 eurot; •

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-GE1245) kulud 570 eurot; •

§ 175

lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21EAOI0061) kulud 84 eurot; •

§ 175

lg 1 p 10 alusel lukuabi arved 175 eurot; •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1727,28 eurot; •

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot.

10. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 4476,28 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel

1. kuul tuleb tasuda 373,02 eurot ja viimasel
2. kuul tuleb tasuda 373,06 eurot. 4
3. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700051902 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-5344“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 28.01.2022.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 28.01.2022.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Vladimir Losi süüdistatakse selles, et ajavahemikul 05.11.2020 kell 22.00 kuni 06.11.2020 kell 04.51 tekkis Xxxx asuvas korteris Vladimir Losi ja tema elukaaslase L. K. vahel tüli ja kähmlus, mille käigus lõi Vladimir Los tahtlikult noaga L. K.t üks kord rindkere piirkonda. Vladimir Los teadis, et teist inimest noaga lüües võib saabuda surm ning ta vähemalt möönis sellise tagajärje saabumist. Oma tegevusega põhjustas Vladimir Los tahtlikult L. K.le torke-lõikehaava vasakul pool rindkere külgpinnal koos südame vasaku vatsakese ja vasaku kopsu ülasagara vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus ja mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Lisaks tekitati ründe käigus kannatanule nahamarrastused vasaku kulmu piirkonnas ja vasaku silma ülalaul, mis ei ole eluohtlikud tervisekahjustused. Oma tahtliku tegevusega pani Vladimir Los toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Vladimir Losi selles, et tema lõi tahtlikult 16.03.2021 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 13.00 Xxxx asuvas korteris S. P.i korduvalt kätega pea ja näo piirkonda, millele S. P. vastas samaga. Seejärel võttis Vladimir Los noa ning lõi noaga tahtlikult S. P.i vähemalt kaks korda, millest üks löök tabas kannatanut selga ja teine löök vigastas ennast noalöökide eest kaitsnud S. P.i sõrme. Vladimir Los tegutses vähemalt otsese tahtlusega, s.t ta teadis, et teist inimest kätega lüües võivad tekkida tervisekahjustused ning ta teadis, et teist 5 inimest noaga lüües võivad saabuda mistahes raskusega tervisekahjustused, s.h eluohtlikud tervisekahjustused, ning ta vähemalt möönis selliste tagajärgede saabumist. Rusikalöökidega põhjustas Vladimir Los tahtlikult S. P.ile kolju- ja näoluude hulgimurrud, traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi ja pea pindmised hulgivigastused (verevalumid näol). Noalöökidega põhjustas Vladimir Los tahtlikult S. P.ile rindkere tagaseina lahtise haava traumaatilise õhk- ja veririnnaga, mis on eluohtlik tervisekahjustus, ja torkehaava parema käe pöidla piirkonnas, mis ei ole eluohtlik tervisekahjustus. Oma tegevusega pani Vladimir Los tahtlikult toime teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuritegude toimepanemine V. Losi poolt on tõendamist leidnud. 2.
4. Süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi 2.1.
5. Objektiivne koosseis KarS § 113 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest. Tapmine on koosseisutüübilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Surma põhjustavana tuleb käsitleda iga tegu, mille isik pani toime ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. L. K. tapmise toimepanemise aeg ja koht on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Häirekeskusesse tehtud kõne salvestise ja selle kohta 10.11.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 2-9) nähtub, et 06.11.2020.a kell 04:51 helistab V. Los häirekeskusesse ja palub saata kiirabi aadressile Xxxx, kuna tema naine lebab, ei liiguta, on kas surnud või midagi, tal pole elumärke, ei hinga, on külm. Tallinna Kiirabi kiirabikaart (I kd tl 40-44) tõendab, et kiirabi Kopli 933 sai 06.11.2020.a kell 04:53 väljakutse sündmuskohale aadressil Xxxx, kus leiti kell 05:00 elutunnusteta kannatanu L. K.. Kannatanu oli kahvatu, kehatüvi jahe, välja oli kujunenud lõuakangestus ja koolnukangestus, esinesid koolnulaigud jalgadel ja seljal. Elukaaslase sõnul oli tal kannatanuga viimane kontakt eelmisel õhtul kell
6. Elukaaslane ärkas kell 04:50 ja avastas, et kannatanu ei hinga. Nad olid koos tarbinud alkoholi. Elukaaslase sõnul oli kannatanul olnud probleeme südamega aga ravimeid ta ei tarvitanud. Kiirabi väliseid traumatunnuseid ei sedastanud. Tunnistaja M. P. 04.02.2021.a ütluste (I kd tl 77-78) kohaselt töötab ta Tallinna kiirabis. 06.11.2020.a umbes kella 04:00-05:00 paiku said nad väljakutse Xxxx tänavale. Väljakutse sisuks oli, et naisterahvas ei hinga ning elukaaslane soovib kiirabi. Xxxx tänavale jõudes ootas neid ukse peal vene keelt kõnelev meesterahvas, kes oli kiirabi kutsunud. Meesterahvas ütles, et tema naine ei hinga ja juhatas kiirabi korterisse. Korteris voodi peal oli naisterahvas. Tunnistaja katsus tema lõuga, mis oli kange ja patsient oli ka jahe. Naisterahval oli peal tekk. Tunnistaja tõstis teki ära vaatamaks, et teki all verd või trauma tunnuseid ei oleks. Naisterahvas lamas selja peal, verd voodis ei olnud. Naisterahval olid jalas aluspüksid ja roosat värvi särk. Naisterahval olid ka jalgade peal koolnulaigud, mis tähendab seda, et ta pidi olema surnud juba paar tundi. Tunnistajale tundus, et naisterahvas on surnud une pealt. Tunnistaja naisterahvast ei liigutanud ja vägivallatundemärke ta naisterahva kehal ei sedastanud. Naisterahva selga tunnistaja ei vaadanud. Meesterahvas ütles veel, et tema naisel võis olla süda haige ja tal oli 6 oma naisega viimane kontakt kella 23:00 ajal ning enne seda tarvitasid nad alkoholi. Meesterahvas oli tunnistaja sõnul rahulik. 12.02.2020.a koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOS0071/531 (I kd tl 48-58) kohaselt võis L. K. surm olla saabunud 05-06.11.2020.a. Surm saabus minutites mõõdetava ajaperioodi jooksul peale rindkere torke-lõikehaava tekitamist. 10.11.2020.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 19-23), milles on vaadeldud Xxxx asuvat korterit, nähtub, et vaatlusega tuvastati, et tegemist on 1-toalise korteriga. Korteris tuvastati verekahtlased määrdumised korteriukse sisemiselt ukselingilt, pesumasina akna poolse nurga pealt, pruuni värvi puidust käepidemega noa teralt, kollast värvi käepidemega „Ikea“ noa tera pealt, padjapüüri pealt, ruudulise mustriga käterätiku pealt, dressipükste vasaku sääre põlve kohalt, tualetis asuva ruudulise mustriga käterätiku pealt, diivanvoodi katteriide akna poolse seljatoe pealt, ja diivanvoodi katteriide istmeosalt. Korteri pimendamisel seestpoolt musta värvi kiledega ja diivanvoodi pritsimisel „Lumiscene“ lahusega tuli diivanvoodi akna poolse seljatoe ja istmeosa katteriidel esile helesinine helendus. Tunnistaja S. P.i 11.11.2020.a ütluste (I kd tl 65-69) kohaselt käis ta 05.11.2020.a. V. Losi ja L. K. juures joomas ning kui ta kella 21 ajal lahkus, siis oli L. K. veel elus. 28.12.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestisi (salvestise ajaerinevus reaalajast on +59 minutit) (I kd tl 113-125) tõendab, et S. P. lahkus sündmuskohalt kell 21:
7. Kannatanu A. A. 27.01.2021.a ütluste (I kd tl 59-63) kohaselt suhtles ta oma emaga viimati 05.11.2020.a kella 22:00 ajal. Seega on L. K. tapmine toime pandud 05.11.2020.a kell 22:00 kuni 06.11.2020.a kell 04:51 Xxxx asuvas korteris. Perearst I OÜ saatekirjast (I kd tl 24) nähtub, et L. K. surnukeha suunati 06.11.2020.a surmapõhjuse selgitamiseks patoanatoomilisele lahangule. Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis ja selle kohta 10.11.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 1, 10-11) tõendab, et 09.11.2020.a kell 10:11 helistas Ida-Tallinna Keskhaigla patoloogiaosakonna patoloog T. V. häirekeskusesse ja teatas, et tal on seal L. K. surnukeha, kellel on ilmselged vägivalla tunnused, torke-lõikehaav rindkeres. 09.11.2020.a laiba vaatlusprotokollist (I kd tl 28-39) nähtuvalt tuvastati L. K. surnukehal vasaku silmalaul vigastus, otsmikul vasakul poolel arm, kõhul kaks armi, vasaku- ja parempoolsel põlvel nahaalune verevalum, parema sääre esikülje alaosas verevalum, vasaku kaenlaaluses lõike-/torkevigastus. Fototabel tõendab L. K. vigastusi, haava parameetreid ja asukohta. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOS0071/531 (I kd tl 48-58) kohaselt on L. K. surma põhjuseks rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos südame vasaku vatsakese ja vasaku kopsu ülasagara vigastusega. Surnukehal esinevad järgmised tervisekahjustused: torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos südame vasaku vatsakese ja vasaku kopsu ülasagara vigastusega ning nagamarrastused vasaku kulmu piirkonnas ja vasaku silma ülalaul. Lisaks esinevad imendumisjärgus nahaalused verevalumid põlvedel ja parema sääre eespinnal. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos südame vasaku vatsakese ja vasaku kopsu ülasagara vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus. Teised tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud. Torke-lõikehaav rindkerel ning nahamarrastused vasaku kulmu piirkonnas ja vasaku silma ülalaul võisid olla tekitatud orienteeruvalt samal ajal, imendumisjärgus nahaalused verevalumid ajajäsemetel on tekitatud vähemalt 2-3 päeva enne surma saabumist. Tervisekahjustuste tekitamise järjekorda ei ole 7 võimalik kindlaks teha. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos südame ja vasaku kopsu vigastusega on tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga (noaga), mille tera laius on ca 2 cm ja tera pikkus vähemalt 6-7 cm. Nahamarrastused vasaku kulmu piirkonnas ja vasaku silma ülalaul võisid olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga eset/pinda. Kannatanu võis vasakul pool rindkere külgpinnal oleva torke-lõikehaava tekitamisel olla püstises asendis üles tõstetud vasaku käega/kätega kahtlustatava poolt ülekuulamisel kirjeldatud viisil. Haavakanali suund on ülevalt vasakult alla paremale. Enesekaitsele viitavaid tervisekahjustusi surnukehal ei esinenud. Peale rindkere torke-lõikehaava tekitamist ei olnud kannatanu tõenäoliselt enam võimeline iseseisvalt toimima. Kannatanu vigastused võisid olla tekitatud kahtlustatava V. Losi poolt ülekuulamisel kirjeldatud viisil. Surnukeha lahangul ei tuvastatud selliseid haigusseisundeid, mis oleks võinud mõjutada surma saabumist. Toksikoloogilisel uuringul leiti surnukeha verest 2,15 mg/g ja silmaklaaskehavedelikust 4,65mg/g etanooli, verest narkootilisi aineid ei leitud. Eeltoodud tõendid tõendavad üheselt, et L. K. surm saabus rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava tagajärjel, mis tekitati löögist tervaservalise torke-lõikevahendiga (noaga). Sündmuskohal Xxxx, viibinud isikud ja nende liikumine 05.11.2020.a kuni 06.11.2020.a on kindlaks tehtud 28.12.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tl 113-125), milles on vaadeldud Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestisi (salvestise ajaerinevus reaalajast on +59 minutit). Salvestiselt nähtub, et 05.11.2020.a kell 16:54 (reaalaeg 15:55) väljub korterist meesterahvas, kellel on peas musta värvi nokamüts, seljas musta värvi kapuutsiga jope, jalas musta värvi püksid ja jalanõud. Kriminaalasja materjalidele tuginedes on meesterahvas tuvastatav kui V. Los. V. Los naaseb korterisse kell 18:35 (reaalaeg 17:36). Kell 19:51 (reaalaeg 18:52) väljub korterist taas V. Los, hoides käes rulli keeratud paberi taolist eset. Kell 20:03 (reaalaeg 19:04) naaseb V. Los korterisse, käes ei ole tal enam midagi. Kell 20:52 (reaalaeg 19:53) siseneb koridori meesterahvas, kellel on seljas üleriided, jalas lahtise ninaga jalanõud, peas nokamüts ja jope hõlmad eest lahti. Kriminaalasja materjalidele tuginedes on meesterahvas tuvastatav kui S. P.. S. P. liigub piki koridori vasakul küljel esimese korteriukse taha ja koputab uksele, ootab mõne hetke ja siseneb korterisse. Kell 21:26 (reaalaeg 20:27) väljub S. P. korterist ja hakkab liikuma väljapääsu suunas. Järgmisel hetkel avatakse korteriuks uuesti, S. P. vaatab üle õla tagasi korteri suunas ja korterist väljub V. Los, kes hakkab S. P.ile piki koridori järgi liikuma. Kell 21:45 (reaalaeg 20:46) sisenevad koridori V. Los ja S. P. ning lähevad uuesti korterisse. Kell 22:46 (reaalaeg 21:47) väljub korterist S. P., kes sulgeb enda järel korteriukse ja väljub koridorist. Kell 22:49 (reaalaeg 21:50) ilmub koridori taas S. P. ja siseneb korterisse. Kell 22:50 (reaalaeg 21:51) avaneb korraks korteriuks, korteriuks sulgub ja kedagi korterist ei välju. Kell 22:51 (reaalaeg 21:52) avaneb taas korteriuks, kuid kedagi ei välju, uks liigub edasitagasi ja jääb avatud asendisse. Kell 22:52 (reaalaeg 21:53) väljub korterist S. P. ja liigub piki koridori koridorist välja. 06.11.2020.a kell 02:34 (reaalaeg 01:35) avaneb korteriuks ja V. Los vaatab korterist välja jalgratta poole, seejärel V. Los sulgeb korteriukse, jäädes ise korterisse. Kell 05:55 (reaalaeg 04:56) väljub korterist V. Los ilma üleriieteta ja liigub kiirel sammul piki koridori koridorist välja. Kell 05:58 (reaalaeg 04:59) liigub V. Los väga kiirel sammul korterisse ja väljub sealt pudel käes liikudes koridorist välja. Kell 06:00 (reaalaeg 05:01) siseneb koridori V. Los ja tema järel kolm kiirabi töötajat, kes sisenevad kõik korterisse. Kiirabitöötajad lahkuvad korterist kell 06:11 (reaalaeg 05:12) ning nende järel liigub korterist välja ka V. Los, naastes kell 06:19 (reaalaeg 05:20). 24.11.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 126-129), milles on vaadeldud V. Losi 09.11.2020.a kinnipidamisel ära võetud riideid (halli värvi eest lukuga „Adidas“ dressipluus, valget värvi eest nööpidega triiksärk, musta värvi „Nike“ kilepüksid, püksirihm, musta värvi 8 sokipaar, aluspüksid, musta värvi kummist plätud), võimaldab teda siduda videosalvestistelt nähtavaga. Videosalvestis tõendab, et Xxxx korteris ei käinud 05.11.2020.a mitte keegi teine peale S. P.i. Kui S. P. lahkus sündmuskohalt kell 21:53, siis ei sisenenud ega väljunud korterist vahepealsel ajal mitte keegi. Korteriuks avanes uuesti alles kell 01:35, kui V. Los korteriuksest välja vaatas. Asjaolu, et L. K. surma sai põhjustada üksnes V. Los on lisaks videosalvestisele tõendatud ka kannatanu A. A. ning tunnistajate M.-J. Š., S. P.i ja R. V. ütlustega. Kannatanu A. A. 27.01.2021.a ütluste (I kd tl 59-63) kohaselt elas tema ema L. K. V. Losiga aadressil Xxxx koos kuskil 10 aastat. Kui kannatanu ema ja V. Los olid mõlemad kained, siis olid neil head suhted, aga kui nad tarvitasid alkoholi, siis nad alalõpmata riidlesid. Kannatanu sõnul on tema ema pigem olnud purjuspeaga tülide alustajaks. Kannatanu on näinud, et V. Losil on nägu olnud kriimustatud. Kannatanu ema ja V. Los tarvitasid palju alkoholi. Neil oli perioode, kus nad ei joonud üldse, aga siis tuli periood, kus nad jõid igapäevaselt. Kannatanu ema ega V. Los ei käinud kumbki tööl. Ema surmast kuulis kannatanu V. Losi käest, kes oli talle mitmel korral helistanud 06.11.2020.a, aga kuna kannatanu magas, siis ta ei vastanud kõnele. Seejärel saatis V. Los kannatanule sõnumi, et tema ema on surnud. Alguses arvas kannatanu, et tema emal juhtus midagi tervisega, aga pärast sai teada, et emal oli rindkeres noa torkehaav. Kannatanu ei uskunud, et V. Los võiks tema emale seda teha, sest kui ema ja V. Los olid tülis, siis helistas V. Los alati kannatanule ja palus tal ema maha rahustada. Kannatanu sõnul ei ole V. Los vägivaldne inimene, ta on pigem rahulik ja vaikse loomuga meesterahvas. Kannatanu rääkis oma emaga viimati 05.11.2020.a telefoni teel kella 20:00 ajal ja ta sai aru, et ema on alkoholi tarvitanud. Kuna kannatanu oli tööl, siis ei saanud ta kaua rääkida ja helistas emale tagasi kella 22:00 ajal. Ema oli siis kodus koos V. Losiga ja kellegi kolmanda inimese häält kannatanu ei kuulnud. Kannatanu rääkis V. Losiga ka millalgi telefonis ja kui ta selle vestluse käigus uuris V. Losi käest, et mis siis täpselt emaga juhtus, siis V. Los ütles, et tema lõi kannatanu ema, kuid ei täpsustanud millega. Lisaks täpsustas V. Los seda, et keegi nende maja naaber oli nende korteris sellel õhtul käinud, kui ema suri, kuid temal ei pidanud kannatanu ema surmaga mingit seost olema.

