Obsah (6)

§ 121§ 64§ 65§ 133§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 3. august 2022 1-20-328

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja § 424 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mida lühimenetluses vähendati 10 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuseni. Lugedes eelvangistuse karistusaja hulka, jäi kanda 9 kuud 24 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 5.

juuni 2019. a otsusega E. Vidrikule

§ 133

lg 2 p 7 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 3 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. E. Vidrik kannab karistust alates

1. juulist
2. Tema karistusaja lõpptähtaeg saabub
3. mail
5. Vangla esitas materjalid E. Vidriku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega, ent ei soosi tema vabastamist. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. E. Vidrik soovib vabaneda ja teda toetab kaitsja A. Kello.
6. Tartu Maakohtu määrusega jäeti E. Vidrik tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata, ehkki esinevad formaalsed eeldused selleks (

§ 76

lg 2 p 1 ja §

§ 75lg 2 p 9).

E. Vidrikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Hetkel kannab ta liitkaristust I astme kuriteo (inimkaubandus) ja II astme kuritegude (korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, korduv kehaline väärkohtlemine) eest. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus.

1. Positiivsena tõi kohus välja „Eluviisitreeningus“ ja „Viha juhtimises“ osalemise, puidupingioperaatori eriala omandamise ja plaatija kursustel õpingute alustamise. Lisaks on E. Vidrik töötanud majandustöödel ja pesupesijana. Positiivsed asjaolud ei kaalu aga üle negatiivset. Uute kuritegude ohtu nägi kohus E. Vidriku pikaaegses alkoholi ja narkootikumide tarvitamises. E. Vidrik küll avaldas soovi alkoholi tarvitamist vähendada ja amfetamiini tarvitamine lõpetada, ent teatud riskiolukordade puhul puudub tal selleks piisav eneseusk. Kõige pikemalt on ta suutnud olla kaine olles ravil psühhiaatriakliinikus. E. Vidrikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja selles seisundis pani ta toime ka kehalise väärkohtlemise. Praegusel ajal ei olnud kohus veendunud, et alkoholi tarvitamisega seotud riskid oleksid maandatud.
2. E. Vidrikul on lähisuhtevõrgustik. Inimkaubanduse pani ta aga toime koos õe ja vennaga. Ka narkootikumide tarvitamist alustas E. Vidrik õega, kes talle süstimiseks amfetamiini pakkus. Suhted lähedastega ei ole varasemalt positiivset tuge pakkunud. Ehkki E. Vidriku elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, on sealsed elamistingimused problemaatilised (vanemate alkoholi tarvitamised, tülid ja kaklused pereliikmete vahel, mida lahendab politsei). Seega vabanemisjärgne elukoht E. Vidriku alkoholi tarvitamisest loobumist ei soosi ega välista uute kuritegude toimepanemist.
3. E. Vidrik ei ole karistuse kandmise ajal võtnud kuritegude eest vastustust.
4. a otsusest nähtuvalt piinas ja alandas E. Vidrik koos teistega ohvrit mitu kuud. Samas peab ta kannatanut süüdi õe juurde elama minemises, kus toimus ohvri alandamine, piinamine, vägistamine, vägivalla kasutamine ja kupeldamine. Materjalidest nähtuvalt pole E. Vidrik valmis oma tegusid põhjalikult analüüsima ning on julma vägivalla korduvat kasutamist põhjendanud igavusega. Seega pole senine vangistus süüdlase rehabiliteerivat eesmärki täitnud.
5. Et E. Vidrik ei suuda vanglast vabanedes seaduskuulekale teele asuda ja seal püsida, näitavad nii tema varasem karistatus kui ka kriminaalhooldus. Varasema kriminaalhoolduse ajal (5 h ÜKT-d) rikkus ta ajakava, ei võtnud töö tegemist tõsiselt ega uskunud, et selle tegemata jätmisel midagi juhtub. E. Vidrik jätkas kuritegude toimepanemist ka pärast süüditunnistamist inimkaubanduses. Seega ei hoidnud teda kuritegusid toime panemast pika vangistuse kartus. End muutuma ei paneks teda ka senini kantud karistus, sest järeldusi E. Vidrik sellest teinud pole ning oma tegusid ei ole ta kahetsenud. 2 MÄÄRUSKAEBUSED
6. Määruskaebuste esitajad paluvad tühistada Tartu Maakohtu määruse ja vabastada E. Vidrik tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega.
7. Kaitsja A. Kello ei nõustu kohtu motiividega E. Vidriku tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise osas. Ta leiab, et E. Vidriku potentsiaalne ühiskonnaohtlikkus on üle paisutatud.
8. E. Vidrik ei nõustu, et ta pole muutunud, seda näitab käitumine vangistuses: distsiplinaarkaristuste puudumine ja töötamine. E. Vidrik töötab juuksurina kasutades töövahendina kääre. Ametite omandamine võimaldab tööturul konkurentsivõimelisem olla ning sotsiaalprogrammide läbimine on muutnud E. Vidriku suhtumist ja väärtusi. Ta on õppinud oma tegusid analüüsima ja võtab enne tegutsemist vastu otsuse. Ta kahetseb meeletult oma tegusid ja tunneb häbi. E. Vidrik otsustas loobuda alkoholist ja mõnuainetest. Vangla subkultuuri ta ei järgi ega poolda ning on varasemast vähem mõjutatav. Praegu pürgib E. Vidrik iseseisva elu poole, olles endaga palju tööd teinud.
9. Tema tegudele mingit õigustust pole. Olles toona 16-aastane, lasi ta end mõjutada ja pani toime taunitavad teod, mida väga kahetseb. Praegu iseseisev elu aga alles algab. Varem oli kodune õhkkond keeruline, ent asjad on paranenud ja alkoholi tarbimist vähemaks jäänud. Peret valida ei saa, ent koos teistega E. Vidrik jooma ei pea. Ta teeb ise otsused ja valib tegutsemisviisi. Elektroonilise valvega oleks järelevalve tugevam ning nõusoleku selle paigaldamiseks on andnud ka MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Pärnu turvakodu (vt kaaskiri). Seega oleks uue kuriteo toimepanemise oht minimaalne. E. Vidrik on nõus täitma kõiki kohustusi ja osalema sotsiaalprogrammides – viimastest tunneb ta suurt kasu. Peas toimunud muutused kaaluvad üles E. Vidriku mineviku. Ta on nõus ka omal kulul verd loovutama laboritestide jaoks. E. Vidrik on alkoholi ja oma tegude mõjust aru saanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused läbi vaatamata.
11. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit ja teist sama palju määruskaebuse koostamisele. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Advokaadibüroole In Jure riigi õigusabi tasu 64 eurot 80 senti (sh käibemaks 10 eurot 80 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
12. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebusi ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel E. Vidriku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3