Obsah (7)

§ 427§ 432§ 175§ 43§ 180§ 384§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5225 (20284000234) Kohtulahend Tartu Maakohtu 16.11.2020 otsus Andrias Allik

§-dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras: määras:

1. Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Andrias Allikasele Tartu Maakohtu
2. novembri 2020.a. otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Pikendada Andrias Allikasele Tartu Maakohtu
4. novembri 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5225 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
5. veebruar 2023.a.
6. Määrata Andrias Allikasele KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile.
7. Välja mõista Andrias Allikaselt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129 eurot 60 senti riigi kasuks. Määrata menetluskulud tasumisele 3 (kolme) kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
8. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700050496 ning selgituse “nr 1-20-5225, menetluskulu, Andrias Allikas“.
9. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 129,60 eurot (s.h. käibemaks 21,60 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt süüdimõistetu Andrias Allikase kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
10. Määrus toimetada kätte süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
11. Andrias Allikas on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.11.2020 otsusega KarS § 120 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Andrias Allikasele liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 13.-15.07.2020.a, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ning Andrias Allikasel loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Andrias Allikasele määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Andrias Allikas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Andrias Allikasele määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Andrias Allikale katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse).
12. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Andrias Allikase kohta. Ettekandest nähtuvalt on erakorralise ettekande esitamise põhjuseks asjaolu, et Andrias Allikas on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Andrias Allikase kriminaalhooldus algas 02.12.
13. Esmane registreerimine toimus 11.12.2020, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. A. Allikas allkirjastas esmakohtumisel 2 „Kriminaalhooldusaluse, kellele on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi, kohustust selgitava lisa“. Senise käitumiskontrolli jooksul on kokku lepitud 43 kohtumist. 02.03.2021 ei ilmunud hooldusalune registreerimisele. 04.03.2021 selgitas isik registreerimisele mitte ilmumist kirjalikult sellega, et ta ajas kuupäevad segamini. A. Allikas ei ilmunud 10.08.2021 registreerimisele. 16.08.2021 selgitas isik olukorda kirjalikult sellega, et tal oli probleeme transpordiga. Ametnik reageeris rikkumistele vestlusega, kus selgitati üle kontrollnõuete täitmisega seotud kohustused. 18.03.2022 ei ilmunud hooldusalune registreerimisele, teavitas eelnevalt, et pole transporti. A. Allikas kõlas ametnikule telefonis ebaadekvaatsena, seega mindi isikut koju kontrollima. Kodukülastusel selgus, et isikut kodus ei olnud, vesteldi A. Allikase emaga. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud 24 korral, neist 3 on olnud positiivsed. 20.10.2021 saadeti Politsei- ja Piirivalveametist teatis, et A. Allikas on rikkunud talle kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isikul tuvastati 18.10.2021 kell 15:15 indikaatorvahendiga AlcoQuant plus joove 1,22 mg/l kohta. 28.10.2021 seletas hooldusalune olukorda kirjalikult sellega, et ta tarvitas alkoholi hambavalu pärast. Kriminaalhooldaja reageeris rikkumisele hoiatusega. 18.03.2022 tabasid kriminaalhooldusametnikud Erli Kaseväli ja Merilyn Enders A. Allikase Viljandi Bussijaamas alkoholi kuritarvitamise tunnustega, mil alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 1,232 mg/l kohta. Samal päeval teavitati ametnikku epolitsei@smit.ee kaudu, et hooldusalune lebas Viljandi linna kaubanduskeskuse Centrum juures maas ning ei orienteerinud ajas ega kohas. A. Allikas toimetati kainestusmajja. 21.03.2022 selgitas isik olukorda kirjalikult sellega, et ta on alkohoolik. Kriminaalhooldaja reageeris rikkumisele hoiatusega. 23.07.2022 teavitati kriminaalhooldajat, et 23.07.2022 kell 17.49 rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi aadressil xxxxx xxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx. Hooldusalusel tuvastati joove tema väljahingatavas õhus 1,37 mg/l kohta. 01.08.2022 seletas A. Allikas kirjalikult olukorda sellega, et ta ladus terve päev puid ning õhtul tähistas tööde lõpetamist. 07.01.2021 ja 18.01.2022 kinnitati A. Allikase juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Senise kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud alkoholijoobe ja vägivaldse käitumise seostest, alkoholi kuritarvitamise negatiivsetest tagajärgedest, mõjustatavusega toimetulemisest, võlanõustamisest, probleemilahendusoskustest ning tegevuse/tagajärje seostest. Hooldusalune on korduvalt tunnistanud oma alkoholiprobleemi. A. Allikas on suuliselt lubanud pöörduda psühhiaatri poole ravi saamiseks, isiku väitel on 05.09.2022 broneeritud vastuvõtu aeg. Andrias Allikas on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning teda on varasemalt selle eest kirjalikult hoiatatud. Hooldusalune ei ole õppinud oma eksimusest. Isiku puhul on alkoholi tarvitamine uue ohtliku kuriteo toimepanemise põhjusriskiks. Tulenevalt eeltoodust on kriminaalhooldusametnik teinud ettepanku pöörata A. Allikase karistus täitmisele.
14. Kohtuistung 11.08.
15. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Ühtlasi avaldas, et kui kohus peab võimalikuks lisakohustust, siis tuleks Andrias Allikas määrata alkoholismivastasele ravile ja pikendada talle katseaega minimaalselt kolm kuud. Süüdimõistetu Andrias Allikas avaldas kohtuistungil, et ta tunnistab toimepandud rikkumisi. Alkoholisõltuvusest vabanemiseks ta on pöördunud psühhiaater Pille Talviku poole aastatel 2020-
16. 05.09.2022 läheb ta psühhiaater dr Toomla vastuvõtule. Andrias Allikas lubab, et ta ei tarvita enam alkoholi. Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ on ta läbinud. Süüdimõistetu on avaldanud, et ta peab hooldama raske puudega ema, kes ei saa kodus oma asjadega hakkama. Ta on nõus alluma alkoholismivastasele ravile ning on nõus katseaja pikendamisega kolme kuu võrra. Ta on kaks aastat käinud verehaiguse ravil, viimati käis 08.
17. Kui ta karistust kandma 3 läheks vanglasse, siis see ravi jääks katki. Ta lubab, et saab hakkama katseajal käitumiskontrolli kontrollnõuete täitmisega. Kaitsja märkis, et erakorralises ettekandes on faktilised asjaolud õigesti välja toodud ja õiguslik alus karistus täitmisele pöörata on olemas. Kaitsja taotles süüdimõistetule lisakohustuse s.o alkoholismivastasele ravile määramist ning katseaja pikendamist. II KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 427

lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 427

lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 432

lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lg-st 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Senise kriminaalhoolduse kõigus on kohustust mitte tarvitada alkoholi kontrollitud 24 korral, neist kolmel korral on tuvastatud kohustuse rikkumine: 18.10.2021, 18.03.2022, 23.07.

1. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 18.10.2021 nähtuvalt on Andrias Allikasel tema elukohas indikaatorvahendiga AlcoQuant plus abil fikseeritud alkoholijoove, indikaatorvahendi näit: 1,22 mg/l (tl 83-83p). Oma 28.10.2021 antud kirjalikus seletuses on Andrias Allikas märkinud, et ta tarvitas alkoholi hambavalu pärast (tl 77). Kriminaalhooldaja reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega, mille Andrias Allikas allkirjastas 28.10.2021 (tl 77 p). 18.03.2022 tabasid kriminaalhooldusametnikud Erli Kaseväli ja Merilyn Enders A. Allikase Viljandi Bussijaamas alkoholi kuritarvitamise tunnustega. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise 4 protokolli 18.03.2022 kohaselt on Viljandi Bussijaamas indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud Andrias Allikasel tuvastatud alkoholijoove, indikaatorvahendi näit: 1,232 mg/l (tl 84-84p). Samal päeval teavitati ametnikku epolitsei@smit.ee kaudu, et hooldusalune lebas Viljandi linna kaubanduskeskuse Centrum juures maas ning ei orienteerinud ajas ega kohas. A. Allikas toimetati kainestusmajja. Oma 21.03.2022 antud kirjalikus seletuses on Andrias Allikas selgitanud olukorda sellega, et ta on alkohoolik (tl 78p). Kriminaalhooldaja reageeris rikkumisele hoiatusega, mille Andrias Allikas on allkirjastanud 04.04.2022 (tl 79). 23.07.2022 teavitati kriminaalhooldajat, et 23.07.2022 kell 17.49 rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi aadressil xxxxx xxx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx (tl 79p). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 23.07.2022 nähtuvalt on Andrias Allikasel tuvastatud indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 alkoholijoove, indikaatorvahendi näit: 1,37 mg/l (tl 85-85p). Oma 01.08.2022 antud kirjalikus seletuses on Andrias Allikas märkinud, et ta ladus terve päev keldrisse puid ning õhtul tähistas tööde lõpetamist (tl 80p). Registreerimiskohustust on süüdimõistetu Andrias Allikas rikkunud 02.03.2021, 10.08.2021 ja 18.03.
2. Registreerimisel 04.03.2021 antud kirjalikus seletuses on Andrias Allikas märkinud, et jäi 02.03.2021 registreerimisele ilmumata, kuna ajas kuupäevad segamini (tl 75p). Registreerimisel 16.08.2021 antud kirjalikus seletuses on Andrias Allikas märkinud, et ei saanud õigel päeval 10.08.2021 tulla, kuna auto ei läinud käima ja maalt käivad bussid harva (tl 76). Oma kirjalikus seletuses 21.03.2022 on Andrias Allikas selgitanud, et ei ilmunud ettemääratud kuupäeval (18.03.2022) registreerimisel, kuna tarbis alkoholi (tl 78p).
3. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi (tl 62-66, tl 75). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks kuidagi rikkumisi õigustada ning kohus asub seisukohale, et süüdimõistetu Andrias Allikase poolt katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on olnud tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle.
4. Kuna süüdimõistetu Andrias Allikas on rikkunud katseajal kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt. Kohus peab otstarbekaks anda süüdimõistetule Andrias Allikasele võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kohus leiab, et täiendava kohustuse määramine ning katseaja pikendamine on piisavalt mõjusateks abinõuks, mille kaudu süüdimõistetu Andrias Allikas saab võimaluse näidata, et tal on piisavalt motivatsiooni ja tahet täita edaspidi käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Andrias Allikasele määratud katseaega 3 kuu võrra ning määrata talle KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava kohustusena alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile.
5. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotlused riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Andrias Allikasele riigi õigusabi summas 129,60 eurot (s.h. käibemaks 21,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele.

§ 180

lg 1 5 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Andrias Allikaselt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi 3 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 8. Määruse edastamine ja edasikaebe kord. Kohus saadab

§ 432

lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6