§ 66

lg 21 p 3 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Seega on kannatanu A. A. ütlused

§ 66lg 21 p 3 alusel tõendiks V.

Losi poolt teo toimepanemise kohta. Tunnistaja M.-J. Š. 11.11.2020.a ütluste (I kd tl 70-73) kohaselt on L. K. tema ema R. V. parim sõbranna ja ta suhtles temaga igakuiselt. Tunnistaja sõnul V. Los ja L. K. kumbki tööl ei käinud ja nad mõlemad tarvitasid põhimõtteliselt igapäevaselt alkoholi. V. Los saab sotsiaaltoetust, mis tuleb tunnistaja pangakontole, kuna V. Losil olid mingid rahalised probleemid (kogu raha oleks kohe ära läinud tema enda kontol). Tunnistaja ütluste kohaselt olid V. Losi ja L. K. suhted enam-vähem head kui nad olid kained. Kui nad aga tarvitasid alkoholi, siis võisid nad ka kakelda (tunnistaja on seda ise näinud). Tüli alustas alati L. K.. Kui V. Los on purjus, siis hakkab ta rääkima rumalusi, mis ei meeldi L. K.le ja siis on L. K. V. Losile virutanud vastu nägu. L. K. on tunnistajale rääkinud, et V. Los on teda noaga löönud, aga täpsemalt millal või kuhu löödi, tunnistaja öelda ei oska. Tunnistaja sõnul on V. Los ja L. K. alkoholi tarvitades teineteise suhtes vägivaldsed. Ta on varasemalt näinud V. Losi ja L. K. näos sinikaid. 06.11.2020.a hommikul ärgates oli tunnistajal vastamata kõne V. Losilt ja emalt R. V.ilt ning ema oli ka saatnud smsi, et L. K. on surnud. Tunnistaja helistas koheselt emale, kes ütles, et V. 9 Los oli talle helistanud ja öelnud, et L. K. on surnud. V. Los ütles tunnistaja emale, et avastas L. K. surma kella 05:00 ajal. Tunnistaja helistas 06.11.2020.a kell 13:26 V. Losile ja uuris, mis L. K.ga juhtus. V. Los arvas, et L. K. võis kukkuda, kuna L. K.l oli vasaku oimukoha juures olnud sinikas. V. Los olevat leidnud L. K. lamamas tualeti ukse ees, ta tõstis L. K. voodi peale ja nägi siis, et L. K. oimukoha juurest tuli natuke verd. Kuna neil on köögi kraanikausi juures tumba, siis V. Los arvas, et L. K. võis selle vastu kukkuda. Tunnistaja helistas hiljem kell 14:43 uuesti V. Losile ja kutsus ta enda juurde. V. Los tuli tema juurde kuskil poolteist tundi peale kõnet ja oli tulles kaine. Tunnistaja sõnul oli V. Losi vasak põsk paistes ja parema silma all oli sinikas. V. Los ütles vigastuste kohta, et L. K. olevat teda löönud. V. Losil oli tunnistaja juurde tulles kaasas kotiga voodipesu (üks või kaks voodilina, padjapüürid ja tekikott). Tunnistaja sõnul ta ise ütles V. Losile, et kui tal on vaja midagi pesta, siis võtku need asjad kaasa, sest neil endal ei olnud kodus pesumasinat ja nad olid varasemaltki tema juures pesu pesnud. Tunnistaja ei näinud voodipesul vereplekke. Tunnistaja pani voodipesu masinasse koos V. Losiga, V. Los võttis voodipesu lahti ja tunnistaja pani selle masinasse. Seejärel jõid nad koos alkoholi ja vaatasid telekat. Kuskil 22:00 läks V. Los koju. V. Los rääkis veel tunnistajale, et arvab, et L. K. väljus tualetist ja kukkus siis peaga vastu tumbat. V. Los ütles tunnistajale, et nad olid eelneval õhtul alkoholi joonud. Tunnistaja ütluste kohaselt jõid V. Los ja L. K. tavaliselt kahekesi. L. K. peaaegu üldse väljas ei käinud, kuid V. Los käis palju väljas. Tunnistaja S. P.i 11.11.2020.a ütluste (I kd tl 65-69) kohaselt elab ta aadressil Xxxx. V. Losi ja L. K.t teab ta umbes 5-6 aastat. Ta kohtub nendega kuskil 2-3 korda nädalas. Tunnistaja sõnul on ta käinud mõnikord V. Losi ja L. K. juures viina joomas. Kui ta on neil külas olnud, siis neil omavahel probleeme ja tülisid ei ole olnud. L. K. ei käinud praktiliselt üldse korterist väljas, kuid V. Los käis palju väljas. Tunnistaja sõnul istus ta neil külas käies alati tooli peal ja L. K. alati lamas voodi peal. Viimati käis ta V. Losi ja L. K. juures 05.11.2020.a. Tunnistaja läks nende juurde kuskil kella 16-18 vahel ja ta oli selleks ajaks juba alkoholi tarvitanud. Ka V. Los ja L. K. olid juba alkoholi joonud. Tunnistaja andis V. Losile 50 eurot, mille eest V. Los tõi poest kaks liitrist pudelit viina. Nad hakkasid seda viina jooma, kuni ühel hetkel tekkis tunnistajal V. Losiga konflikt. Tüli tekkis sellest, et V. Los muutus armukadedaks ja süüdistas tunnistajat selles, et ta magab L. K.ga. Tunnistaja sõnul ei ole ta aga L. K.ga maganud. Tunnistaja ütluste kohaselt joob V. Los igapäevaselt palju alkoholi, iga kord kui ta V. Losi on näinud, siis on ta purjus olnud. Lisaks viinale joob V. Los tunnistaja sõnul ka erinevaid odekolonne. Ka L. K. joob tunnistaja sõnul igapäevaselt. Kui V. Los süüdistas tunnistajat L. K.ga magamises, siis läks tunnistaja närvi, tõusis tooli pealt püsti (V. Los oli ka püsti tõusnud) ja lõi kaks korda rusikaga V. Losile näkku (tunnistaja lõi parema ja vasaku käega). Löögi tagajärjel V. Los pikali ei kukkunud, verd tunnistaja tema näos ei näinud ja V. Los teda vastu ei löönud. Löök tabas V. Losi vastu lõualuud. Pärast V. Losi löömist võttis tunnistaja oma kilekoti, mille sees olid toiduained ja läks koju. Koju läks ta kuskil kella 21 ajal. Koju minnes läks tunnistaja magama. Järgmisel hommikul läks tunnistaja välja ja nägi maja välisukse juures V. Losi, kes ütles, et ootab laibaautot. V. Los ütles tunnistajale, et L. K. on surnud, et ta olevat L. K. leidnud voodi kõrvalt surnuna (olevat käinud tualetis ja siis vist kukkunud maha). L. K.l olevat olnud süda haige. Tunnistaja nägi, et V. Losi näos olid vigastused (põse ja silma juures). Tunnistaja sõnul põhjustas V. Losile need vigastused tema eelmisel õhtul. Tunnistaja jäi algselt V. Losi juttu uskuma, aga hakkas hiljem mõtlema, et V. Los võis vabalt armukadedusest L. K.t lüüa. Tunnistaja ütluste kohaselt lõi V. Los L. K.t üsna tihti. Tunnistaja sõnul on V. Los rohkem kui 5 aastat tagasi L. K.t ka noaga löönud. Seda rääkis tunnistajale L. K. ise ja näitas talle ka oma haava kõhu peal. Tunnistaja on varasemalt ka näinud V. Losi näos sinikaid ja V. Los on öelnud, et L. K. lõi teda panniga. Tunnistaja ei ole varasemalt V. Losi löönud. Tunnistaja suhted V. Losi ja L. K.ga on olnud normaalsed. Tunnistaja sõnul oli L. K. heasüdamlik, tark ja hea naine, kes ennast austab ja armastab. Seevastu V. Los oli natuke kaval. Kui tunnistaja vahel unustas oma asjad nende korterisse ja tahtis järgmisel päeval oma asju kätte saada, siis oli V. 10 Los need ära peitnud. L. K. näitas siis aga tunnistajale, kus need asjad on. Tunnistajale teadaolevalt V. Los ja L. K. tööl ei käinud. Tunnistaja R. V. 25.11.2020.a ütluste (I kd tl 74-76) kohaselt elab ta aadressil Xxxx. L. K. on tunnistaja lapsepõlve sõbranna, nende suhted olid head ja nad suhtlesid enamasti telefoni teel. Tunnistaja sõnul L. K. ja V. Los tülitsesid pidevalt, kumbki neist tööl ei käinud ja nad tarvitasid palju alkoholi. Tunnistaja on neid näinud ainult omavahel sõnadega tülitsemas. Viimati suhtles tunnistaja L. K.ga kuskil nädal aega enne tema surma, tema surmast sai ta teada 06.11.2020.a. Tunnistaja sõnul suhtles tema tütar M.-J. L. K. ja V. Losiga rohkem, L. K. käis tema tütre juures pesemas nii ennast kui ka pesu, kuna nende enda kodus need võimalused puudusid. 06.11.2020.a hommikul helistas tunnistajale V. Los, kasutades selleks L. K. telefoni ja ütles, et L. K. on surnud. V. Los rääkis tunnistajale, et oli kella 05:00 ajal ärganud ja avastanud, et L. K. on põrandal surnud. Tunnistaja kutsus 18.11.2020.a V. Losi endale külla, nad jõid koos Jägermeistrit. Tunnistaja salvestas mobiiltelefoniga enda ja V. Losi vestluse. V. Los rääkis tunnistajale 06.11.2020.a sündmuse kohta, et ta väga täpselt ei mäleta, aga nad olid mõlemad L. K.ga juua täis. Neil oli tekkinud vaidlus/tüli, nad kaklesid ja sõimasid teineteist ning ühel hetkel olevat L. K. võtnud noa ja neil tekkis rüselus. V. Los ütles veel seda, et ta oli L. K. käest noa ära võtnud. Rohkem V. Los ei mäletanud. V. Losi sõnul olid nad hetkel, mil tüli hakkas ja L. K. noa haaras, korteri kahekesi. Kui tunnistaja küsis, kas V. Los lõi L. K.t noaga, siis ütles V. Los, et ta ei mäleta seda. Kuna tunnistaja ja V. Los jõid 18.11.2020 palju alkoholi, siis tunnistaja ei mäleta, mis V. Los talle veel rääkis. Tunnistaja sõnul võis ta midagi V. Losi kohta rääkida oma maja turvanaisele, aga mida ta rääkis, seda ta ei oska öelda, kuna oli purjus. Tunnistaja ütluste kohaselt on ka tema tütar M.-J. rääkinud talle, et L. K. ja V. Los on omavahel tülitsenud palju. Samuti olevat V. Los käinud tema tütre juures üks päev pärast L. K. surma ja tema tütar nägi, et V. Losi nägu oli sinine ja kraabitud. Tunnistaja R. V. ütlusi kinnitab häirekeskusesse tehtud kõne salvestis ja selle kohta 26.11.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 12-18), millest nähtub, et 18.11.2020.a kell 17:27 helistas turvatöötaja L. M. häirekeskusesse ja teatas, et tema juures on R. V. aadressilt Xxxx, kes ütles, et mingisugune mees tappis oma naise ära ja nüüd ta kardab, et mees tapab ka tema ära. Turvatöötaja sõnul on R. V.il selle kohta olemas mingisugune telefonisalvestis. 04.12.2020.a ja 08.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollidest (I kd tl 79-80, 81-102), milles on vaadeldud tunnistaja R. V. mobiiltelefoni ja selles olnud helisalvestisi, nähtub, et V. Losi ja R. V.i vahel oli vestlus, kus V. Los ütleb, et „Ma ei mäleta, mõistad, ei mäleta! Tuleb välja, et mina, kes seal peale minu veel oli?“. Kui R. V. pakub välja, et äkki ta kukkus ise, siis vastab V. Los, et „Kuidas? Noa otsa?“. Lisaks ütleb V. Los vestluse käigus, et „Aga ta tormas esimesena mulle kallale noaga!“. Kui R. V. küsib, kus nuga on, siis vastab V. Los, et ta viskas selle ära. Samuti ütleb V. Los, et „ta hüppas mulle noaga kallale.“ Vestlusest selgub veel, et V. Losi sõnul tormas L. K. talle esimesena noaga kallale ja siis V. Los võttis talt noa ära, mille peale hakkas L. K. teda taguma. Edasi ütleb V. Los, et „lõin teda juhuslikult.“ Seejärel V. Losi sõnul „ta kukkus“ ja „ma vaatasin, et ta enam ei hinga.“ V. Los ütleb veel lisaks, et „lõin noaga, kõik! Nuga jäi kätte.“ Ühtlasi ütleb V. Los, et viskas pärast noa maja juures olevasse üldkasutatavasse prügikasti. Vestluse käigus ütleb V. Los veel, et „Ma, ma kirjutasin mentidele, et mina tapsin ta. Kes siis veel? Kedagi ei olnud.“ V. Los ütleb ka edasise vestluse käigus, et peale tema ei olnud korteris kedagi. Kui R. V. süüdistab edasise vestluse käigus V. Losi valetamisest, siis ütleb V. Los veel kord, et „Saad aru, noh, me olime purjus. Ta võttis noa, tuli mulle kallale. Ma võtsin talt noa ära. Ta hakkas mind taguma. Kätega. Ja ma teda… Noaga.“ V. Losi sõnul ei saanud ta algul aru, et oli L. K. tapnud ja alles pärast vaatas, et ta enam ei hinga. V. Losi sõnul arvas ta algul, et L. K. lõi meelekoha millegi vastu ära. 11 Tunnistajate M.-J. Š. ja S. P.i ütlustest nähtub, et L. K. ei käinud praktiliselt üldse kodust väljas. S. P.i ütluste kohaselt lahkus ta sündmuskohalt kella 21 ajal ja siis oli L. K. veel elus. Kannatanu A. A. ütlustest nähtuvalt suhtles ta oma ema L. K.ga viimati 05.11.2020.a telefoni teel kella 20:00 ajal, L. K. oli alkoholi tarvitanud ja kui ta talle 22:00 ajal tagasi helistas, siis oli L. K. kodus koos V. Losiga, kellegi kolmanda inimese häält kannatanu ei kuulnud. Kuna videosalvestiselt nähtub, et kedagi teist korterisse ei sisenenud ega väljunud, siis on V. Los ainuke inimene, kes sai L. K. tappa. Nimetatut kinnitavad ka tunnistajate A. A. ja R. V. ütlused, kellele V. Los oma teo üles tunnistas. V. Los tunnistas ennast L. K. tapmises süüdi ka 10.11.2020.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (I kd tl 156-163). V. Losi ütluste kohaselt on ta L. K.ga koos elanud rohkem kui 10 aastat, viimased 8 aastat elasid nad aadressil Xxxx. Tal olid L. K.ga head suhted, kuid vahel tuli ette füüsilist vägivalda. V. Losi sõnul on L. K. teda varasemalt noaga löönud, kuid tema ise ei ole L. K.t varem noaga löönud. Nad on mõlemad ka üksteist kätega löönud. Füüsilist vägivalda neil väga tihti omavahel ei olnud, nad tülitsesid sõnadega rohkem kui kätega. Kui nad tarvitasid alkoholi, siis riidlesid nad tihtipeale. V. Losi sõnul on L. K. alkoholi tarvitades teda varasemalt mitmel korral noaga ähvardanud. Alkoholi tarvitasid nad üks-kaks korda nädalas. Tavaliselt joovad nad viina, vahel ka õlut. Kui nad on kahekesi kodus, siis on neil korteriuks alati lukus. 05.11.2020.a oli ta kodus koos L. K.ga. L. K. kodust väljas ei käinud, kuid süüdistatav käis poest viina ostmas. Koju jõudes hakkasid nad koos L. K.ga viina jooma, juues ära kaks pudelit. Kuskil poole 1 paiku öösel jäi süüdistatav enda sõnutsi lahtikäiva diivani peale (diivani seinapoolsesse ossa) magama ja L. K. jäi televiisorit vaatama. Ühel hetkel süüdistatav ärkas, kell võis olla kuskil 04:00 ja nägi, et L. K. istub endiselt diivanil ja vaatab televiisorit. L. K. küsis, kas neil on veel midagi alkohoolset juua ja kui süüdistatav vastas, et nad jõid kõik ära, siis hakkas L. K. süüdistatava peale karjuma ja teda solvama. L. K. nimetas V. Losi joodikuks ja alkassiks. Siis hakkas L. K. V. Losi vastu rinda taguma ja jätkas V. Losi solvamist. Süüdistatav käskis tal vait jääda. Järgmiseks võttis L. K. kraanikausi kõrvalt musta värvi käepidemega kööginoa (noatera oli pikkusega 13-15 cm). Süüdistatava sõnul oli ta just väljunud WC-st kui L. K. noa haaras. L. K.l oli nuga paremas käes ja ta hakkas sellega süüdistatava ees vehkima. Süüdistatava ütluste kohaselt tahtis L. K. teda noaga ülevalt alla lüüa, kuid süüdistatav hüppas eest ära. Süüdistatava ja L. K. vahe oli sellel hetkel kuskil 1 meeter. Noaga vehkimise ajal L. K. ropendas ja ütles süüdistatavale, et „värdjas sa oled mind ära tüüdanud.“ Kui L. K. noaga vehkis, siis tundis süüdistatav ohtu oma elule, sest see ei olnud esimene kord kui L. K. tema ees noaga vehkis ja ähvardas. Kui L. K. noaga vehkis, siis olid nad toa keskel. Nad vaidlesid, V. Los võttis oma vasaku käega kinni L. K. paremast käest ja võttis oma parema käega L. K. paremast käes ära noa. Seejärel hakkas L. K. süüdistatavat oma mõlema käega lööma. Nuga oli sellel hetkel süüdistatava paremas käes. L. K. lõi süüdistatavat mõlema lahtise käega kuskil 5 korda. Löögid tabasid süüdistatavat ülakehasse ja näkku. Süüdistatav tundis natuke valu. See kõik ajas süüdistatava vihale, täpsemini see, et L. K. vehkis noaga tema näo ees ja tahtis teda ära tappa. Seejärel lõi L. K. süüdistatavat kätega näkku ja süüdistatav lõi oma paremas käes oleva noaga L. K. ülakeha piirkonda. L. K. käed olid sellel ajal üleval. Süüdistatav sai aru, et noaga löök tabas L. K.t, kes vajus seetõttu kükakile. L. K. on süüdistatava sõnul kuskil 170 cm pikk ja süüdistatav ise on 182 cm pikk. L. K. vajus peale noahoopi kükakile ja seejärel külje peale. Süüdistatav ehmatas selle peale, sest L. K. ei rääkinud enam midagi. Kui L. K. oli külje peale vajunud, siis tõstis süüdistatav ta diivanile selja peale ja peaga akna poole. Sellel hetkel L. K.l pluusi seljas ei olnud, kuid jalas olid aluspüksid. Süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud L. K. kehal näha verd. Süüdistatava sõnul arvas ta, et L. K. on surnud. Süüdistatav ei tea, kuhu ta selle noa pani, väites, et see peab kuskil kodus olema. Süüdistataval oli sellel hetkel jalas musta värvi spordipüksid, seljas valget värvi eest nööpidega pluus ja jalas sokid. Pärast L. K. diivani peale panemist, kutsus süüdistatav kiirabi. Kiirabi kutsus ta enda 12 sõnul kohe, kui sai aru, et L. K. ei hinga. Süüdistatav kontrollis ka L. K. pulssi käe pealt. Kiirabisse helistas süüdistatav enda telefoniga. Kiirabi saabus 20 minuti jooksul. Häirekeskusesse helistades ütles süüdistatav, et L. K. lõi oma meelekoha ära vastu tumbat, noaga löömisest ei rääkinud ta midagi. Süüdistatava ütluste kohaselt ei saanud ta sellel hetkel aru, et L. K. surm võib olla tingitud noahoobist. Süüdistatav oli väga purjus ja ei saanud aru, et see oli noahoobist, vaid arvas, et L. K. kukkus vastu tumbat. Kiirabi konstateeris fakti, et L. K. on surnud. Kui kiirabi tuli tuppa, siis L. K.l särki seljas ei olnud ja endiselt ei olnud ka verd näha. Kiirabi ei rääkinud ka midagi noahaavast. Seejärel süüdistatav ootas, et L. K.le tuldaks järgi ja süüdistatava sõnul ei olnud korteris verd, kui L. K. ära viidi. Süüdistatava sõnul olid nad L. K.ga mõlemad väga palju joonud sellel õhtul. Pärast L. K. ära viimist istus süüdistatav üksi kodus ja helistas mingil hetkel M.-J.le, kes oli L. K. tütre sõbranna ning rääkis talle, et L. K. on surnud. Õhtul läks süüdistatav M.-J.le külla. Külas olles helistas M.-J. L. K. tütrele ja ütles, et L. K. on surnud ning, et ta lõi pea ära vastu tumbat. Süüdistatava sõnul ei ole tal pärast seda kui L. K. ära suri kodus külalisi käinud. M.-J. juurde minnes võttis ta kaasa ka voodipesu, kuna neil endal pesumasin ei tööta. Tavaliselt pesevad nad pesu L. K. tütre juures. L. K.l oli süüdistatava sõnul juba voodipesu valmis pandud, mida oli vaja pesta. Voodipesu kuivatas ta enda kodu juures hoovis. Näos olevate vigastuste kohta väitis süüdistatav, et ta sai need mõned päevad enne 06.11.2020.a, kui kakles naabriga, kelle nimi on S.. Süüdistatava sõnul kaklesid nad S. süüdistatava korteris. L. K. oli sellel ajal kodus. Kakluse järel verd ei olnud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei mäleta ta, miks nad kaklesid, kuid S. lõi teda rusikaga näkku. Süüdistatav avaldab kahetsust, et L. K.t noaga lõi. Lisaks tunnistab süüdistatav kuriteo toimepanemist ka puhtsüdamlikus ülestunnistuses (I kd tl 166-170), kus väidab, et lõi L. K.t noaga kõhtu. Teises puhtsüdamlikus ülestunnistuses räägib V. Los, kuidas ta magas diivanil ja ärgates hommikul kella viie paiku nägi, et L. K. lamab põrandal ning, et L. K.l on oimukohas verine haav. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 142-154) tõendab, et V. Los peeti 09.11.2020.a kell 19:25 aadressil Xxxx, kahtlustatavana KarS § 113 lg 1 järgi kinni. V. Losi oli kinnipidamisel seljas halli värvi dressipluus, valget värvi särk, musta värvi püksid, sinist värvi sokid, sinist värvi aluspüksid ja tumedat värvi plätud. V. Losi parempoolse silma all oli sinakas hematoom, vasakul pool ülahuule kohal haav pikkusega umbes 15 mm ja kõige laiemast kohast laiusega umbes 5 mm. Nimetatud haava ümbrus oli tumesinist värvi, mis parempoolse põse pool muutus kollakaks värvuseks. Vasakpoolse kulmu kohal, ninajuure pool, oli V. Losil haavand. Pealael, otsmikul pool, 3 haavandit. V. Los vabastati 11.11.2020.a kell 16:

1. 09.11.2020.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I kd tl 155) tõendab, et V. Los ei olnud võimeline indikaatorvahendisse puhuma. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines V. Losil silmade punetus, tema reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne aeglane, tal puudus aja-isiku ja kohataju, ei mäletanud viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon oli väga häiritud ning tema käitumine oli rahutu, unine ja ta nuttis. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et V. Los lõi ajavahemikul 05.11.2020.a kell 22:00 kuni 06.11.2020.a kell 04.51 aadressil Xxxx asuvas korteris oma elukaaslast L. K.t noaga ühe korra rindkere piirkonda. V. Losi tegevuse tagajärjel saabus kannatanu L. K. surm. V. Losi poolt sooritatud noalöögi ja L. K. surma vahel esineb põhjuslik seos. Seega on täidetud tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. 13 2.1.
2. Subjektiivne koosseis Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tapmine on toime pandud kavatsetult, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tegu põhjustab surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole seejuures tähtis. Tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. V. Los lõi kannatanut noaga rindkere piirkonda. Tegemist oli tugeva ühekordse löögiga, mille tagajärjel tekkis kannatanul rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos südame vasaku vatsakese ja vasaku kopsu ülasagara vigastusega. Löögi tugevusele viitab ka haavakanali suund ülevalt vasakult alla paremale ehk et tegemist ei olnud lihtsalt lõikehaavaga või pindmise vigastusega, vaid V. Los lõi kannatanut jõuliselt ülevalt alla suunas ja tekitas sellega rinnaõõnde ulatuva haava. Kui V. Losi poolt noaga tehtud löök oleks olnud nõrk, siis ei oleks tekkinud niivõrd sügavat rinnaõõnde ulatuvat torke-lõikehaava koos südame- ja kopsuvigastusega. Ekspertiisiakti kohaselt ei olnud kannatanu tõenäoliselt peale rindkere torke-lõikehaava tekitamist enam võimeline iseseisvalt toimima. Seda kinnitavad ka V. Losi poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, mille kohaselt vajus L. K. peale noahoopi kükakile ja seejärel külje peale ning ei rääkinud enam midagi. Nimetatu viitab sellele, et noahoop pidi olema niivõrd tugev, et kannatanu ei suutnud pärast lööki enam midagi teha. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et V. Los lõi kannatanut noaga, mille tera laius oli ekspertiisiakti kohaselt ca 2 cm ja tera pikkus vähemalt 6-7 cm. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt oli kannatanu vigastamiseks kasutatud kööginoa tera pikkuseks aga lausa 13-15 cm. Kuigi kriminaalasjas teostati 09.12.2020.a DNA-ekspertiis nr 20E-GE1245 (I kd tl 134-141) V. Losi korterist kööginoa käepidemelt võetud proovidele, siis pole menetluse käigus suudetud tuvastada konkreetset kuriteo toimepanemise vahendit. Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestistelt nähtava ja V. Losi poolt R. V.ile öeldu põhjal saab järeldada, et V. Los viskas noa pärast kuriteo toimepanemist prügikasti. V. Losi poolt teo toimepanemiseks valitud vahend – nuga – on juba iseenesest ohtlik vahend, mis viitab muuhulgas V. Losi tapmistahtlusele. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et isik peab võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, kui ta lööb noa või muu sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri 2014.a otsus asjas nr 3-1-1-128-06, p 7). Rindkeresse noaga löömisel sai V. Los aru, et selline löök võib vigastada kannatanu elutähtsaid organeid ja põhjustada muuhulgas kannatanule eluohtlikke tagajärgi. Tapmistahtlusele viitab kohtu hinnangul ka V. Losi käitumine pärast kuriteo toimepanemist. Süüdistatava ühe versiooni kohaselt kutsus ta kiirabi koheselt kui avastas üles ärgates L. K. maas lamamas ning teise versiooni kohaselt lõi süüdistatav kannatanut noaga, kannatanu vajus maha pikali, süüdistatav tõstis ta diivanile ja kutsus kohe kiirabi. Süüdistatava versioonid juhtunust ei lähe kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt on tunnistaja M. P., sündmuskohal käinud kiirabitöötaja, kirjeldanud, kuidas sündmuskohale jõudes olid naisterahval jalgade peal koolnulaigud, mis tähendab seda, et ta pidi olema surnud juba paar tundi. Seega ei helistanud V. Los kiirabisse kohe, vaid alles tunde hiljem, kui kannatanu oli juba surnud. Kohus nõustub küll sellega, et V. Los ei seadnud kannatanu L. K. tapmist endale eesmärgiks, kuid ta ei üritanud kuidagi ka saabunud tagajärge ära hoida – nt osutades kannatanule pärast noaga löömist koheselt abi. Vastupidiselt, kriminaalasjas kogutud tõendid 14 viitavad sellele, et V. Los asus pärast kuriteo toimepanemist kõrvaldama kuriteo toimepanemise jälgi. 22.12.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 103-112), milles on vaadeldud Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestisi nähtub, et 06.11.2020.a kell 16:11 suundub V. Los, käes kollast värvi kilekott „Säästu Market“ ja lillakat tooni plätu/sussi taolised esemed, millel on tume talla osa, majast välja. Kell 16:12 liigub V. Los võrekatusega hoone juurde, avab selle ukse ja siseneb poole kehaga majja. Hoones on näha prügikonteinereid. V. Los viskab prügimajja enda käes olnud lillakat tooni tumeda tallaga plätu/sussi taolised esemed. 07.11.2020.a videosalvestiselt nähtub, kuidas kell 06:48 ilmub kaamera vaatevälja V. Los, kellel on käes sinist värvi ämber ja valget värvi padi. Padjal on näha pruunikaid plekke. V. Los suundub koos ämbri ja padjaga maja välisukse suunas ja liigub majast välja. Kell 06:49 suundub V. Los võrekatusega hoone suunas, avab hoone ukse ja siseneb sinna nii, et uks sulgub tema järel. Läbi prügimaja ülaosa on näha, et V. Los asetab vasakule poole majas enda käes olnud eseme – padja. Kell 06:50 väljub V. Los võrekatusega hoonest, käes ämber ja liigub maja suunas. Fuajee kaamerast nähtub, et kell 06:50 siseneb V. Los fuajeesse koos ämbriga ja ämber on tühinga 28.12.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 113-125), milles on vaadeldud Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestisi (salvestise ajaerinevus reaalajast on +59 minutit) nähtub, et 06.11.2020.a kell 08:11 (reaalaeg 07:12) väljub V. Los korterist, hoides käes ämbrit esemetega (ämbris on näha ühte pudelit) ja liigub koridorist välja. V. Los naaseb korterisse kell 08:13 (reaalaeg 07:14) tühja ämbriga. Ajavahemikul 06.11.2020.a kell 13:34 (reaalaeg 12:35) kuni kell 15:48 (reaalaeg 14:49) avab V. Los kahel korral korteriukse, kuid korterist ei välju ning ühel korral on avatud ukse taga näha hetkeks lapiga vehkimist. 07.11.2020.a kell 06:48 (reaalaeg 05:49) väljub V. Los korterist, hoides ühes käest sinist värvi ämbrit ja teises patja. Padjal on visuaalsel vaatlusel näha pruunikat roosakat värvi laike. Kell 06:51 (reaalaeg 05:52) naaseb V. Los korterisse tühja sinist värvi ämbriga. Kell 16:20 (reaalaeg 15:21) väljub V. Los korterist taas sinist värvi ämbriga, mis on esemeid täis ja suundub välja ning naaseb kell 16:28 (reaalaeg 15:29) tühja ämbriga korterisse. Turvakaamerate videosalvestised tõendavad, et V. Los asus pärast kuriteo toimepanemist koristama (vehkis lapiga), viskas ära teo toimepanemise vahendiks olnud noa, viis sinises ämbris mingeid esemeid prügimajja ja viskas ära ka padja, millel oli pruunikat roosakat värvi määrdumine. Kui L. K. surm oleks olnud õnnetusjuhtum ja mitte tahtlik, siis poleks V. Los selliselt käitunud. Üldtuntud on asjaolu, et kuriteo toimepanemisel südame noaga vigastamine võib üldjuhul kaasa tuua isiku surma. Seega nõustub kohus prokuröriga, et võttes arvesse surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis kajastatut löögisuuna, löögijõu ja kannatanul tuvastatud vigastuse kohta, siis pidi V. Los noaga ülevalt alla lööki tehes löögi tegemise hetkel möönma kannatanu surma saabumise võimalikkust. Kuna V. Los tegi ühekordse tugeva noaga löögi südame piirkonda ja tõmbas noa löögi järel välja, siis väljus sündmuste ahel V. Losi kontrolli alt. V. Los ei saanud loota tagajärje mittesaabumisele, sest ta ei teinud mingeid samme sellise tagajärje vältimiseks, nt ei osutanud kannatanule koheselt abi. Lüües kannatanut noaga rindkerre südame piirkonda ei kontrollinud V. Los enam sündmuste edasist käiku ja möönis sellest tulenevalt noaga löömise mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist, põhjustades seetõttu kaudse tahtlusega kannatanu L. K. surma. 15 2.1.
4. Õigusvastasus Süüdistatava ütluste kohaselt tekkis tema ja L. K. vahel tüli, mille käigus võttis L. K. kööginoa ja hakkas sellega süüdistatava ees vehkima, soovides süüdistatavat sellega lüüa. Süüdistatav tundis sellel hetkel ohtu oma elule, sest see ei olnud esimene kord kui L. K. tema ees noaga vehkis ja teda ähvardas. Tüli käigus võttis V. Los L. K.lt noa ära, L. K. hakkas selle peale süüdistatavat kätega lööma. See kõik ajas V. Losi vihale ja ta lõi L. K.t noaga ülakeha piirkonda. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Hädakaitse jaguneb hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Sellest, kas V. Losi versioon hädakaitses viibimise kohta võiks tõele vastata, annavad kohtu hinnangul aimu kannatanu ja tunnistajate ütlused. Vaidlust ei ole selles, et V. Los ja L. K. tarvitasid koos olles palju alkoholi ja alkoholi tarvitades tekkisid nende vahel sageli tülid. Nimetatut kinnitavad nii kannatanu A. A. kui ka tunnistajate S. P.i, M.-J. Š. ja R. V. ütlused. Ka süüdistatav V. Los kinnitab, et nad tihtipeale alkoholi tarvitades riidlesid L. K.ga omavahel, kuid füüsilist vägivalda tihti ei olnud. Kuigi nii kannatanu A. A. kui ka tunnistaja M.-J. Š. ütlustest nähtub, et purjus peaga on tülide alustajaks pigem L. K., siis ei saa selle pinnalt teha järeldust, et nii oli ka käesoleval juhul. Seda enam, et tunnistaja S. P.i sõnul tekkis 05.11.2020.a konflikt hoopis tema ja V. Losi vahel, kuna V. Los muutus armukadedaks ja süüdistas tunnistajat L. K.ga magamises. S. P. läks sellisest süüdistusest närvi ja lõi kaks korda rusikaga V. Losile näkku, löök tabas V. Losi vastu lõualuud. Järgmisel hommikul maja välisukse juures V. Losi kohates nägi tunnistaja V. Losi näos vigastusi põse ja silma juures ning tunnistaja sõnul põhjustas need vigastused V. Losile just tema eelmisel õhtul. Tunnistaja ütlusi vigastuste asukoha kohta kinnitab V. Losi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati V. Losil parempoolse silma all sinakas hematoom ja haav vasakul pool ülahuule kohal. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega, mistõttu puudub alus uskuda, et V. Los sai need vigastused hoopis tüli käigus L. K.ga. Tunnistaja M.-J. Š. kinnitab samuti, et V. Los hakkab purjus peaga rääkima rumalusi ehk et tunnistaja S. P.i versioon sellest, miks tüli alguse sai, tundub igati usutav. S. P.il oleks olnud võimalus anda ütlusi, et tema ja V. Losi vahel mingit konflikti ei esinenud, kuid selle asemel andis ta ausalt ütlusi selle kohta, et konflikt esines ja tema on V. Losi vigastustes süüdi. Seejuures ei eita tunnistaja, et on näinud varasemalt V. Losi näos sinikaid, mille on V. Losi sõnul põhjustanud just L. K.. Kuid antud juhul oli tunnistaja kindel, et vigastused V. Losi näos on põhjustatud tema poolt 05.11.2020.a õhtul tekkinud konflikti käigus. V. Losi sõnul sai ta näos olevad vigastused tõepoolest kakeldes naabri S., kuid see juhtus mõned päevad enne 06.11.2020.a. Eeltoodu pinnalt on kaheldav, kas L. K. tollel õhtul üldse V. Losi ründas ja lõi, kuna V. Losil puudusid seda kinnitavad vigastused. Kannatanu A. A. sai oma ema L. K. surmast teada V. Losi käest, kes alles millalgi hiljem telefonis vestluse käigus tunnistas, et tema lõi L. K.t. S. P. sai L. K. surmast teada 06.11.2020.a hommikul, kui kohtas maja välisukse juures V. Losi, kes olevat L. K. leidnud voodi kõrvalt surnuna. Tunnistaja M.-J. Š. sai L. K. surmast teada oma ema R. V. kaudu ning kui ta helistas V. Losile ja uuris, mis juhtus, siis ütles V. Los, et ta leidis L. K. lamamas tualeti ukse eest ja kuna tal tuli oimukohast verd, siis arvab ta, et L. K. võis kukkuda köögi kraanikausi juures oleva tumba vastu. Samal päeval tunnistaja M.-J. Š.le külla minnes, nägi tunnistaja, et V. Losi vasak põsk oli paistes ja parema silma all oli sinikas, mille kohta V. Los väitis, et L. K. olevat 16 teda löönud. Seega V. Los valetas tunnistajale temal tuvastatud vigastuste kohta, sest eelnevalt on tõendamist leidnud, et need vigastused tekitas temale S. P.. Tunnistaja R. V. sai L. K. surmast teada 06.11.2020.a hommikul, kui V. Los talle helistas ning rääkis, et oli kella 05:00 ajal avastanud L. K. põrandalt surnuna. Tunnistaja R. V.ile 18.11.2020.a külla minnes rääkis V. Los aga hoopis, et tema ja L. K. vahel olevalt tüli tekkinud, nad kaklesid ja sõimasid teineteist, L. K. võttis noa ja tekkis rüselus, mille käigus võttis V. Los L. K.lt noa ära. Tunnistaja R. V. ütlusi kinnitab mobiiltelefoni salvestis. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt rääkis meesterahvas sündmuskohal, et tema naisel võis olla süda haige ja tal oli oma naisega viimane kontakt kella 23:00 ajal. Tunnistaja V. R.i 17.03.2021.a ütluste (II kd tl 82-90) kohaselt sai ta L. K. surmast teada V. Losilt, kes helistas talle ja rääkis, et nad olid koos kodus olnud, V. Los oli alkoholijoobes olnud ja maganud kui nende juurde saabus S.. Kui V. Los ärkas, siis oli L. maas lamanud, V. Los tõstis ta voodi peale. Alguses arvas V. Los, et L. on ennast vastu nurka ära löönud, aga teda voodi peale tõstes nägi, et L. südame piirkonnas, külje peal, on noahaav. S. olevat nende juures külas olnud ja ta ei tea täpselt, mis L. ja S. vahel juhtus, kuna tema magas sellel ajal. Eelnevast nähtub, et süüdistatav V. Los on L. K.ga juhtunu kohta rääkinud erinevaid versioone. Kord väidab süüdistatav, et L. K. kukkus ise ja ta leidis L. K. maast surnuna lamamas ning kord väidab süüdistatav, et neil oli L. K.ga tüli, mille käigus lõi ta L. K.t noaga. Viimast versiooni kinnitab V. Los ka kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes. Kohus leiab, et V. Losi ütlused teo toimepanemise viisi osas ei ole usaldusväärsed, mistõttu ei ole usaldusväärne ka V. Losi versioon hädakaitseseisundis viibimisest. V. Losi ütluste usaldusväärsusele teo toimepanemise viisi osas annab alust kahelda ka asjaolu, et tema sõnul läks ta tol õhtul poole 1 paiku magama ja ärkas alles kuskil kell 04:00 ning siis tekkis tema ja L. K. vahel tüli. Videosalvestis aga tõendab, et V. Los avas kell 01:35 korteriukse ja vaatas korteriuksest välja, seega pidi ta sellel hetkel üleval olema ja tõele ei saa vastata ka kiirabitöötajale väidetu, mille kohaselt tal oli oma naisega viimane kontakt kella 23:00 ajal. Kohtu hinnangul ei vasta V. Losi ütlused enesekaitse kohta tõele ka seetõttu, et tema ütluste kohaselt ei ajendanud teda L. K.t noaga lööma mitte kaitsetahe, vaid viha L. K. käitumise vastu. Tunnistaja S. P.i ütlustest nähtub veel, et V. Los lõi L. K.t üsna tihti ja tunnistaja sõnul olevat V. Los rohkem kui 5 aastat tagasi L. K.t ka noaga löönud (L. K. näitas tunnistajale oma haava kõhu peal). Kuigi antud juhul ei saa tõsikindlalt väita, et selline sündmus on aset leidnud, siis nähtub 09.11.2020.a laiba vaatlusprotokollist, et L. K. surnukehal tuvastati kõhul kaks armi. Ka tunnistaja M.-J. Š. kinnitab, et L. K. on talle rääkinud, et V. Los on teda noaga löönud. Kohus leiab, et tunnistajate S. P.i ja M.-J. Š. ütlused on

§ 66lg 21 p 1 alusel tõendiks L.

