1-21-269/109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2022 1-21-269 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Verner Viira (ik 38112225210) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Vandeadvokaat Maano Saareväli, kokkuleppel Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Kristiina Erte RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Verner Viira tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. veebruari 2021 otsusega. Teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 4-kuulise vangistusega, mis KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tundi tähtajaga 2 aastat. V. Viira allutati käitumiskontrollile.
8. Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a määrusega pöörati kandmata vangistuse osa, s.o 11 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele alates
11. veebruarist
12. Karistuse lõpptähtaeg saabub
13. veebruaril
15. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega ja soosib seda. Vangla arvamusega soostub prokuratuuri esindaja. V. Viira samuti soovib elektroonilise valvega vabaneda.
16. Viru Maakohtu
17. juuli
18. a määrusega jäeti V. Viira tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus ei olnud V. Viira edasises õiguskuulekuses veendunud. Positiivselt hindas kohus V. Viira käitumist vangistuses ning vabanemisjärgsetest tingimustest töö- ja elukoha olemasolu. Küll aga ei saa nendest asjaoludest järeldada, et uue kuriteo oht puuduks. V. Viiral oli elu- ja töökoht ka kuritegude toimepanemise ajal, ent ta kuritarvitas alkoholi ja ehkki ta viibis kahel korral ka alkoholivastasel ravil, ei olnud see tulemuslik. Ta pani uue kuriteo toime katseajal ning rikkus ka alkoholi tarvitamise keeldu.
19. Lubadused oma elu muuta on vastuolus V. Viira senise käitumisega – ta on korduvalt pannud alkoholi tarvitanuna toime kuritegusid ja raske on ennustada, milliseks kujuneb tema käitumine vabanedes. Tal on diagnoositud sõltuvus ja varasemad katsed sellest vabaneda on ebaõnnestunud. Puudub usk, et ta suudaks sel korral suhtuda kriminaalhooldusesse vastutustundlikult ja oleks võimeline alkoholist loobuma. Viis ja pool kuud vangistust seda tagada ei suuda – vanglas ligipääs alkoholile puudub. Alkoholi tarvitamise juured ulatuvad aga 17-eluaastasse ning alates
20. a on V. Viira joomine toimunud tsüklitena, sh kriminaalhooldusel olles. Veendumus, et V. Viira suudaks oma lubadusi täita, kohtul ei tekkinud. V. Viirat ei aidanud ka varasem käitumiskontroll, mistõttu on selle eesmärkide täitmine ebatõenäoline. Varem V. Viira sellest õppust ei võtnud, jätkates samade vigade kordamist. Isegi elektrooniline valve ei pruugi senist eluviisi muuta, sest võimaldab kontrollida üksnes isiku elukohta, mitte tema tegevust.
21. Maakohus nõustus iseloomustuses välja tooduga süüdimõistetu ohtlikkusest avalikkusele. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis kaasneb suur oht liiklusõnnetuse põhjustamiseks ning ohus on teiste inimeste elu ja tervis ning vara. MÄÄRUSKAEBUS
22. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja vabastada V. Viira tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega.
23. V. Viira käitumisele vanglas puuduvad etteheited, mis näitab, et ta on võimeline alluma vanglas kehtestatud rutiinsetele käitumisreeglitele, vältima konfliktidesse ja probleemolukordadesse sattumist. Vabastamist toetasid nii vangla kui ka prokuratuur. Sellele vaatamata leidis kohus, et V. Viira ei suudaks alkoholist loobuda. Maakohtu põhjendused ei ole kooskõlas Riigikohtu 1-09-14104 p-s 20 toodud seisukohaga. Seadusandja ei ole soovinud välistada tingimisi ennetähtaegset vabastamist nende isikute suhtes, kes on uue kuriteo toime pannud katseajal ning ka kuriteo asjaolud ei saa olla argumendiks, miks isikut mitte vabastada. Välistada ei saa, et esmakordne 6-kuine vangistus on isikut sedavõrd muutnud, et ta tulevikus hoidub kuritegude toimepanemisest ning on oma ellusuhtumist muutnud.
24. Vääralt on V. Viira ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimus seotud alkoholisõltuvusega, sest alkoholi tarvitamine ei ole seadusega keelatud. Karistuse eesmärgiks on uute kuritegude ärahoidmine ja kui isik sõidukit alkoholijoobes ei juhi, ei ole tegemist kuriteoga. Sõltuvushäire ei peaks tingimata tähendama süüdlase enne tähtaega vabastamata jätmist. 6-kuune vangistus võib olla V. Viirat mõjutanud nii, et ta tulevikus ei asu sõidukit juhtima ka siis, kui ta on alkoholi tarvitanud.
