Obsah (8)

§ 178§ 445§ 657§ 175§ 654§ 174§ 477§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-18-13079 Kohtua

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega rahuldamata X (avaldaja) avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (puudutatud isik) vastu
4. juuli
5. a korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks või tuvastamiseks, et otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri ei ole vastu võetud ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
6. augusti
7. a määrusega osaliselt Harju Maakohtu
8. aprilli
9. a määruse ning jättis menetluskulud maaja ringkonnakohtus 90% ulatuses avaldaja kanda ja 10% ulatuses puudutatud isiku kanda. Kohtulahend jõustus
10. oktoobril
11. a Riigikohtu määrusega.
12. Avaldaja on esitanud maakohtus kantud menetluskulude nimekirja
13. märtsil
14. a ning ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirjad
15. mail
16. a ja
17. augustil
18. a. Avaldaja palus välja mõista menetluskulud maakohtus 3023.70 eurot ja ringkonnakohtus 2808.80 eurot, kokku 5832.50 eurot ning viivise menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras. 2
19. Puudutatud isik on esitanud maakohtus kantud menetluskulude nimekirjad
20. märtsil
21. a ja
22. märtsil
23. a ning ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirjad
24. juunil
25. a,
26. juulil
27. a,
28. augustil
29. a ja
30. augustil
31. a. Puudutatud isik palus välja mõista menetluskulud maakohtus summas 1170 eurot ja ringkonnakohtus summas 2610 eurot, kokku 3780 eurot ning viivise menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras.
32. Puudutatud isik esitas
33. märtsil
34. a vastuväited avaldaja maakohtus kantud kuludele ning leidis kokkuvõtvalt, et avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on põhjendatud osaliselt: ajaliselt on põhjendatud õigusabikulu mitte üle 4.3 tundi tariifiga kuni 90 eurot/tund, mis moodustab kokku 387 eurot, millele lisandub riigilõiv 100 eurot. Puudutatud isik esitas avaldaja ringkonnakohtus kantud kuludele vastuväited
35. juunil
36. a ja
37. augustil
38. a. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja esitatud menetluskulude suuruse ega avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määraga 120 eurot tunni kohta. Kokkuvõtvalt ajaliselt on puudutatud isiku hinnangul põhjendatud avaldaja õigusabikulu mitte üle 0.90 tunni.
39. Avaldaja ei esitanud vastuväiteid puudutatud isiku maakohtus kantud kuludele. Avaldaja esitas puudutatud isiku ringkonnakohtus kantud kuludele vastuväited
40. augustil
41. a. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud osaliselt põhjendamatud ja üle paisutatud. Põhjendamatud on ajakulu aruandluseks kliendile. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku esindaja on kuritarvitanud oma õigusi esitades kliendile ebavajalikke aruandeid eesmärgiga saada kliendilt lisaraha. Maakohtu määrus
42. Harju Maakohus rahuldas
43. jaanuari
44. a määrusega avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulu 514.12 eurot ja jättis avaldaja avalduse summas 5318.38 eurot rahuldamata. Maakohus rahuldas puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulu 3402 eurot ja jättis rahuldamata puudutatud isiku avalduse summas 378 eurot. Maakohus tasaarvestas menetlusosaliste nõuded ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks 2887.88 eurot ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45. Maakohus leidis, et avaldaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus pidas põhjendatuks avaldaja esindaja tunnitasu määra 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja kulud maakohtus põhjendatud. Kohus märkis, et avaldaja taotleb puudutatud isikult riigilõivu, s.o 100 euro hüvitamist (avalduse esitamise riigilõiv 50 eurot ja määruskaebuse esitamise riigilõiv 50 eurot). Maakohus leidis, et kuna avaldaja määruskaebus jäeti rahuldamata, siis pole põhjendatud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt. Seega kuulub avaldajale hüvitamisele üksnes avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku määras kohus avaldaja maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2973.20 eurot. Maakohus vähendas avaldaja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 1.5 tunni võrra. Muud lepingulise esindaja kulud olid maakohtu arvates põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, st 3 avaldaja õigusabikulu ringkonnakohtus on kokku 2118 eurot. Põhjendatud on ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Maakohus määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku maa- ja ringkonnakohtus 5141.20 eurot ning lähtudes menetluskulude jaotusest mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 514.12 eurot.
46. Maakohus leidis, et puudutatud isiku taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus pidas põhjendatuks puudutatud isiku esindaja tunnitasu määra 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas kajastatud maakohtus kantud kulud põhjendatud täies ulatuses, mistõttu määras kohus puudutatud isiku maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1170 eurot. Maakohus pidas täies ulatuses põhjendatuks ka puudutatud isiku ringkonnakohtus kantud menetluskulusid ning määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 2610 eurot. Maakohus ei nõustunud avaldaja vastuväidetega, kuivõrd kulunimekirjast nähtuvad toimingud olid puudutatud isiku õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoiminguid, põhjendatud. Vastusena avaldaja vastuväitele märkis maakohus, et kliendil ja tema esindajal on õigus omavahelisele suhtlusele, samuti on kliendil õigus nõuda esindajalt aruannete esitamist tehtud töö ja toimingute eest. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et puudutatud isiku ja tema esindaja vahelisele suhtlusele, sh aruannete esitamisele oleks kulunud ebamõistlikult palju aega. Maakohus määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku maa- ja ringkonnakohtus 3780 eurot ning lähtudes menetluskulude jaotusest mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 3402 eurot (90% 3780 eurost).
47. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis maakohus