K. poolt neile räägitu osas, mille kohaselt on V. Los teda ka varasemalt noaga löönud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V. Los ei viibinud hädakaitseseisundis. V. Los käitus tollel õhtul ise provotseerivalt, kui muutus armukadedaks ning hakkas tunnistajat S. P.i ja L. K.t süüdistama ja kahtlustama. Selline käitumine välistab hädakaitseseisundi ja seega õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 2.1.4. Süü V. Los on süüvõimeline ning puuduvad KarS 2. peatükkis 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on V. Los toime pannud tapmise KarS § 113 lg 1 järgi. 17 2.2. Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 2.2.1. Objektiivne koosseis KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. S. P.ile raske tervisekahjustuse tekitamise aeg ja koht on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisest ja selle kohta 18.03.2021.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 2-10) nähtub, et 16.03.2021.a kell 15:19 helistas I. V. häirekeskusesse ja teatas, et tema naabri S. P.i korteris aadressil Xxxx seltskond joob ja karjub väga valjusti alates hommikul kell 05:26. 16.03.2021.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II kd tl 11-15), milles on vaadeldud Xxxx trepikoda ning kortereid numbritega xxxx ja xxxx, nähtub, et trepimademelt teisele korrusele viiva trepi puidust käsipuul leiti verekahtlane määrdumine. Verekahtlased määrdumised leiti ka korteri nr xxxx WC parempoolse seina pealt, WC poti kaane siseküljelt, toas laual olevalt klaasi servalt, laual olevalt valget värvi tuhatoosis olevalt sigaretikonilt, toas oleva voodi eest põrandalt, toas voodil olevalt halli värvi pusalt (pusa esikülje rinnapiirkonnas, vasakul varrukal, seljaosa vasakul alumisel veerandikul; seljaosas näha ka läbiv kangavigastus pikkusega ligikaudu 1,5 cm), voodil olevalt tekikotilt ja voodil olevalt linalt. Korteris nr xxxx verekahtlaseid määrdumisi ei tuvastatud. 22.03.2021.a täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist (II kd tl 16-18), milles on vaadeldud Xxxx asuvat korterit, nähtub, et korteris tuvastati verekahtlane määrdumine külmkapi alt, mis andis Tetrabase lahusega testimisel verepositiivse tulemuse. Verekahtlane määrdumine tuvastati ka diivanvoodi peal olevalt valget värvi ilma padjapüürita padja keskosalt, mis andis Tetrabase lahusega testimisel verepositiivse tulemuse. Korteri pimendamisel seestpoolt teki ja pruunivärvi paberiga ning korteri põranda ja diivanvoodi pritsimisel „Lumiscene“ lahusega tuli esile diivanvoodi istmeosa katteriidel helesinine helendus. Diivanvoodi katteriide istmeosal tuvastatud verekahtlane määrdumine andis Tetrabase lahusega testimisel verepositiivse tulemuse. Verepositiivse tulemuse andsid ka diivanvoodi katteriide ukse poolsel istmeosal ja diivanvoodi peal musta värvi kilekotil olevad verekahtlased määrdumised. Kannatanu S. P.i 17.03.2021.a ütluste (II kd tl 19-26) kohaselt oli ta 16.03.2021.a V. Losi juures aadressil Xxxx ning tarvitas seal koos V. Losi, V. ja V. sõbraga alkoholi. Tunnistajate V. R.i, S. J. ja A. H.i ütlused kinnitavad, et seltskond tarvitas 16.03.2021.a V. Losi korteris aadressil Xxxx alkoholi. Kannatanu ja tunnistajate viibimine sündmuskohal aadressil Xxxx on tõendatud ka 31.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd tl 161-179), milles on vaadeldud Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestisi (1 korrus ja trepp). 16.03.2021.a kell 04:07 väljub V. Losi korterist V. R.. Kell 04:13 tuleb V. R. tagasi koos S. J.ga ning nad sisenevad V. Losi korterisse. Kell 04:27 V. R. ja S. J. lahkuvad korterist. Nad naasevad V. Losi korterisse kell 04:51, seejuures hoiab S. J. paremas käes valget ja punast värvi mahlapakki ja V. R. vasaku kaenla all on läbipaistev pudel. Kell 10:11 väljuvad V. Losi korterist taas S. J. ja V. R., meesterahvad üritavad visuaalsel vaatlusel jõuga korteriust sulgeda ja lõpuks sulgeb V. R. korteriukse võtmega. Kell 10:33 ilmub trepikoja kaamerasse S. P., kelle paremas käes on punast värvi kilekott ja ta liigub trepist alla. Kell 10:39 ilmuvad kaamera vaatevälja V. R., kellel on vasakus käes „Maxima“ kirjadega kilekott ja S. J.. Meesterahvaste kõnnak on visuaalsel vaatlusel taaruv. V. R. avab võtmega korteriukse ja nad sisenevad V. Losi korterisse. Kell 10:45 ilmub trepikotta S. P., kellel on paremas käes punast värvi kilekott ja ta liigub trepist üles. V. Los 18 lahkub oma korterist kell 11:24, tema kõnnak on visuaalsel vaatlusel taaruv. Kell 11:33 siseneb V. Los taas oma korterisse. Uuesti lahkub V. Los kell 11:37 ja naaseb oma korterisse kell 11:43. Trepi kaamerast nähtub, et kell 11:51 liigub trepist üles A. H. ja uuesti trepist alla liigub ta kell 11:53. Kell 11:54 lahkub V. Los korterist, ilmudes kaamera vaatevälja taas kell 11:55 koos A. H.iga ja nad sisenevad kell 11:55 V. Losi korterisse. Kell 12:34 on trepist alla liikumas näha S. P.i. Kell 12:36 siseneb S. P. V. Losi korterisse. Kell 12:45 väljuvad V. Losi korterist S. P., S. J. ja A. H.. A. H.i paremas käes on läbipaistva vedelikuga pudel. Kell 12:46 on näha, et S. P. hoiab oma vasakut kätt enda vasaku alaselja osal. Kell 12:46 ilmuvad trepi kaamera vaatevälja S. P., S. J. ja A. H.. Meesterahvad liiguvad trepist üles. S. P. hoiab trepist üles minnes oma vasaku käega kinni trepi heledat värvi käsipuust ja paneb kell 12:46 oma vasaku käes vasaku alaselja osa juurde, liigub edasi ja siis haarab uuesti kinni oma vasaku käega trepi käsipuust. Trepi käsipuu peal on näha verekahtlast määrdumist. A. H.i paremas käes on läbipaistva vedelikuga pudel ja paremas käes punakat värvi vedelikuga pudel. Kell 12:47 S. J. kukub trepimademel vasaku külje peale. V. R. lahkub V. Losi korterist kell 12:52, liigub trepist üles. Kell 12:59 liigub S. J. trepist alla ja kell 13:00 liigub ta taas trepist üles. Kell 13:26 saabub V. Losi korterisse politsei, uks avatakse neile kell 13:28. Kell 15:49 on näha, et S. J. liigub trepist alla ja paremale, siis jälle trepist üles ja uuesti trepist alla. Kell 15:59 liigub trepist alla V. R., hoides mõlema käega trepi käsipuust kinni. Kell 16:06 ilmuvad V. R. ja S. J. V. Losi korteriukse taha, nende mõlema kõnnak on taaruv. S. J. katsub ukselinki, kuid uks on kinni ja koputab siis uksele, aga ust ei avata. Kell 16:07 istub S. J. koridori põrandale ja V. R. koputab veel korteriuksele, aga ust ei avata. Ajavahemikul kell 16:08 kuni kell 16:31 seisab V. R. korteriukse taga ja S. J. istub koridori põrandal (magab). Kell 16:31 liigub politsei trepist üles. Ajavahemikul kell 16:34 kuni kell 16:40 V. R. ja S. J. istuvad koridori põrandal. Kell 16:40 saabub politsei V. Losi korteri juurde, V. Los tuleb korterist välja kell 16:51. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et kuritegu pandi toime 16.03.2021.a V. Losi korteris aadressil Xxxx. Videosalvestiselt nähtub, et kannatanu S. P. sisenes V. Losi korterisse kell 12:36 ja väljub sealt kell 12:45, hoides oma vasakut kätt enda vasaku alaselja osal. Trepist üles minnes hoiab S. P. kinni trepi käsipuust, millest jääb maha verekahtlane määrdumine. Seega pandi kuritegu toime ajavahemikul kell 12:36-12:45, sest kannatanu sisenes korterisse tervena ning väljus sealt ilmselgelt vigastatuna. Kannatanule S. P. tekitatud vigastused ja tervisekahjustused on tõendamist leidnud 16.03.2021.a isiku läbivaatuse protokolliga (II kd tl 40-47), millest nähtub, et läbivaatusega tuvastati S. P.i näol hematoomid ja verekahtlased määrdumised, selja vasakus piirkonnas torkehaav umbes 1,5 cm laiusega ja parema käe pöidlal torkehaav umbes 1 cm laiusega. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaart (II kd tl 49-55) tõendab, et S. P. saabus 16.03.2021.a kell 17:24 EMO-sse diagnoosiga rindkere tagaseina lahtine haav ning kaasuvate haigustena subduraalne traumaatiline hemorraagia, traumaatiline pneumotooraks (õhkrind), traumaatiline hemotooraks (verirind), pea pindmised hulgivigastused ning kolju- ja näoluude hulgimurrud. Peamise kaebusena on patsiendikaardile märgitud noahaav selja piirkonnas. 20.05.2021.a isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 21E-AOI0061 (II kd tl 59-65) kohaselt diagnoositi kannatanul S. P.il järgmised vigastused: rindkere tagaseina lahtine haav, traumaatiline õhkrind, traumaatiline verirind, kolju- ja näoluude hulgimurrud, traumaatiline kõvakelmealune verevalum, pea pindmised hulgivigastused (verevalumid näol) ja torkehaav parema käe pöidla piirkonnas. Rindkerehaav traumaatilise õhk- ja veririnnaga põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, kuna tegemist on rinnaõõnde ulatuva vigastusega. Ülejäänud vigastused ei ole eluohtlikud ja koosvõetuna põhjustavad tervisekahjustuse, mis tavalise kulu korral kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Eluohtlik tervisekahjustus ohustab 19 kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Kõik S. P.il esinenud vigastused võivad olla saadud 16.03.2021.a lühikese ajavahemiku jooksul. Rindkerehaav traumaatilise õhk- ja veririnnaga ning torkehaav parema pöidla piirkonnas on tekitatud torkamisest ja lõikamisest teravaotsalise ja -servalise esemega. Peapiirkonna vigastused on iseloomulikud tömbile traumale ja võivad olla saadud löökidest kõva tömbi esemega (sh rusikaga). Vigastuste kirjeldusi arvesse võttes ei ole kohtuarstliku ekspertiisi käigus võimalik täpsemalt tuvastada, millised olid vigastuste tekitamisel kasutatud esemete mõõdud ja muud omadused. Kannatanu kehaasend vigastuste saamise hetkel ei ole kohtuarstliku ekspertiisi käigus täpselt kindlakstehtav, suurema tõenäosusega võis see olla püstine või istuv ja erinevate vigastuste saamise ajal ajas muutuv. Võttes arvesse, et kannatanut rünnati terava esemega, ei saa välistada, et torkehaav parema käe pöidla piirkonnas võis olla saadud enesekaitse käigus. Tervise infosüsteemi andmetel oli etanoolisisaldus S. P.i vereseerumis 16.03.2021.a kell 17:30 võetud vereproovis 4,34 g/L, mis vastab etanooli kontsentratsioonile veres 3,34-3,94 mg/ml. 16.03.2021.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 48) tõendab, et S. P.il tuvastati alkoholijoove. Joobele viitavate tunnuste kohaselt oli S. P. vigastatud, tema silmad punetasid, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, suust tuli alkoholilõhna, esines häireid aja-, isiku ja kohatajus, kerged häired koordinatsioonis, tema käitumine oli rahutu ja ta värises. 26.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 66-75), milles on vaadeldud S. P.i riideid, nähtub, et halli värvi pusa kirjaga „ATIX“ esiosal on rohkelt punakaspruuni värvi määrdumisi, selgemini eristuv määrdumine pusa vasaku poole rinnapiirkonnas („ATIX“ kirjest umbes 3 cm allpool). Määrdumine on ligi 2 cm pikk ja 0,8 cm lai. Määrdumine andis Tetrabase lahusega testimisel vere suhtes positiivse reaktsiooni. Pusa seljaosa vasakpoolne külg on samuti kaetud punakaspruuni värvi suureulatusliku määrdumisega ja määrdumise ülaosas on nähtav horisontaalne vigastus pikkusega 1,7 cm (vigastus jääb vasakust küljeõmblusest 10 cm kaugusele selja keskosa poole ja õlapealsest õmblusest 32 cm allapoole). Määrdumine andis Tetrabase lahusega testimisel vere suhtes positiivse reaktsiooni. 02.04.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 76-81), milles on vaadeldud S. P.i riideid, nähtub, et jopel tuvastati visuaalsel vaatlusel veresarnase aine määrdumised järgmistes kohtades: jope vasaku varruka tagakülje ülaosas, jope tagakülje keskosas, jope vasaku varruka kätise pahempoolel, jope parema varruka kätise pahempoolel, jope parema varruka esikülje allosas ja jope vasaku hõlma keskosas küljetasku kohal. Kõikidest määrdumistest võetud proovid andsid verepositiivse reaktsiooni. Visuaalsel vaatlusel tuvastati jopel ka õmbluste hargnemised: vasaku varruka allosas oleval varruka õmblusel (hargnemise pikkus 2,5 cm), vasaku küljetasku liistu alumise ääre õmblusel (hargnemise pikkus 4,5 cm), vasaku hõlma ja kapuutsi ühendusõmblusel (hargnemise pikkus 7 cm), parempoolsel küljeõmblusel jope alumisel äärel (hargnemise pikkus 1,7

