Obsah (9)

§ 311§ 310§ 126§ 180§ 175§ 313§ 319§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kaitsja Harju Maakohus 09.02.2022 Ta

§ 311ja § 313 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Kaia-Triin Tammearu õigeks mõista Kar

S § 266 lg 2 p 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

1. Kaia-Triin Tammearu süüdi tunnistada KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (miinimumpäevamäära suurusega 10 eurot), s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.
2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus (2000 eurot) täitmisele pööramata tingimusel, et Kaia-Triin Tammearu ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Kaia-Triin Tammearule määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.02.2022.a.
4. Rahuldada VÕS § 128 lg 5 ja § 1043 alusel A. V. (isikukood xxxx) hagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt. Kaia-Triin Tammearult välja mõista A. V. kasuks 200 (kakssada) eurot, milline summa tuleb kanda A. V. Xxxx arvelduskontole nr xxxx. 6.

§ 310lg 2 alusel jätta läbi vaatamata A.

V. hagi varalise kahju väljamõistmiseks.

1. Jätta rahuldamata A. V. taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks.
2. Asitõendid: CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestustega, T. T. ja A. T. saadetud kirjas olevate helisalvestistega ja A. V. edastatud fotodega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

9. Kaia-Triin Tammearult välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1613,40 eurot; •

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot.

10. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 2594,40 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 216,20 eurot.

1. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700004437 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-5794 “. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kaitsjatasu summas 1807,80 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 7.1-3/75) tasu summas 1140 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 14.03.2022.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 14.03.2022.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Kaia-Triin Tammearu süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates
3. aasta detsembrikuust kuni käesoleva ajani otsib korduvalt ning järjepidevalt häirival viisil kontakti endise abikaasa A. V.ga (V.), sekkudes kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, alandades ja häirides sellega oluliselt A. V.u. Kaia-Triin Tammearu poolne korduv, järjepidev ning oluliselt häiriv eraellu sekkumine seisneb selles, et tema, pärast suhte lõppemist A. V.ga
4. aasta sügisel, siseneb A. V. tahte vastaselt tema eluruumidesse. Kui A. V. palub Kaia-Triin Tammearul lahkuda, siis Kaia-Triin Tammearu ei tee seda. Lisaks seisneb Kaia-Triin Tammearu ahistav ja alandav käitumine A. V. külaliste verbaalses solvamises, A. V. nimetamises enda abikaasaks ka peale lahutuse jõustumist
5. aasta detsembris ning füüsilises ahistamises ja jälitamises, mis seisneb A. V. kallistamises ja kinni hoidmises A. V. tahte vastaselt ning järgnemises erinevatesse kohtadesse nagu tantsukursus, kino, reisid. Täpsemalt seisneb Kaia-Triin Tammearu tegevus alljärgnevas: 2 • • • • • • • • • • • 01.12.2018 Vanemuise Teatris toimunud Tartu Ülikooli vilistlasballil A. V. füüsiline jälitamine ja ahistamine, mis seisnes A. V. tahte vastaselt temal ümbert kinni ja käest kinni hoidmises ning füüsilises järgnemises sinna, kuhu A. V. parasjagu läks.
6. aasta maikuus aadressil Ujula 4, Tartu toimunud Tartu Ülikooli vilistlaspeol A. V. füüsiline jälitamine ja ahistamine, mis seisnes A. V. tahte vastaselt tema ümbert ja käest kinni hoidmises ning füüsilises järgnemises sinna, kuhu A. V. parasjagu läks. Lisaks liitus Kaia-Triin Tammearu vilistlaspeole järgneval hommikul vastu A. V. tahtmist A. V. seltskonnaga hommikusöögilauas, kus ahistas A. V.u verbaalselt negatiivsete kommentaaridega. 22.06.2019-06.07.2019, kui A. V. reisis koos oma kaaslase A. T. Korsikal, läks KaiaTriin Tammearu reisile omal käel järgi ning otsis A. V. ja tema kaaslase GR20 matkarajal üles, kus ahistas A. V.u nii füüsiliselt - kaela hüppamine, vastu tahtmist kinni hoidmine, järgi kõndimine kui ka verbaalselt solvates.
7. aasta detsembrikuus (21.12.2019-29.12.2019) järgnes A. V.le suusareisile Are suusakeskusesse Rootsi ning ööbis A. V. kasutuses olnud hotellitoa ukse taga koridoris, mis häiris oluliselt A. V.u.
8. aasta oktoobrikuus täpselt tuvastamata kuupäeval järgnes Kaia-Triin Tammearu A. V.le ja tema kaaslasele T. T. tantsukursusele Esperanza Tantsukooli (Mustamäe tee 24, Tallinn). Enne ja pärast tantsutundi maja ees parklas ja riietusruumis Kaia-Triin solvas ja alandas A. V.u, nimetades teda peale aastat lahutusest, teiste ees endiselt oma abikaasaks, heites A. V. kaaslasele ette perelõhkumist ning armukeseks olemist. 06.11.2020 järgnes A. V.le ja tema seltskonnale Solarise kinno, ostis pileti samale seansile ja soovis minna istuma nende kõrvale. A. V. pidi olukorra lahendamiseks pöörduma kino turvamehe poole. 24.11.2020 hommikul umbes kell 07.00 kui A. V. oli lapse kooliminekuks valmis pannud ja Kaia-Triin tuli teda vastu võtma, et ta autoga kooli viia, hüppas Kaia-Triin Tammearu A. V.le jõuga kaela, hoidis A. V.l vastu A. V. tahtmist ümbert kõvasti kinni ning ei reageerinud A. V. palvetele see tegevus lõpetada. 20.11.2020 Kaia-Triin Tammearu eiras A. V. palveid tema eluruumidest lahkuda, mille tõttu A. V. pidi pöörduma politsei poole. 29.11.2020 õhtupoolikul jälitas Kaia-Triin Tammearu A. V.u ja tema seltskonda A. V. tahte vastaselt Tallinna Lauluväljakul. Kui A. V. tegi valgusinstallatsioonide juures pilte, jooksis Kaia-Triin Tammearu tema juurde ning võttis kaela ümbert kinni. Samuti küsis Kaia-Triin Tammearu A. V. kaaslase T. T.u käest, miks viimane tema abikaasaga koos on ning esitas A. V. kaaslase eraelu kohta solvavaid küsimusi. Kaia-Triin Tammearu liitus vastu A. V. tahtmist tema seltskonnaga ja ei lahkunud vaatamata sellele, et nii A. V. kui T. T.u palusid tal korduvalt seda teha. Selle asemel käis KaiaTriin Tammearu neil füüsilistel järgi, esitas pidevalt solvavaid kommentaare ja küsimusi ning proovis korduvalt A. V.l käest kinni võtta vastu A. V. tahtmist. Ajavahemikul
9. aasta algusest kuni käesoleva ajani, kui A. V. on viibinud oma kodukohaks oleval kinnistul aadressil Xxxx koos naisterahvast kaaslasega, on KaiaTriin Tammearu korduvalt A. V.u füüsiliselt ja verbaalselt ahistanud joostes A. V. juurde teda kallistama asudes, nimetades A. V.u ka peale lahutuse jõustumist oma abikaasaks, nimetades A. V. külalisi armukesteks ja muude solvavate nimetustega, ajades neid minema, ähvardades edasiste ebameeldivustega, küsides sündsusetuid küsimusi ja mitte reageerides viisakatele palvetele distantsi hoida ja teiste inimeste koosolemist ja vestlust mitte segada. Ajavahemikul
10. aasta algusest kuni käesoleva ajani, kui A. V. on viibinud oma kodus aadressil Xxxx on Kaia- Triin Tammearu liitunud A. V. tahte vastaselt A. V. seltskonnaga - surunud ennast jõuga istuma samasse kohta A. V. ja tema külalise 3 kõrvale või nende vahele ning tegelenud verbaalse ahistamisega – solvavad küsimused ja kommentaarid. • Ajavahemikul
11. aasta algusest kuni käesoleva ajani sekkunud A. V. tahte vastaselt tema telefonivestlustesse, hõigates kõne vahele solvavaid kommentaare ning kui A. V. on üritanud Kaia-Triin Tammearu eest ära minna siis on Kaia-Triin Tammearu A. V.le järgnenud. • Kaia-Triin Tammearu on saatnud A. V. naistuttavatele A. T.i´ile ja T. T.u´le A. V.u solvavate ja halvustavate sisudega e-kirju, millele on lisatud lindistused A. V. ja KaiaTriin Tammearu vahelistest telefonikõnedest. •
12. aasta algusest kuni käesoleva ajani Kaia-Triin Tammearu on korduvalt lõhkunud A. V. eluruumi (Xxxx) ukselukke ning kruvinud lahti uksesüdamikke eesmärgiga pääseda A. V. eluruumidesse ja tema tahte vastaselt temaga kontakti otsida. Seega pani Kaia-Triin Tammearu toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ning teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, ning selles puudub KarS §-s 137 sätestatud süüteokoosseis, s.o KarS § 1573 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse Kaia-Triin Tammearu selles, et tema 13.11.2020 tungis A. V. tahte vastaselt, ajal mil A. V. ei olnud kodus A. V. eluruumisesse aadressil Xxxx ning kui A. V. 14.11.2020 koju tuli ning palus Kaia-Triin Tammearul lahkuda, siis ei täitnud Kaia-Triin Tammearu lahkumisnõuet. Seega pani Kaia-Triin Tammearu toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ja valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
13. KOHTU SEISUKOHT 2.
14. Süüdistus KarS § 1573 lg 1 järgi Esmalt märgib kohus, et antud kuriteokooseisu iseloomustab korduv ja pikemaajaline süüdistatava tegevus. Eraldivõetuna pole ükski süüdistuse episoodides kirjeldatud tegu iseenesest kriminaalkorras karistatav, kuid kuna süüdistus on üles ehitatud episoodide kaupa, siis analüüsib ka kohus süüdistust selliselt. 2.1.
15. Objektiivne koosseis KarS § 1573 lg 1 näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub karistusseadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Kohus leiab, et Kaia-Triin Tammearu süü KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kohtuistungitel uuritud tõenditega. 01.12.2018.a episoodis: Kannatanu A. V. ütlustega selle kohta, et 01.12.2018.a viibis ta Tartu Ülikooli vilistlasballil Vanemuise teatris koos A. T.iga. See oli avalik ball. Sinna tuli ka K.-T. Tammearu, kes kõndis kannatanu ja A. T.i järel, üritas kannatanut tantsima kutsuda, seisis kannatanu kõrvale, võttis kannatanu käest kinni vastu tema tahtmist ja selline tegevus kordus. Kannatanu tundis end ahistatuna ja alandatuna. Kannatanu palus K.-T. Tammearul korduvalt lahkuda, kuid K.-T. 4 Tammearu vastas, et temal on õigus oma abikaasaga koos olla. Vahepeal tantsis K.-T. Tammearu teiste inimestega ja siis mõne aja pärast tuli tagasi ning kõik kordus. Kannatanu läks A. T.iga enne peo lõppu koos minema, sest end ei olnud võimalik enam rahulikuna tunda. Tunnistaja A. T.i ütlustega selle kohta, et 2018.a sügisel kutsus A. teda, kuna nad olid kursusekaaslased, Vanemuises toimuvale Tartu Ülikooli ballile. K.-T. Tammearu tuli ootamatult sinna üritusele mingi kaaslasega, nemad siis A.ega otsustasid lahkuda, K.-T. Tammearu rääkis midagi A.ega, aga vältimaks ebameeldivusi pidasid nad A.ega targemaks lahkuda. Süüdistatava K.-T. Tammearu ütluste kohaselt viibis ta 01.12.2018.a Vanemuise teatris toimunud vilistlasballil koos oma kaaslasega ja A. oma kaaslasega ning rohkem pole seal midagi mäletada. Süüdistatava sõnul ta ei rääkinud sellel ballil A.ega ning temale tehtud karistusõiguslik etteheide A.e jälitamisest ja ahistamisest nimetatud ballil on täielik fiktsioon. Kaitsja leidis, et 01.12.2018.a, millal toimus Vanemuise teatris toimunud Tartu Ülikooli vilistlasball, olid A. V. ja K.-T. Tammearu veel abielus, lahutushagi ei olnud veel kohtule esitatud. Kui abielumees läheb ballile mitte oma abikaasa, vaid teise kaaslasega ja abikaasa satub neile peale, siis on tegemist klassikaliselt ebamugava olukorraga, mida ei põhjustanud mitte K.-T. Tammearu, vaid A. V. ise oma käitumisega. Kohus nõustuks kaitsjaga, kui antud episood oleks olnud esimene ja viimane, pigem juhuslik kohtumine, mis oli asjaosalistele lihtsalt ebameeldiv. Selle ainsa juhtumi peale ei oleks A. V. ka ilmselgelt riigi abi poole pöördunud, isegi kui K.-T. Tammearu käitumine viisakuse piiridesse ei jäänud (A. V. palus lahkuda enda juurest, aga K.-T. Tammearu jätkas oma tegevust nagu A. V. on kirjeldanud). Kahjuks oli see ahistava jälitamise algus. 2019.a maikuu episoodis: Kannatanu A. V. ütlustega selle kohta, et tema oli Tartu Ülikooli vilistlaspeol Tartu Ülikooli spordihoones Ujula tänaval koos A. T.iga, kellega ta elas koos alates 2019.a veebruarist. K.-T. Tammearu tuli samuti sinna peole, seisis kannatanu kõrvale, võttis käest kinni, kui nemad eemaldusid, siis tuli järele, võttis käest kinni, rääkis solvavate kommentaaridega, nimetas A.t abielulõhkujaks ja litsiks, küsis ebasündsaid küsimusi inimese ajaloo kohta. Kannatanu tundis end ahistatuna, kuna selline tegevus ei lõppenud, siis pöördus ta peo turvatöötaja poole, kes siis K.-T. Tammearuga vestles. Ööbisid nad xxxx hotellis. Kui nemad hommikusöögile läksid, siis K.-T. Tammearu ootas neid hotelli restoranis, istus nende lauda ja kogu hommikusöök möödus tema solvavate kommentaaride taustal. Nemad palusid tal lahkuda, aga kuna laps oli ka neil lauas, siis nad ei hakanud avalikult sellest tüli tegema, kuigi kogemus oli ebameeldiv. Tunnistaja A. T.i ütlustega selle kohta, et 2019.a maikuus oli Tartu Ülikooli vilistlaspidu spordihallis. Sinna ilmus kohale K.-T. Tammearu ja hakkas neil järel käima. See oli häiriv, A. palus korduvalt selline tegevus lõpetada. Peoala oli väga suur, K.-T. Tammearu oleks saanud ka neist eemal olla. K.-T. Tammearu sõnum oli selline, et nagunii temast lahti ei saa. Seepeale A. kutsus turvamehe ja tema abiga said tast lahti, aga väga pikalt nad sinna ei jäänud. Nad jäid hotelli ööseks. Järgmisel hommikul kui nad sööma läksid, siis oli seal ka K.-T. Tammearu. K.T. Tammearu oli samasse hotelli toa broneerinud, seal ta siis kinnitas uuesti, et „teab meist kõike ja temast lahti ei saa“. Sel ajal elas tunnistaja A. V.ga juba koos ja lahutusavaldus A. V. poolt oli mõnda aega sees. K.-T. Tammearu käitumisest ja sõnumitest oli aru saada, et ta on kogunud eelnevalt infot selle kohta, kus nad viibivad, öeldes, et „ niikuinii minust lahti ei saa“, et tema „teab meist kõike“. Tunnistaja lisas, et need sündmused polnud mingid erandid, 5 tegelikult oli see A.ele ka väga frustreeriv. Selline K.-T. Tammearu käitumine oli segav, ei teadnud kunagi, mida järgmisel hetkel oodata. Süüdistatava K.-T. Tammearu ütluste kohaselt viibis ta 2019.a mais Tartus seoses aasta varem alustatud projektiga. Ta koostas ühe ajaloolase ja kirjanikuga raamatut inglise keeles „Viis Tartu jalutuskäiku“, see oli just valminud selleks ajaks, olid saabunud raamatud trükist ja kuna tuli vilistlaspäev, mis on suur üritus, siis oli suurepärane võimalus seda raamatut esitleda ja tutvustada seal ning täpselt sellel põhjusel süüdistatav Tartusse läkski. Süüdistatava sõnul oli A. sellest teadlik. Süüdistatava ütluste kohaselt esines ta Raekoja platsil suurel laval, tegi osalejatele mängu ja loosis välja mõned raamatud mängu võitjatele. Õhtul läks süüdistatav ka vilistlasüritusele spordihoonesse ning kohtas seal A. V.u ja A. T.i. A. V. ägestus süüdistatavat nähes, seal võis olla natuke rääkimist või sõnavahetust ja A. pöördus turvatöötaja poole, et süüdistatav välja visataks. Turvatöötaja rääkis süüdistatavaga, aga kuna süüdistatav ei olnud kuidagi ebaadekvaatselt käitunud, siis polnud põhjust teda välja visata ja mingit väljaviskamist ei toimunud. Süüdistatava sõnul oli ta sellel ajal veel A. V.ga abielus ja tundis ennast suhteliselt ebameeldivalt nähes teda üritusel teise kaaslasega. Süüdistatav ööbis hotellis xxxx, sest oli varem koduste kõneluste baasil saanud selgeks, et A. ööbib seal samuti koos nende noorema tütrega ja süüdistatav leidis, et oleks tore ka oma lapsega kokku saada. Kui süüdistatav läks hommikust sööma, siis peatselt tulid sinna ka A. koos tütrega ja kaaslasega, kaaslane istus süüdistatava vastu ja nad vestlesid kenasti. Süüdistatava sõnul söödi koos hommikust ning räägiti neutraalselt ja meeldivalt juttu. Süüdistatava kaitsja on raamatuesitluse korraldamise kohta esitanud kohtule ka kirjavahetuse (II kd tl 31-32). Kirjavahetusest nähtub, et ettepaneku raamatuesitluse korraldamiseks on teinud K.-T. Tammearu ja seda vahetult enne vilistlasürituse toimumist. Lisaks on süüdistatava kaitsja esitanud kohtule kuvatõmmise K.-T. Tammearu ja R. H. sõnumivahetusest 18.05.2019.a, mis tõendab K.-T. Tammearu peol viibimist koos kaaslasega (II kd tl 33). Kohus leiab, et kuigi K.-T. Tammearu viibis Tartus ka seoses raamatuesitlusega (mille korraldamise initsiatiiv tuli tema enda poolt vahetult enne vilistlasüritust) ning käis vilistlasüritusel koos oma kaaslasega, siis ei muuda see asjaolu, et ta ahistas A. V.u, käies tal järel, võttes tema käest kinni ja öeldes solvavaid kommentaare. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et K.-T. Tammearu ning A. V. ja A. T.i vestlus hommikusöögilauas oli meeldiv nagu väidab seda süüdistatav, sest nii kannatanu kui tunnistaja on mõlemad kinnitanud, et nad ei soovinud K.-T. Tammearu oma seltskonda ja palusid tal lahkuda, kuna ta solvas neid. 22.06.2019-06.07.2019.a episoodis: Kannatanu A. V. ütlustega selle kohta, et 2019.a suvel juuni lõpus (kuskil