§ 445

lg 1 alusel avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 2887.88 eurot. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse punktid 5, 6, 7 ja teha selles osas uus määrus, millega määrata uuesti kindlaks puudutatud isiku menetluskulude suurus ning uuesti tasaarvestada avaldaja ja puudutatud isiku vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud või saata asi selles osas tagasi maakohtule asja menetlemiseks. Lisaks palus avaldaja täiendavalt määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus avaldaja esindaja toimingute eest Harju Maakohtu menetluses
2. märtsist
3. a kuni
4. aprillini
5. a ning vastavalt tulemusele mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja täiendava menetluskulu või saata asi selles osas tagasi maakohtule asja menetlemiseks.
6. Vastusena kohtunõudele täpsustas avaldaja
7. veebruaril
8. a määruskaebust ning selgitas, et vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 5 resolutsiooni 2056.5 euro ulatuses ning leiab, et maakohus pidi määrama kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1345.5 eurot. Avaldaja täpsustas, et vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 6 2056.5 euro ulatuses ning leiab, et maakohus pidi jätma rahuldamata puudutatud isiku avalduse summas 2434.5 eurot. 4
9. Avaldaja leidis, et maakohus pidi enne vaidlustatud määruse tegemist andma avaldajale võimaluse täiendava menetluskulude nimekirja esitamiseks toimingute eest, mis olid tehtud pärast
10. märtsi
11. a ja enne maakohtu
12. aprilli
13. a kohtumääruse tegemist. Avaldaja selgitas, et oli esitanud menetluskulude nimekirja kuni
14. märtsini
15. a tehtud toimingute eest.
16. märtsil
17. a tutvus avaldaja kohtuistungi protokolliga,
18. märtsi
19. a määrusega otsustas maakohus jätkata kirjaliku menetlusega,
20. aprillil
21. a esitas avaldaja kohtule seisukoha ja vastuväite. Maakohus ei ole andnud avaldajale tähtaega ka puudutatud isiku
22. märtsi
23. a menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks.
24. Avaldaja heitis maakohtule ette, et kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta avaldaja
25. juunil
26. a esitatud vastuväiteid puudutatud isiku
27. juuni
28. a menetluskulude nimekirjale ning avaldaja
29. juuli
30. a vastuväiteid puudutatud isiku
31. juuli
32. a menetluskulude nimekirjale. Seega leidis avaldaja, et maakohus ei ole puudutatud isiku menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust faktiliselt hinnanud.
33. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku esindaja maakohtumenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg on põhjendamatu 5.5 tunni ulatuses. Nii tuleb vähendada järgmistele toimingutele kulunud aega: kohtumine puudutatud isiku seadusliku esindajaga, asjaolude arutamine, konsultatsioon; kohtu
34. novembri
35. a määrusega tutvumine, materjalide ülevaatus, kokkuvõte. Asjaolude ja asja edaspidise kulgemise arutamine puudutatud isiku seadusliku esindajaga. Kohtule kinnituse esitamine; X avaldusele kirjaliku seisukoha koostamine;
36. märtsi
37. a istungiks ettevalmistus ja istungist osavõtt. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud maakohtus põhjendatud summas 675 eurot.
38. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingutele aeg on põhjendatud osaliselt ning vähendada tuleb järgmistele toimingutele kulunud aega:
39. juuni
40. a menetluskulude nimekirja punktides 2-5 kirjeldatud toimingutele kulunud aega tuleb vähendada kokku 6.9 tunni võrra;
41. juuli
42. a menetluskulude nimekirja punktides 1-7 kirjeldatud toimingutele kulunud aega tuleb vähendada kokku 9.95 tundi;
43. augusti
44. a menetluskulude nimekirja punktides 1-4 kirjeldatud toimingutele kulunud aega tuleb vähendada 4.2 tunni võrra;
45. augusti