1. cm)ja vasaku varruka tagumisel õmblusel (hargnemise pikkus 4,4 cm). Dressipükste visuaalsel vaatlusel tuvastati dressipükstel veresarnase aine määrdumised järgmiste kohtades: parema sääre esiküljel, parema sääre esikülje ülaosas, vasaku sääre esikülje ülaosas, dressipükste tagaküljel ja dressipükste parema sääre tagakülje keskosas. Kõikidest määrdumistest võetud proovid andsid verepositiivse reaktsiooni. Dressipükstel tuvastati visuaalsel vaatlusel kaootiliselt paiknevad, ümmarguste aukudena kujunenud vigastused: parema sääre esiküljel, vasaku sääre esiküljel, dressipükste esiküljel värvli all, dressipükste parema sääre tagaküljel. Lisaks tuvastati vertikaalne vigastus dressipükste sääre vasakul tuharal (vigastuse pikkus 1,6
2. cm)ning horisontaalsed vigastused dressipükste vasaku sääre esikülje allosas (vigastuse pikkus 1,6
3. cm)ja vasaku sääre tagakülje allosas (vigastuse pikkus 3 cm). Aluspükstel tuvastati visuaalsel vaatlusel veresarnase aine määrdumised 20 aluspükste esikülje vasakul säärel, aluspükste tagakülje vasakul tuharal ja vasaku tuhara kohal oleva värvli all. Kõikidest määrdumistest võetud proovid andsid verepositiivse tulemuse. Eeltoodud tõendid kinnitavad üheselt, et kannatanu S. P.ile tekitati tervisekahjustus, mis oli eluohtlik. Lisaks eluohtlikule tervisekahjustusele tekitati S. P.ile ka teisi vigastusi – kolju- ja näoluude hulgimurrud, traumaatiline kõvakelmealune verevalum, pea pindmised hulgivigastused (verevalumid näol) ja torkehaav parema käe pöidla piirkonnas. Eluohtlik tervisekahjustus tekitati ekspertiisiakti kohaselt torkamisest ja lõikamisest teravaotsalise – ja servalise esemega – kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt noaga. Kannatanu halli värvi pusal tuvastatud kangavigastus on iseloomulik terariista vigastusele. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kuriteo pani toime V. Los. Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestisi, kinnitab, et S. P. sisenes V. Losi korterisse ilma vigastusteta, kuid korterist lahkudes hoidis kinni oma alaseljast ning trepist üles minnes trepi käsipuust kinni hoides jäid temast käsipuule maha verekahtlased määrdumised. Seega tekitati vigastus S. P.ile just V. Losi korteris. Kannatanu S. P.i 17.03.2021.a ja 26.03.2021.a ütluste (II kd tl 19-26, 27-34) kohaselt elab ta aadressil Xxxx. Tema juures on vahelduva eduga elanud ka I. I. ja A.. 16.03.2021.a umbes kell 10 kodunt välja minnes kohtas ta oma tuttavat V. ja tema sõpra, kes läksid külla V. Losile. Umbes kell 11 otsustas kannatanu minna V. Losi juurde. Enne V. Losi korterisse minekut oli kannatanu võtnud paar lonksu viina. Korteris olid V. Los, V. ja V. sõber. V. Los oli väga purjus, V. ja tema sõber olid samuti alkoholi tarvitanud. Nad istusid neljakesti ja jõid viina, mille olid toonud V. ja tema sõber. Keskkond oli alguses rahumeelne ja konflikte ei olnud. V. Los, kannatanu ja V. sõber istusid voodi peal ning V. istus taburetil akna juures. Kannatanu istus V. Losi poole seljaga, kuna vestles V. ja tema sõbraga. Järsku, ilma mingisuguse põhjuseta, hakkas V. Los süüdistama kannatanut, et ta tappis tema naise ära. Kannatanu vastas V. Losi süüdistusele, et ta küll sõbrustas tema naisega, kuid ei tapnud teda ära. Koheselt pärast seda V. Los lõi kannatanut vist kõhupiirkonda. Kannatanu tundis tugevat valu ning nägi voodi peal enda ja V. Losi vahel verist nuga umbes 15-20 cm pikkuse sileda teraga. Kannatanu sai aru, et V. Los on teda noaga löönud. Pärast seda nägi kannatanu, et tema maika vasak külg on verine. Noalöök toimus umbes kell 12 päeval, kuna kannatanu viibis enda sõnul V. Losi korteris umbes tund aega. Edasisi sündmusi mäletab kannatanu häguselt, ta ei mäleta, kas ta jäi V. Losi korterisse või läks sealt ära. Samuti ei mäleta ta mitte mingisugust kaklust V. Losi korteris. Peale V. Losi ei ole teda mitte keegi löönud ja ta ei tea ka, miks tal pea katki on. Kannatanu lisab, et on võimalik, et V. Los lõi teda noaga selga, kuna ta istus voodil tema poole seljaga ja praegu tal selg valutab. Kannatanu ütluste kohaselt ei joonud ta sel päeval palju, umbes 200 ml viina. Tunnistaja V. R.i 17.03.2021.a ütluste (II kd tl 82-90) kohaselt läks ta 15.03.2021.a peale kella 17 enda tuttava V. Losi juurde aadressile Xxxx, et tarvitada alkoholi. Tunnistaja võttis kaasa 2 liitrise õlle „Bock“ ja kaks 0,5 liitrist „Laua Viina“. Tunnistaja oli alguses korteris V. Losiga kahekesi ja hiljem liitus nendega tunnistaja sõber S.. Nad tarvitasid kolmekesi koos alkoholi. Tunnistaja käis S. ka alkoholi juurde ostmas. Kuna väljas oli juba valge, siis arvab tunnistaja, et nad käisid poes 16.03.2021.a. V. Losi korteris kolmekesi olles olid nende suhted rahulikud ja keegi ei tülitsenud. 16.03.2021.a umbes kella 12-13 ajal päeval tulid V. Losi korterisse S. ja I., kes olid mõlemad alkoholi tarvitanud. Nad hakkasid kõik koos alkoholi tarvitama. Ühel hetkel hakkasid S. ja V. Los tülitsema. V. Los ütles S., et S. tappis L. ära. S. ütles, et tema ei ole seda teinud. Tunnistaja istus siis diivani peal akna all, tema vasakul käel oli S., V. Los ja S., I. istus keset tuba tooli peal. V. Los ja S. tülitsesid umbes 10 minutit. Tunnistaja sõnul nad lõid üksteist, esimesena lõi V. Los S. rusikaga vastu nägu. Seejärel lõi S. V. Losile rusikaga näkku. 21 Tunnistaja kaklusesse ei sekkunud. Pärast rusikatega löömist nägi tunnistaja, et S. tuleb külje pealt verd. Tunnistaja võttis mingisuguse lapi või rätiku ja surus haava kinni. S.il oli seljas jope ja t-särk, verd tuli läbi t-särgi. S. otse tunnistajale ei öelnud, aga tunnistaja sai aru, et V. Los oli S.i löönud. I.t sellel ajal enam korteris ei olnud, ta oli poodi läinud. Ühel hetkel saabus politsei ja kiirabi. Tunnistaja ei mäleta, kus kohas ta kiirabi saabudes oli ja kas S. oli V. Losi korteris. Tunnistaja ei oska öelda, miks ka tema näol on marrastus, kuid ta arvab, et ta võis kukkuda kuna oli joobes. Sellel ajal kui tunnistaja proovis peatada S.i verejooksu, istusid V. Los ja S. voodi peal. Tunnistaja ütluste kohaselt on V. Los kainena normaalne ja rahulik inimene, kuid nii kui ta tarvitab alkoholi, siis hakkab ta valju häälega rääkima. 17.03.2021.a isiku läbivaatuse protokollist (II kd tl 91-101) nähtub, et läbivaatusega tuvastati V. R.i laubal marrastus. V. R.i seljas olevalt beeži värvi jope vasaku õla ja parema põuetasku piirkonnast, samuti dressipluusi parema varruka randme ja õla osalt leiti verekahtlased määrdumised. 24.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 102-106), milles on vaadeldud V. R.i riideid, nähtub, et beeži värvi jope vasaku õla ja parema põuetasku piirkonnast verekahtlase määrdumise testimisel Tetrabase lahusega saadi vere suhtes positiivne reaktsioon. Jopel on lisaks rebenenud õmblused parempoolse ja vasakpoolse kaenlaaluse piirkonnas, sisekülje voodri vasaku ja parema kaenlaaluse piirkonnas ning sisekülje voodri parempoolse turja piirkonnas. Dressipluusi parema varruka randme ja õla osalt leitud verekahtlaste määrdumiste testimisel saadi samuti vere suhtes positiivne reaktsioon Tunnistaja V. R.i ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi, mille kohaselt toimus kannatanu S. P.i ja V. Losi vahel konflikt, sest V. Los hakkas kannatanut süüdistama tema naise tapmises. Kuigi tunnistaja ei näinud, et V. Los oleks kannatanud noaga löönud, siis nägi ta, et kannatanul tuleb külje pealt verd ja tunnistaja sai sellest aru, et V. Los oli kannatanut löönud. Tunnistaja sõnul üritas ta kannatanu verejooksu peatada, mis seletab ka seda, miks tema riietelt leiti veremäärdumisi. Tunnistaja S. J. 17.03.2021.a ütluste (II kd tl 107-114) kohaselt helistas talle 15.0316.03.2021.a öösel tuttav V. ja kutsus teda aadressile Xxxx. Tunnistaja oli selleks hetkeks ära joonud oma sõbra I. kaks pooleliitrist viina. Tunnistaja sai Xxxx maja juures kokku V.ga, V. tellis telefoniga Alkotaksost ühe liitrise viinapudeli ja seda oodates läksid nad sularaha välja võtma. Alkotakso tuli Saturni pangaautomaadi juurde, mis oli kinni ja nad läksid võtsid kuskilt Selveri juurest pangaautomaadist raha välja ning sõitsid siis Alkotaksoga tagasi aadressile Xxxx. Seal läksid nad korterisse, mis asus vasakul pikas koridoris paremat kätt (korteri number võis olla xxxx või xxxx). Korteris oli tunnistaja jaoks võõras meesterahvas (üle 40 aasta vana, keskmise kehaehitusega, heledate juustega, rääkis vene keeles, habeme või kergelt ajamata habemega), keda nad kutsusid hüüdnimega „Los“. Tunnistaja sõnul oli ta purjus ja ei suuda kõike detailselt meenutada. Nad jõid koos viina, rääkisid juttu ja mingeid konflikte nende vahel ei olnud. Mingi hetk märkas tunnistaja, et korteris on ka neljas meesterahvas (üle 40 aasta vana, keskmise kehaehitusega ja tumedate juustega), keda ta nägi samuti esimest korda. Tunnistaja mäletab, et see neljas meesterahvas istus toolile (nemad istusid diivanil) ja jõi ka koos nendega viina. Tunnistaja mäletab veel, et rääkis V.ga juttu, lasi telefonist muusikat ja ajas ka teistega niisama juttu. Mingi hetk nägi tunnistaja, et neljandal meesterahval on vasakpoolne külg verine. Sel hetkel istus tunnistajast paremal pool V. ja temast vasakul pool istus neljas meesterahvas. Tunnistaja nägi, et see neljas meesterahvas asetas käed enda vasaku külje juurde, siis sirutas käed ette ja tema käed olid verised. Sel meesterahval oli seljas hele särk, sest verd oli näha ka särgi peal. Tunnistaja ei näinud, kes ja kuidas neljandat meesterahvast lõi, kuid ta mäletab, et tema rääkis V.ga juttu ja see neljas meesterahvas rääkis „Losiga“ juttu. Mingeid konflikte 22 tunnistaja kellegi vahel ei täheldanud. Seejärel jätkasid nad joomist. Tunnistaja oli väga purjus ja ei mäleta, mis kell võis siis olla. Ühel hetkel tunnistaja lahkus koos V. ja neljanda meesterahvaga ja „Los“ jäi korterisse. Tunnistaja sõnul läksid nad teisele korrusele, kus pidi elama neljas meesterahvas ja nad jätkasid kolmekesi joomist. Mingi hetk ütles neljas meesterahvas, et tahab magama minna, ta heitis pikali – oli kord pikali ja kord tõusis püsti. Tunnistaja ja V. jätkasid joomist, mingit paanikat ei olnud. Ühel hetkel ütles neljas meesterahvas, et tunnistaja ja V. läheksid ära ning nad läksid korterist välja. Siis meenus tunnistajale, et ta jättis oma suitsud „Losi“ korterisse, nad läksid alla esimesele korrusele ja koputasid uksele, kuid keegi ust ei avanud (uks oli ka lukustatud). Seejärel istus tunnistaja „Losi“ korteri ukse juurde ja jäi magama, kuni politsei ta üles äratas. 17.03.2021.a isiku läbivaatuse protokollist (II kd tl 115-134) nähtub, et S. J. läbivaatusel tuvastati tal parema käe nimetissõrme peal marrastus. Verekahtlased määrdumised avastati S. J. jope vasakult ja paremalt varrukalt, jope rinnapiirkonnast luku juurest, pükste vasaku ja parema sääre siseküljelt ning vasaku jalatsi pealt. 24.