16. juunist kuni juuli alguseni) reisis tema koos A. T.iga Korsikale. Sinna ilmus ka K.-T. Tammearu. K.-T. Tammearu pakkis enne seda reisi kodus olles matkaasju ja ütles, et tuleb ja rikub nende puhkuse ära. Kannatanu sõnul oligi siis see matk hirmu tähe all, et kus kohast ja kuidas K.-T. Tammearu neid nii-öelda ülesse leiab. Matkarajal ilmuski K.-T. Tammearu välja, hüppas kannatanule kaela, laulis itaaliakeelset serenaadi armastusest ja peale seda hakkas solvavaid kommentaare tegema, et „näed, leidsin üles teid, ei pääse te minust mitte kuskile, ka järgnevatel reisidel samamoodi võid oodata, et tulen teid tüütama“. Kannatanu tundis end hirmutatuna ja alandatuna, kuna see toimus kõik teiste inimeste juuresolekul. Ka A. T. oli sellest šokeeritud, et keegi niimoodi jälitada võib. Tunnistaja A. T.i ütlustega selle kohta, et Korsikale minekut planeerisid nemad A.ega pikalt ette, püüdsid varjata K.-T. Tammearu eest detaile. K.-T. Tammearu oli juba teatanud, et ei 6 maksa ette kujutada, et nad ilma temata lähevad, aga see tundus neile jabur, et ikkagi mägimatk ja kaugel jne. Kui nad olid Korsikal
17. või
18. päeva, siis nägi ta kaugelt, et keegi tormab huilates nende poole. Sai aru, et see on K.-T. Tammearu. Tunnistajal võttis südame alt külmaks, sest see ei ole normaalne. K.-T. Tammearu oli autoga sõitnud saarele ja erinevatest baasidest uurinud, kus neid nähtud on, et neile siis järele tulla, seda ütles K.-T. Tammearu ise, et oli küsinud kirjelduse järgi nende kohta. Kui K.-T. Tammearu huilates tuli, siis nemad olid A.ega mõlemad sõnatud lihtsalt. Nad nägid kaugemalt, et keegi heledas riietes läheneb neile, käed laiali huilates ja kui ta jõudis neile lähemale, siis ta hüppas A.ele kaela. Oli raske uskuda, et üks inimene ületab kõiki piire selleks, et näidata teisele, et „sul ei õnnestu minust vabaneda, vahet pole kuhu lähed“ ja tegi selleks selliseid jõupingutusi. Ei olnud teada, mida järgmiseks oodata, ebamugav oli olla, kogu aeg vaatas ringi. Selle eesmärgi Kaia-Triin saavutas, et ei saanud end enam vabalt tunda. A. püüdis tunnistajat rahustada pigem, püüdis pealtnäha rahulikuks jääda, aga ei suutnud ka uskuda, et Kaia-Triin sellist asja korraldas, selleks oli vaja ju lapsehoidja otsida, planeerida. Tunnistaja sõnul oli Kaia-Triinu ainus eesmärk neid häirida. Süüdistatava K.-T. Tammearu ütluste kohaselt läks ta Korsikale, kuna tal oli plaan sinna A.ega minna. Plaan oli, et süüdistatav viib nende vanema tütre autoga Saksamaale laagrisse ja võtab ta hiljem sealt nädala pärast tagasi peale. Süüdistatav nii tegigi ja kuna tal oli nädal aega vaba aega, siis läks ta Korsikale. Süüdistatav arvas, et seal võivad olla ka A. V. ja A. T., kuid ta ei teadnud täpsetest kuupäevadest midagi. Süüdistatav puhkas matkarajal parasjagu põõsa varjus, kui nägi, et tulevad A. ja A., ta läks nende juurde, kallistas A.t, ütles tere, rääkisid 10 minutit juttu (rajast, oludest, laagrikohtadest) ja läksid edasi eri suundades. Pärast järgmises laagripaigas ööbimist hakkas süüdistatav lapsele laagrisse järgi sõitma. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule väljatrüki veebilehest https://www.thehikinglife.com /2017/03/a-quick-dirty-guideto-corsicas-gr20, mis puudutab Korsika matkarada (II kd tl 34) ja ilmestab selle pikkust (180 km). Kohus leiab, et süüdistatava K.-T. Tammearu versioon juhtunust ei ole usutav, kuna nii kannatanu kui tunnistaja kirjeldavad, kuidas nad koos reisi planeerisid ja üritasid seda süüdistatava eest varjata. Seejuures ei ole kannatanu sõnagi maininud tema tütre Saksamaale mineku kohta. Usutav ei ole ka asjaolu, et matkarajal kohtudes rääkisid osapooled rahulikult juttu nagu seda väidab süüdistatav, sest nii kannatanu kui tunnistaja on kirjeldanud, kuidas süüdistatav hüppas neid nähes A.ele kaela ja kiitles, kuidas tal oli õnnestunud nad üles leida. Nimetatu ilmestab, et süüdistatav läks sihilikult Korsikale ja matkarajale, et kannatanu puhkus ära rikkuda. 2019.a detsembrikuu (21.12.2019-29.12.2019.a) episoodis: Kannatanu A. V. ütlustega selle kohta, et 2019.a detsember oli planeeritud suusareis Rootsi. Seda reisi korraldas tema esimesest abielust vanema tütre L. sõbranna E. L.. Suusareis oli broneeritud ja planeeritud 7 inimesele ning pidi toimuma 22.-28.12.2019.a. Lapsed olid ka reisil. K.-T. Tammearu pakkis kodus asju ja ähvardas kaasa tulla. Kannatanu püüdis K.-T. Tammearule selgeks teha, et tema ei soovi teda seltskonda. Kuid K.-T. Tammearu istus autosse, keeldus autost väljumast ja blokeeris mineku, siis kutsus kannatanu välja politsei. Politsei tuli kohale ja nad said K.-T. Tammearu autost välja ning minema sõita. K.-T. Tammearu tuli aga ikkagi laevale. Laeval K.-T. Tammearu jälitas neid, aga sellist suurt ahistamist seal ei toimunud. Kannatanu sõitis reisiseltskonnaga autodega suusakeskusesse ja K.-T. Tammearu järgnes neile ühistranspordiga. Hotellitoa ukse taga nõudis K.-T. Tammearu enda sisse laskmist, kirjutas sellest lapsele. Hommikul avastasid nad, et K.-T. Tammearu magab ukse taga. Hotelli turvamees palus tal lahkuda, kuid K.-T. Tammearu ei võtnud kuulda ning magas neljal päeval 7 ukse taga, millest olid häiritud ka teised külalised hotellis. Neljandal päeval tuli politsei ja palus K.-T. Tammearul lahkuda, mille peale ta lahkuski. Kogu puhkus oli ikkagi rikutud, kuna oli kogu aeg pinge ja häbi teiste ees ka. Kannatanul oli psühholoogiline pinge, kartus, et K.-T. Tammearu tuleb vägisi uksest sisse, laste jaoks oli ka see traumeeriv. Pärast seda sündmust kolisid kannatanu ja süüdistatav üksteise asjad eraldi eluruumidesse teisel korrusel, kuna sai selgeks, et selline elukorraldus ühises eluruumis ei saa jätkuda. Asitõendi vaatlusprotokollist koos salvestistega (I kd tl 19-20), milles on vaadeldud 21.12.2019.a kell 15:52 häirekeskuse numbrile 112 numbrilt xxxx laekunud kõne, nähtub, et häirekeskusesse helistab eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes teatab, et soovib politseid aadressile xxxx. Mees räägib, et neil on reisiseltskond väljumas, kuid üks inimene, kes ei ole reisiseltskonna liige ahistab, istub teataja autos ja ei soovi väljuda. Meesterahvas lisab, et tema eksabikaasa keeldub väljumast tema autost, kuigi see ei ole tema reis. Mees ütleb, et tal oleks vaja, et politsei hoiab nii kaua inimest kinni, kuni auto saab välja sõita. Häirekeskuse töötaja küsib, kas naisterahvas on ka agressiivne, mees vastab jaatavalt. Taustal ütleb naisterahva hääl: “Ära valeta“. Teataja oli A. V. ning naisterahvas K.-T. Tammearu. Asitõendi vaatlusprotokollist tunnistaja E. L.u poolt edastatud Rootsis ööbimise broneeringuinfo kohta (I kd tl 32-34) nähtub reisi broneerimine suusakeskusesse. 08.02.2021.a laekus e-kiri e-postilt xxxx – Tere, lubasin teile saata kviitungid, kuna maksin ööbimise eest kahes osas, siis on ka kaks kviitungit. Kirjas on kaks pdf faili, mille sisuks on see, et E. L. on teinud 23.09.2019.a Airbnb broneeringu Rootsi 5 ööks 22.12.2019-27.12.2019.a 7le inimesele arvega summas 829,83 eurot. Tunnistaja E. L.u ütlustega selle kohta, et eelnimetatud suusareis oli planeeritud 7-le inimesele. Gruppi kuulusid tema, L. V., A. V., K. V., L. V., L. V. ja A. N.. Mõte reisile minna tekkis temal ja A.l. Tunnistaja ja A. hakkasid siis otsima, kes sooviks reisile veel tulla ja kutsusid L.t. L. küsis esialgu oma vennalt K. V., kes ütles, et kui tal spordikohustusi ei ole, siis ta oleks ka huvitatud, et ta kohe ei oska öelda, aga annab teada. Ja siis mõnda aega hiljem L. mainis, et tema isa ja õed, ehk siis A., L. ja L. sooviks ka tulla. Majutuse broneeris tunnistaja. Plaan oli minna kahe autoga. Laevas nägid nad K.-T. Tammearu, tema ei olnud grupi liige. Nägid teda ka ööbimiskohas. K.-T. Tammearu ööbis hotellis vist nende ukse taga. Neil tekkis ööbimiskohas seetõttu majahalduriga konflikt, kuna selles kompleksis oli ka palju teisi inimesi, nii kohalikke, kui ka muid turiste. Oli hakanud häirima teisi külalisi, et Kaia-Triin seal niimoodi ööbis. Lisast kannatanu ülekuulamise protokollile (I kd tl 166) nähtub, kuidas K.-T. Tammearu istub hotelli ukse taga. K.-T. Tammearu kinnitas kohtule, et fotol on tema Rootsi reisi ajal. Süüdistatava K.-T. Tammearu ütluste kohaselt plaanisid nad reisi Rootsi suusakeskusesse algselt koos, kuni paar nädalat enne sõitu hakkas A. rääkima, et süüdistatav ei tohi kaasa tulla. Süüdistatav võttis seda kui A.e tuju, kuni lahkumise päevani, mil A. talle politsei kutsus. Süüdistatava sõnul väitis A. politseile, et süüdistatav istub autos ja keeldub välja minemast, kuid see nii ei olnud. Samal ajal A.e vanem poeg, kes elab kõrval majas, oli ära peitnud süüdistatava koti ja sellega seoses tegi süüdistatav ka kõne politseisse. Kui politsei lahkus, siis sõitis A. lastega minema ja süüdistatav järgnes ühistranspordiga. Ta läks bussiga sadamasse ja ka Rootsis läks bussiga sihtkohta. Sihtkohas ei olnud A. nõus teda uksest sisse laskma ja kuna süüdistataval ei olnud eraldi ööbimist valitud, siis oli ta sunnitud magama ukse taga koridoris. Järgmisel päeval hakkas süüdistatav otsima ööbimisvõimalust, kuid kuna oli jõulueelne aeg, siis õnnestus tal broneerida majutus 20 km eemal asuvasse hotelli. A. lubas alguses 8 süüdistatavale autot hotelli sõitmiseks, kuid siis ikkagi ei andnud ning süüdistataval ei jäänud muud üle, kui seal koridoris edasi ööbida, sest 20 km igapäev edasi-tagasi mitu korda läbida ei olnud reaalne. Süüdistatava sõnul käis ta kohapeal igapäev suusatamas, sealhulgas koos A.ega. Lõpuks kutsus A. süüdistatavale politsei, kes olevat süüdistatava sõnul leidnud, et ebanormaalne on see, et A. süüdistatavat tuppa ei lase ning lõpuks üks puhkusel olev rootsi politseinik lubas süüdisataval enda toas ööbida. Rootsist tuli süüdistatav taas tagasi ühistranspordiga, bussi ja rongiga. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule kirjavahetuse, millest nähtub K.-T. Tammearu poolt 23.12.2019.a tehtud Rootsi Ottsjö Fjällhotel broneering, broneeringu kinnitus hotellilt ja broneeringu tühistamine (II kd tl 35-38). Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava K.-T. Tammearu ütlused usaldusväärsed, sest kirjalikud tõendid ning kannatanu ja tunnistaja ütlused kinnitavad üheselt, et reis planeeriti algusest peale ilma K.-T. Tammearu osaluseta. Asjaolu, et K.-T. Tammearu ei olnud reisiseltskonna liige ja sellest hoolimata järgnes kannatanule ja ülejäänud reisiseltskonnale näitab kohtu hinnangul taaskord K.-T. Tammearu soovi kannatanu puhkus ära rikkuda, teda jälitades ja ahistades ka siis kui kannatanu on korduvalt palunud tal seda mitte teha. 2020.a oktoobrikuu episoodis: Kannatanu A. V. ütlustega selle kohta, et oktoobris 2020.a oli ta tantsukursustel Esperanza tantsukoolis Mustamäe tee 24 T. T.uga, seal oli ka K.-T. Tammearu, kes käitus ebameeldivalt, ei lasknud T. autost välja tulla (seisis autost ukseni mineva tee peale ette) ja esitles end tema abikaasana oma tantsupartnerile. K.-T. Tammearu nimetas T. T.ut perelõhkujaks ja palus kannatanuga suhtlemise T.l ära lõpetada. Ähvardas ka järgmistel kordadel ühistele üritustele kohale tulla. Kannatanu jaoks oli väga ebameeldiv see, kui teda tutvustati abikaasana olukorras, kus ta juba pikka aega abielus ei olnud. Tunnistaja T. T.u ütlustega selle kohta, et tema tunneb A. V.u alates 2020.a juulikuust. K.-T. Tammearu teab tunnistaja ka ja on kohtunud temaga mitmeid kordi. On olnud kas otsekontakt või siis on K.