) § 32 sätestatud relvasoetamisluba või
sätestatud relvaluba, omandas kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal ja kohas ebaseaduslikult järgmised piiratud tsiviilkäibega esemed: laskekõlblikke tulirelvi: - XXX kaliibrilise üheraudse sileraudse püssi XXX; - .XXX kaliibrilise vintpüssi XXX eemaldatud numbriga; - .XXX kaliibrilise ühelasulise vintpüssi, mis on käsitöönduslikult ja tööstuslikult valmistatud osadest (päästik ja XXX kaliibrilise vintpüssi XXX) kokku pandud. kasutuskõlblikke tulirelva olulisi osasid: - XXX kaliibrilise XXX tüüpi revolvri relvaraud; - .XXX kaliibrilise XXXtüüpi revolvri (XXX“) relvaraud; - XXX mm kaliibrilise vintpüssi XXX lukuputk sulguriga; - XXX kaliibrilise vintpüssi XXX relvaraud sihiku ja kirbuga ning lukukoda padrunisalve ja päästikukaitsmega; - XXX kaliibrilise eestlaetava kapsellukuga püssi relvaraud; - teadmata mudeli XXX kaliibrilise vintpüssi sulgur; - XXX mm kaliibrilise vintpüssi XXX mudel XXX relvaraud number XXX; - XXX mm kaliibrilise püstolkuulipilduja XXX relvaraud number XXX; - XXX kaliibrilise revolver XXX number XXX raam väliskukega vinnastus- ja päästemehhanismi, käepideme ning trumliga; - .XXX kaliibrilise revolvri XXX (XXX) number XXX raam ja käsitöönduslikult valmistatud relvaraud; - XXX kaliibrilise revolvri XXX lühendatud relvaraud - XXX kaliibrilise vintpüssi XXX lukukoda; - teadmata mudeli XXX kaliibrilise revolvri trummel; - tõenäoliselt XXX mm kaliibrilise teadmata mudeli vintpüssi lühendatud relvaraud (ilma padrunipesata); - käsitöönduslikult valmistatud XXX mm kaliibrilise (.XXX ja .XXX) revolvri trummel; - käsitöönduslikult valmistatud XXX mm kaliibrilise ühelasulise püstoli relvaraud, lukukoda, päästemehhanism ja raam; - käsitöönduslikult valmistatud .XXX kaliibriline relvaraud (padrunipesaga). tulirelva laskemoona: - 1941 (tuhat üheksasada nelikümmend üks) .XXX kaliibrilist ääretulepadrunit; - 627 (kuussada kakskümmend seitse) XXX mm kaliibrilist kesktulepadrunit; - 543 (viissada nelikümmend kolm) XXX mm kaliibrilist kesktulepadrunit; - 206 (kakssada kuusXXX kaliibrilist kesktulepadrunit; - 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) .XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; - 172 (ükssada seitsekümmend kaks) .XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; - 89 (kaheksakümmend üheksa) .XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; - 58 (viiskümmend kaheksa) .XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; - 56 (viiskümmend kuus) XXX mm kaliibrilist kesktulepadrunit; 5 - 49 (nelikümmend üheksa) XXX mm kaliibrilist kesktulepadrunit; 44 (nelikümmend neli) XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; 13 (kolmteist) XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; 10 (kümme) XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; 9 (üheksa) XXX mm kaliibrilist kesktulepadrunit; 4 (neli) XX XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; 4 (neli) .XXX XXX kaliibrilist ääretulepadrunit; 3 (kolm) .XX XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; 3 (kolm) XXX mm kaliibrilist kesktulepadrunit; 3 (kolm) XXX mm kaliibrilist kesktulepadrunit; 3 (kolm) XXX mm kaliibrilist kesktulepadrunit; 2 (kaks) XXX mm XXX kaliibrilist kesktulepadrunit; 1 (üks) XXX mm kaliibriline kesktulepadrun; 1 (üks) XXX mm XXX kaliibriline kesktulepadrun; 1 (üks) XXX mm kaliibriline kesktulepadrun; 1 (üks) XXX mm kaliibriline kesktulepadrun; 1 (üks) XXX kaliibriline kesktulepadrun; 1 (üks) XXX mm kaliibriline kesktulepadrun; 1 (üks) XXX mm kaliibriline kesktulepadrun; 1 (üks) XXX XXX kaliibriline ääretulepadrun. Nimetatud tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja tulirelva laskemoona hoidis Erlend Fernets ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast oma XXX kinnistul asuvas elukohas kuni XXX, mil need Maksu- ja Tolliameti poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.
lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele.
lg 1, 2 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud (lg 1). Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti (lg 2).
lg 1, 2 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba (lg 1); soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks (lg 2).
lg 1, 2 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet paberil või elektrooniliselt relvaloa ametniku suulise otsuse alusel isikule: 1) kes on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud dokumendid; 2) kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid; 3) kes on sooritanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 sätestatud eksami (lg 1); füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel 6 kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona (lg 2).
lg 1 võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.
lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta; p 3 kohaselt kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; p 4 kohaselt kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta.
lg 6 kohaselt hoitakse padruneid, püssirohtu ja sütikuid relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas. Erlend Ferents omandist leiti kokku järgneval hulgal laskekõlbulikku laskemoona: - kaliibriklassi XXX kuuluvaid XXX, .XXX, .XXX ja .XXX kaliibriga padruneid vastavalt 2241, 179, 1 ja 4 ehk kokku 2425; - .XXX kaliibriga padruneid kokku 70; - XXX kaliibriga padruneid 256 ; ning muude kaliibritega padruneid kokku 1846, seega kokku 4597 laskekõlbulikku padrunit. Erlend Ferents omas XXX seisuga relvalubasid ja relvi, mille alusel võis ta hoida kaliibriklassi XXX kuuluvat laskemoona kaliibritega XXX, .XXX, .XXX ja .XXX kokku kuni 300 padrunit, kaliibriga XXX kuni 300 padrunit ja kaliibriga XXX mm kuni 200 padrunit. Seega omas Erlend Ferents järgneval hulgal laskekõlbulikku ebaseaduslikku laskemoona: kaliibriklassi XXX kuuluvat laskemoona kaliibritega XXX, XXX, XXX ja .XXX kokku 2125 padrunit, XXX kaliibriga 56 padrunit ja muude kaliibritega padruneid kokku 1846, seega kokku 4027 laskekõlbulikku padrunit, millede omamiseks Erlend Ferents’il luba puudus. Kuna nimetatud tulirelvade ja nende oluliste osade soetamiseks, omamiseks, hoidmiseks ja valdamiseks ei olnud Erlend Ferentsil kehtivat relvasoetamisluba ega relvaluba, rikkus Erlend Fernets relvaseaduse § 19, § 21, § 32, § 34, § 45 ja § 46 nõudeid, käideldes tulirelvi tulirelvade olulisi osi ja laskemoona ebaseaduslikult. Sellega pani Erlend Ferents toime KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tulirelvade, nende oluliste osade ning laskemoona ebaseadusliku käitlemise, kui teo objektiks on olnud laskemoon suures koguses. Samuti süüdistatakse Erlend Ferents’it selles, et tema ebaseaduslikult käitles, s.o omas, valdas ja hoidis, oma elukohas XXX kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni XXX sõjalise otstarbega laskemoona: - vene päritolu kaliiber XXX mm XXX tüüpi soomustläbistava süütemürsuga unitaarlasukomplekt, mis tervikuna pole kasutuskõlblik, kuid mille paiskelõhkeainega (suitsuta püssirohuga) täidetud hülssi on tehniliselt võimalik kasutada lõhkeseadeldis(t)e plahvatusvõimelis(t)e osa(de)na. Selliseid lasukomplekte kasutatakse tulistamiseks peamiselt XXX päritolu XXX kaliibriga lennukikahuritest XXX ja XXX.
lg 1 järgi on sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine muuhulgas sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine. 7
lg 21 p 4 kohaselt on sõjarelva laskemoon terviklik padrun või koosneb ühest või mitmest järgmisest komponendist: - padrunikest, mürsu- või miinikorpus, mis võib olla täidetud lõhkematerjali või muu sõjalisel otstarbel kasutatava keemilise aine, segu või muu komponendiga.
lg 3 järgi kehtestab sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri määruse Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord § 2 lg 1 järgi võib sõjarelva käidelda vaid asjakohase tegevusloaga ettevõtja. Sellist tegevusluba Erlend Ferents’il polnud. Seega pani Erlend Ferents toime sõjalise otstarbega laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, s.o KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Erlend Ferents’it selles, et tema ebaseaduslikult käitles, s.o omas, valdas ja hoidis, oma elukohas XXX kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni XXX, mil need Maksu- ja Tolliameti poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti: - käsitöönduslikult valmistatud kahte helisummutit, millest üks asus läbiotsimise hetkel käsitöönduslikult valmistatud püstoli relvaraual ja teine oli ära võetud koos vintpüssiga XXX kaliiber XXX. Erlend Ferents’il puudus vastav luba nimetatud tulirelva oluliste osade ja relvade käitlemiseks; - kasutuskõlblikku ja töökorras öösihikut XXX number XXX.
lg 2 kohaselt käsitatakse tulirelva osadena ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.
lg 3 kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba.
lg 5 kohaselt on öösihik puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud. Sellega pani Erlend Ferents tahtlikult toime tulirelva helisummutite ja öösihiku ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Erlend Ferents’ile karistuseks mõista 1 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Erlend Ferents’ile karistuseks mõista 2 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Erlend Ferents’ile karistuseks mõista 3 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 64 lg 1 alusel palub prokurör Erlend Ferents’ile mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima poolt, 2 aasta pikkune vangistus. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Erlend Ferents ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Erlend Ferents’ilt kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast osa ehk 500 eurot. Kokku kuulub Erlend Ferents’ilt väljamõistmisele menetluskulusid summas 500 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul. 8 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast osa ehk 885 eurot; määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 259,20 eurot ja kaitsja kohtumenetluses osalemisega lisanduvad kulud; tulirelva ekspertiisi nr XXX teostamise kulu 420 eurot; lõhkeaine ekspertiisi nr XXX teostamise kulu 1620 eurot; lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr XXX teostamise kulu 430 eurot. Erlend Ferentsi vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Erlend Ferents aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Erlend Ferents süüdi tunnistada KarS § 418 lg 2 p 2, § 4182 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Erlend Ferents menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisikulu 2470 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 259,20 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses 32.40 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 1 esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot (alates 1. jaanuarist 2022. a on kuupalga alammäär 654 eurot). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Erlend Ferents avaldas, et ta XXX, kellel on kulutused XXX, XXX seoses asjaoluga, et ta XXX ning XXX. Eeltoodud põhjusel taotleb Erlend Ferents väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. 9 Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käib Erlend Ferentsile, arvestades tema sissetulekut ja väljaminekut, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Erlend Ferentsi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta väljamõistetavast sundrahast 1135 eurot, kaitsjatasu 291,60 eurot, ekspertiisikulud 2470 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Erlend Ferentsilt sundraha 500 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.