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 135-139), milles on vaadeldud S. J. riideid, nähtub, et jope parema ja vasaku hõlma rinna piirkonnast ning jope vasakul varrukalt küünarvarrest allpool võetud proovidest saadi Tetrabase lahusega testimisel vere suhtes positiivne reaktsioon. Teksapükste tagaküljel istmiku piirkonnas (vasakul küljel) tuvastatud määrdumine andis samuti vere suhtes positiivse reaktsiooni. Vere suhtes positiivse reaktsiooni andis ka vasaku jalatsi ninaosal, vasakul pool, olev verekahtlane määrdumine. Tunnistaja S. J. ütlused kattuvad kannatanu ja tunnistaja V. R.i ütlustega selle kohta, kes V. Losi korteris viibisid ja mida nad seal tegid. Ka tunnistaja S. J. ei näinud otseselt, et V. Los oleks kannatanut löönud, vaid üksnes seda, et kannatanul on vasakpoolne külg verine ja enne seda sündmust rääkis kannatanu V. Losiga juttu. Tunnistaja A. H.i 24.03.2021.a ütluste (II kd tl 140-147) kohaselt kirjutati ta 2019.a oktoobris haiglast välja (tal on kõrivähk) ja talle anti elamine Xxxx. Kuna sealsed tingimused ei olnud head, siis kohtas ta S. P.i, kes võttis ta enda juurde elama aadressile Xxxx. Tunnistaja elas S. P.i juures kuskil 1,5 kuud. Praegusel hetkel elab ta koos I. I.ga, kes on tema endine elukaaslane. Tunnistaja sõnul on S. P. rahumeelne inimene, ta ei ole teda kunagi vägivaldsena näinud. Rahulik inimene on ka V. Los, keda tunnistaja teab umbes 15 aastat, kuid kui V. Los tarbib alkoholi, siis hakkab ta tühja koha pealt karjuma. Tunnistaja ei oska öelda täpset kuupäeva, kuid see võis olla tänasest päevast ehk 24.03.2021.a kuskil nädal aega tagasi, kui ta läks kuskil 12-13 paiku päeval V. Losi juurde külla aadressile Xxxx. Enne V. Losi juurde minemist oli tunnistaja kaine, poest ostis ta kaasa 1,5 l pudeli Gini ja 0,5 l brändi. V. Losi korteris olid selleks ajaks V. ja veel üks meesterahvas. V. istus akna all diivani peal, temast edasi istus tunnistaja jaoks võõras meesterahvas, V. Los istus diivani teises otsas ja tunnistaja istus tabureti peal toa keskel. Tunnistaja oli V. Losi korteris olnud kuskil 5-10 minutit, kui korterisse tuli S.. V. Los, V. ja võõras meesterahvas olid selleks ajaks juba väga purjus. Tunnistaja sõnul ei joonud tema üldse alkoholi. toodud Gini ja brändi andis tunnistaja V. Losile. S. istus korterisse tulles V. Losi ja võõra meesterahva vahele diivani peale. Kõik peale tunnistaja jõid alkoholi. Ühel hetkel hakkasid V. Los ja S. karjuma teineteise peale. Tüli sai alguse sellest, et V. Los süüdistas S.i tema naise tapmises. S. ütles selle peale, et kas V. Los on lolliks läinud, et miks tema peaks L. ära tapma. Seejärel tekkis rüselus V. Losi ja S.i vahel, nad tõuklesid istudes omavahel (kätega tõukasid teineteist). Tunnistaja ei tea, kes tõuklemist alustas. Tunnistaja ei näinud ka noaga löömist, kuid kui viga sai S., siis sai lööjaks olla ainult V. Los, kuna nemad omavahel tõuklesid ja kui viga sai V. Los, siis sai lööjaks olla ainult S.. Ühel hetkel läks tunnistaja koos S.iga üles sama maja teisele korrusele, kus S. elab. I. oli siis S.i korteris. Siis tuli S.i korterisse ka V. ja 23 koos temaga ka võõras meesterahvas, kes oli ka varasemalt olnud V. Losi korteris. S.i korteris oli tunnistaja kuskil 5 minutit, I. võttis mõned oma asjad ja nad läksid koos ära. Tunnistaja A. H.i ütlused on kooskõlas teiste tunnistajate ja kannatanu ütlustega. Tunnistaja kinnitab, et kannatanu ja V. Losi vahel esines konflikt, nad karjusid teineteise peale ja tõuklesid. Tüli põhjusena nimetab ka A. H. seda, et V. Los süüdistas S. P.i oma naise tapmises. Tunnistaja A. H. ei näinud samuti noaga löömist, kuid ta kinnitab, et kui S. P. sai viga, siis saab lööjaks olla üksnes V. Los, kuna nemad omavahel tõuklesid. Tunnistaja I. I. 07.04.2021.a ütluste (II kd tl 148-152) kohaselt oli ta 16.03.2021.a hommikul S. P.i juures aadressil Xxxx. S.i teab ta umbes 4 kuud ja on selle aja tema juures elanud. Alates 16.03.2021.a elab tunnistaja oma endise elukaaslase A. H.i juures. Tunnistaja sõnul ta 16.03.2021.a alkoholi ei tarvitanud. 16.03.2021.a kuskil kella 10-10:30 läks tunnistaja linna. Linnast tagasi tuli tunnistaja kuskil kella 13:00 ajal ja S. oli siis kodus. S. oli selleks hetkeks tarvitanud ka alkoholi. Alkoholi jõi S. ka eelneval päeval. S. tahtis sigarette ja tervist parandada ning lahkus korterist. Tunnistaja ei tea, kuhu S. läks, kuid ta oli ära kuskil 40 minutit kuni tund. Korterisse tagasi tuli S. koos kahe oma tuttavaga, üks oli S. ja teine V. ning mõni hetk hiljem tuli ka A. H.. Nad hakkasid suitsu tegema, suhtlesid omavahel ja tarvitasid alkoholi. S. oli korterisse tulles verine, tema sviiter oli selja pealt verine. Kui tunnistaja küsis S.ilt, et mis juhtus, siis ei vastanud S. midagi, kuid ta tõstis oma sviitri üles ja näitas tunnistajale oma haava, mis oli selja peal. Tunnistaja peatas S.i verejooksu, pannes haava peale märja käterätiku. Siis aga viskas tunnistajale S. üle, sest ta oli alkoholijoobes ja sellisena käitub ta ebameeldivalt. Tunnistaja otsustas koos A. H.iga lahkuda. Korterist võis tunnistaja lahkuda kuskil kella 14 paiku. Tunnistaja ütluste kohaselt teab ta V. Losi kuskil 15 aastat, nad elasid koos xxxx ning tema sõnul on V. Los positiivne inimene, sõbralik ja ei ole kunagi vägivaldne. S. P. on tunnistaja ütluste kohaselt seevastu konfliktne inimene, tarvitab palju alkoholi ja talle meeldib kakelda nii meeste- kui ka naisterahvastega. Tunnistaja I. I. ütlusi kinnitab 31.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 161-179), milles on vaadeldud Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestisi. Videosalvestiselt nähtub, et I. I. liigub kell 09:53 liigub trepist alla ja siis kell 10:18 jälle trepist üles. Kell 10:29 liigub I. I. trepist alla, kandes parema käe peal sangadega spordikotti. I. I. liigub trepist uuesti üles kell 12:17, kandes paremas käes spordikotti ja ajalehe taolist eset. Kell 13:08 läheb I. I. trepist alla ja kell 13:13 liigub taas trepist üles. Kell 13:24 ilmuvad trepi kaamera vaatevälja A. H. ja I. I., I. I. vasakus käes on punast värvi ese. Trepi kaamerast on näha, et kell 14:46 liiguvad I. I., kelle vasakus käes on punast värvi kilekott ja A. H., kelle paremas käes on läbipaistva vedelikuga pudel, trepist üles. Kell 15:32 liiguvad A. H. ja I. I. trepist alla. I. I.l on paremas käes punast värvi kilekott, vasakus käes sinist värvi sangadega kott ja üle parema õla ripub spordikott. Videosalvestis tõendab, et tunnistaja ei viibinud tollel päeval V. Losi korteris nagu seda väitis tunnistaja V. R.. Tunnistaja I. I. ütlused kinnitavad ühtlasi ka asjaolu, et S. P. lahkus oma korterist tervena ning tuli tagasi vigastatuna. Kuriteo toimepanemine V. Losi poolt on tõendatud ka V. Losi poolt 17.03.2021.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollis antud ütlustega (III kd tl 57-60) ja V. Losi puhtsüdamliku ülestunnistusega (III kd tl 61-63). Ütluste kohaselt tuli 13.03.2021.a süüdistatavale külla tema endine naaber V., kes oli süüdistatava juures kuni 16.03.2021.a. Nad tarvitasid V.ga koos alkoholi ja olid kuni 16.03.2021.a süüdistatava korteris kahekesi. 16.03.2021.a tuli süüdistatavale päeva esimesel poolel külla S.. S. on süüdistatava naaber, kes elab ülemisel korrusel. Süüdistatav on S.iga koos ka varasemalt alkoholi tarvitanud, nad on kohtunud umbes iga kolme kuu tagant ja tarvitanud alkoholi. Viimati kohtus süüdistatav S.iga novembris 2020, sellel kuupäeval, kui L. K. ära suri ja nad tarvitasid ka siis koos alkoholi. S. 24 soovis külla tulles alkoholi juua, kuid tal endal ei olnud alkoholi kaasas. Süüdistatav ja V. keeldusid talle õlut valamast. S. hakkas selle peale süüdistatavat ebatsensuursete sõnadega solvama, nimetas süüdistatavat rotiks ja munnivituks. Süüdistatav ütles S.ile, et ta läheks ära koju, kuid S. keeldus. Süüdistatav tõusis diivanilt püsti ja ütles veel kord S.ile, et ta ära läheks. Kui süüdistatav püsti tõusis, siis lõi S. teda parema käe rusikaga vastu rinda. Süüdistatav tundis löögi tagajärjel valu. Süüdistatav pidi ennast kaitsma ja lõi S.i parema käe rusikaga. Algas kaklus, nad lõid teineteist vastastikku rusikatega. Süüdistatav ei oska öelda palju lööke oli, sest kõik toimus kiiresti. Süüdistatav tundis ühel hetkel, et tema jõud jääb S.i omale alla, kuna S. on endine dessantväelane, kes oskab lähivõitluse kunsti ja süüdistataval selliseid oskuseid ei ole. Siis nägi süüdistatav kraanikausi kõrval väikese laua peal nuga. Noa käepide oli musta värvi ja noatera pikkus umbes 10 cm. Süüdistatav võttis selle noa endale paremasse kätte. S. nägi, et süüdistatav võttis noa, kuid lõi süüdistatavat sellel hetkel kui tal oli nuga käes. Ütluste kohaselt lõi S. süüdistatavat rusikaga ja seejärel lõi süüdistatav teda noaga. Süüdistatav lõi S.i noaga, et ta jätaks süüdistatava rahule. V. nende kaklusele vahele ei sekkunud, ta istus diivani peal. S. haaras pärast noaga lööki kinni oma vasakust küljest ja läks ära. Kui S. oli korterist lahkunud, siis istus süüdistatav veel natukene aega V.ga ja siis läks ka V. ära. Seejärel tuli ühel hetkel politsei ja pidas süüdistatava kinni. Süüdistatav sai aru, et ta peetakse kinni seetõttu, et ta lõi noaga S.i. Süüdistatava sõnul valutab tal pärast S.iga kaklemist selg, seljal on hematoom – koos hüübinud vere ja kriimustusega, samuti rinnal on punetus ja paistetus. Need vigastused tekkisid enne seda, kui süüdistatav lõi S.i noaga. Süüdistatava ütluste kohaselt oli S. füüsiliselt tugevam ja ta võttis noa selleks, et S.i hirmutada, et ta lõpetaks tema suhtes ründe. Löök noaga oli tingitud sellest, et S. ei ehmunud ja jätkas süüdistatava löömist. Süüdistatava sõnul ei näinud ta ette, et noaga löömise tagajärjel võib tekkida selline rinnaõõnde ulatuv haav ja ta ei tahtnud S.ile eluohtliku tervisekahjustust tekitada. Ütluste kohaselt kui S. lõi süüdistatavat rindu, siis süüdistatav kummardus ja S. lõi teda selga. Kaklus tema ja S.i vahel algas sellest, et S. soovis juua alkoholi, aga tema V.ga ei andnud temale seda. 16.03.2021.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (III kd tl 2-9) kohaselt peeti V. Los 16.03.2021.a kell 16:53 aadressil Xxxx, kinni. V. Losil olid kinnipidamisel seljas tumedad plätud, valge triiksärk (särgi vasaku rinnatasku juures määrdumine punase vere taolise ainega). V. Losi vasakul põsel oli marrastus, mille ümber oli kuivanud vere taoline aine. 16.03.2021.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (III kd tl 10) tõendab, et V. Losil esines tema kinnipidamisel 16.03.2021.a joove 0,90 mg/L. Joobele viitavate tunnuste kohaselt oli V. Losil kuivanud verine marrastus, tema silmad punetasid, reaktsioonikiirus oli häiritud, suust tuli alkoholilõhna, esines häireid aja-, isiku ja kohatajus ning kerged häired esinesid ka koordinatsioonis. 16.03.2021.a isiku läbivaatuse protokollist (III kd tl 11-44) nähtub, et V. Losi parema ja vasaku käe peopesalt saadi Tetra Base indikaatorlahusega testimisel verele omane positiivne reaktsioon. V. Losil seljas oleval triiksärgil tuvastati vasakpoolse klapiga rinnataskul kahe erineva suuruse ja kujuga kuivanud veresarnase aine määrdumine. V. Losil tuvastati järgmised vigastused: vasaku käe peopesas ja pöidlal täpikujulised marrastused, vasakpoolsel põsel lahtine haav, parempoolsel põsesarnal pindmine kriimustus, pealae vasakul poolel täpikujulised marrastused, vasakpoolsel küünarnukil pindmised marrastused, vasakpoolsel küünarliigese piirkonnas täpikujulised marrastused, vasakpoolse õla esiküljel punetav marrastus, parempoolse õla esiküljel punetav marrastus, parempoolsel küünarliigesel paistetus, parempoolsel küünarvarrel nahaalune verevalum, parempoolse küünarliigese siseküljel paranemisjärgus verevalum, parempoolse küünarvarre siseküljel pindmine kriimustus, alaselja keskosas nahaalune verevalum, millel pindmine kriimustus ja vasakpoolse jala sisepeksel punetav marrastus. Lisaks tuvastati V. Losil armid otsmiku vasakul poolel, vasaku käe sõrmedel 25 ja käepealsel, vasakpoolsel küünarvarrel, parempoolsel küünarvarrel, parempoolsel küünarvarre siseküljel, vasakpoolsel küünarvarrel, vasakpoolsel käevarrel ja kaela vasakpoolsel küljel. 