-T. Tammearu temale saatnud Messengeris dokumente, sõnumeid, e-maile. Keskmiselt juhtus see kord kuus. Kohtumine toimus selliselt, et nad sõitsid tantsukursustele A.ega kahe erineva autoga. Kui tema oli oma autoga kohale jõudnud, siis sõitis tema kõrvale Kaia-Triin oma autoga, hüppas autost välja, jooksis tema auto juurde, tuli tema kõrvale, surus oma käe talle kätte ja tutvustas ennast kui A.e abikaasat, mitte kui eksabikaasat. See oli temale üllatav, sest A. ütles, et ta on lahutatud. Ja kui Kaia-Triin tutvustas ennast kui abikaasat, siis küsis uuesti A.e käest, et mis toimub, et kes see naine on. Ja A. kinnitas tõesti, et ta on tema eksabikaasa. Seda ta ka tõestas pärast näidates oma lahutusdokumenti. Kui Kaia-Triin tutvustas ennast kui A.e abikaasat, siis A. ütles, et „sa ei ole, sa oled mu eksabikaasa ja palun hoia meist eemale, mine ole oma ette“. Kaia-Triin seda siiski ei teinud. Tantsukursusel Kaia-Triin käis neil kogu aeg sabas, seisis enamjaolt tema ja A.e vahel, et tema ei saaks A.ega suhelda või A.e kõrval olla. Ja ütles siis A.e kohta ebameeldivaid asju, näiteks, et A. on kergemeelne, otsibki naisi. K.-T. Tammearu soovitas temal tantsukursuselt ära minna ja ütles, et igal juhul tantsib tema oma abikaasaga ise. Mõne aja möödudes tuli keegi meesterahvas, kes tegelikult oli K.-T. Tammearu partner sel kursusel. Pärast tantsutundi, kui nad olid autode juures parklas, oli KaiaTriin parklast välja sõitnud ja parkis tema auto kinni, nii et ta ei saanud välja sõita. Kaia-Triin oli oma autol akna alla lasknud, laulis mingisugust armastuslaulu A.ele. Nemad istusid siis A.ega A.e autosse, lihtsalt ootasid, mis edasi saab. Umbes 10-15 minuti pärast sõitis K.-T. Tammearu ära. 9 MTÜ Esperanza tantsukooli vastusest politsei nõudekirjale (I kd tl 35-36) nähtub, et A. V. käis Esperanza tantsukoolis alates jaanuarist 2019.a kuni juuli 2019.a ja tantsis partneriga A. T.. K.-T. Tammearu ei olnud Esperanza tantsukooli klient, kuid käis tantsukooli ruumides, kui seal treener M. L. korraldas pühapäeviti kursuseid Natural Flow OÜ alt ja K.-T. Tammearu käis tema poolt korraldatud kursustel septembris ja oktoobris 2020.a ja tema partneriks oli A. M.. Nimetatud tõend tõendab, et A. V. käis tantsukoolis Esperanza tunnistaja A. T.iga, kuid ei tõenda tantsukoolis käimist koos T. T.uga 2020.a oktoobris. Lisaks tõendab nimetatud tõend, et tantsukoolis käis kursustel ka K.-T. Tammearu koos A. M.iga. Süüdistatava K.-T. Tammearu ütluste kohaselt kutsus teda augustis 2020.a tantsukooli Esperanza A. M., kellega nad hakkasid seal regulaarselt tundides käima. Tantsukoolis kohtus ta ühel korral ka A. V.ga, kes tuli sinna T. T.uga. Enne tantsutundi sattusid nad parklas kokku, süüdistatav tutvustas ennast T. T., öeldes, et ta on A.e abikaasa, kellest ta ennast vägivaldselt lahutas. Pärast tantsutundi ootas süüdistatav, et tema kaaslane tuleks välja, et talle head aega öelda (kaaslane käis seal jalgrattaga, süüdistatav aga autoga) ja samal ajal väljus ka A. V.. Süüdistatava sõnul keris ta autoakna alla ja lehvitas, samal ajal mängis mingi laul, mida ta mõned sõnad kaasa laulis või maigutas pigem suud. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule K.-T. Tammearu kirjavahetuse A. M.iga 03.08.2020.a, kus nad on vahetanud sõnumeid selle kohta, et prooviks järgmisel laupäeval džaivi ja rumbat, kus täpsemalt tund toimub ja mis kell, et tund on Esperanza stuudios Mustamäel (II kd tl 39). Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on taaskord ennast õigustavad ning usutavad on kannatanu ja tunnistaja ütlused, mis on omavahel kooskõlas. 06.11.2020.a episoodis: Kannatanu A. V. ütlustega selle kohta, et
19. novembril tuli T. T.u tema juurde külla koos oma lastega. Plaan oli selline, et jätavad lapsed omavahel mängima ja ise lähevad Solarise kinno. K.-T. Tammearu muukis ukse lahti. Tuli sinna ülesse, keeldus nende seltskonnast lahkumast. Ütles solvavaid kommentaare, nimetas T.t perelõhkujaks, ajas välja ja siis nad otsustasid, et võtavad lapsed ka kinno kaasa. Kannatanu tundis end häirituna, alandatuna, hirmutatuna. Kui nad jõudsid kinosaalide juurde, siis K.-T. Tammearu jooksis järgi neile. Tuli välja, et oli ostnud endale pileti samale etendusele ja tuli selgelt ähvardades, et tema tuleb ja istub nende kõrvale. Kannatanu tundis end häiritult ja alandatult, pöördus kino turvatöötaja poole. Kuna K.-T. Tammearu oli pilet olemas, siis nad ei saanud blokeerida tema filmi vaatamist, küll aga ei tohtinud ta teisi külalisi häirida ja asi lahenes sellega, et ta istus teises saali nurgas. Lapsed palusid neid, et tehke midagi, et poleks järjekordset tüli. Tunnistaja T. T.u ütlustega selle kohta, et 2020.a oktoobri lõpus või novembri alguses tahtsid nad koos A.ega kinno minna. Algselt olid sellised plaanid, et pidid jätma lapsed A.e eluruumidesse niikauaks, kui nad ise kinno lähevad. Nad läksid Solarise kinno ja Kaia-Triinu jäi A.e eluruumidesse, kui nemad sealt lahkusid. Kui nad olid jõudnud kinno, siis A. läks ostma lastele popkorni ja juua. Tema läks lastega, nii oma kui ka A.e lapsega, kino ukse poole A.t ootama. Siis nägi, et treppide pealt tuli hingeldades ka Kaia-Triin neile järgi. A. vestles KaiaTriinuga, küsis, miks ta neile järgneb ja kutsus turvamehe, et ei tekiks mingit tüli avalikus kohas. Selle tulemusel istus Kaia-Triin teises saali otsas. Kui film lõppes, tuli Kaia-Triin ikka nende juurde, ütles, et küll oli tore perekondlik filmivaatamine. Süüdistatava K.-T. Tammearu ütluste kohaselt tuli tol päeval T. T.u nende ühistesse eluruumidesse, nad rääkisid seal juttu ja seal olid ka nende lapsed. Kui nad hakkasid kinno 10 minema, siis soovis ka süüdistatav minna, kuna tema laps võeti kaasa. Kinno läksid nad eraldi, A. ja T. T.u läksid koos ühise autoga ja süüdistatav ühistranspordiga. Kinos A. ägestus süüdistatavat nähes, hakkas sõimlema ja nõudis, et süüdistatav välja visatakse. Kuna süüdistataval oli kinopilet olemas, siis ei olnud põhjust tema väljaviskamiseks ning turvatöötaja viis süüdistatav lihtsalt oma kohale istuma. Kohtu hinnangul süüdistatava ütlused kinnitavad, et algne plaan kinno minekuks oli kannatanul ja tunnistajal ning süüdistatav põhimõtteliselt kutsus ennast ise nendega kaasa, kuigi kannatanu ütles talle, et ta ei soovi teda oma seltskonda. Süüdistatava kirjeldus selle kohta, kuidas kannatanu läks kinos teda nähes endast välja ja rääkis turvamehega kinnitab taaskord, et kannatanu ei soovinud süüdistatavat sinna, kuid sellest hoolimata süüdistatav ei lahkunud kinost. 20.11.2020.a episoodis: Asitõendi vaatlusprotokolliga koos salvestistega (I kd tl 27-29), milles on vaadeldud 20.11.2020.a kell 19:59 häirekeskuse numbrile 112 numbrilt 5285569 laekunud kõne, nähtub, et häirekeskusesse helistab eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes teatab, et tema endine abikaasa keeldub tema korterist lahkumast vaatamata sellele, et teataja on talle juba 11 korda seda öelnud. Teataja ja naine ei ela koos. Mees räägib, et neil on ühised lapsed ning naine tuli lapsele külla, aga nüüd on juba lapsega koos olnud ja toimetanud ja nad võivad ka lapsega koos välja minna, kuid mees soovib enda kodust naist välja saada. Mees ise oli tund aega linna peal, nüüd tuli koju ja nüüd naine on seal olnud umbes tunnike, kaks. Mehel oleks soov, et tema kodust naine väljuks. Naine agressiivne ei ole. Aadressiks on Xxxx. Teataja on A. V. ja endine abikaasa on K.-T. Tammearu. Kell 20:43 helistab A. V. häirekeskusesse tagasi ja teatab, et nüüd lõpuks naine väljus ja kuna politsei ei ole veel kohale jõudnud, siis hetkel ei ole mõtet tulla. Süüdistatava K.-T. Tammearu sõnul oli tal sel päeval lastega kodus, tegeles nendega ja nooremal tütrel oli õppimine pooleli, kui A. tuli koju ja ütles, et süüdistatav peab oma ruumidesse tagasi minema. Süüdistatav ütles, et tal on seal asjad pooleli ja ta ei ole veel plaanis magama minna. A. kutsus selle peale politsei, mille hiljem tühistas. Kohus võtab allpool seisukoha selles, kas K.-T. Tammearu süüdistus KarS § 266 järgi on põhjendatud. 24.11.2020.a episoodis: Kannatanu A. V. ütlustega selle kohta, et ta tuli hommikul dušši alt välja, kui nägi K.-T. Tammearu oma toas. Kui kannatanu küsis, kuidas ta sisse sai, siis K.-T. Tammearu uhkustas sellega, et tal on muukimistööriistad ja ta suudab igast lukust sisse tulla. Kannatanu palus tal lahkuda, aga ta ei lahkunud. Kui kannatanu pööras K.-T. Tammearule selja ja hakkas oma asju toimetama, siis hüppas K.-T. Tammearu talle selja tagant kaela ja ütles kõva häälega, et kallistada ikka võib. Kannatanu tundis ennast rünnatuna tol hetkel, sest K.-T. Tammearu hüppas talle kaela niimoodi, et tema jalad ei puutunud maad. Kannatanul oli tõsine tegemine püsti seismisega selles olukorras, kus suhteliselt palju kaaluv inimene ongi sul konkreetselt seljas ja ta ütles talle mitu korda, et ta tuleks maha. Kannatanu ütles ka kõvema häälega, et K.-T. Tammearu tuleks maha, muidu nad kukuvad ümber, kuid ta ei tulnud maha. Kannatanul ei jäänud mitte midagi muud üle, kui lihtsalt kukkumise vältimiseks ja enesekaitseks nii-öelda küünarnukiga teha kiirem liigutus selja taha, et K.-T. Tammearu tuleks selja tagant maha. Seda sündmust nägid ka lapsed pealt. 11 Süüdistatava K.-T. Tammearu ütluste kohaselt oli nad sündmusele eelneval õhtul A.ega pikalt rääkinud nende suhetest ja kuidas neid parandada. Hommikul süüdistatav läks nagu on normaalne ja kallistas A.t, öeldes tere hommikust, mille peale A. ägestus ja lõi süüdistatavale kaks hoopi, ühe põse peale ja teise õla peale, karjudes samal ajal „lase lahti“. Süüdistatav seega ei eita, et kallistas kannatanut vastu tema tahtmist ning ahistavaks muudabki K.-T. Tammearu käitumise see, et ta lähenes füüsiliselt kannatanule vastu viimase tahtmist. 29.11.2020.a episoodis: Kannatanu A. V. ütlustega selle kohta, et 29.11.2020.a läks tema koos laste ja T. T.uga Lauluväljakule valguse installatsiooni vaatama. K.-T. Tammearu tuli sinna, hüppas kannatanule kaela, hakkas solvama nii teda kui T.t. Kannatanu palus K.-T. Tammearul lahkuda, kuid ta ei teinud seda. K.-T. Tammearu ütles, et tema on koos lastega ja kui kannatanu ütles, et võtku siis laps kaasa ja mingu, siis keeldus K.-T. Tammearu ikkagi lahkumast. Lapsed olid ka sellest häiritud, et ema tuleb seltskonda probleemi tekitamise eesmärgil. Tunnistaja T. T.u ütlustega selle kohta, et nad läksid koos A.e ja lastega Lauluväljakule valguse installatsiooni vaatama. Kui nad olid Lauluväljaku mäest üles jõudnud, siis jooksis Kaia-Triinu nende juurde ja ütles, et ta tuli ka vaatama, et tal on õigus olla koos oma lapsega ja temaga tegeleda. Tegelikult oli Kaia-Triin kogu aeg nende juures, üritas olla A.ega kehalises kontaktis. Kui ta palus lahkuda, siis vastas Kaia-Triin, et tema ei ole mitte keegi ja võib ise lahkuda, et temal on õigus oma lapsega koos olla. Siis nemad A.ega lihtsalt lahkusid, sest ei tahtnud laste juureolekul sellist komejanti teha edasi. A.e tütar palus ka emal korduvalt lahkuda, seda tegi ka A.. Süüdistatava K.-T. Tammearu ütluste kohaselt tuli T. T.u nende eluruumidesse külla, siis ta sai aru, et on plaan minna lastega koos lauluväljakule ja ta ütles, et okei, läheme siis kõik koos ja nii oligi. Süüdistatav tunnistab, et võis Lauluväljakul olles A.t puudutada, tema käest haarata, kuna nad olid nii-öelda perekondlikul väljasõidul ja pooleli olid jutud, kuidas oma suhteid taastada. Kohtu hinnangul kinnitavad süüdistatava ütlused asjaolu, et kannatanul ja tunnistajal oli plaan koos lastega minna lauluväljakule ning süüdistatav taaskord järgnes neile ning ei lasknud neil omaette olla ja soovis olla kannatanuga kehalises kontaktis, kuigi kannatanu seda ei soovinud ja palus K.-T. Tammearul korduvalt lahkuda. Lisaks eelpool toodud konkreetsetele episoodidele süüdistatakse K.-T. Tammearu ajavahemikul