25. Tegemist on V. Viira esimese vangistusega, mistõttu sellest saadud „šokk“ on mõjus ning efekt suurem ja vahetum süüdlase hoiakute ja arusaamade muutmisele. V. Viira on vanglas käitunud hästi, mis näitab, et ta ei suhtu sellesse kergekäeliselt ega hoolimatult. Elektrooniline valve ja kriminaalhooldus oleks kontrollmehhanism vabaduses ja tagaksid ühiskonnaadekvaatse elurütmi ning maandab märkimisväärselt uue kuriteo riski. Retsidiivsusriski ei ole võimalik 100% välistada ega prognoosida. Ehkki KarS § 424 järgi pani V. Viira toime kuriteo korduvalt ja katseajal, ei saa reaalse vangistuse ärakandmise järel seda karistusjärgsele ajale „üks-ühele“ üle kanda. Ka lühiajaline eraldatus ühiskonnast ja lahusolek 2 lähedastest võib pöördeliselt muuta isiku senist ellusuhtumist ja vähendada retsidiivsusriski tõenäosust.
26. Kaitsja nõustub sellega, et töökoht ei pruugi välistada uusi kuritegusid, ent see pakub süüdlasele tegevust ja sisustab tema aega, vähendades võimalusi kriminaalsete tegevustega tegelemiseks või ebasoodsate kontaktide loomiseks. Elektroonilise valvega on võimalik piirata tööle ja koju liikumise aega, välistades ka teoreetilised võimalused mistahes muu tegevusega tegelemiseks.
27. Välistada ei saa, et vangistuse jätkudes taasühiskonnastamise väljavaated halvenevad ning sotsiaalse toeta on süüdlane enam mõjutatud vanglakeskkonnast ja sealsetest sidemetest, mis hilisemal vabanemisel võivad tema elu mõjutama hakata. Vältida tuleks vanglakultuuri kultiveerimist ja kinnistumist kinnipeetavas ja vähendada seeläbi kahjulike hoiakute ja sidemete tekkimist ning seeläbi uute kuritegude toimepanemise ohtu nende isikute puhul, kelle vangistuses edasi hoidmine ei ole hädavajalik.
28. V. Viira pole varem reaalset vangistust kandnud, mistõttu kinnipidamise positiivset mõju käesoleval ajal ei saa välistada. Maakohus on hinnanud retsidiivsusriski V. Viira vangistuse asumisele eelnenud aja seisuga. Seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. V. Viira vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmisel puuduvad asjaolud, mis seda välistaksid ja kaaluksid üles ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivad positiivsed asjaolud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Hinnates määruskaebuse argumente, puudub ringkonnakohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
30. Õige on see, et V. Viira käitumisele vanglas puuduvad etteheited. See positiivne asjaolu ei ole ka maakohtule märkamata jäänud. Kohtukolleegium soostub kaitsjaga selles, et süüdlase käitumine vangistuses näitab, et ta on võimeline alluma vanglas kehtestatud rutiinsetele käitumisreeglitele, vältima konfliktidesse ja probleemolukordadesse sattumist. Ehkki nii vangla kui ka prokuratuur V. Viira vabastamist tingimisi enne tähtaega toetasid, puuduvad prokuratuuri seisukohas seda põhistavad argumendid. Kohus aga on seotud prokuratuuri ja vangla seisukohaga vaid läbi põhjendamiskohustuse. Ringkonnakohtu hinnangul nähtuvad maakohtu määrusest konkreetsed põhjendused, miks kohtul puudus usk, et V. Viira suudab seekordse vangistuse ärakandmise järel õiguskuulekaks jääda.
31. Tõsi on seegi, et seadusandja ei ole välistanud ka sellise kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist, kes on uue kuriteo toime pannud katseajal. Ei saa aga mööda vaadata faktist, et V. Viira, kellele anti katseajal mitmeid võimalusi oma karistus vabaduses kanda, rikkus korduvalt katseaja nõudeid ja pani toime uue kuriteo (ja seda vaatamata pikaajalise karistuse täitmisele pööramise võimalusele). Seega maakohtu osundus, et V. Viira lubadused oma elu muuta, on vastuolus tema senise käitumisega, on igati asjakohased.
32. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti ühe V. Viira uute kuritegude riski suurendava tegurina viidanud alkoholisõltuvusele. Ehkki alkoholi tarvitamist seadus ei keela, on suhteliselt suur tõenäosus, et V. Viira võib selle toimel uusi kuritegusid toime panna. Nimelt nähtub isiku varasemast elukäigust, et ta on korduvalt ja tahtlikult juhtinud mootorsõidukit olles 3 joobeseisundis. Samuti on ta alkoholijoobes toime pannud kehalise väärkohtlemise. Iseloomustuse kohaselt ei tunnista V. Viira, et ta on alkoholijoobes konfliktne. Ka kodukülastuse raames alkoholijoobe kontrolli teostanud ametnike vastu oli V. Viira lugupidamatu – solvas neid ja käitus vägivaldselt. Kinnipeetav ise oma agressiivset käitumist eitab, mistõttu järeldab vangla, et V. Viiral on raskusi oma emotsioonide kontrollimisega joobes olles. V. Viira puhul pole tulemuslikud olnud ka sekkumismeetmed – alkoholiravi on pooleli jäänud seoses reeglite rikkumisega nii MTÜs Lootuse Küla kui ka SA Viljandi Haigla sõltuvushaiguste ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Viimases lõpetati ravi, kuna V. Viira tarvitas ravi ajal alkoholi. Iseloomustusest nähtuvalt on V. Viira ravil viibinud 2-3 kuud ning on vaatamata saadud teadmistele taas vanasse käitumismustrisse langenud. Seega puudub ka ringkonnakohtul usk, et V. Viira esimene reaalne vangistus on muutnud teda sedavõrd, et uute kuritegude oht puuduks. Ringkonnakohtu arvates on suhteliselt vähetõenäoline, et V. Viira ei istuks taas alkoholi tarvitanuna autorooli – isiku käitumisest nähtub, et ta ei mäleta kehalise väärkohtlemise asjaolusid ning iseloomustuse kohaselt on tema käitumine impulsiivne ja tegevused läbi mõtlemata. Teatavasti suurendab alkohol mõnes isikus riskialdist käitumist ning selline inimene näib olevat V. Viira, kes vaatamata talle pandud alkoholi tarvitamise keelule pani katseajal toime uue kuriteo. Isiku riskialtile käitumisele viitab ka erinevate narkootiliste ainete proovimine (viimati
33. veebruaril 2022 fentanüül) ning sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest. Ringkonnakohtu hinnangul puudus maakohtul õigustatult usk nii sellesse, et V. Viira edaspidi õiguskuulekalt käituks, kui ka sellesse, et tema kriminaalhooldus õnnestuks.
34. Kaitsja on osundanud sellele, et sõltuvushäire ei peaks tingimata tähendama isiku enne tähtaega vabastamata jätmist. Ringkonnakohtu arvates ei saaks arvestades V. Viira varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, jätta talle panemata lisakohustusi, sh alkoholi tarvitamise keeldu ja sotsiaalprogramme. Kuna aga V. Viira kriminaalhooldusel olles ei suutnud alkoholisõltuvust seljatada, puudub usk, et ta seda praegu suudaks. Nimelt on V. Viira alkoholiprobleemid pikaajalised ning püüdlused sõltuvusprobleemiga tegelemiseks vähesed. Praegugi rajaneks lootus V. Viira muutumisse üksnes sellel, et ta on esimesest reaalsest vangistusest järeldused teinud.
35. Ka töökoht, millele kaitsja paneb suured ootused, ei pruugi välistada uusi kuritegusid. Nimelt nähtub iseloomustusest, et V. Viira ei töötanud enne vangistust ametlikult juba üle aasta. Ka tema vabanemisjärgne töökoht tekitab kahtlusi, sest ehkki V. Viirale pakutakse tööd abitöölisena, asuksid objektid üle Eesti ning konkreetne töötegemise aeg ja koht puuduksid ning potentsiaalne tööandja ei osanud vastata küsimusele, kuidas on antud firmas võimalik töötada elektroonilise valvega. Kahtlusi reaalse töökoha olemasolus tekitab aga seegi, et krediidiinfo kohaselt ei ole firmas registreeritud ühtki ametlikku töötajat ega makstud tööjõumakse. Seega ei pruugi antud töökoht täita määruskaebuses seatud eesmärke, s.o pakkuda süüdlasele tegevust, sisustada tema aega ja seeläbi vähendada võimalusi kriminaalsete tegevustega tegelemiseks või ebasoodsate kontaktide loomiseks.
36. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et I astme kohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4