19.03.2021.a isiku läbivaatuse protokoll (III kd tl 45-56) tõendab, et läbivaatusega tuvastati V. Losi pea laubal marrastused, kaelal punetus, rinna ülemisel osal punetus, alaseljal paremal pool sinikas ning alaselja keskel marrastus ja sinikas. 25.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (III kd tl 64-82), milles on vaadeldud V. Losi riideid, nähtub, et V. Losi valge lühikeste käistega triiksärgi vasakult rinnataskult leiti verekahtlane määrdumine, mis Tetrabase lahusega testimisel andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Samuti andis vere suhtes positiivse reaktsiooni V. Losi vasaku jala jalatsi pealispinna välisküljel olevatelt pritsmetest võetud proov. V. Losi läbivaatusel tuvastatud marrastused, punetus ja sinikad ning tema riietelt leitud veremäärdumised tõendavad, et süüdistataval esines kannatanu S. P.iga konflikt. Isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et S. P.ile tekitati vigastused nii rusikatega kui ka noaga. Tunnistaja A. H.i sõnul toimus V. Losi ja S. P.i vahel tõuklemine ning tunnistaja V. R.i sõnul V. Los ja S. P. lõid teineteist, seega on iseloomulik, et sellisest tegevusest pidid jäljed jääma ka V. Losi kehale nagu seda kinnitab isiku läbivaatuse protokoll. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et V. Los lõi 16.03.2021.a enne kella 13:00 enda korteris aadressil Xxxx kannatanut S. P.i korduvalt kätega pea ja näo piirkonda ning noaga selga. V. Losi tegevuse tagajärjel sai kannatanu mitmeid vigastusi, sealhulgas eluohtliku tervisekahjustuse. V. Losi poolt sooritatud teo ja kannatanule S. P.ile tekitatud tervisekahjustuste vahel esineb põhjuslik seos. Seega on täidetud KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. 2.2.2. Subjektiivne koosseis Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et V. Los lõi kannatanut S. P.i noaga ühel korra selga, millega põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – rindkere tagaseina lahtise haava traumaatilise õhk- ja veririnnaga. Teine noalöök tabas ennast noalöökide eest kaitsta üritanud S. P.i sõrme, põhjustades kannatanule torkehaava parema käe pöidla piirkonnas. Lisaks sellele lõi V. Los kannatanut rusikatega pähe, millega põhjustas kannatanule kolju- ja näoluude hulgimurrud, traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi ja pea pindmised hulgivigastused. Kuivõrd V. Los lõi kannatanut noaga elutähtsasse piirkonda, siis pidi ta aru saama, et tema löök võib vigastada kannatanu siseorganeid ja põhjustada eluohtliku tagajärje. Kohus leiab, et V. Losi tahtlus ulatus saabunud raske tervisekahjustuseni, sest ta lõi kannatanut just rindkerre, kus asuvad elutähtsad organid. V. Losi tahtlusele viitab ka löögijõud, sest tema löökide tagajärjel kannatanul tekkinud vigastused näitavad, et kannatanu pihta tehtud löögid pidid olema väga tugevad. Nõrgad löögid poleks kannatanule selliseid vigastusi tekitanud. Rinnaõõnde ulatuv noahaav ilmestab, et noalöök ei olnud juhuslikku laadi. V. Losi tahtlusele tervisekahjustuse tekitamiseks viitab ka asjaolu, et ta lõi kannatanut esmalt korduvalt kätega pea ja näo piirkonda ning seejärel tegi veel noalöögi kannatanu kehapiirkonda, teades, et kannatanu vigastused võivad seetõttu järjest raskemaks muutuda. Esialgselt teo toimepanemise vahendilt – rusikalöökidelt – liikumine raskema teo toimepanemise vahendi – noa – peale näitab samuti V. Losi tahtluse ulatumist eluohtliku tervisekahjustuse tekitamiseni. V. Losi tahtlusele viitab lisaks eelnevale ka valitud iseenesest ohtlik vahend – nuga, mis kannatanu kirjeldusel oli 15-20 cm pikkuse teraga kööginuga. 26 Tahtluse ulatumist raske tervisekahjustuseni kinnitab ka V. Losi teojärgne käitumine. V. Los ei osutanud kannatanule abi, ta ei helistanud kiirabisse, vaid istus tunnistaja V. R.i ütluste kohaselt sellel ajal, kui tunnistaja üritas kannatanu verejooksu peatada, voodi peal. V. Los jätkas alkoholi tarvitamist, ilma pööramata tähelepanu sellele, mis just juhtunud oli. Lisaks nähtub 31.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 153-160), milles on vaadeldud Xxxx KÜ turvakaamera videosalvestisi, et 16.03.2021.a kell 13:48 ilmub fuajeesse V. Los, hoides paremas käes pruuni värvi lauaplaadi taolist eset. Kell 13:57 on näha V. Losi sinist värvi ämbriga, mille sees on visuaalsel vaatlusel näha kilekotti. Sissepääsu kaamerast on näha, et 16.03.2021.a kell 13:44 väljub V. Los majast koos pruuni värvi lauaplaadi taolise ja kahe tumedat värvi kaardus esemega. V. Los naaseb majja kell 13:46 ilma nende esemeteta. Samuti on näha, et kell 13:57 väljub V. Los majast koos sinist värvi ämbriga ja naaseb majja sama ämbriga kell 13:59. Prügimajale suunavast kaamerast nähtub, et V. Los viis kell 13:45 pruuni värvi lauaplaadi taolise ja kaks tumedat värvi kaardus eset prügimajja ning tühjendab prügimajas kell 13:58 ka sinist värvi ämbri. Seega hakkas V. Los pärast kuriteo toimepanemist taaskord hävitama kuriteojälgi, vabanedes muuhulgas kuriteo toimepanemise vahendist – noast, mida ei suudetud käesoleva menetluse raames tuvastada. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V. Los tegutses vähemalt otsese tahtlusega. V. Los teadis, et teist inimest kätega lüües võivad tekkida tervisekahjustused ning ta teadis ka, et teist inimest noaga elutähtsasse piirkonda lüües võib saabuda mistahes raskusega tervisekahjustus, sh eluohtlik tervisekahjustus ja ta möönis sellise tagajärje saabumist. V. Losi teadmisele viitab ka asjaolu, et varasemalt oli ta noalöögiga põhjustanud L. K. surma, seega oli ta teadlik, et kasvõi üks löök noaga võib põhjustada inimese surma. 2.2.3. Õigusvastasus Süüdistatava V. Losi sõnul tegutses ta kannatanut S. P.i noaga lüües kaitsetahtest lähtuvalt, sest kui nende vahel tekkis kaklus, mille käigus nad üksteist lõid, siis tundis V. Los ühel hetkel, et S. P. on temast füüsiliselt tugevam ning ta võttis noa selleks, et S. P.i hirmutada, et ta lõpetaks V. Losi suhtes ründe. Löök noaga oli süüdistatava sõnul tingitud sellest, et S. P. ei ehmunud ja jätkas süüdistatava löömist. Kohus leiab, et V. Los ei viibinud hädakaitseseisundis ning tema ütlused hädakaitse osas ei ole usaldusväärsed. V. Losi ütlused on vastuolulised selles osas, millest tüli tema ja kannatanu S. P.i vahel alguse sai – esmalt oli tüli põhjuseks see, et S. P. keeldus lahkumast tema korterist ja pärast see, et S. P. soovis juua alkoholi, kuid nemad V.ga ei andnud seda talle. Tunnistajate ütlustest selgub aga, et tüli põhjuseks oli see, et V. Los süüdistas S. P.i tema naise L. K. tapmises. V. Losi ütlused ei lange kokku objektiivsete tõenditega ka selles osas, kes olid korteris, millal keegi korterisse tuli ja lahkus. Eelneva tõttu leiab kohus, et V. Losi ütlused ei ole teo toimepanemise viisi osas usaldusväärsed. Kohtule jääb mulje, et V. Los üritab enda käitumist hädakaitsega üksnes õigustada, nii nagu ta tegi ka L. K. tapmise puhul. Seega kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 2.2.4. Süü V. Los on süüvõimeline ning puuduvad KarS 2. peatükkis 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on V. Los toime pannud raske tervisekahjustuse tekitamise KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. 27 3. KARISTUS KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 118 lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljatrüki (III kd tl 83-89) kohaselt puuduvad V. Losil kehtivad kriminaalkaristused. V. Los lõi kannatanu L. K.t noaga ühe korra, seega ei olnud tegu intensiivse ründega. Küll aga lõi V. Los kannatanut elutähtsasse piirkonda ja valis teo toimepanemise vahendiks iseenesest ohtliku vahendi – noa. Pärast kannatanu löömist noaga ei kutsunud V. Los kannatanule koheselt abi, vaid asus kõrvaldama kuriteo jälgi, viies välja prügi, sh pruunikat roosakat värvi määrdumisega padja ja vabanes kuriteo toimepanemise vahendist. Lisaks ei rääkinud süüdistatav koheselt, mis kannatanuga juhtus, vaid muutis oma versioone juhtunust ja püüdis oma tegevust õigustada väidetavas hädakaitseseisundis viibimisega. Lisaks eelnevale on kohtu hinnangul ilmne, et V. Losil on alkoholi probleem. Seda kinnitab ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku 18.03.2021.a vastus nõudekirjale (III kd tl 91-94), mille kohaselt on V. Los pöördunud SA PERH psühhiaatriakliinikusse ambulatoorselt 2 korda 14.08.2019.a ja 26.09.2019.a diagnoosiga alkoholi tarvitamine. V. Los ja L. K. tarvitasid koos olles palju alkoholi ja alkoholi tarvitades tekkisid nende vahel sageli tülid. Tülide alustajaks oli tihti ka kannatanu ise. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvesse V. Losi puhtsüdamliku kahetsust. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 4 kohaselt teo toimepanemine pereliikme suhtes. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et V. Losi süü KarS § 113 lg 1 järgi on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo puhul hindab kohus V. Losi süü keskmisest väiksemaks. V. Los alustas ise kannatanuga konflikti, süüdistades teda oma naise L. K. tapmises, kuigi teades, et tegelikult tappis ta oma naise ise. V. Los kasutas kannatanu ründamiseks esmalt rusikaid ja seejärel nuga, millega võinuks kannatanu ka tappa, sest ta tegi noaga löögi kannatanu keha piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid. V. Losi poolt kannatanu ründamine oli seega intensiivne, sest ta lõi kannatanut korduvalt rusikatega pähe ja näkku ning seejärel veel noaga selga, millise löögi eest on kannatanul ennast väga keeruline kaitsta. Ründe intensiivsusele viitab ka asjaolu, et V. Los liikus vähemohtlikult vahendilt ehk rusikatega löömiselt raskeimaid tagajärgi põhjustada võiva vahendi ehk noa kasutamise peale. Noa kasutamise osas peab kohus veel oluliseks märkida, et kuivõrd V. Los tappis noaga ka kannatanu L. K., siis jääb tahes tahtmatult mulje, et V. Los kasutab oma probleemide lahendamiseks just nuga, selle asemel, et probleeme rahumeelselt lahendada. Pärast kannatanu löömist ei osutanud V. Los kannatanule abi, vaid jätkas alkoholi tarvitamist ning hiljem ka hävitas kuriteojälgi, visates minema kuriteo toimepanemise vahendi. Kannatanu osas on oluline välja tuua, et ka tema tarvitas alkoholi ja konflikti tekkimisel ei eemaldunud sellest, vaid lõi V. Losi vastu. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvesse V. Losi puhtsüdamliku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus V. Losile KarS § 113 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat vangistust ja KarS § 118 lg 1 p 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendab kohus üksikkaristustest raskeimat ning mõistab V. Losile liitkaristuseks 11 aastat 28 vangistust. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendab kohus

