1-16-5761/2

Kriminaalasi nr 1-16-5761 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.

1. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-5761 (kohtueelses menetluses 16231600870) Eeluurimiskohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Martina Kommel Tõlk Ines Üprus Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Lebed Kahtlustatav R.L , ik XXXX Kahtlustatavana kinnipidamine 29.06.2016 kell 12.58 Kohtuistungi aeg 30.06.2016 kell 14.00 Menetlustoiming Vahistamistaotluse läbivaatamine XXX, elukoht Juhindudes KrMS § 130 lg 2 eeluurimiskohtunik määras: RESOLUTSIOON
2. Vahistada kahtlustatav R.L.
3. Teatada R.L-i vahistamisest KrMS § 133 lg 1 märgitud ja kahtlustatava poolt nimetatud isikule. Edasikaebekord Võttes aluseks KrMS § 136 ja § 387 lg 2 võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Kuriteo asjaolud ja vahistamistaotluse sisu Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna Ennetus- ja menetlusteenistuse Menetlustalitus menetleb käesolevat kriminaalasja, mille raames kahtlustatakse R.L’it KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isikuks, kes varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 16.06.2016.a ajavahemikul 23:00 kuni 23:30 Tallinnas, Raekoja plats 8 asuvas restorani Maikrahv välikohvikus, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis terrassi põrandalt, XXXXtooli kõrvalt, viimasele kuuluva musta värvi seljakoti „Tumi“, väärtusega 515.- eurot, milles olid järgmised esemed:
4. Pruuni värvi rahakott firmalt Louis Vuitton, väärtusega 400 eurot, milles oli sularaha 40 eurot ja erinevad Eesti ja Rootsi kliendikaardid;
5. Väike pruuni värvi XXXXvisiitkaardikott, milles olid XXXXnimele Eesti Tallinn-Harjumaa ühiskaart, Eesti ID-kaart, Eesti juhiluba, Swedbank Mastercard N.P.A.H; Eurocard Mastercard ja NK Card Mastercard ja XXXX firma nimele XXXX OÜ Swedbank Mastercard ja Neste tanklakaart.
6. XXXXpäikeseprillid, väärtusega 500 eurot;
7. XXXXpassi nahkkaaned koos Rootsi passiga nr XXXX, ilma väärtuseta;
8. iPhone 6, ostuväärtusega 800 eurot;
9. naiste kuldsõrmus „Cartier Trinity“ (kolm sõrmust kokku põimitud), väärtusega 1200 eurot
10. Rootsi korteri võtmed koos kotiga „ Versace“, väärtusega 300 eurot;
11. BMW 750 autovõti koos puldiga ja võtmehoidjaga, ilma väärtuseta;
12. iPhone klaviatuur must, metallist, väärtusega 70 eurot;
13. XXXXOÜ tööpaberid/dokumendid, ilma väärtuseta;
14. kingalusikas firmalt „Allen Edmonds“, väärtusega 20 eurot;
15. iPhone laadimisjuhe, väärusega 30 eurot;
16. akupank, väärtusega 80 eurot;
17. väike märkmik, väärtusega 5 eurot;
18. kollane tulemasin, väärtusega 5 eurot;
19. mansetinööbid firmalt „AVF“, väärtusega 70 eurot. Eeltooduga R.L tekitas XXXXvaralise kahju kogusummas 4 035 EUR. Kuriteos peeti kahtlustatavana KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kinni 29.06.2016 kell 12:58 R.L ik XXX, elukoht XXXX . 29.06.2016 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kahtlustatavana ülekuulatud R.L ei eita varguse toimepanemist, kinnitab, et müüs telefoni, kulla ära Balti Jaamas juhuslikule möödujale. Kahtlustus põhineb kannatanu ütlustel, 16.06.2016 Tallinnas Raekoja platsil asuvas restorani Maikrahv välikohvikus olevas turvakaamera videosalvestusel on näha, kuidas kahtlustatav võtab maast musta värvi seljakoti ja liigub terrassilt minema. R.L-i puhul on uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt suur. R.L on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (8 kehtivad kriminaalkaristust) varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimati 30.06.2015 Harju MK otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi 6 kuulise vangistusega, karistus on kantud. Tal on 39 kehtivat väärteokaristust, ametlikult ei tööta. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Käesoleval ajal Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 16230102150 (telefoni vargus restoranis 01.05.2016), mille raames süüdistatakse R.L KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, antud asja menetluse käigus 10.06.2016 R.L-i suhtes on kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Seetõttu on alust arvata, et vabaduses olles võib kahtlustatav jätkata kuritegude toimepanemist või hakata hoiduma kõrvale kriminaalmenetlusest, teades, et toimepandud kuritegude toimepanemise eest on suur tõenäosus kohtu poolt vanglakaristuse määramine. Eelnimetatust lähtuvalt tuleb taotleda luba kahtlustatava vahistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 130 lg 2, ringkonnaprokurör eeluurimiskohtunikult kahtlustatava R.L ik XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, varem kriminaalkorras karistatud, elukoht XXXX, vahistamist. taotleb 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja taotlusega, asub seisukohale, et esitatud taotlus tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seega eeldab isiku vahistamine kõigepealt piisavat kahtlust selle kohta, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo (põhjendatud kuriteokahtlus) ja teiseks alust arvata, et vahistatav hakkaks vabaduses olles kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või panema jätkuvalt toime kuritegusid (vahistamisalus). Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-30-08 p-s 8 selgitanud vahistamismääruse kohta järgnevat: /…/ . Seega võtab kohus esmalt seisukoha põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu suhtes ning seejärel kontrollib KrMS § 130 lg 2 kohase vahistamisaluse esinemist. I Kuriteokahtlus KarS § 199 lg 2 p 9 kohaselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. R.L-i kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 1 järgi selles, et ta varastas XXXXkuuluva seljakoti koos isiklike esemetega ning tekitas kannatanule kahju summas 4035 eurot. R.L-ile esitatud kahtlustust kinnitavad järgmised tõendid. Kannatanu ütlustest nähtub varguse toimepanemise aeg ja varastatud esemed. Tallinnas Raekoja platsil asuvas restorani Maikrahv välikohviku turvakaamera videosalvestuselt nähtub, kuidas kahtlustatav võtab maast musta värvi seljakoti ja liigub terrassilt minema. R.L tunnistab varguse toimepanemist. Kahtlustatava sõnul müüs ta telefoni ja kulla Balti Jaamas juhuslikule möödujale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-15-16 p 14 märkinud: . Eeltoodust tulenevalt on kohtule talle esitatud andmete pinnalt piisavalt alust kahtlustada, et R.L suure tõenäosusega pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Kas see kahtlustus kinnitust leiab, sõltub sellest, milliseid tõendeid kogutakse edasises menetluses. 3 II Vahistamisalus Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-30-08 p 9 märkinud: Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-103-06 p 15 märkinud: . R.L omab kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati R.L Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3434 alusel KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi 6 kuulise vangistusega. Karistus on kantud. Samuti omab R.L 39 väärteokaristust. Lisaks sellele toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust, kus talle on esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (telefoni vargus restoranis 01.05.2016). Nimetatud asjas on tema suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Antud juhul on R.L tõestanud, et kergemaliigiline tõkend ei hoia ära uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Eeluurimiskohtunik leiab, et isiku suhtes, kes jätkab kuritegude toimepanemist ei ole kergemaliigiline tõkend kohane meede uute kuritegude ärahoidmiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-15-16 p 20 märkinud: Prokuröri taotluse kohaselt esineb vahistamisalusena ka kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht. Eeluurimiskohtuniku hinnangul ainuüksi võimaliku karistuse mõistmine käesoleval juhul seda ohtu ei tingi. III Kokkuvõte Eeluurimiskohtunik tuvastas, et R.L-i puhul esineb käesoleval juhul nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamise alus KrMS § 130 lg 2 mõttes, mistõttu on vajalik kohaldada tema suhtes raskeimat kriminaalmenetluse tagamise vahendit – vahistamist. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 130 lg 2 rahuldab kohus prokuröri esitatud taotluse ja vahistab R.L-i. ( Ingrid Kullerkann eeluurimiskohtunik ) 4