20. aasta algusest kuni 02.12.2020.a. A. V. füüsilises ja verbaalses ahistamises ja selles, et K.-T. Tammearu ei reageerinud palvetele lahkuda seltskonnast ja vestlust mitte segada. K.-T. Tammearu on liitunud A. V. tahte vastaselt A. V. seltskonnaga – surunud ennast jõuga istuma samasse kohta A. V. ja tema külalise kõrvale või nende vahele ning tegelenud verbaalse ahistamisega – solvavad küsimused ja kommentaarid. Lisaks on süüdistatav sekkunud A. V. tahte vastaselt tema telefonivestlustesse, hõigates kõne vahele solvavaid kommentaare ning kui A. V. on üritanud K.-T. Tammearu eest ära minna, siis on K.-T. Tammearu A. V.le järgnenud. Kannatanu A. V. ütluste kohaselt plaanis ta 31.12.2020.a koos T. T.u ja lastega vana-aasta vastuvõtmist ja õhtusööki. Nad tulid poest, kui K.-T. Tammearu tuli välisukse ette, ei lasknud neid tuppa ja oli selgelt selliste kavatsustega, et nagu nad ukse lahti teevad, siis trügib ta koos nendega sealt välisuksest sisse ja rikub vana-aasta õhtu ära, mistõttu tuli kohale kutsuda ka 12 politsei, et pääseda enda koju ilma, et K.-T. Tammearu seda takistaks. K.-T. Tammearu on korduvalt ukselukud lahti muukinud ja istunud kannatanu kõrvale. Kui kannatanu on hoovis istunud, siis on K.-T. Tammearu kohale ilmunud. Kui kannatanu pesi ühe teise tuttavaga hoovis autot, siis tuli K.-T. Tammearu kõrvale, seisis seal kaks tundi ja kommenteeris näpuga mööda autot ajades pesukvaliteeti. Lisaks on K.-T. Tammearu tulnud ilma kutsumata hoovis grillides seltskonda. On olnud episoode, kus kannatanu tuleb väravast, K.-T. Tammearu näeb teda teisest hoovi otsast ja karjub kõva häälega „grupikalli“ ning hüppab kannatanule otsa, nii et kannatanu kukub peaaegu pikali ja teised külalised näevad seda pealt. Need sündmused olid kannatanu jaoks väga häirivad, et ta taotleks lõpuks lähenemiskeeldu. Kannatanu sõnul oli ka juhtumeid, kus ta rääkis hoovis kellegagi juttu ja kui K.-T. Tammearu sattus lähedale ja sai aru, et kannatanu helistas kellegi naisterahvaga, siis tuli ta kõrvale ja hõikas vahele solvavaid kommentaare. Kui kannatanu tõusis püsti ja läks hoovi teise nurka, siis K.-T. Tammearu järgnes talle ja hõikas endiselt solvavaid kommentaare vahele. Tunnistaja J. T. ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi vana-aasta vastuvõtmise kohta. Nimelt käis tunnistaja aastavahetusel väljakutsel, kus A. V. tuli uue sõbratariga aastavahetust veetma, K.-T. Tammearu ei tahtnud sellest aru saada, et meesterahvas ei soovi temaga koos olla ning takistas meesterahval ja uuel naisterahval majja sisse minekut. K.-T. Tammearu seisukoht oli see, et mees on hetkel lihtsalt natuke rumal, küll ta võtab mõistuse pähe ja siis nad saavad koos aastavahetust veeta. K.-T. Tammearu on saatnud 2018 – 26.10.2020.a A. V. naistuttavatele A. T. ja T. T. A. V.u solvavate ja halvustavate sisudega e-kirju, millele on lisatud lindistused A. V. ja K.-T. Tammearu vahelistest telefonikõnedest.
21. aasta algusest kuni 02.12.2020.a on K.-T. Tammearu korduvalt lõhkunud A. V. eluruumi (Xxxx) ukselukke ning kruvinud lahti uksesüdamikke eesmärgiga pääseda A. V. eluruumidesse ja tema tahte vastaselt temaga kontakti otsida. Seda, et K.-T. Tammearu on A. V.u kallistanud, on kinnitanud ka süüdistatav ise. Seda, et kannatanu seda ei soovinud ja sellest ka K.-T. Tammearule teada andis, on kinnitanud nii kannatanu kui tunnistajad. Et K.-T. Tammearu on nimetanud A. V. külalisi sobimatute nimedega, seda on tunnistajad samuti kinnitanud. Et K.-T. Tammearu on saatnud tunnistajatele e-kirju, on samuti tõendatud tunnistajate ütlustega, nendest kirjadest sai tunnistajate kaudu teada ka A. V. ning temale oli see häiriv ja alandav nagu ta ütles. Tunnistaja M. V. on andnud ütlusi, mille kohaselt K.-T. Tammearu on tulnud kutsumata söögilauda, kui A. V.l olid külas tema (M. V.) ja üks naisterahvas, K.-T. Tammearu tuli kutsumata ja istus siis A. V. tooli käsitoe peale ja hakkas A. V.u kallistama. A. V. tõusis selle peale püsti ja läks teise kohta istuma. Tunnistaja T. T.u andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et K.-T. Tammearu oli tihti kohal, kui tema A.ega A.e juures kohtus, alati üritas A.ega hoida kehalist kontakti, teda silitades jne. Nimetas A.t „kallikeseks“. A. palus Kaia-Triinu lahkuda, mida viimane ei teinud. Septembris 2020.a oli selline episood ja see kestis ca nelikümmend minutit. Vähemalt kahel korral käis ta veel A.el külas. Peale selle esimese korra on tunnistaja näinud Kaia-Triinu seal ja ükskord oli selline situatsioon, kui nad istusid juba A.ega toas, siis Kaia-Triin tuli lihtsalt tuppa, A. küsis selle peale, et kuidas sa tuppa said, uks oli ju lukus. Kaia-Triin ütles selle peale, et sa ju tead, et ükski lukk mind ei pea. Ühesõnaga, Kaia-Triin tuli A.e eluruumidesse. Kaia-Triin ütles, et tal on õigus siin käia, tema lapsed on siin, tal on õigus oma lastega tegeleda. Kuigi lapsed olid oma 13 toas, ei läinud K.-T. Tammearu nende juurde vaid tuli istus kööki tema ja A.e juurde, ei lahkunud sealt, kuigi tal paluti korduvalt lahkuda. Väga ebameeldiv oli ja ebameeldiv oli nii temal kui ka A.el. A.el oli kindlasti oli piinlik tema ees Kaia-Triinu käitumise üle. Sama moodi oli temal ka väga piinlik ja ebameeldiv, kui Kaia-Triin kasutas tema (tunnistaja) suhtes sõnu nagu „ armuke“, „lits, libu“. Septembris 2020.a kirjutas Kaia-Triin temale e-mailile kirja, selle sisu oli A.t halvustav. Et ta on kõrgfunktsioneeriv Asperger ja et talle meeldibki naisi taga ajada. Lisas helisalvestised, mis olid pärit ajast, mil nad veel koos elasid. Tema siis esitas A.ele küsimusi selle kirja sisu kohta, mis oli A.ele väga ebameeldiv. Lisaks on K.-T. Tammearu saatnud talle Messengeris sõnumeid, et ta (tunnistaja) ei ole üritustele oodatud, palus A.t enda poolt suudelda, nimetas teda pereklõhkujaks. Neid sõnumeid on ta A.ele ka näidanud. Edastas need ka uurijale. Ülekuulamisprotokolli lisadena (I kd tl 159-162) esitati need ka kohtule ning need kinnitavad tunnistaja ütlusi. Tunnistaja T. T. 04.12.2020.a saadetud e-kirjast (I kd tl 159) nähtub, et K.-T. Tammearu püüab T. T. selgitada, et kannatanu on natuke teistmoodi neuroloogiaga inimene kui enamus. Ütleb, et tavaelus on kannatanu A. V. äärmiselt egoistlik, kergelt ärrituv ja seda teiste peal välja elav. Ütleb, et A. V. on „kõrgfunktsioneeriv asperger“, ta on sattunud keskeakriisi ja püüab seda lahendada erinevaid naisi taga ajades, tekitades emotsionaalseid pingeid lastele ja talle. Kirjast nähtub, et K.-T. Tammearu on kirjale lisanud faile kannatanu suhtlusest endaga
22. aastal. K.-T. Tammearu annab selgelt mõista, et tunnistaja ja kannatanu suhe ei vii kusagile ja et tunnistaja on juba „ma-ei-tea-mitmes perelõhkuja“. Kohtu hinnangul nähtub sellest kirjast, et K.-T. Tammearu on justkui meeleheitel ja T. T.ut ta selles kirjas mitte kuidagi ei sõima. Messengeris 26.10.2020.a saadetud kirjas tunnistaja T. T. (I kd tl 161) nimetab süüdistatav taas kannatanu „neuroloogilist eripära“ ja teatab, et läheb igasugustele reisidele koos oma mehe ja lastega lisades, et „ei saa küll keelata armukestel kaasa tulemist, aga varasemad kogemused näitavad, et nad ei ole neid reise siis eriti nautinud. Jaanuaris tähistati A.e ema sünnipäeva, siis K.-T. Tammearu lülitas peakilbist kõikidel elektri välja. A.e noorem laps oli sellest hirmunud, ta kartis pimedust, väga häiritud olid ka kõik teised, sh A.e ema M. V.. Juunis 2021 oli A.e tütrel kooli lõpetamine, ka seal käitus K.-T. Tammearu häirivalt, ilmus kohale, kuigi teda sinna ei soovitud, laps ei soovinud temaga pilti koos teha ja tema pärast ei soovinud ka kodus pidutseda. Kohtule on selle kohta esitatud L. V. sõnum emale: „Tere, palun ära tule minu lõpetamisele, ma tõesti ei soovi sind sinna“ (I kd tl 64). Tunnistaja A. T. andis ütlusi selle kohta, et kui tema A.e juures käis (tunnistaja elas A. V.ga siis koos), siis ilmus kohe välja K.-T. Tammearu kui ta kodus oli, igakordselt ta oli vastas, käitus alati väga häirivalt, sageli olid lapsed juures, sugulased, ema ja naabrid. K.-T. Tammearu tema reaktsioon oli see, et armas A., hüppas kaela, üritas teda suudelda, A. palus korduvalt lõpetada, hästi ebameeldiv kogemus, kes seda pealt nägid, suhtusid sellesse taunivalt, aga ta jätkas seda käitumist. 2019.a suvel A. korraldas lastega filmiõhtuid seal Xxxx saunamajas ja seekord oli ka tunnistaja kutsutud. Vastu nende tahtmist tuli sinna ka K.-T. Tammearu, kes käitus väga provokatiivselt, ta tuli istus A.ele sülle, sõna otseses mõttes füüsiliselt ahistas teda. Lõpuks tuli A.e vanem poeg vahele ja aitas selle olukorra seal lahendada, üks istus filmi vaadates ühes diivani nurgas ja teine teises diivani nurgas. Igakordselt K.-T. Tammearu püüdis sellist kontrolli omada ja võimalikult ebamugavaks teha kogu selle olukorra A.e jaoks. Üks kord oli veel saunamajas mõni kuu hiljem samal suvel, siis A. kutsus teda sauna ja poole peal, kui nad saunalaval istusid, siis tuli K.-T. Tammearu ka sinna saunalavale, tema läks ära sealt, 14 aga K.-T. Tammearu ei lasknud A.el sealt lahkuda. Põhimõtteliselt nägi seda pealt, kuidas nad maadlesid, oli ikka päris mures, see oli ohtlik kuuma küttekeha juures. A. T.i ülekuulamisprotokolli lisadest (II kd tl 12-14) nähtub, et K.-T. Tammearu on saatnud temale häirivaid kirju koos telefonikõnede lindistustega, mis oli ka väga häiriv. Kirjadest nähtub, et K.-T. Tammearu lisab kirjale lindistused, et näidata kannatanu nö tõelist palet. Kirjades K.-T. Tammearu A. T.i otseselt ei ründa, palub vaid eemale jääda ja mitte sekkuda nende pereelusse. Kannatanu A. V. kirjeldas, kuidas ta ei saa hoovis oma asju toimetada sellepärast, et K.-T. Tammearu käib kogu aeg sabas ja teeb solvavaid märkusi nagu näiteks /Kallis ma armastan sind, millal sa tagasi tuled, lõpetame ära selle pulli nagunii sa ei leia õnne, mitte keegi naisterahvastest sinu juurde siia xxxx tulla ei taha. Tule mõistusele, nagunii, oled sa aspergeri ja muude psühholoogiliste puuetega nagunii sind mitte keegi ei taha, tule tagasi, mina olen ainus, kes sind tahab, lõpeta see pull ära/. Sellises stiilis ja jätkab minutite, minutite kaupa. See on häiriv, kuna see ei ole mitte sõnum, et ta armastab, vaid see on pigem sellise alatooniga, et nii-öelda tema vaatab ülevalt võimupositsioonilt ja suhtub temasse kui psüühilise hälbega inimesse. Tunnistaja M. V. kinnitas kohtule, et kui poja ja K.-T. Tammearu suhted halvenesid, siis K.T. Tammearu hakkas kõiki poja tuttavaid kiusama, lubas seda teha 25 aastat järjest, et ükski poja naistuttav sinna territooriumile ei tuleks. Vana-aasta õhtul oli lihtsalt uksel ees ja ei lasknud poega sisse oma tuttava naisterahvaga, kui politsei käis seal. Siis kui temal oli jaanuaris sünnipäev, siis K.-T. Tammearu lülitas majakilbist elektri välja terve majal. Tunnistaja kinnitas, et K.-T. Tammearul oli kombeks hoovi peal A.ele kaela hüpata, eriti, kui tal oli mingi naisterahvas kaasas. Olla tal neil ei lasknud, ikka segas vahele ja tuli vahele. Pojale see ei meeldinud, aga Kaia-Triin ikka tuli külje alla ja võttis käe alt kinni jne. Veel oli näiteks üks juhus seal, kui A.el oli ka üks daam külas, nad tulid oma autodega ja pesid seal hoovi peal autosid. Ja siis tuli Triin koju ja ta seisis ikka ligi 2 tundi seal nende kõrval ja mustas A.t koguaeg, et „mis sa ikka niuksega siin oled ja mis sa siin käid tema juures“ või „või et sa näed, et ta on minu“. Oli ka juhus, kus K.-T. Tammearu tuli ja istus tooli käsipuu peale ja hakkas A.t kallistama, kuigi A.el oli teine naine külas. Tema oli ka seal ja nägi ise seda. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu A. V. ja tunnistajate ütlustes, kuna need on oma sisult kokkulangevad ja omavahel kooskõlas ning need on kooskõlas ka kirjalike tõenditega, mida kohtuistungil uuriti. Asjaolu, et K.-T. Tammearu süüstavaid ütlusi annavad kannatanule lähedased isikud või head sõbrad (ka endised partnerid), ei oma tähtsust. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust see kohtu hinnangul ei mõjuta. Näiteks A. V. ema ei rääkinud K.-T. Tammearu kohta kohtuistungil midagi halba, oli väga objektiivne, kuid ta lihtsalt kirjeldas K.-T. Tammearu tegevusi ning oli tajutav, et tunnistaja on tegelikult kurb, et sellised asjad on juhtunud. Kohtuistungil kuulati seoses ahistava jälitamise episoodiga ka helisalvestist, kus kannatanu helistab 21.12.2019.a kell 15:52:08 häirekeskusesse ja teatab, et agressiivne eksabikaasa keeldub autost väljumast ning palub politseid. Lisaks kuulati kohtuistungil ka teisi helisalvestisi (06.05.2020.a kell 19:59 ja 07.06.2020.a kell 12:44), kus kannatanu helistab samuti häirekeskusse ja teatab, et K.-T. Tammearu keeldub lahkumast eluruumist, mis kuulub A. V.le või on sinna omavoliliselt sisse tunginud (asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestistega I kd tl 21-23 ja asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestistega I kd tl 24-26). Kohus ahistavat jälitamist tõendavate tõenditena neid ei arvesta, kuna K.-T. Tammearu kuulub süüdistuses KarS § 266 järgi õigeksmõistmisele. Ühes neist kõnedest küsib A. V. lihtsalt politseilt nõu, mida teha. K.15 T. Tammearu on kogu menetluse kestel avaldanud, et tema arvates oli temal õigus neis ruumides viibida, kuna see oli tema elukoht. Mingi muu ahistava tegevuse üle peale selle, et K.-T. Tammearu neis ruumides viibis ja keeldus lahkumast, kannatanu neis kõnedes ei kaeba. Samuti ei leia kohus, et K.-T. Tammearu poolt ukselukkude lõhkumine või maha kruvimine oleks võimalik liigitada ahistava jälitamise hulka. K.-T. Tammearu on neid lukke avanud ka siis, kui A. V.u pole kodus olnud, seega ei saa väita, et tema eesmärk olnuks otsida kontakti A. V.ga. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvesse võttes kogumis K.-T. Tammearu käitumine kvalifitseeritav KarS § 1573 lg 1 järgi. Kuriteo kvalifitseerimise seisukohast ei oma antud juhul tähtsust see, millal lõppesid K.-T. Tammearu ja A. V. abielulised suhted tegelikult, kas lahutuse jõustumisega, enne seda, peale seda või pole need tänaseni lõppenud. Kohtu hinnangul on ahistav jälitamine võimalik ka abikaasa suhtes (nagu seda möönab ka kaitsja). Kaitsjal on õigus selles, et ei ole kuidagi taunitav, et K.-T. Tammearu otsis kontakti oma seadusliku abikaasaga eesmärgiga säilitada perekond, milles kasvavad alaealised lapsed. Sellised püüdlused ei ole tõesti õiguslikult taunitavad. Kuid kaitsja eksib selles, et K.-T. Tammearu tegevuses ei ole tuvastatav eesmärk A. V.u hirmutada, alandada või oluliselt häirida. Isegi, kui K.-T. Tammearu selgitas süüdistatavana ülekuulamisel, et tema eesmärk on endise abikaasaga suhe taastada, siis viis, kuidas K.