§ 238lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning loeb V.

Losi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus V. Losi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva (09.11.2020-11.11.2020) ning loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestab kohus alates V. Losi kinnipidamisest, s.o 16.03.2021.a. V. Losi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4. ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: • Kuusteist CD/DVD-plaati, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; • Kaks Blu-Ray plaati, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; • Proovid verekahtlasest määrdumisest (pakendid nr 1-2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Kööginoad (pakendid nr 3-9) – tagastatud V. Losile; • Proovid kööginugadelt (pakendid nr 4.1-4.2, 7.1-7.2) – kasutatud ekspertiisi käigus ära ja pakendid hävitatud; • Proov verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 10), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Käterätik (pakend nr 11), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; • Proov rätikult (pakend nr 11.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Dressipüksid (pakend nr 12), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; • Proov dressipükstelt (pakend nr 12.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Käterätik (pakend nr 13), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; • Proov rätikult (pakend nr 13.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Proovid verekahtlasest määrdumisest (pakendid nr 14-16), mis asuvad Põhja Prefektuuriasitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • Mobiiltelefon Nokia (pakend nr 17) – antud A. A.le; 29 • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • L. K. aluspesu, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; L.

K. küünealuse kaapeproovid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; V.

Losi dressipluus, valge särk, musta värvi püksid koos püksirihmaga, sokid, aluspesu, jalatsid – tagastatud V. Losile; V. Losi mobiiltelefon Nokia – tagastatud V. Losile; Proovid verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 1), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Pitsid (pakendid nr 2, 4, 8, 9), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile: Proovid pitsidelt (pakendid nr 2.1, 4.1, 8.1, 9.1), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Joogiklaas (pakend nr 3), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile: Proov verekahtlasest määrdumisest pitsilt (pakend nr 3.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Sigaretid laualt (pakend nr 5), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Tassid (pakendid nr 6, 10), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Proovid tassidelt (pakendid 6.1, 10.1), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Pudel (pakend nr xxxx), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Mobiiltelefon Nokia (pakend nr 11) – tagastatud S. P.ile; Sigaretid (pakend nr 12), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proov verekahtlasest määrdumisest voodi eest (pakend nr 13), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Nuga (pakend nr 14), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Pudelid prügikastist (pakendid nr 15, 16), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; S.

P.i halli värvi pusa ATIX (pakend nr 17), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada S.

P.ile; Proov verekahtlasest määrdumisest voodilinalt (pakend nr 18), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 30 • • • • • • • • • • • • • • • • • • • Sigaretid (pakend nr 19), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Nuga korterist nr xxxx (pakend nr 20), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile; Proov verekahtlasest määrdumisest trepi käsipuul (pakend nr 21), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn–

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proovid verekahtlasest määrdumisest (pakendid nr 1, 3-6), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Kööginoad (pakendid 2.1-2.7), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile: Proovid pusalt (pakendid nr 17.1-17.2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; S.

P.i riided haiglast (pakendid nr 1-6) – tagastatud S. P.ile; Proovid jopelt (pakendid nr 1.1-1.6), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proovid dressipükstelt (pakendid nr 2.1-2.4), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proov aluspesult (pakend nr 3.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; V.

R.i riided (pakendid nr 1-4) – tagastatud V. R.ile; Proovid jopelt (pakendid nr 1.1-1.2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proovid dressipluusilt (pakendid nr 2.1-2.2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; S.

J. riided (pakendid nr 1-4) – tagastatud S. J.le; Proovid jopelt (pakendid nr 1.1-1.3), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proov teksastelt (pakend nr 2.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proov jalatsilt (pakend nr 3.1), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; Proovid V.

Losi peopesadelt (pakendid nr 1-2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; V.

Losi kaapeproovid (pakend nr 3), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 31 • • V.

Losi särk, aluspesu ja plätud (pakendid nr 4-6), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada V.

Losile: V. Losi riietelt proovid (pakendid nr 4.1, 6.1), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

5. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9 ja 10 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud k