1-16-4875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.november 2017.a Tallinn Kohtuasja number 1-16-4875 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Iv

§ 69sätestatud eeldused.

Kuna kaugülekuulamise eeldused ei olnud täidetud, siis ei ole tunnistaja poolt kaugülekuulamisel antud ütlused lubatavad ja tuleb jätta lubatavate tõendite loetelust välja. 3.4 Apellant asub seisukohale, et 18.02.2016.a koostatud jälitustoimingu protokoll, milles positsioneeriti süüdistatava abonentnumbrit XXXXXXXXXX perioodil 25.09-30.09.2015 a. (jälitustoimingu luba nr PL47/2015) ei ole lubatud tõend, kuna kaitsja ei saanud positsioneerimise andmetega tutvuda. Kuna kaitsjal ei olnud kohtueelse menetleja poolt tingitud põhjustel võimalik tutvuda 18.02.2016.a jälitusprotokolli positsioneerimise andmetega, siis ei saanud kaitsja veenduda, kas protokolli kantud andmed on tõepärased. Kuna kaitsja ei saanud kontrollida positsioneerimisandmete tõepärasuses, siis ei ole ka 18.02,2016 a koostatud jälitustoimingu protokoll lubatud tõend käesolevas menetluses (jälitustoimingu luba nr PL47/2015, mille alusel positsioneeriti süüdistatava abonomentnumbrit XXXXXXXXXX perioodil 25.09-30.09.2015.a). 3.5 Apellant leiab samuti, et maakohus on vääralt asunud seisukohale, et jälitustoimingute load on antud seaduspäraselt ja põhjendatult. Meenutame, et maakohus leidis üksnes ühel juhul, et süüdistatav on saanud altkäemaksu 12 õllepudeli näol. Kõikides teistes episoodides ja kõikide teiste süüdistatavate puhul ei ole tegu altkäemaksu võtmise või andmisega, vaid dokumendi võltsimise süüdistustega. Seega tõendab eelöeldu, et uurimisasutusel puudus igasugune eelinformatsioon ja põhjendatud kahtlus, et antud juhul on tegu altkäemaksu kahtlustega ja uurimisasutus eksitas kohut jälituslubate taotlemisega. Ainukeseks viiteks, et süüdistatavad võivad võtta altkäemaksu oli mõnede teiste Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevate ülevaatuspunktide kohta saadud vihjed. Samuti ei saa kaitsja nõustuda maakohtu aruteluga, et jälitusload olid hädavajalikud, kuna tehnilise ülevaatuse ajal ei viibi juures teisi isikud. auto Tehnilise ülevaatuse reeglite ja dokumendi võltsimise fakte oli ja on võimalik tavaliste menetlustoimingutega hõlpsasti ja ilma jälitustegevuseta teostada. 5

§ 3051

lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 312

sätestab, et kohtuotsuse põhiosas esitatakse mh kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-41-12, 3-1-1-47-04). Apelleeritav kohtuotsus sellistele nõuetele ei vasta. 3.8 K.M , O.K ja H.A ei ole ametiisikud KarS § 288 lg 1 tähenduses. Otsuse toodud seaduse sätetest ja kohtupraktikast paistab esmapilgul küll süüdistatavate ametiseisund, kuid nende õigused ja kohustused ei ole täielikult hõlmatud avaliku ülesande täitja rolliga. KarS § 288 kohaselt ametiisikuks on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Seega on oluline tuvastada, et süüdistatavatel on ametiseisund, mida kohus on oma otsuses ka teinud. Samas ei ole kohus arvestanud teiste kriteeriumitega, mis iseloomustavad avaliku ülesande mõistet. Isikule karistusõiguslikus mõttes ametiseisundi omistamine lähtub nii isiku ametikohast ja -juhendist kui ka tema tegelikust rollist otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ametiasutuses (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-95-12 p 14.2). Vastavalt LS § 191 lg 1 on K.M Maanteeametiga sõlmitud halduslepingu äriühingu töötaja töölepingu alusel, kuid vastutavaks riigi ees jääb siiski äriühing. Ülevaataja atesteerimistunnistustega on (oli) süüdistatavatele antud õigus teatud kategooriate sõidukitele ülevaatuse teostamiseks, mitte kohustus seda teostada. Ka ei ole nimetatud kohustust Tehnilise Ülevaatuse OÜ -l, sest halduslepingu on võimalik igal ajal lõpetada. Halduslepinguga ei ole ette nähtud ei kontrollitavate sõidukite arvu ega tasu, mida riik äriühingule riigi ülesannete täitmise eest tasub. Riik ei tasu tasu ka ülevaatajatele; need saavad oma ülesannete eest tasu äriühingult. Riik pole siiani kehtestanud ülevaatuse kui teenuse tasumäärasid. Lisaks, sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli ülesande täitmine vastandub LS § sõidukite omanikele pandud kohustusele, et nende sõidukid vastaksid kehtestatud nõuetele ja peavad läbima tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Apellandid aga ei saaks oma ülesandeid täita, kui sõidukite omanikud oma sõidukitega kontrolli ei tule. Apellandid on seisukohal, et nende puhul on tegemist sellise avaliku teenuse osutamisega, millega ei kaasne võimu teostamist, seega teenuse osutamisel ei ole isikul ametiseisundit. Süüdistatavatel ei olnud haldamis- ega juhtimisülesandeid; nad ei kuulunud äriühingu juhtkonda. Ülevaatajate otsused, kas ülevaatusele tulnud sõiduk vastab tehnonõuetele (märge “tehniliselt koras”) või muul juhtudel (märge “esitada korduvülevaatusele”, „ ”, „ ”) tehakse avastatud rikete või puuduste iselooomu, ohtlikkust ja arvu arvestades (MKM kinistri määruse nr 77 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 10). Nende otsuste tegemise eest vastutab aga äriühing ja järelevalve teostab Maanteeamet. 3.9 Jälitustoimingute tulemusena saadud tõendid on lubamatud, sest neid toiminguid teostati õigusvastaselt. Kohus ei oleks tohtinud lubamatutele tõenditele tugineda.

§ 1261lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja 6

§ 1261

lg 4 kohaselt on nõuded jälitustoimingu seaduslikkusele muutunud rangemaks ja kohtulik järelkontroll eeluurimiskohtuniku antud jälitustoimingu loa seaduslikkuse üle ei kõrvalda enam nt puudulikult põhjendatud määruse alusel saadud tõendi lubamatust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-14). Apellandi hinnangul ei hinnanud maakohus nende toimingute vajalikkust viimase abinõu ehk ultima ratio-põhimõtte valguses. Argumendil, et kuritegu on pandud toime varjatult, pole sedavõrd üldisel kujul esitatuna jälitustoimingu vajalikkuse üle otsustamisel kaalu (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-112-16 p 36). Põhjendatud kuriteokahtluse kui jälitustoimingu tegemise ühe eelduse olemasolu ei ole esile toodud. Piirdutud vaid umbmäärase märkega, et “isik võtab altkäemaksu”. Konkretiseerimata, kes see isik oli. Apellantidele pole altkäemaksu võtmise süüdistust esitatud. Jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel ei saa piirduda jälitustoimingu vajalikkuse deklaratiivset laadi tõdemisega. Kohtu järeldused peavad olema seostatud olemasoleva tõendusliku baasiga. Kohus on viidanud vaid ühele kõnele A.Tafinovi ja T.J-i vahel 10.10.2015, et justkui on saadud nende isikute suhtes tõendusmaterjal. Apellant märgib, et päringute tegemiseks oli ajaliselt juba JT luba väljastatud, sest see asjaolu on samuti oluline JT kui tõendi lubatavuse hindamiseks. Nimetatud asjaolud on kohtu poolt kontrollimata, mille tõttu 11.08.2015 ja 24.08.2015 load on õigusvastased ja seega saadud tulemusi tuleb jätta tõendikogumist välja. Jälitustegevus H.A suhtes 22.10.2015, 10.10.2015 ja 11.11.2015 (süüdistuse episoodid) ja O.K suhtes 15.10.2015, 02.10.2015, 07.10.2015, 10.10.2015 ja 11.11.2015 oli edaseaduslik ning jälitustegevuse käigus saadud tõendid tuleb tõendikogumist välja arvata, kuna nende isikute suhtes luba varjatud jälgimiseks puudus, st isikud ei olnud jälitustoimingule allutatud. 3.9.1 Erilist tähelepanu tuleb pöörata kohtumäärusele nr KM232/2015, millega rahuldati 05.11.2015 prokuröri taotlus kuriteo matkimiseks ning muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus 09.11.2-19.11.2015 (otsuses ekslikult 2017) ja millele eelnes riigiprokuröri 04.11.2015 luba politseiagendi kasutamiseks ajavahemikus 04.11.2015-04.01.

1. K.M ja T.J varjatud jälgimine oli eelnevalt lubatud alates 25.
2. kuni 17.11.
3. Prokuröri taotluse esitamise ajaks 05.11.2015 ei olnud jälitustoimingute käigus avastatud altkäemaksu võtmise fakte ühtegi apellandi suhtes; avastati vaid ülevaatuse teostamise metoodika rikkumisi, mis ei andnud mitte kuidagi alust altkäemaksu kahtluste püsimiseks ja täiendavate jälitustoimingute läbiviimiseks. Kohtuotsusest ei selgu, millel siis kahtlused väidetavalt püsisid. 3.9.2 Lisaks peavad apellandid märkima, et esimesed toimingud sõidukiga, mida kuriteo matkimiseks kasutati, teostati juba 5.11.2015, kui viidi nimetatud sõiduk eelnevaks kontrolliks Tehnokuller OÜ ülevaatuspunkti. Sõiduki piduritest trükiti välja kell 10:13, seega alustati sõiduki kontrollimisega juba 5-10 minutit varem, sest piduritest tehakse esimesena. Nimetatud dokument kasutati H.A , O.K ja T.J-i süüdistuses 11.11.2015 episoodis. Kohus ei kontrollinud ega veendunud selles, kas kohtumäärus oli tehtud enne seda kellaaega. Kui kohtumäärus tehti pärast seda kellaaega, siis enne seda alustatud jälitustoiming, mille osaks oli ka kuriteo matkimine, oli ebaseaduslik. 3.9.3 Ametialase võltsimise tõendamise seisukohalt ei ole kohus üldse JT lube kontrollinud, kuna sellega seotud põhjendused kohtul puuduvad. Ebaõige on kohtu viide Riigikohtu lahenditele (otsuse lk 29 lõpus), et kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda 7

§ 3051

lg 1) rikkumine, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Seega pidi kohus tuvastama ja süüdistus tõendama füüsilise, ainelise või vaimse kaasabi teise isiku õigusvastasele teole. Apellant palub ringkonnakohtul tõendid ümber hinnata ning langetada õigeksmõistev otsus. 3.12 Kaitsja on seisukohal, et teostatud tehnokontrollid Amservis 11.11.2015 ja Tehnokulleris 05.11.2015 on oma olemuselt liigitatavad ekspertiisiaktidena, kuivõrd need sisaldavad mitteõiguslikke eriteadmisi ja on menetleja poolt kogutud. 3.13 O.K-le ja H.A-le esitatud süüdistuse tekstis puudub viide Fordile ning süüdistus on esitatud vaid Mercedese osas, mistõttu on kohus rikkunud

§ 268lg 1 ja 5 sätteid.

Seega tuleb O.K ja H.A õigeks mõista. Ka on maakohus sisuliselt asunud seisukohale, et Mercedese osas tõendid puuduvad, mistõttu tuleb nii O.K ja H.A mõista ka selles õigeks.

1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad toetasid kaitsjate apellatsioone. Kaitsjad jäid apellatsioonides toodu juurde. Prokurör ei toetanud kaitsjate apellatsioone ja taotles jätta kohtuotsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud käesoleva kohtuasja materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale. 5.1 Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha kaitsja Ljudmila Tamar apellatsioonis toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (

§ 3051

lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 5.2 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsjate apellatsioonis toodule, et süüdistatavatele esitatud süüdistus on koostatud puudulikult. Kolleegium ei saa nõustuda kaitsjate seisukohaga, mille kohaselt on esitatud süüdistus jäänud vajalikul määral konkretiseerimata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi oma otsuses nr 3-1-1109-12 p 10 on märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Käesolevas kriminaalasjas heidetakse süüdistatavatele süüdistusaktis ette, et ta nad panid toime ametialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamise. Seejuures on süüdistuses ära näidatud ka konkreetne käitumine, millega süüdistatavad ise 9

§ 69sätestatud eeldused.

Tunnistaja ütlused ei ole lubatavad ja need tuleb tõendite loetelust välja jätta. Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Kaitsja on jätnud tähelepanuta

§ 287

lg 5 sätestatu, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel või omal algatusel lubada kaugülekuulamist käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kolleegium nõustub maakohtuga (kd 4 lk 184), et esinesid

§ 69lg 1 sätestatud eeldused tunnistaja kaugülekuulamiseks.

Nähtuvalt tunnistaja ütlusest lõpetati töövõimetusleht 24.04.2017 ning kohtuistung toimus 25.04.2017, seejuures on tunnistaja selgitanud, et saab teha vaid kergemat tööd ning vähe liikuda. Autoga pikalt sõita ja püsti seista ei saa, kuid ta elab Paides. On üldteada asjaolu, et vahemaa Paidest Pärnusse on umbkaudu 95 kilomeetrit, mis ilmselgelt ei ole lühike vahemaa mootorsõidukiga läbimiseks ning sellise vahemaa läbimiseks kulub ka ajalises mõttes suhteliselt pikk aeg. Seega esinesid seaduses ette nähtud asjaolud tunnistaja kaugülekuulamiseks, kuna tunnistaja vahetu ülekuulamine oli raskendatud, mistõttu on tunnistaja ütlused lubatavad. Asjaolu, et tunnistajal oli operatsioon ja haigusleht, ei ole kohtumenetluse pooled maakohtus ja apellatsioonis kahtluse alla seadnud. 5.4 Apellant Küünemäe asub seisukohale, et 18.veebruaril 2016 koostatud jälitustoimingu protokoll ei ole lubatud tõend, kuna kaitsja ja süüdistataval puudus võimalus tutvuda positsioneerimise tehniliste andmetega. Maakohus kontrollis jälitustoimingu seaduslikkust jälitustoimikuga tutvudes. Kohtuotsuses asus maakohus seisukohale, et kuigi tehniliste probleemide tõttu ei olnud võimalik andmeid süüdistatavale esitada, oli süüdistatavale tutvustatud jälitusmenetluse käigus kogutud teavet, mistõttu oli positsioneerimisega saadud teabe kasutamine kriminaalasjas lubatav (kd 4 lk 181). 10

§ 1261

lg 4 jälitustoiminguga tõendi saamise nõuete rikkumisena, mis tooks endaga kaasa tõendi ebaseaduslikkuse või lubamatuse. Kolleegium tutvus jälitustoimikuga, et selgitada välja, kas jälitustegevuseks antud luba PL47/2015 on põhistatud ning kas jälitustoiminguteks lubade andmisel järgiti -põhimõtet. Jälitustoimikuga tutvumise tulemusena ei tekkinud kolleegiumil kahtlusi prokuröri antud loa seaduslikkuse ega ka -põhimõtte järgimise osas. Seega antud toimingutega kogutud tõendeid ei saa apellatsioonis toodud põhjendusel lubamatuks pidada. 5.4.1 Kolleegium tuleb märkida, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale (vt nr 3-1-1-29-05) ei ole välistatud kohtumenetluses uurimisasutuse ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-147-08 leidnud, et menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav menetleja ülekuulamine tunnistajana. Seega oli nii süüdistataval T.J kui ka tema kaitsjal võimalus taotleda jälitustoimingu protokolli koostanud uurimisasutuse ametniku ülekuulamist mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta ja kontrollida protokolli sisu vastavust tegelikkusele ning tõusetunud küsimustele vastused saada, kuid ilmselgelt oleks see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Õiguste kasutamata jätmine ei saa olla, aga aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele.

1. Mõlemad apellandid asuvad seisukohale, et jälitustoimingute load ei ole andud seadusepäraselt ja põhjendatult. Apellandid asuvad seisukohale, et uurimisasutustel puudus igasugune eelinformatsioon ja põhjendatud kahtlus, et antud juhul on tegu altkäemaksu kahtlusega, mistõttu eksitas uurimisasutus kohut jälituslubade taotlemisel. Kolleegium sellise apellantide seisukohaga ei nõustu ning asub seisukohale, et tegemist on pelgalt apellantide arvamusega, mis ei tulene kriminaalasja ega jälitustoimiku materjalidest ning sellise abstraktsete versioonide kinnitamiseks ei ole ühtegi tõendit apellandid esitanud. Maakohus on kontrollinud jälitustoimingute seaduslikust ning märkinud, et jälitusmenetluse algatamise aluseks oli kahtlus selles, et OÜ Tehnilise Ülevaatuse tehnopunktis võetakse sõidukite tehnoseisundi kontrollimisel altkäemaksu (kd 4 lk 179). Kolleegium kontrollis jälitustoimikut ja nõustub maakohtuga, et kriminaalasjas alustati menetlust
2. august 2015.a KarS § 294 lg 1 tunnustel selles, et ametnik võtab altkäemaksu ning ka jälitusmenetluse alustamise ajendiks oli kahtlus, et OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajad võtavad altkäemaksu. 6.1 Apellandid asuvad seisukohale, et auto tehnilise ülevaatuse reeglite ja dokumendi võltsimise fakte oli ja on võimalik tavaliste menetlustoimingutega hõlpsasti ja ilma jälitustegevuseta teostada. 11

§ 1262

lg 3 p 1-4, lg 4 sätestavad üheselt milliste isikute suhtes tohib jälitustoiminguid teha ning

§ 1262lg 2 näeb ette kuriteod, mille puhul on jälitustoimingutega tõendite kogumine lubatav. Kar

S § 294 lg 1 kui ka § 299 lg-s 1 sätestatud kuritegu kuulub

§ 1262lg 2 toodud loetellu, mistõttu nii Kar

S § 294 lg 1 kui ka KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta tõendite kogumine jälitustoiminguga on

§ 1262lg 2 kohaselt lubatav.

6.2 Kontrollimaks apellantide apellatsioonides esitatud väiteid, mis puudutavad jälitustegevusega kogutud tõendite seaduslikkust, tutvus kolleegium jälitustoimikuga, et selgitada välja, kas jälitustegevuseks antud load ja nende aluseks olevad taotlused on põhistatud ning kas jälitustoiminguteks lubade andmisel järgiti -põhimõtet. Jälitustoimikuga tutvumise tulemusena ei tekkinud kolleegiumil kahtlusi eeluurimiskohtuniku ja prokuröri antud lubade seaduslikkuse ega ka -põhimõtte järgimise osas. OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajate tegevuse uurimiseks alustati kriminaalmenetlust KarS § 294 lg 1 alusel, lähtudes menetleja hinnangul usaldusväärse infoallika ütlustest, mitte ilmunud ajalehe artikli pinnal ehk teabehanke korras nagu väidab apellant. Seejuures viitab apellant, et artikkel ümarlauast ilmus 2016, kuid jätab tähelepanuta, et menetlust alustati juba 2015. Väärib märkimist, et ajalehe artikkel ei ole teabehange, kuivõrd teabehanke korras kogutud teave kogutakse julgeolekuasutuste seaduse alusel, mitte ajalehe artikli põhjal. Eelviidatud infoallika teave on piisav, et õigustada praeguses kriminaalasjas kooskõlas põhimõttega jälitustoimingutega tõendusteabe kogumist. Kolleegium märgib, et mitme toimepanijaga kuriteo puhul võib olla põhjendatud varjatud jälgimine ja teabe salajane pealtkuulamine või- vaatamine, selgitamaks isikute rolli ja tööjaotust ning jäädvustamaks nende kokkuleppeid, kontakte ja muid toiminguid, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega ja leiab, et käesolevas asjas olid

§ 1261

sättest tulenevad jälitustoimingu tegemise eeldused jälitustoimingu lubade andmise ajal täidetud. 6.3 Kolleegium tutvudes prokuratuuri kõikide jälitustoimingute taotlustega (JT21/2015, JT72/15, JT101/2015), tuvastas, et taotlustes on esitatud jälitustoimingu lubamiseks piisavalt andmeid. Jälitustoimingu loa KM37/2015 andmise ajaks 16.septembriks 2015 oli kogutud piisavalt teavet selle kohta, et OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajad võivad saada enda ametikohustusi kuritarvitades sularaha näol lisatulu, st võtavad altkäemaksu. On ilmselge, et hüvitist andnud või saanud isik ei lähe vabatahtlikult uurimisasutusse ja annaks toimepandud kuriteo kohta ütlusi, mistõttu vajas esitatud teave kontrollimist ja seda oli võimalik teha üksnes jälitustoimingutega. Juhul kui menetleja oleks koheselt asunud potentsiaalseid tunnistajaid üle kuulama, siis on tõenäoline, et võimalikud kuriteo toimepanijad saaksid menetlusest ja tekkinud kuriteokahtluse sisust koheselt teada. Selline olukord jätnuks menetleja eelduslikult ilma võimalusest koguda edaspidi tõendeid jälitustoimingutega ja seda 12

§ 1262

lg 2 nimetatud kuritegudeks, mille puhul nagu kolleegium juba eelnevalt märkis oli jälitustoimingute tegemine lubatav. 6.4 Jälitustoiminguks loa andmist otsustaval kohtul tuleb lähtuda neist asjaoludest, mis on tal teada otsustamise momendil ( -käsitlus), ja kohtule pole võimalik ette heita seda, et ta ei võtnud arvesse asjaolusid, mis ei olnud lahendit tehes teada (vt määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14, p 24.2). Seega ei saa jälitustoiminguks antud loa ebaseaduslikkust tingida asjaolu, et selle aluseks olev kuriteokahtlus hilisemas menetluses kinnitust ei leia (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16). Samuti on kohtupraktikas aktsepteeritud jälitustoimingu tulemusena saadud tõendite kasutamist ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uue kuriteo tõendamiseks, kui nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ning ka uue kuriteo (n-ö juhuleiu) kohta on tõendite kogumine jälitustoimingutega lubatav. Seejuures peab kohus ka uue kriminaalasja raames kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning -põhimõtte järgimist (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 19). Tulenevalt eeltoodust ei oma tähtsust, et süüdistus altkäemaksu võtmises esitati vaid ühele isikule, kes töötas tehnoülevaatus punktis ja ühes kuriteos. 6.5 Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et määrusi, millega anti load

§- de 1267, 1268 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks, ning ka loa andmise aluseks olevaid taotlusi, on piisavalt põhistatud. Põhistatud on ka prokuröri load varjatud jälgimiseks. Samuti nähtuvad taotlustest ja jälitustoiminguteks antud lubadest põhjendused selle kohta, miks tuleb tõendeid koguda jälitustoimingutega ning miks on see välistatud muude menetlustoimingute abil. Tõendite varjatud kogumise oli tinginud kriminaalasja eripära, sest lähtudes esialgsest altkäemaksu kahtlustusest puudus võimalus muude menetlustoimingutega kindlaks teha, kas ja missugused isikud olid seotud altkäemaksu andmisega ja võtmisega. Vaadeldava kuriteoliigi puhul on tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest keerukam juba seetõttu, et isikute tegevus toimub äärmiselt salastatult. Kuidas, kellega ja millistel eesmärkidel need isikud suhtlevad, ei saa aga tihtipeale kindlaks teha muidu, kui isikute vestlusi pealtkuulates ja neid isikuid varjatult jälgides. 13

§ 1261tunnustele.

Seejuures peab kohus ka uues kriminaalasjas kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning -põhimõtte järgimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 19). Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-92-13, 3-1-1-3112, 3-1-1-10-11 on seega jätkuvalt põhjendatud ja asjakohased. Kolleegium asub seisukohale, et selle kriminaalasja eripära võrreldes Riigikohtu lahendistes toodule on selles, et sama kriminaalasja raames toimunud jälitustoiminguga saadi tõendeid ka selle kohta, et koos K.M ja T.J-iga võivad kuritegu toime panna ka H.A ja O.K . Kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt otsus asjas nr 3-1-1-31-12, p 8.3 ja otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 19).

§ 1262

lg 3 p 1-4, lg 4 sätestavad üheselt milliste isikute suhtes tohib jälitustoiminguid teha ning

§ 1262

lg 2 näeb ette kuriteo mille puhul on jälitustoimingutega tõendite kogumine lubatav. Kolleegium nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et KarS § 294 lg 1 kui ka § 299 lg-s 1 sätestatud kuritegu kuulub

§ 1262lg 2 toodud loetellu, mistõttu nii Kar

S § 294 lg 1 kui ka KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta tõendite kogumine jälitustoiminguga on

§ 1262

lg 2 kohaselt lubatav ning käesolevas kriminaalasjas võib tugineda jälitustegevuses kogutud tõenditele ning jälitustoimingute teostamine on kooskõlas põhimõttega. 7. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjate apellatsioonide järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid kallutatult ja rikkunud

§ 61lg 2 sätestatut.

Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsjad ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel

§ 61

lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). Maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. 7.1 Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kolleegium piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 7.2 Kaitsja Ljudmila Tamar asub seisukohale, et süüdistatavad K.M, O.K ja H.A ei ole ametiisikud KarS § 288 lg 1 mõttes. KarS § 299 koosseis, milles O.K-le, K.M-ile ja H.A-le süüdistus on esitatud, eeldab süüteo toimepanijana ametiisikut. Süüdistatavate kaitsja leiab apellatsioonis sõna-sõnalt kaitseakte korrates, et K.M , O.K ja H.A ei ole ametiisikud KarS § 288 lg 1 tähenduses. Nimelt on kaitsja seisukohal, et süüdistatavate puhul on tegemist sellise avaliku teenuse osutamisega, millega ei kaasne võimu teostamist, seega teenuse osutamisel ei ole isikul ametiseisundit. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on otsuses üksikasjalikult analüüsinud, millistest asjaoludest tulenevalt saab O.K , K.M ja H.A pidada ametiisikuks KarS § 288 mõttes. Apellant 15

§ 63lg 1 kohaselt on tõendiks samuti muu dokument.

Seega on Maanteeameti vastusega nõudekirjale tegemist nn range tõendiga ning tõendamiseseme asjaolude tuvastamine saab toimuda vaid rangetele tõenditele tuginevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-142-05). Tulenevalt eeltoodust oli maakohus õigustatud tuginema nimetatud tõendile, tuvastamaks tõendamiseseme asjaolusid. 7.5 Apellant Ljudmila Tamar juhib tähelepanu asjaolule, et juba maakohtus kaitsja vaidles vastu 18.02.2016 koostatud jälitustoimingu protokollis olevale märkele, et kellaaeg võib olla tegelikust kellaajast taga (kd 2 lk 73), kuna antud väide ei ole millegagi tõendatud. Kolleegium märgib, et süüdistatavad ega nende kaitsja ei märkinud maakohtu istungil, et jälitustoimingu protokollis oleva märge kellaaja osas ei ole millegagi tõendatud. Prokurör esitas jälitustoimingu protokolli koos salvestisega maakohtule ja palus need võtta toimiku materjalide juurde ja avaldada (kd 2 lk 158). Kohus avaldas nimetud tõendid ning peale protokolli avaldamist aja salvestise vaatamist mingeid vastuväiteid kellaaja osas kaitsja ei esitanud, kaitsja märkis vaid, et video

1. oktoobrist 2015 ei tõenda süüdistust, kuna sisuliselt video midagi ei näita (kd 2 lk 159). Kolleegium märkis juba eelnevalt, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale (vt nr 3-1-1-29-05) ei ole välistatud kohtumenetluses uurimisasutuse ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-147-08 leidnud, et menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav menetleja ülekuulamine tunnistajana. Seega oli nii süüdistatavatel kui ka tema kaitsjal võimalus taotleda jälitustoimingu protokolli koostanud uurimisasutuse ametniku ülekuulamist mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta ja kontrollida protokolli sisu vastavust tegelikkusele ning tõusetunud küsimustele vastused saada, kuid ilmselgelt oleks see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Õiguste kasutamata jätmine ei saa olla, aga aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele. 7.6 Riigikohus on kestvalt oma lahendites märkinud, et kuriteole saab kaasa aidata ka kaudse tahtlusega ning kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et ajalises plaanis võib kaasaaitamistegu aset leida nii teo ettevalmistamise staadiumis (näiteks teootsuse tugevdamine või juhiste andmine teo toimepanekuks), selle täideviimisel (näiteks vahendi andmine vahetult koosseisu realiseerimise ajal) kui ka peale koosseisu realiseerimist (näiteks eelnevalt lubatud varjamine). Kaasabi võib anda nii füüsilise teoga (näiteks takistades vägivallakuriteo puhul kannatanu lahkumist); aineliselt (näiteks toimepandava kuriteo jaoks vajalike rahaliste vahendite või eseme andmine); kui ka vaimselt (näiteks toimepanijale teo toimepanemiseks nõu andes, tema teootsust kinnitades või ka eelnevalt lubades kuriteoga saadud vara hoida või realiseerida). Kaasaaitamistegu võib olla nii tegevuse kui ka tegevusetuse vormis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-28-02, p 10). 18

§-le 61 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud (vt nt 3-1-1-88-06) kui mingi tõendamiseseme asjaolu kohta on tõendid vastuolulised, peab kohus paratamatult teatud selektsiooni alusel otsustama, kas lugeda teatud väide tõendatuks või mitte. Kohtu argumentatsioon ja arutluskäik peab tõendite hindamisel olema jälgitav ning otsuse lugejale peab olema arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine. Kolleegiumi hinnangul tuligi maakohtul vastuolude osas hinnata ütlusi ja objektiivseid tõendeid kogumis ning anda hinnang nende usaldusväärsusele. Käesoleval juhul on nii maakohus toonud kohtuotsustes esile kaalutlused (kd 4 lk 198), miks ta ei pea tunnistaja AL ja süüdistatava K.M ütlusi usaldusväärseks, vaid peab usaldusväärseks teisi objektiivsed tõendeid. Kohtuistungil uuritud tõendid kogumis osutavad süüdistatava K.M tegevusele Tiki-Treiler C-275L, registreerimismärgiga ZZZZZZ osas (kd 4 lk 198-199), mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos kogu mahus. 7.10 Kaitsja Ljudmila Tamar tõlgendab kohtule esitatud jälitustoimingu protokollis ja videosalvestuses märgitud vestluste sisu erinevalt prokuratuurist, vastavalt oma versioonile toimunust. Seejuures põhinevad kaitsja väited olulises määras elulisel usutavusel, kuid konkreetseid tõendeid selle kinnitamiseks esitatud ei ole, siis ei saa pelgalt elulise usutavusega ja vestluse sisu tõlgendusega (arvamusega) apellant märkida, et vestlus ei ole seotud heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisega. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite ehk jälitustoimingu protokolli sisu (kd 3 lk 1-23), ei piisa nende suhtes tõstatatud kahtluste kummutamiseks üksnes üldisest hinnangust, et just kohtu tõlgendus pole eluliselt usutav ja vestlus ei käinud heitegaasitesti tulemuste kohta. Maakohtu järeldust ja jälitustoimingu protokolli sisu tõlgendusi ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud. 7.10.1 Kolleegium asub seisukohale, et täiesti asjakohatu on kaitsja seisukoht, et teostatud tehnokontrollid Amservis 11.11.2015 (kd 1 lk 180, 181) ja Tehnokulleris 05.11.2015 (kd 1 lk 178, 179) on oma olemuselt liigitatavad ekspertiisiaktidena, kuivõrd need sisaldavad mitteõiguslikke eriteadmisi ja on menetleja poolt kogutud. Nimetatud tõendite näol on tegemist muu dokumendiga

§ 63lg 1 mõttes.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 123 lg 1 kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Selle pinnalt saab teha järelduse, et

§ 123

lg 1 tähenduses on dokumendi kvaliteet ka originaaldokumendi koopial ja ärakirjal, mis sisaldab teavet tõendamiseseme kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-4610). Amservis ja Tehnokulleris läbiviidud kontrolli ja nendes kajastatud andmeid ei kogutud kriminaalmenetluses ja toiminguid, millega andmed saadi, ei tehtud kriminaalmenetluse regulatsiooni alusel. Tegemist on dokumentidega ehk läbiviidud mõõtmise tulemustega ning antud dokumentide käsitamiseks eksperdiarvamusena või ekspertiisiaktina puudub seaduslik alus. 20

§ 66

lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Seega saab isik anda tunnistajana ütlusi peamiselt selle kohta, mida ta kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo, aga ka kahtlustatava või süüdistatava kohta kriminaalmenetlusele eelneval ajal tajus. Kohtupraktikas on jaatatud ka ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Tunnistajana ei saa käsitada isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega süüdistatavaga. TS ja MP andsid tunnistajana ütlusi menetlustoimingu, s.t teostatud tehnokontrolli kohta, mille juures nad ise viibisid ja millega seonduvaid asjaolusid said nad tajuda vahetult. Seetõttu on maakohtu poolt kohtuotsuse rajamine selliste tunnistajate ütlustele tehnokontrolli käiku puudutavas osas õigustatud. Nendel põhjustel ei ole alust soostuda kaitsja Küünemäe järeldusega, et puudustega dokument on ebausaldusväärne ja sellele ei saa tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel tugineda. 7.10.3 Asjakohatu on kaitsja Ljudmila Tamar apellatsioonis märgitu, et asjatundja SS ristküsitluse käigus ei ole maakohus selgitanud välja, mis võib näida püüdena mõjutada testi tulemusi ning ei selgitanud välja kas mingid tegevused reaalselt võivad mõjutada testi tulemusi. Kolleegium märgib, et kaitsja ei ole ise ristküsitluse käigus täpsustanud selles osas asjatundja ütlusi, et kinnitada kaitseversiooni, mistõttu ei saa ka apellant ise tõsikindlalt nendele väidetele toetuda. Isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises.

§ 288lg 6 sättest tulenevalt ei ole kohtul kohustust kasutada küsitlemise võimalust.

Seega ei ole alust apellandil maakohtule ette heita asjaolu, et ristküsitlusel maakohus asjatundja ütlusi ei täpsustanud. Maakohtuga tuleb nõustuda, et H.A pani toime ametialase võltsimise, kuivõrd vormistas ülevaatuse autole Ford Mondeo, registreerimismärk EEEEEE, mis tegelikult ei oleks tohtinud ülevaatust läbida, kuivõrd heitegaasitesti tulemused olid manipuleeritud ega vastanud tegelikkusele ning sellele aitasid kaasa O.K ja T.J (kd 4 lk 199-201). 7.10.4 Apellandid asusid seisukohale, et Maanteeameti 12.03.2015 kehtestatud tegevusjuhend „Mõõtetulemused ja mõõtevõime“ on tunnistatud alates 01.07.2017 kehtetuks, mistõttu saab konkreetse sõiduki mõõtetulemust lugeda nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides, kuid varasemalt mõõtemääramatust arvestada ei saanud. Asjaolu, et käesoleval ajal saab heitgaasitesti tulemustel arvestada mõõtemääramatusega, ei oma kriminaalasja lahendamisel tähtsust, kuivõrd süüdistus on esitatud selles, et heitegaasitesti tulemused olid manipuleeritud ega vastanud tegelikkusele, s.t süüdistatavad kasutasid erinevaid võtteid, et saavutada heitgaasitesti aparaadil normipärane mõõtmistulemus. S eega esitatud tõend ei ole asjassepuutuv ning ei välista süüdistatavate süüd. 8. Apellant Ljudmila Tamar asub seisukohale, et H.A ja O.K süüdimõistmine KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel, milliseid T.J kasutas 21

§ 7lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteos Kar

S § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 toimepandud kuriteos õigeks mõista. 8.2 Tulenevalt apellandi Ljudmila Tamar apellatsioonis toodule, märgib kolleegium kohtuliku arutamise piiride küsimuses järgmist.

§-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, s.t need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme ja tagama

§-s 14 ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

§ 268

lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Viimati käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium seda küsimust oma

1. oktoobri
2. a otsuses nr 3-1-1-
3. 8.3 H.A-le ja O.K-le oli esitatud süüdistus selles, et nemad osutasid oma käitumisega 10.10.2015 T.J tahtlikule õigusvastasele teole ametialasele võltsimisele, füüsilist kaasabi, osaledes koos Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel, milliseid T.J kasutas hiljem tegelikkuses mittekorras olevale Mercedes Benzile kehtiva ülevaatuse vormistamisel ja olles seega kaasaaitaja ametialasele võltsimisele. 22

§ 339

lg 2 mõttes, sest on mõistnud H.A ja O.K süüdi süüdistuses, millist neile esitatud ei olnud. Sellega on maakohus rikkunud süüdistatava kaitseõigust. Kohtukolleegium on seisukohal, et see rikkumine ei tingi siiski kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik seda rikkumist ise kõrvaldada. Eeltoodut arvesse võttes tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse H.A ja O.K süüditunnistamises KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteo toimepanemises, mis puudutab kuriteole kaasaaitamist sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX, kuna selles ei olnud süüdistatavatele süüdistust esitatud ning mõistab süüdistatavad selles osas õigeks. Maakohtu otsus kuulub ka tühistamisele H.A süüditunnistamises 10.10.2015 kaasaaitamisteos Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimises ning vastavalt

§-st 7 lg 3 tuleb H.A selles osas õigeks mõista. Kuigi kolleegium mõistab süüdistatava H.A õigeks osas, mis puudutab 10.10.2015 toimepandud kuritegu, ei too nimetatud asjaolu endaga kaasa maakohtu poolt süüdistatavale H.A-le mõistetud karistuse muutmist, kuna karistus vastab endiselt süü suurusele. Samuti ei too O.K osaline õigeksmõistmine kaasa mõistetud karistuse muutmist, kuna karistus vastab endiselt süü suurusele.

1. Vastuseks kaitsja Argo Küünemäe apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatava T.J-i ja tunnistaja MT ütlustega väidetava 30.09.2015 kuriteo toimepanemises traktori ZETOR 16045 (registreerimismärk XXXXXX) osas, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ja tunnistaja ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja
4. septembri
5. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea süüdistatava ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseks (kd 4 lk 186187). Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanu asjaolu, et maakohus asus seisukohale, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud süüdistatava ja tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 9.1 Apellant Argo Küünemäe asub seisukohale, et sõiduautotele Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY ja Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX osas teostatud kordusülevaatusel tehti sõiduautole test heitegaasitest külma mootoriga, seega ei ole andmed 23

§ 63

lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab

§ 60

lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust elulisele usutavusele, vaid maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. Nii osutavad kohtuistungil uuritud tõendid kogumis süüdistatava T.J-i tegevusele, mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 294 lg 1 järgi. 10. Mõistetud karistusi pole eraldi apellatsioonides vaidlustatud. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Kohus on põhjendanud süüdlastele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka KarS § 73 sätte kohaldamise osas. 24

§ 181

lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid).

§ 180

lg 1 esimese lause järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Neid norme tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1). Seega jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-107-13, p 16). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et olukorras, kus Riigikohus tühistab osaliselt maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse ja mõistab süüdistatava teatud kuriteos õigeks, tuleb vähendada ka summat, mille maakohus määratud kaitsja tasu katteks süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. veebruari
6. a otsus asjas nr 3-1-1-4-12, p 16). Samamoodi tuleb käituda ka juhul, kui isikul on valitud kaitsja ehk sellises olukorras tuleb isikule hüvitada osa tema poolt kaitsjale makstud tasust. 11.1 Kolleegium mõistis H.A ja O.K õigeks KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteo toimepanemises, mis puudutab kuriteole kaasaaitamist sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX, kuna selles ei olnud süüdistatavatele süüdistust esitatud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohtu otsus menetluskulude osas tühistamisele ei kuulu, kuivõrd kolleegium mõistis süüdistatavad õigeks tegudes, milles neile süüdistust esitatud ei olnud, mistõttu ei teinud kaitsja selles osas mingeid kaitsetoiminguid maakohtus. 11.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem märkinud, et

§ 191

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus või Riigikohus teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või kassatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Osutatud säte annab ringkonnakohtule pädevuse hinnata süüdistataval varasemas menetluses tekkinud menetluskulude suurust, sh valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust (

§ 175

lg 1 p 1) ka juhul, kui ükski kohtumenetluse pool ei ole kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustanud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-46-08, p 52 ja
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-1-1-63-13, p 21). Maakohus mõistis H.A õigeks 07.10.2015 KarS § 299 lg 1 järgi toimepandud kuriteos

§ 301

alusel, siis mõistis välja Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks

§ 181lg 1 järgi valitud kaitsja tasu 1 050 eurot.

Samas ei nähtu millised asjaolusid maakohus arvestas

§ 175lg 1 p 1 tähenduses.

Maakohus on teinud vaid matemaatilise tehte ning leidnud, et kuna süüdistus oli esitatud neljas episoodis ja ühes episoodis prokurör loobus süüdistusest, siis tuleb süüdistatavale hüvitada kaitsja kuludest ¼ ehk 4200:4= 1 050 eurot (kd 4 lk 208-209). Maakohus ei ole arvestanud süüdistuse osa mahtu milles isik õigeks mõisteti, ka ei mõistetud süüdistatavat õigeks seoses kaitseargumentidele tuginedes või kaitsja esitatud tõenditest tulenevalt, vaid

§ 301alusel ehk põhjusel, et prokurör loobus süüdistusest.

Samas ei pea kolleegium vajalikuks tühistada maakohtu otsust selles osas, vaid asub seisukohale, et kuna kolleegium mõistis H.A õigeks 10.10.2015 kaasaaitamisteos Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimises, siis maakohtu poolt Eesti Vabariigilt välja mõistetud summa 1 050 eurot on kohane nii maakohtus kui ringkonnakohtus osalises õigeksmõistmises, arvestades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust. 25

§ 175lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Kar

S § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb

§ 337lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab Pärnu Maakohtu 29.

augusti 2017.a kohtuotsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. 12.1 Kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2 160 eurot, millest K.M kulud 720 eurot, O.K kulud 720 eurot ja H.A kulud 720 eurot. Riigikohus on varem selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29.). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. mai
8. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid apellatsiooni koostamiseks kulutatud aeg on ebamõistlik (kokku 14 tundi) ning ka kohtuistungil osalemise tasu kolme kaitsealuse eest on ebamõistlik. Kolleegium osutab sellele, et kaitsja apellatsioon on kokku 30 lehel ning kaitsja argumendid põhinevad suures osas juba esimese astme kohtu menetluses vaidlustes esitatud argumentidel ning lisatud on vaid maakohtu järeldused. Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. detsembri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Antud asjas osutusid apellatsiooni väited osaliselt põhjendatuks ning kohtukolleegium rahuldas kaitsja apellatsiooni osaliselt. Arvestades kõike eelmärgitut, süüdistatavate arvu, esitatud süüdistuste mahtu ja asja keerukust, koostatud menetlusdokumentide sarnasust, loeb kolleegium valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks kohtuotsusega tutvumine ja analüüs 1 tund, apellatsiooni koostamine kokku 5 tundi, seega kokku summas 600 eurot, millele lisandab käibemaks 120 eurot, seega 720 eurot koos käibemaksuga. 12.2 Valitud kaitsja taotleb osalemise eest ringkonnakohtu istungil kolme kaitsealuse eest 360 eurot koos käibemaksuga. Kohtuistungil osalemise tasu on kolleegiumi arvates põhjendatud, kuid hinnata tuleb ka seda, kas vajalikuks saab pidada taotluses näidatud summat. 26

§ 337

lg 1 p-st 4, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 29.augusti 2017. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse. Kaitsja Ljudmila Tamar apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja Argo Küünemäe apellatsioon jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 27