-T. Tammearu seda teha püüdis, on muuhulgas ka õiguslikult taunitav. K.-T. Tammearu on ise korduvalt andnud mõista (ja seda ka otse välja öelnud) nii tunnistajatele kui ka A. V.le, et tema eesmärk ongi ära rikkuda kõik peod ja koosolemised, kuhu teda pole soovitud kutsuda. Tema põhjendused samal ajal samas kohas koos A. V.ga olemise kohta on otsitud. Loomulikult on K.-T. Tammearul olnud õigus viibida mistahes üritusel, kus viibis ka A. V., kuid tema kohalolekuga kaasnes kannatanule järele kõndimine, füüsiline ja verbaalne ahistamine ning selle eesmärk oli vähemalt A. V. oluliselt häirimine. Kannatanu on tunnistanud, et tundis end ka alandatuna ja hirmutatuna. Ka tunnistajad on avaldanud, et enam ei teadnud, mida järgmiseks oodata võib. Tunnistajate ja kannatanu ütlustest saab teha üheselt järelduse, et K.-T. Tammearu eesmärk oli vähemalt kannatanut oluliselt häirida, et kannatanu tunneks end oma uute naistuttavate ees alandatuna ja et need uued tutvused läbi sellise häirimise kaoksid. Selline järjepidev käitumine täidab kuriteokoosseisu. Kaitsja väidab, et tunnistajad tajusid olukordi märksa vähem häirivana kui kannatanu ning et kannatanu ja tunnistajate ütlused on diametraalselt erinevad. Kohtu hinnangul see tõele ei vasta. Kohus on seisukohal, et sellise järjepideva ahistamise puhul ei pea ega saagi kannatanu ega ka tunnistajad mäletada täpselt, milliseid sõnu või väljendeid K.-T. Tammearu igal konkreetsel kohtumisel kasutas, milliseid liigutusi tegi jne. Fakt on see, et ta on käitunud selliselt, et see on himutanud, alandanud ja/või häirinud kannatanut, ta on välja öelnud, et temast nii lihtsalt lahti ei saa, ta teab, kus kannatanu käib ja tuleb sinna samuti kohale, on nimetanud tema kaaslasi erinevate halvustavate nimedega, otsinud füüsilist kontakti kannatanu vastupanust olenemata ning ei ole allunud sellele, kui teda on korduvalt palutud selline ahistav käitumine lõpetada. Kõike seda on kinnitanud nii kannatanu kui tunnistajad. Selles, et kannatanut häiris K.-T. Tammearu tegevus rohkem kui tunnistajaid, ei olegi mingit kahtlust, oli ju tema endale üritustele kaaslase ise kutsunud ja tal oligi väga piinlik K.-T. Tammearu käitumise pärast ka kolmandate isikute ees. K.-T. Tammearu käitus selliselt korduvalt ja järjepidevalt samal ajal ka ähvardades, et ega temast nagunii lahti ei saada ehk ähvardas sellise käitumisega jätkata. 16 Süüdistus on kohtu hinnangul piisavalt konkreetne ja K.-T. Tammearu kaitsja väited selle kohta, et tänu ebakonkreetsele süüdistusele ei olnud K.-T. Tammearul võimalik end süüdistuse vastu kaitsta, ainetud. Kaitsja on analüüsinud iga süüdistuses esinevat episoodi eraldi, leides, et K.-T. Tammearul olid samadesse kohtadesse, kus A. V. viibis, ilmumine põhjendatud, ette planeeritud sõltumata A. V.st ega näe selles midagi õigusvastast. Väärib tähelepanu, et lähisuhtes toimepandud ahistava jälitamise puhul ongi jälitaja võimalused enda tegevuseks väga laiad. K.-T. Tammearul oli teada ohvri üldine päevarutiin, ta teadis tema harjumusi ja viibimiskohti, omas ülevaadet A. V. tutvus- ja suhtlusringkonnast. Seetõttu oli tal võimalik suhteliselt efektiivselt A. V. eraellu tungida. Kohus rõhutab siinkohal veelkord, et eraldivõetuna ei annaks ehk ükski K.-T. Tammearu käitumisakt põhjust rääkida ahistavast jälitamisest, kuid ahistava jälitamise puhul ongi tegemist koosseisuga, millele on iseloomulik kujuneda ajas ja kogumis. Reeglina nõuab analüüsitav koosseis kindlale isikule suunatud tegusid teatud perioodi jooksul, mille pikkus võib seejuures varieeruda lühiajalistest üksikjuhtumitest kuni kuude- või aastatepikkuseks jälitamiseks. Seega on ahistavale jälitamisele omane just korduv või süstemaatiline iseloom. Ahistajad kasutavad ohvri ahistamisel tihti selliseid meetodeid ja teevad tegusid, mis kõrvaltvaatajatele tunduvad täiesti kahjutud, aga põhjustavad kindlas kontekstis hirmu ohvris, keda jälitatakse. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu, ning palunud see lõpetada. Seda on A. V. teinud korduvalt. A. V. on avaldanud, et K.-T. Tammearu käitumisaktid tekitasid temas hirmutunnet. Kohus leiab, et A. V. ütlused ka selles osas vastavad tõele ja rõhutab, et hirmutunne antud kuriteo kontekstis ei pea tingimata tähendama hirmutunnet oma füüsilise turvalisuse pärast vaid ka soovimatu sissetungi pärast oma psühholoogilisse ruumi, mis võib kaasa tuua stressi ja emotsionaalse kurnatuse. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsjaga selles osas, et kui kannatanu märgib tsiviilhagisse, et tema hagi on põhjendatud, kuna K.-T. Tammearu rikkus tema tuju, siis tegelikult pole hagi põhjendatud, sest pelgalt tuju rikkumine ei tähenda mingeid moraalseid kannatusi. Kohus leiab, et pikaajaline ahistamine rikub tõesti ka tuju, kuid mitte ainult. A. V. on korduvalt kohtus kinnitanud, et ta tundis end nii hirmutatuna, alandatuna kui häirituna ja sellest kohtu hinnangul piisab. K.-T. Tammearu on ilmselgelt põhjustanud A. V.le moraalset kahju. Kuriteokoosseis on täidetud ka siis, kui ohver ei tundnudki hirmu, vaid ta tundis end alandatult või oluliselt häirituna. Piisab ühest alternatiivist. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles, et süüdistuses nimetatud K.-T. Tammearule etteheidetavad teod, nt kallistamine A. V. eluruumis (mis on ka poolte ühiste laste kodu) viibimine ja mitte-lahkumine, vestlustesse sekkumine jmt on olmelised suhtlemisolukorrad ja neist olukordadest võrsunud konfliktid on olmekonfliktid, mida üldjuhul lahendatakse täiskasvanud inimeste vahel tavapärase verbaalse enesekehtestamisega. Ei ole mõeldav ega mõistlik, et sedalaadi olmekonflikte peaks lahendama riigi sunnijõuga ja selliste tegude eest tuleks isikuid kriminaalkorras karistada. See koormaks arutult kohtusüsteemi ja devalveeriks kriminaalkaristuse. Kuid kohus leiab, et kui sellised teod on korduvad ja järjepidevad vaatamata kannatanu korduvatele meeldetuletustele, et selline käitumine peab lõppema, et see ei ole aktsepteeritav, siis tulebki kannatanul riigipoolset abi otsida. Nagu tõenditest nähtub, on kannatanu pidanud minema isegi nii kaugele, et on taotlenud oma laste ema suhtes 17 lähenemiskeelu kohaldamist. Seega A. V. on püüdnud end „tavapäraselt verbaalselt kehtestada“ nagu kaitsja on oodanud, kuid see ei ole tulemusi andnud. K.-T. Tammearu jätkas ebakohast käitumist. K.-T. Tammearu käitumisaktid tunduksid ilmselgelt ka objektiivsele kõrvaltvaatajale ahistavad, hirmutavad ja alandavad ning oluliselt häirivad. 2.1.
23. Subjektiivne koosseis Kuigi antud kuriteokoosseisu puhul ei ole nõutav, et isik paneks teo toime tahtlikult, siis on K.T. Tammearu ise väljendanud korduvalt, miks ta oma teod toime pani ja millist tagajärge soovis saavutada. Tuvastatud on, et kannatanu ütles K.-T. Tammearule korduvalt, et ta tema jälitamise ja ahistamise lõpetaks, järelikult sai K.-T. Tammearu suurepäraselt aru, et tema tegevus A. V.le ei meeldi ja teda häirib. Vähe sellest, K.-T. Tammearu lausa avaldas, et kavatseb oma ahistavat tegevust jätkata, et A. V.u ja tema kaaslasi häirida. See on tõendatud nii kannatanu kui tunnistajate ütlustega. Seega pani K.-T. Tammearu oma teo toime kavatsetult. 2.1.
24. Õigusvastasus Kaitsja väidab, et Prantsusmaal (Korsika saarel)
25. a. juulis aset leidnud tegu ei kvalifitseeru Prantsuse seaduste järgi kriminaalkorras karistatavaks teoks. Samuti ei kvalifitseeru kriminaalkorras karistatavaks teoks 2019.a detsembrikuus Rootsis toime pandud tegu. Seetõttu on välistatud nende tegude eest isiku kriminaalvastutusele võtmise Eestis. Rootsi Kuningriigi vastusest Eesti õigusabitaotlusele (I kd tl 37-48) nähtub, et K.-T. Tammearu tegu on karistatav ka Rootsi karistusseadustiku järgi. Rootsi karistusseadustiku § 7 sätestab, et „Isik, kes füüsiliselt ahistab teist isikut või allutab teise isiku häirivale kontaktile või muud halastamatut käitumist, on juhul, kui tegu rikub märgatavalt selle isiku rahu, süüdi ahistamises ning talle mõistetakse karistusena rahatrahv või kuni ühe aasta pikkune vangistus. Seadus 2017:1136.“ Prantsusmaa vastusest Eesti õigusabitaotlusele (I kd tl 49-56) nähtub karistatavus Prantsusmaa karistusseadustiku järgi, teod võivad kvalifitseeruda prantsuse õiguse järgi endise abikaasa või elukaaslase moraalseks ahistamiseks. Kaitsjal on õigus, et üksnes matkale ilmumine ja kannatanu kaela hüppamine ei ole kindlasti karistatav ei Eestis ega Prantsusmaal, samuti ei ole üksnes hotellis kannatanu ukse taga magamine karistatav ei Eestis ega Rootsis. Ahistav jälitamine eeldabki mitmeid tegevusi ja neid tuleb karistusõigusliku hinnangu andmiseks vaadelda nende kogumis. Seega ei ole õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud. 2.1.
26. Süü Ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 7.13/75 antud arvamusest (I kd tl 73-78) nähtub, et akti alajaotises psühholoogiline isiksuse kirjeldus märgitakse, et saadud profiilis normist eristuvaid viiteid ei esine. On viiteid, et isiku käitumine võib aeg-ajalt muutuda mitteadaptiivseks seoses halvasti juhitud aktiivsusega, emotsionaalse erutuvusega, ärrituvusega, solvumisega, impulsiivsusega, mis on esmajoones provotseeritud välistest asjaoludest. Ekspert arvab, et tõenäoliselt on K.-T. Tammearu käitunud kohati provokatiivselt eesmärgiga taastada oma peresuhted, kuid see pole õnnestunud. 18 Psüühika- ja käitumishäireid alust diagnoosida ei ole. Ravi ei vaja. On võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. K.-T. Tammearu on süüvõimeline ning puuduvad KarS
27. peatükkis
28. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on K.-T. Tammearu toime pannud ahistava jälitamise KarS § 1573 lg 1 järgi. 2.
29. Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 2.2.
30. Objektiivne koosseis KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Kohus leiab, et süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi tuleb K.-T. Tammearu õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. A. V. ütlustest nähtub, et 2018.a detsembris elasid nad süüdistatavaga koos. A. T.iga elas koos 2019.a veebruarist kuni 2019.a augustini. 2019.a augusti lõpus kolis tema Xxxx tagasi, kuna tema arvates elu kinnistul ja laste kasvatamine ei toimunud laste jaoks piisavalt heal tasemel. Koju tuli avatud meelega, et vaadata paar päeva, mis sellest asjast edasi saab ja kus suunas edasi minna. Paari päeva jooksul oli selge, et lahutusprotsessiga tema soovil tuleb edasi minna ja siis jäid nad nii-öelda eraldi tubadesse. Nõustamisel käisid ka, et kokku leppida lahutusjärgne elukorraldus. Sellest ei tulnud midagi välja, 2021.a kolis tema välja uuesti. Kooselu lõpus kolis tema tegelikult eraldi elama samasse majja oma korteri poole peale, aga see oli selline „kokkulahku“ protsess. Tänase seisuga on seal majas xxxx korterit. Kui tema elas A. T.i juures, siis kasutas K.-T. Tammearu kogu teist korrust. Kui tema A. T.i juurest tagasi tuli, siis magasid nad K.-T. Tammearuga küll eraldi tubades, kuid kasutasid mõlemad teist korrust. Kui nad tagasi tulid Rootsi suusareisilt (detsember 2019.a), siis jagasid nad kokkuleppeliselt ruumid ära (kohtule on esitatud ka skeem, kus kollane ala oli K.-T. Tammearu kasutada, roheline kannatanu kasutada). K.-T. Tammearu kasutada jäi hoovimaja saun koos kööginurgaga, saunaga, eesruumi ja kaminaruumiga. Kuna Xxxx kuulub kannatanu emale, siis ema saatis K.T. Tammearule kirja, kus palus eluruumid vabastada ja esitas hagi ka kohtusse. See konflikt ja ka see, et K.-T. Tammearu keeldus elukohast lahkumast põhjustas selle, et nad kolisid oma asjad erinevatesse ruumidesse teisel korrusel. Uks nende eluruumide vahel ei olnud esmalt lukus, et tagada võimalus lastel oma emaga vabalt suhelda. Pikas perspektiivis muutus see ikkagi väga häirivaks ja kannatanu pani uksele ette liblikaga luku, et lastel säiliks võimalus minna oma ema juurde, aga K.-T. Tammearu enam kannatanu ruumidesse ei pääsenud. Hiljem soetas K.-T. Tammearu endale nn muukimisriistad, näidates neid kannatanule ja lastele, samuti kannatanu emale ning hakkas ust avama ka lukus oleku ajal. Siis kannatanul ei jäänud muud üle ja kruvis puitlati uksele ette, kuna ei soovinud K.-T. Tammearu enda eluruumidesse. Kord suvel 2020.a kui kannatanu oli lastega Kiviõli seikluspargis helistas kannatanule tema ema ja ütles, et K.-T. Tammearu muugib tema (kannatanu) välisust ja ema uuris, et mida sellises olukorras teha. Kannatanu helistas seepeale häirekeskusesse ja konsulteeris, et mida sellises situatsioonis teha. 13.11.2020.a tuli kannatanu hommikul koju ja selgus, et K.-T. Tammearu oli samamoodi alt uksest ukseluku lahti muukimise teel sisse tulnud ja vaheukselt, mis eraldas üleval kahte korterit, puulati ära kruvinud, ukseluku lahti teinud, ukseluku ära kruvinud ja tükkideks lammutanud, keeldudes samal ajal kannatanu elamisest väljumast. Kannatanu kutsus seepeale politsei appi. 19 Kinnistusregistri väljavõte tõendab, et kinnistu Xxxx/ Xxxx omanik on M. V. (I kd tl 67). Kohtule on esitatud tõendina ka M V. hagi koos lisadega K.-T. Tammearu vastu valduse väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (I kd tl 68-72, 155-158). Asitõendi vaatlusprotokollist koos salvestistega (I kd tl 30-31), milles on vaadeldud 14.11.2020.a kell 09:37 häirekeskuse numbrile 112 numbrilt xxxx laekunud kõne, nähtub, et häirekeskusesse helistab eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes küsib, kas politsei ka sellise asja peale välja tuleb, kui öösel on tema endine abikaasa maja sees ühe ukseluku ära lõhkunud. Meesterahvas lisab, et naine on hetkel kohapeal ja keeldub mehe elamisest väljumast. Aadressiks on Xxxx. Teataja on A. V. ning naisterahvas K.-T. Tammearu. Meesterahvas selgitab, et tegemist on tema emale kuuluva majaga, nad on aasta aega lahutatud. Emal on ka kohtuvaidlus naisega, et naine üldse sealt kinnistult ära koliks, kuid siiani on nad elanud kõrvuti olevates korterites. Teataja korterisse on võimalik tulla nii välisuksest kui ka siseuksest, mis käib läbi teataja magamistoa. Selle ukse on teataja lukku pannud, aga nüüd eile õhtul oligi nii, et teataja oli kodust ära, naine on käinud laste juures, lõhkunud selle tagumise ukse maha. Häirekeskusesse helistamine nähtub ka MIS väljavõtetest (I kd tl 57-62). Tunnistaja J. T. ütlustest nähtub, et ta on Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik ja on tööalaselt K.-T. Tammearuga kokku puutunud. Kokkupuude oli seoses väljakutsega, kus meesterahvas teatas, et endine elukaaslane tuli eelnevalt läbi lukustatud ukse meesterahva eluruumidesse ja keeldus lahkumast. Meesterahvas näitas tunnistajale magamistuba ja ust, mille kaudu naisterahvas oli sisse tulnud ja mille ukse luku ta oli öösel ära lõhkunud. Naisterahvas põhjendas, et ta soovis oma lapsi näha, kuid lapsed magasid sellel ajal, kui politsei saabus. Tunnistaja sõnul oli naisterahvaga väga keeruline, kuna ta ei saanud politsei selgitustest aru, tal oli oma kindel seisukoht võetud. Tunnistaja nägi ka lõhutud lukusüdamikku ja tegi sellest pildid (I kd tl 152-154). K.-T. Tammearu ütlustest nähtub, et tema oli nii-öelda lukustatud ukse taha elama pandud vastu tema tahtmist. Ühe ukse lukustas A. V. eluruumis, mida tema oli samuti kogu aeg kasutanud. Ta leidis, et temal oli õigus viibida kogu eluruumis, mida ta ka varem kasutas, seal elasid ka tema lapsed. Tunnistaja M. V. vastas prokuröri küsimusele selle kohta, kas II korrusel oli 2 korterit: „Ei mitte kaks, see tähendab, see on ühendatud, ta on nagu samast sellest korterist, ühest lähevad kaks ust kohe teise, ta ongi nagu üks korter niimoodi, noh lihtsalt ustega oli eraldatud.“ K.-T. Tammearu asus sinna elama kui tema poja naine, selle vastu tema ei olnud loomulikult. Kohtule on esitatud mitmeid skeeme selle kohta, kuidas eluruumid väidetavalt jagatud olid, kuid mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ruumid jagati vastastikusel kokkuleppel, kohtule esitatud ei ole. Üheselt on aru saada süüdistatava ütlustest (ja ka tema käitumisest), et tema sellise jaotusega ja vaheukse lukustamisega vabatahtlikult nõustunud ei ole, tema pidas kõiki varasemalt ühiselt kasutuses olnud eluruume endiselt ka enda eluruumideks, kus temal oli õigus viibida ja kuhu oli õigus siseneda. Nendes eluruumides olid ka tema ja A. V. ühised lapsed. Omavoli AÕS § 40 lg 2 mõttes eeldab omavoli toimepanija tegevust. Valdus ei muutu omavoliliseks siis, kui valdaja kaotab asja valdamise ajal õigusliku aluse, mis talle valdamise õiguse andis. Järelikult, kui isik on saanud vallasasja enda valdusse õiguslikul alusel (antud juhul oli Xxxx II korrus abikaasade ühine eluruum), pole selle edasikasutamine pärast valduse õigusliku aluse äralangemist (nt lepingu lõppemist) KarS § 215 mõttes omavoliline. Sellist 20 järeldust kinnitab kaudselt ka see, et kinnisasjade puhul tunnistab KarS § 266 karistatavaks üksnes valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise. Võõrvaldaja poolt omaniku nõusolekuta kinnisasja edasikasutamine pärast valduse õigusliku aluse äralangemist (nt üüritud korteri kasutamine pärast üürilepingu kehtivuse lõppu) karistatav ei ole. Isiku süüditunnistamine KarS § 266 järgi eeldab muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruumi sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras; samuti seda, et 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. KarS § 266 lg-s 1 nimetatud valdaja mõiste sisustamisel ei saa täielikult lähtuda tsiviilõiguslikest arusaamadest. Valdajana KarS § 266 mõttes tuleb vaadelda eeskätt isikut, kes teostab hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (vt RKKKo 3-1-1-23-11, p 12). Erinevalt tsiviilõiguslikust käsitlusest ei hõlma KarS §-s 266 sätestatud valdaja mõiste aga AÕS § 33 lg-s 2 nimetatud kaudset valdajat, sest viimasel puudub faktiline võim asja üle. Küll võib valdajaks KarS § 266 tähenduses olla ka isik, kelle valdus ei põhine õiguslikul alusel (AÕS § 34 lg 1). KarS §-s 266 tuleb koosseisutunnust "võõras" sisustada varavastaste süütegude koosseisudest erinevalt. KarS § 266 tähenduses on isikule võõras hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, mis ei ole tema otseses valduses. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Seda tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1, mille kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Seega ei ole sissetungimise ebaseaduslikkus KarS § 266 mõttes käsitatav blanketse koosseisutunnusena ega eelda, et igal üksikjuhul tuleks väljapoole karistusseadust jäävate õigusnormidele viidates ära näidata, millise õigusnormiga sissetungimine vastuolus oli (vrd ka RKKKo 3-1-1-96-06, p 14 ja 3-1-1-46-08, p 22). Kõneksolevas kuriteokoosseisus osutab tunnus "ebaseaduslik" sellele, et kui konkreetsel juhul on isikul võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale valdaja tahte vastaseks sisenemiseks seadusest tulenev spetsiaalne alus, ei vasta tema tegu KarS § 266 objektiivsele koosseisule (vt RKKKo 3-1-1-40-12). Xxxx oli K.-T. Tammearu ja A. V. ning nende ühiste laste kodu aastaid. See oli K.-T. Tammearu elukoht ja mingit tähtsust ei ole asjaolul, et A. V. mingil hetkel soovis kuidagi eluruume jagada ja otsustada, millistesse ruumidese enda elukohas K.-T. Tammearul on lubatud siseneda ja millistesse mitte. Ka ei oma mingit tähtsust asjaolu, et kinnistu kuulus A. V. emale. Tähtsust pole ka asjaolul, et kohus on leidnud, et K.-T. Tammearu valdus oli ebaseaduslik juba alates 16.12.2019.a ehk seejärel oleks pidanud K.-T. Tammearu M. V. kuuluvast majast lahkuma. Kohtuotsus on tehtud 11.12.2020.a. ja see jõustus Riigikohtu määrusega 06.12.2021.a (II kd tl 1-11). Eluruumist saab välja tõsta vaid kohtu otsusega ja novembris 2020.a (siis süüdistati K.-T. Tammearu sissetungimises) sellist kohtuotsust ei olnud. A. V. on esitanud Xxxx II korruse ruumijaotuse alates 28.12.2019.a (I kd tl 165), kuid tõendina ei ole sellel kohtu hinnangul mingit tõenduslikku tähendust. Süüdistatav enda teatud eluruumidest eraldamist ei ole aktsepteerinud ja mingit õiguslikku tähendust sellisel ühepoolset koostatud skeemil tegelikult ei ole. Lisaks ei ole ehitisregistri andmete, hoone eksplikatsiooni ja plaanide järgi eraldi piiritletud Xxxx teise korruse korterite jaotust (II kd tl 21-25). Kaitsja poolt esitatud tõenditest, sealhulgas 19.10.2010.a kohtumäärusest (II kd tl 26-27), Alpha Kinnisvarafond OÜ ja Alpha Consulting OP äriregistri väljatrükkidest, mille juhatuse liige on A. V. (II kd tl 28-29) nähtub samuti, et A. V. on enda aadressiks alati märkinud Xxxx ehk et ei ole märkinud oma aadressi korterilise täpsusega. 21 Eeltoodut arvesse võttes tuleb K.-T. Tammearu õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
31. KARISTUS K.-T. Tammearu on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest KarS § 1573 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib KarS § 56 lg 2 kohaselt mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus nõustub kaitsjaga, et K.-T. Tammearule vangistuse mõistmine karistusena ei ole õige. K.-T. Tammearu on karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistamata (I kd tl 87). Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Karistust kergendavaid asjaolusid, mis on loetletud KarS §-s 57 lg 1, kohtu hinnangul samuti ei esine, kuid vastavalt KarS § 57 lgle 2 võib kohus karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid. Kohus seda teeb. K.-T. Tammearu ja A. V. olid registreeritud abielus xxxx.a kuni xxxx.a. Abielu lõppes 18.10.2019.a tsiviilasjas nr 2-19-2587 tehtud Harju Maakohtu kohtuotsuse jõustumisega xxxx.a (kohtule 11.01.2022.a kohtuistungil esitatud jõustumismärkega Harju Maakohtu 18.10.2019.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-2587 II kd tl 15-16). 2019.a novembrikuus pöördusid A. V. ja K.-T. Tammearu terapeut K. K. ja psühholoog-nõustaja A. V. poole perenõustamiseks (11.01.2022.a kohtule esitatud elektronkirjavahetus terapeut K. K.ga ja psühholoog-nõustaja A. V.
32. aastast II kd tl 17-20). Kohus arvestab, et K.-T. Tammearu on kuriteo toime pannud peaasjalikult ühel eesmärgil – säilitada perekond ja säilitada või taastada abielu. Sellele viitas ka ekspert oma arvamuses. Kannatanu A. V. on käesolevaks ajaks juba K.-T. Tammearu endine abikaasa. Kohus nõustub kaitsja seisukohtadega selles, et sellega, et kannatanu, käies juba enne abielu lõppemist üritustel teiste kaaslastega, tuues oma naistuttavaid ühisesse koju, korraldades samal aadressil saunaõhtuid jne, käitus ka ise K.-T. Tammearu suhtes provotseerivalt ja eskaleeris sündmusi. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 sätestab, et abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abielu lahutamise protsess, eriti siis, kui abielust on sündinud ühised lapsed, ei saa ega peagi olema lihtne ja kiire protsess, üldjuhul on see emotsionaalselt ja moraalselt raske just sellele poolele, kes abielu lahutada ei soovi. Antud juhul oli selleks pooleks K.-T. Tammearu. Kuid selleski protsessis on võimalik käituda teineteist austavalt ja lugupidavalt. Ka kannatanu poolt K.-T. Tammearu nii-öelda sulgemine teatud ruumidesse kohas, mis oli samal ajal ka K.-T. Tammearu elukoht ning enesest ja lastest eraldamine uste lukustamise või kinni naelutamise teel kohtu arvates lugupidava käitumise hulka ei kuulu. Kannatanu on ka ise kohtule öelnud, et nende elus esines selline „lahku-kokku“ periood mingil perioodil. Ka see võis tekitada K.-T. 22 Tammearus segadust suhtes, samuti anda lootust, et abielu on veel võimalik päästa ja vallandas K.-T. Tammearu käitumismalli, kus ta ei valinud ei vahendeid ega viise. Ülaltoodud asjaolud annavad kohtu arvates aluse mõista K.-T. Tammearule rahaline karistus alla keskmise määra. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse, et tõendist isiku maksustatava tulu kohta ja teatisest süüdistatava sissetuleku kohta nähtub, et K.-T. Tammearu keskmine päevasissetuleku suurus oli 2017.aastal 7,25 eurot (I kd tl 88-89). Kuivõrd KarS § 44 lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot, siis tulebki K.-T. Tammearule rahalise karistuse mõistmisel võtta rahalise karistuse päevamäära suuruseks 10 eurot. Iseloomustusest K.-T. Tammearu kohta (I kd tl 84-85) nähtub, et K.-T. Tammearu on kohusetundlik, töötab kiiresti, võtab aktiivselt osa koolitustest ja osaleb ühistegemistes. Tal on alati oma arvamus, suhtlemisel kolleegidega on tähelepanelik ja toetav. On abivalmis ja nõus töökaaslasi aitama, kuid rohkem meeldib töötamine iseseisvalt. On ettevõtlik ja otsustusvõimeline, teab, mida soovib saavutada, eelistab tegevusi planeerida. Inimsuhetes on rõõmsameelne ja otsekohene ning mõnevõrra domineeriv. Suudab taluda stressi, langetab iseseisvalt otsuseid, suudab teha rutiinset tööd. Talle on oluline, et kõik tööalased jõupingutused saaksid tunnustatud. Seisab kindlalt oma põhimõtete eest, üldjuhul harjuvad kolleegid tema otsekohesusega. Arvestades asjaolu, et K.-T. Tammearu on varem karistamata ja teda iseloomustatakse positiivselt, peab kohus võimalikuks mõista karistuse tingimisi. Kohtu hinnangul on see ühtlasi ka parim moodus hoidmaks ära K.-T. Tammearu poolt uute samaliigiliste kuritegude toimepanemise.
33. TSIVIILHAGI A. V. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 133,13 eurot ja mittevaralise kahu nõudes summas 500 eurot. Mittevaralise kahju moodustavad uute ukselukkude tarvis tehtud kulutused (tšekid lisatud, hagiavaldus I kd tl 16-18). Kohtuistungil jäi kannatanu tsiviilhagi juurde, lisades, et kui inimene ikkagi muretseb omale professionaalseid muukimistööriistu, tekitab nende abil omale lukkudest jäljendid, nende järgi võtmed ja see kõik sunnib kannatanut korduvalt vahetama uste lukkusid, siis päeva lõpuks ei pea kannatanu olema see, kes selle kinni maksab, need on otsesed kulud ühelt poolt ja teiselt poolt. Moraalse kahju osas selgitas kannatanu, et kõik need ballid, kinos käimised, kõik need üritused on olnud tasulised üritused. Kannatanu on sinna läinud, eesmärgiga olla seal koos oma kaaslasega ja kui tahtlikult tullakse kohale ja need üritused ära rikutakse ja seal ahistatakse, siis peaks sellel mingisugune hinnalipik ilmselt olema. Tsiviilhagile lisatud tšekkidest nähtub, et 13.04.2020.a on ostetud Bauhausist kahepoolne ukselukusüdamik kilbi ja luku korpusega maksumusega 29,45 eurot (I kd tl 29) ja 07.05.2020.a on ostetud LukuExpert OÜ-st kahepoolne ASSA 1342 lukusüdamik maksumusega 103,68 eurot (I kd tl 30). 4.
34. Varaline kahju

§ 310

lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. 23 K.-T. Tammearu õigeksmõistmise korral puudub VÕS § 1045 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud kahju hüvitamise eeldus, teo õigusvastasus. Seega tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata osas, mis puudutab varalist kahju. 4.

1. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eelpool kohus juba nimetas, et kohus ei nõustu kaitsjaga selles osas, et hagi pole põhjendatud põhjusel, et pelgalt tuju rikkumine ei tähenda mingeid moraalseid kannatusi. A. V. on kohtule avaldanud, et ta K.-T. Tammearu käitumine oli tema jaoks hirmutav, alandav ja solvav ning selline käitumine häiris teda oluliselt. Samuti on A. V. kirjeldanud kuidas koguaeg pidi olema valvel, kuna ei teadnud, mida K.-T. Tammearu järgmise sammuna ette võtab. Kohtu hinnangul on A. V.le tekitatud K.-T. Tammearu poolt moraalne kahju. Arvestades ka kannatanu enda kohatist provotseerivat käitumist (nt naistuttavate toomine K.-T. Tammearu ja kannatanu ühisesse koju), leiab kohus, et hüvitamisele kuulub vähem kui kannatanu taotles. Kohus hindab mittevaralise kahju suuruseks 200 eurot.
2. LÄHENEMISKEELD Kannatanu A. V. on esitanud taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks koos kirjavahetuse ja sõnumiga (I kd tl 63-66). A. V. soovib, et kohaldataks lähenemiskeeldu, et seda fikseeritaks teatud kaugusega, et ta ei peaks kartma, et suvalisse kohta nii-öelda välja minnes ei peaks kartma seda, et teda tullakse jälitama, tullakse ahistama ja samamoodi on tal soov, et tema eluruumi ei sisenetaks. Kannatanu arvab, et kui K.-T. Tammearu suhtes panna keeld läheneda hoovi territooriumil viis meetrit ja väljaspool hoovi 100 meetrit, siis on eesmärk täidetud. Tema jaoks ei ole probleem, kui K.-T. Tammearu näiteks oma autoga väravas peatub, et lapsi peale võtta või maha lasta. Kindlasti tema ei hakka selles osas mingeid meetreid lugema. Ainukesed asjad, mis häirivad on, on siis tema ja K.-T. Tammearu vahelise kommunikatsiooni edastamine kolmandatele isikutele, kes nagu temasse ei puutu, et muus osas ei ole probleeme tänaseks hetkeks. Tema on nendes kohtades, kus on võimalik ahistavalt suhelda, ta ära blokeerinud ja seal ta ei näe täiendavate kohtumeetmete vajalikkust. Ehk siis telefonikõned, sõnumid, need on lahti ja seal siiamaani on toimunud selline, ütleme suhteliselt konstruktiivne, laste logistikast lähtuv suhtlus. „Las need kanalid jäävad selle jaoks lahti“, arvas kannatanu kohtuistungil. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamiseks ei ole käesoleval ajal alust ega vältimatut vajadust. A. V. elab käesoleval ajal K.-T. Tammearust eraldi. Aadressil Xxxx toimub A. V. sõnul remont, millal ta sinna tagasi kolib, seda praegu ei tea. Xxxx elab käesoleval ajal K.-T. Tammearu, kuigi kohtuotsuse kohaselt peab ta sealsed eluruumid vabastama (Harju Maakohtu 11.12.2020.a otsus 2-19-19804 II kd tl 1-11). Asjaolu, kas K.-T. Tammearu vabastab eluruumid vabatahtlikult või riikliku sunni abil, seda ei tea. Pole andmeid selle kohta, et K.-T. Tammearu käiks A. V. praeguses elukohas teda kuidagi häirimas, vastupidi, kannatanu kinnitab, et tema jaoks ei ole probleem, kui süüdistatava auto 24 tema väravas peatub, et tema siis mingeid meetreid lugema ei hakka. Lähenemiskeeldu ei saa kohaldada sellisel eeldusel, et kannatanu ise otsustab, millal süüdistatav peab teatud kaugusel olema, millal mitte. Kannatanu kinnitusel on suhtlus muude kanalite kaudu suhteliselt konstruktiivne. Ka see viitab sellele, et lähenemiskeeldu ei ole otstarbekas ega vajalik kohaldada käesoleval ajal. Ei saa tähelepanuta jätta, et kannatanul ja süüdistataval on ühised alaealised lapsed, mis iseenesest toob kaasa selle, et alati ei olegi võimalik lähenemiskeelust kinni pidada (näiteks laste üritustel). Nagu nähtub asja materjalidest, siis on K.-T. Tammearu varasemalt pöördunud prokuröri pole taotlusega mitte lugeda lähenemiskeelu rikkumiseks tema viibimist lapse üritusel, A. V. omakorda avaldanud jällegi, et ei soovi üritusel enda ahistamist (I kd tl 63). Seega lähenemiskeelu kohaldamine selliselt, et ei rikutaks ei kannatanu ega süüdistava õigusi näiteks lapsevanematena, on praktiliselt võimatu. Kui K.-T. Tammearu jätkab ahistavat käitumist, siis on kannatanul võimalik uuesti taotleda lähenemiskeeldu, kuid käesoleval hetkel on selle kohaldamine kohtu arvates ennatlik. Kohus eeldab, et K.-T. Tammearu teeb käesolevast kohtuotsusest vastavad järeldused ning mõistab, et kui ta jätkab kuritegelikku käitumist A. V. suhtes, siis pööratakse temale mõistetud rahaline karistus täitmisele. K.-T. Tammearu seda ilmselgelt ei soovi. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata A. V. taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks.
3. ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses. Seega kohus jätab CD-plaadi häirekeskuse kõnesalvestustega, T. T. ja A. T. saadetud kirjas olevate helisalvestistega ja A. V. edastatud fotodega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

7. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 25 Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et riigi kanda tuleb jätta õigusabikulud, mis on ära toodud 25.08.2021.a tasutaotluses (süüdistusaktiga tutvumine, kaitsealuselt saadud lisaandmete ja dokumentidega tutvumine, kaitseakti koostamine, kohtueelistungil osalemine) summas koos käibemaksuga 194,40 eurot (I kd tl 14-15). Isikul on õigus eeldada, et prokuratuur koostab kohe korrektse süüdistusakti ja tema kanda ei pea jätma prokuratuuri tegevuse tõttu tekkinud lisakulusid. Kuna K.-T. Tammearu mõistetakse õigeks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, tuleb ka ülejäänud menetluskuludest pool kohtu hinnangul jätta riigi kanda. Eeltoodu põhjal tuleb K.-T. Tammearult välja mõista kaitsjatasu summas 1613,40 eurot (I kd tl 90-95, 96-99, 100-101, 102-107, 108-111, 167-168, II kd tl 67-68) ja sundraha 981 eurot, s.o kokku 2594,40 eurot. Kaitsjatasu summas 1807,80 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 7.1-3/75, I kd tl 79-83) tasu summas 1140 eurot jätab kohus riigi kanda. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.02.2022 kohtuotsust. 26