46. a menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingutele kulunud aega tuleb vähendada 0.5 tunni võrra. Seega on põhjendamatu puudutatud isiku ringkonnakohtu menetluskulud 21.55 tunni ulatuses, s.o 1939.5 eurot, mistõttu on puudutatud isiku menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud 670.5 euro ulatuses. Kokku on puudutatud isiku maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud põhjendatud 1345.5 euro ulatuses. Puudutatud isiku seisukoht
47. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu.
48. Puudutatud isik märkis, et pooled pidid esitama maakohtumenetluses enda menetluskulude nimekirjad hiljemalt
49. aprillil
50. a. Ka
51. märtsi
52. a kirjaga oli maakohus määranud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks. Pooled on täiendanud oma menetluskulude nimekirju ka hiljem ning on esitanud oma vastuväited jooksvalt nii esimese kui ka teise astme menetluses. Maakohus on vaidlustatavas määruses analüüsinud kõiki menetluskulude nimekirju nii esimese kui ka teise astme kohtumenetluses.
53. Kohus on analüüsinud poolte vastuväiteid ja seisukohti kogumis ning on kujundanud oma siseveendumuse, millised menetluskulud ja kui suures ulatuses on põhjendatud ning millised mitte. Kuivõrd kohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel seotud menetlusosaliste vastuväidetega, ei ole avaldaja etteheited tema vastuväidete arvestamata jätmisega põhjendatud. 5
54. Viimaks leidis puudutatud isik, et avaldaja vastuväited puudutatud isiku ajakulu osas on asjakohatud ja ebapädevad. Avaldaja etteheited puudutatud isiku ülepaisutatud ajakulu osas on vastuoluline, sest avaldaja esindaja töötundide suurus võrdub umbes puudutatud isiku omaga. Menetluse edasine käik
55. Vastuseks Tallinna Ringkonnakohtu
56. juuli
57. a kohtunõudele esitas avaldaja
58. juulil
59. a täiendava menetluskulude nimekirja ajavahemiku
60. märts
61. a kuni
62. aprill
63. a eest.
64. Puudutatud isik leidis, et avaldaja esindaja tunnitasu määr 120 eurot on liiga suur, mõistlik tunnitasu on 90 eurot. Menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu on põhjendatud mitte üle 0.15 tunni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
65. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 koosmõjus §-ga 659 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis avaldaja menetluskulu puudutatud isikult 53.28 euro ulatuses välja mõistmata ja teha selles osas uus määrus, millega mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks täiendavalt välja menetluskulu hüvitis 53.28 eurot. Lisaks tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 2656.80 eurot ületavas osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta puudutatud isiku avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 2656.80 eurot ületavas osas rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 23. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
3. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja määruskaebus põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on lugenud põhjendatuks ja vajalikuks puudutatud isiku menetluskulusid täies ulatuses. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et vähendada tuleb puudutatud isiku maakohtu menetluses
4. ja
5. märtsil
6. a esitatud menetluskulude nimekirjades märgitud toimingule nr 4 kulunud aega (kohtu
7. novembri
8. a määrusega tutvumine, materjalide ülevaatus, kokkuvõte; asjaolude ja asja edaspidise kulgemise arutamine puudutatud isiku seadusliku esindajaga; kohtule kinnituse esitamine). Nimelt ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks teinud
9. novembril
10. a ühtegi määrust, mistõttu sellega tutvumisele, materjalide ülevaatusele ja kokkuvõttele kulunud aeg ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud; samuti ei ole selge, millega seoses on esitatud kohtule kinnitus. Küll 6 aga on kolleegium seisukohal, et menetlusliku olukorra arutamine puudutatud isikuga kui korraldava iseloomuga toiming on mõistlikus ulatuses

§ 175lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud.

Seetõttu vähendab ringkonnakohus kõnealust toimingut 2 tunni võrra ning peab toimingule kulunud põhjendatuks ajaks 0.5 tundi. Samuti, arvestades, et maakohtus

1. märtsil
2. a toimunud istung kestis 18 minutit, tuleb ringkonnakohtu hinnangul vähendada puudutatud isiku lepingulise esindaja istungil osalemise ja selleks ettevalmistamise ajakulu 1.2 tunni võrra. Seega on kõnealusele toimingule kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kokku 1.3 tundi. Kokkuvõttes vähendab ringkonnakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja maakohtu menetluses tehtud toimingutele kulunud ajakulu 3.2 tunni võrra (2+1.2) ning peab põhjendatuks ja vajalikuks kuluks maakohtu menetluses 9.8 tundi (1 + 1.5 + 4 + 0.5 + 1.5 + 1.3).
3. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb osaliselt vähendada ka puudutatud isiku määruskaebemenetluses kantud menetluskulusid. Puudutatud isiku
4. juuni
5. a menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepingulisel esindajal kulunud kokku 8.25 tundi avaldaja poolt
6. aprillil
7. a esitatud määruskaebusega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ning määruskaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kuigi avaldaja määruskaebus on mahukas (20 lehekülge), siis ligi 5 lehekülge sellest moodustab menetluse käigu kirjeldus ning ka sisu osas kordas avaldaja valdavalt maakohtu menetluses väljendatud seisukohti. Seega arvestades avaldaja määruskaebuse olemust, aga ka määruskaebusele esitatud vastuse mahtu (sisu ca 5 lehekülge), määruskaebuse refereerimist ning juba maakohtus väljendatud seisukohtade kordamist, on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele vajalik ja põhjendatud ajakulu 6 tundi. Erinevalt avaldajast puudub kolleegiumi hinnangul alus vähendada puudutatud isiku
8. juuli
9. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingut nr 3 (avaldaja X poolt tsiviilasjas 2-1813079 esitatud materjalide struktureerimine ja võrdlev analüüs; vastustaja seisukoha kujundamine avaldaja
10. märtsi
11. a ja
12. märtsi
13. a nõude muutmise ning helisalvestise ja stenogrammi vastuvõtmise kohta; seisukoha koostamine ja ringkonnakohtule edastamine; aruandlus kliendile) ajakuluga 4.25 tundi. Vaatamata sellele, et puudutatud isik oli avaldaja
14. ja
15. märtsi
16. a menetlusdokumentidega tutvunud (vt puudutatud isiku
17. märtsi
18. a menetluskulude nimekiri; kd I, tl 119), siis ei nähtu, et puudutatud isik oleks nende osas kujundanud ega esitanud kohtule seisukohta. Arvestades avaldaja menetluses esitatud dokumentide olemust ning esitatud lisade rohkust ja sagedust, mh helisalvestise pikkust 2 tundi ja 12 minutit, on ringkonnakohtu hinnangul kõnealune toimingutele kulunud ajakulu põhjendatud. Kolleegiumi arvates on
19. juuli
20. a menetluskulude nimekirja toiming nr 6 (avaldaja X poolt tsiviilasjas nr 2-18-13079 esitatud helisalvestise läbi kuulamine ja kõrvutamine X poolt esitatud stenogrammiga; seisukoha koostamine ja ringkonnakohtule esitamine
21. juulil
22. a; aruandlus kliendile) põhjendatud osaliselt. Esmalt toob ringkonnakohus esile, et varasemalt oli puudutatud isik vastuseks kohtunõudele esitanud seisukoha stenogrammi ja helisalvestise tsiviilasja juurde võtmise kohta seisukoha leides, et tõendid on esitatud hilinemisega ning helisalvestis on 2 tundi pikk ja arusaamatu, sest pole selge, kes mida ütles; samuti ei ole kontrollitav, kes ja millal helisalvestise tegi ning kas see on muutmata kujul (kd I, tl 203-206). Arvestades, et puudutatud isik pidi kohtunõude täitmiseks ning tõendi ja selle tsiviilasja juurde võtmise seisukoha kujundamiseks juba tutvuma kõnealuse tõendiga, ei ole seoses ringkonnakohtule
23. juulil
24. a täiendava seisukoha esitamisega helisalvestise uuesti läbi kuulamine põhjendatud. Seetõttu vähendab ringkonnakohus puudutatud isiku
25. juuli
26. a menetluskulude nimekirja toimingut nr 6 2.25 tunni võrra ning peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks 1.5 tundi. Viimaks ei ole ringkonnakohtu arvates täies ulatuses põhjendatud puudutatud isiku
27. augusti
28. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingule 2 ja 3 kulunud aeg 4.5 tundi (avaldaja 7 X poolt tsiviilasjas nr 2-18-13079 esitatud
29. juuli
30. a seisukohaga tutvumine ja analüüs; X
31. juuli
32. a seisukohale kirjaliku seisukoha/vastuse koostamine ja kohtule esitamine). Arvestades avaldaja
33. juuli
34. a seisukoha (9 lehekülge; sh stenogramm ja selle tõlge) ja puudutatud isiku vastuse (1.5 lehekülge) mahtu ning varasemas menetluses esitatud seisukohtade sisu, tuleb kolleegiumi hinnangul vähendada kõnealuste toimingute ajakulu 1.5 tundi võrra ning pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks 3 tundi. Kokkuvõttes vähendab ringkonnakohus puudutatud isiku lepingulise esindaja määruskaebemenetluses tehtud toimingutele kulunud aega 6 tunni võrra (2.25 + 2.25 + 1.5). Maakohus pidas puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu määruskaebemenetluses põhjendatuks 29 tunni ulatuses. Seega tuleb puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu vähendada 23 tunnini (29 – 6).
35. Kontrollides maakohtu hinnangut ülejäänud kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga (mh teatud korduvustega), mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele osundab kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-165-13, p 14). Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (kohtumine kliendiga, aruandlus kliendile, menetlusdokumentidega tutvumine, tõendite kõrvutamine, menetlusdokumentide esitamine jms), on käsitatav vajaliku ajakuluna

mõttes ja selle eest tasutut saab teiselt poolelt välja mõista. Kõiki toiminguid tuleb hinnata vastavalt asjaoludele. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei pruugi sisaldada üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja vajadusel ka tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Samuti on kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses

§ 175lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (Riigikohtu 13.

juuni

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Ülalmärgitud põhjustel ei ole alust vähendada ülejäänud puudutatud isiku lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aega.
2. Seega on puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maa- ja määruskaebemenetluses kokku 32.8 tundi (9.8 tundi maakohtus + 23 tundi määruskaebemenetluses).
3. Avaldaja tõi määruskaebuses esile, et maakohus ei andnud avaldajale võimalust esitada täiendavat menetluskulude nimekirja toimingute eest, mis olid tehtud pärast
4. märtsi
5. a 8 ja enne maakohtu
6. aprilli
7. a kohtumääruse tegemist. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja etteheide põhjendatud. Kui maakohus ja kõrgema astme kohtud menetluskulude rahalist suurust menetlust lõpetavas määruses kindlaks ei määra, määrab

§ 174

lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt määrusega pärast põhiasja menetluse lõppemist menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks asja menetlenud maakohus andes menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus andis maakohtumenetluses avaldajale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt

1. märtsil
2. a (kd I, tl 111 p). Samas ilmneb, et pärast menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega on maakohus andnud
3. märtsi
4. a määrusega avaldajale tähtaja seisukoha esitamiseks (kd I, tl 129) ning avaldaja on
5. aprillil
6. a esitanud kaks menetlusdokumenti (kd I, tl 131-135). Täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks maakohus avaldajale ei andnud. Määruskaebemenetluses esitas avaldaja menetluskulude nimekirjad seoses määruskaebemenetluses kantud kuludega (kd I, tl 165; kd II, tl 31). Kuigi maakohus ei andnud pärast põhimenetluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist menetlusosalistele võimalust menetluses kantud menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja esitamiseks, mistõttu jäid osad avaldaja toimingud maakohtul tähelepanuta, mida kolleegiumi arvates saab iseenesest pidada menetlusõiguse normi rikkumiseks, saab eelkõige menetlusökonoomiast lähtuvalt kõnealuse maakohtu minetuse kõrvaldada ringkonnakohus.
7. Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse esitada menetluskulude nimekiri toimingute eest, mis olid tehtud pärast
8. märtsi
9. a ja enne maakohtu
10. aprilli
11. a kohtumääruse tegemist (kd II, tl 91). Avaldaja esitas tähtaegselt menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema täiendav esindajakulu 624 eurot (käibemaksuta):
12. märtsil
13. a kohtuistungi protokolliga tutvumine ja analüüs 0.5 tundi; Harju Maakohtu
14. märtsi
15. a kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0.2 tundi; puudutatud isiku
16. märtsi
17. a vastuväidetega tutvumine ja analüüs 0.5 tundi;
18. märtsi
19. a kohtumine kliendiga, asjaolude arutamine, konsultatsioon 1 tund; avaldaja
20. aprilli
21. a seisukoha ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine, kohtule esitamine 3 tundi. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja menetluskulud põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu arvates tuleb vähendada avaldaja
22. aprilli
23. a seisukohaga seotud toimingutele kulunud aega 3 tunnilt 1.5 tunnini, sest avaldaja kordab kõnealuses menetlusdokumendis varem väljendatud seisukohti ning kordab menetluse kulgu. Erinevalt puudutatud isiku väidetest, nähtub Kohtute Infosüsteemist, et
24. aprillil
25. a on avaldaja isiklikult esitanud kohtule seisukoha ning lisaks on avaldaja esitanud seisukoha ka enda lepingulise esindaja kaudu, mille koostamisega seotud kulusid avaldaja taotleb. Küll aga möönab ringkonnakohus, et kõnealused
26. aprilli
27. a seisukohad ei ole vastaspoolele olnud nähtavaks tehtud. Ülejäänud toimingud ja nendele kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ning puudutatud isiku vastuväited ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) peab ringkonnakohus põhjendatuks. Avaldaja kinnitas menetluskulude nimekirjas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega on täiendavalt põhjendatud ja vajalik avaldaja esindajakulu 532.80 eurot (120 eurot x 3.7 tundi, käibemaksuga).
28. Avaldaja on maakohtule ette heitnud ka seda, et maakohus ei andnud avaldajale tähtaega puudutatud isiku
29. märtsi
30. a menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus oli
31. märtsil
32. a toimunud istungil andnud pooltele võimaluse esitada vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele hiljemalt
33. märts
34. 9 a. Seetõttu on avaldaja etteheited sellest, et maakohus hälbis

§ 176lg-s 8 sätestatust, põhjendamatud.

32. Eeltoodu põhjal määrab ringkonnakohus avaldaja maa- ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 5674 eurot (532.80 täiendav menetluskulu + maakohtu kindlaks määratud 5141.20). Kuivõrd menetluskulude jaotuse kohaselt on puudutatud isiku kanda jäetud 10% avaldaja menetluskuludest, siis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 567.40 eurot (10% 5674 eurost). Puudutatud isiku maa- ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab ringkonnakohus kokku 2952 eurot (32.8 tundi x 90 eurot). Kuivõrd menetluskulude jaotuse kohaselt on avaldaja kanda jäetud 90% puudutatud isiku menetluskuludest, siis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 2656.80 eurot (90% 2952 eurost). 33.

§ 445

lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes

§ 445

lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus avaldaja ja puudutatud isiku vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab ringkonnakohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 2089.40 eurot (2656.80 – 567.40). 34.

§ 654

lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 35. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

36.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10