Obsah (4)

§ 404§ 65§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 8. august 2022 Kriminaalasja number 1-20-3294 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakoh

§ 404

lg 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 9.

oktoobri 2019 otsusega nr 1-19-7239 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra. R. Eriksonile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati R.

Eriksoni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja vangistuse kandmise algust loetakse alates

1. märtsist
2. Kohtuotsus jõustus
3. juunil
5. Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a määrusega vabastati R. Erikson talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
8. märtsini 2023 ning ta allutati käitumiskontrollile. Teda kohustati järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-de 2, 5, 7, 8 alusel mitte tarvitama alkoholi, pöörduma ja alluma sõltuvusravile, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega ning osalema sotsiaalprogrammis. Kandmata karistus on 1 aasta 2 kuud ja 12 päeva. Kohtumäärus jõustus

1. detsembril
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja R. Eriksonile määrati lisakohustus – anda kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel vereanalüüse kuni katseaja lõpuni, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus
6. aprillil
8. Tartu Maakohtu
9. aprilli
10. a määrusega jäeti rahuldamata erakorraline ettekanne R. Eriksoni vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati teda paigaldama implantaat alkoholisõltuvusest vabanemiseks hiljemalt

1. aprilliks 2022 ning täitma selle paigaldaja kohustusi. Katseaega pikendati 2 kuu võõra, s.o kuni
2. maini
3. Alkoholikeeldu rikkunud R. Erikson lubas edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Määrus jõustus
4. mail
6. Kriminaalhooldusosakond esitas kolmanda erakorralise ettekande
7. juunil 2022 ning palus karistuse täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu.
8. Tartu Maakohtu
9. juuni
10. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ning R. Eriksonile Tartu Maakohtu
11. mai 2020 otsusega nr 1-20-3294 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 12 päeva vangistust pöörati täitmisele. Lisaks kohaldati tema suhtes vahistamist alates Tartu Maakohtu
12. juuni
13. a otsusega väärteoasjas nr 4-22-1907 mõistetud aresti ärakandmisest kuni kohtumääruse jõustumiseni.
14. R. Erikson ei ilmunud
15. juunil 2022 registreerimisele ja keeldus seletuskirja kirjutamisest selle kohta, miks Tartu politseipatrull tuvastas temal
16. mail 2022 kell 09.49 alkoholijoobeks 0,84 mg/l ja samuti alkoholi tarvitamise
17. mail 2022, mil isik ei suutnud ka indikaatorvahendisse puhuda. Alkoholi tarvitamist tõendavad Politsei- ja Piirivalveameti vastused, mille kohaselt
18. mail 2022 tehti politseile väljakutse tugevas alkoholijoobes R. Eriksoni kohta. Samuti tehti süüdimõistetu suhtes väljakutse
19. mail 2022 seoses sellega, et alkoholijoobes isik lõhkus elukaaslase ukse taga. Nii
20. mail 2022 kui ka
21. juunil 2022 toimetati isik kainenemisele, mida tõendavad kainenemisele toimetamise protokollid. Nende kohaselt puhus R. Erikson
22. mail 2022 indikaatorvahendisse joobe 1,10 mg/l ja
23. juunil 2022 ei suutnud indikaatorvahendisse puhuda, kuid tal olid ilmselged välised joobetunnused.
24. Kohus märkis, et R. Erikson ei täida alkoholi mittetarvitamise lisakohustust korduvalt – ta on 6 korral seda keeldu rikkunud. Sellega kaasnevad ka registreerimiskohustuse korduvad rikkumised. Korduvalt on ta rikkunud kohustust mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega. Ta esitas
25. aprillil 2022 ametnikule SA TÜK
26. aprillil 2022 tehtud analüüside vastuse, millest 2 nähtuvalt oli CDT näit 3,60%, mis on oluliselt kõrgem ref väärtusest. Kuna ta on vahepealsel perioodil alkoholi tarvitanud, on CDT näit jätkuvalt normist kõrgem. R. Erikson esitas ametnikule
27. aprillil 2022 ka dokumendi, millest nähtub, et
28. aprillil 2022 on teostatud R. Eriksonile alkoholi blokeeriva depoopreparaadi Disulfiraam implanteerimine ning et 1 aasta jooksul on tal igasugune alkoholi tarvitamine keelatud. Sellega täitis R. Erikson talle kohtu poolt pandud kohustuse tähtajaliselt. Sellest hoolimata on R. Erikson jätkanud alkoholi tarvitamist. PPA teatas, et
29. mail 2022 kontrolliti politsei poolt isiku alkoholi tarvitamist ja tulemus oli positiivne ning R. Erikson viidi kainenema. Ka
30. mail .2022 ja
31. juunil 2022 tehti politseile väljakutse. R. Erikson oli tugevas alkoholijoobes ega suutnud inidikaatorvahendisse puhuda, samuti viidi ta
32. juunil 2022 teist korda kainenema. R. Erikson ei ole hakanud väärtustama kainet eluviisi ja soov ennast parandada on jäänud paljasõnaliseks. Ta jätkab küll koostööd SA TÜK psühhiaatriga ning osaleb programmis "Kainem ja tervem Eesti" vaimse tervise õe vastuvõttudel, kuid alkoholisõltuvusest vabanemine on jäänud tulemuseta. R. Erikson esitas ka dokumendi, kus selgus, et ta osales
33. mail 2022 programmis "Kainem ja tervem Eesti" ning järgmine kohtumine on
34. juunil
35. R. Erikson on enda sõnul motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema. Seoses alkoholi kuritarvitamisega võib isik panna toime uusi õigusrikkumisi ja ametnik tegi seetõttu ettepaneku karistus täitmisele pöörata.
36. R. Erikson tunnustab sõltuvust ning on valmis asuma statsionaarsele ravile, on selleks ka ettevalmistusi teinud aresti kandes. R. Erikson teadvustab, et läks enne aresti kandmist mitmepäevase alkoholitarvitamise tõttu üle piiri emotsioonide vallandumise tõttu. Kohtu jaoks ei ole eelnev piisav R. Eriksonile taas uue võimaluse andmiseks, kuivõrd varasemaid lubadusi ei ole ta suutnud täita. R. Eriksonile on kahel korral antud võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses, ent ta rikkus sellele vaatamata alkoholi tarvitamise keeldu. `Õigustust ei ole tema
37. a juunikuu alguses toime pandud tegudele. Kuigi kohus praegu süüasja ei aruta, tuleb võtta arvesse R. Eriksoni käitumist katseajal tervikuna prognoosimaks, kas ta võib muutuda õiguskuulekamaks ja ei kujutaks teistele inimestele ohtu. Kohtuinfosüsteemi kaudu on kohtule teatavaks saanud, et
38. juunil 2022 pani R. Erikson põlema S. Eriksonile kuuluva ATV ja lõhkus 6 tema maja aknaklaasi tekitades 1000 eurose kahju. R. Erikson oli tegusid toime pannes tugevas alkoholijoobes ja ta toimetati kainenema. Mitmepäevast alkoholitarvitamist on R. Erikson ka ise tunnistanud.
39. Viimasel korral karistati teda
40. mai
41. a otsusega

§ 404lg 1 järgi süütamise eest.

Ta vabastati tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest. 6 kuu möödudes oli teda taaskord alus süüdistada süütamises ja teise isiku vara lõhkumises. See aga tähendab, et lisaks korduvale alkoholikeelu rikkumisele pani R. Erikson toime tema karistamise aluseks oleva kuriteoga samalaadse väärteo, s.o ATV süütamise. Süüdimõistetu lubadused seekord ilmtingimata alluda ravile ja käituda õiguskuulekalt, ei ole enam nii tõsiseltvõetavad. R. Erikson ei pruugi koheselt saada kohta statsionaarsele sõltuvusravile. Kohtule jäi ärakuulamisel ka mulje, et kuna R. Erikson soovib enda abikaasaga suhteid taastada, siis selle ebaõnnestumisel võib ta suure tõenäosusega hakata uuesti alkoholi liigtarvitama ja panna toime ka uued süüteod. Akende lõhkumise ja ATV põlemapanemise sooritas R. Erikson just seetõttu, et ta oli hakanud abikaasaga lahkhelide tõttu eelnevalt alkoholi tarvitama ja ei suutnud enam oma emotsioone kontrollida. Tema sõltuvuskäitumist ei aidanud muuta aastase tarvitamiskeeluga alkoholivastase ampulli paigaldamine.

1. Praeguses olukorras pidas kohus vajalikuks karistuse täitmisele pööramist. Ka vanglas on süüdlasel võimalik läbida sõltuvusvastaseid sotsiaalprogramme, samuti jääb talle kättesaamatuks alkohol. Vangistus täidab ka ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ja kuritegude toimepanemist ei hoiaks ära uus katseaja 3 pikendamine ning erinevate lisakohustuste määramine. R. Eriksoni käitumine muutus lühikese ajavahemiku jooksul alkoholi tarvitades väga ühiskonnaohtlikuks ja päädis süütamise ja vara lõhkumisega.
2. Kuna R. Erikson võib vabanemisel hakata karistusest kõrvale hoiduma, vahistas kohus ta KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 2 alusel alates Tartu Maakohtu
3. juuni 2022 otsusega väärteoasjas nr 4-22-1907 (jõustus
4. juunil 2022) määratud 25-päevase aresti ärakandmisest, kuni kohtumääruse jõustumiseni. MÄÄRUSKAEBUSED
5. R. Erikson palub vabastada ta vahi alt kuni ringkonnakohus on lahendnud kaitsja esitatud määruskaebuse karistuse täitmisele pööramise määruse peale. R. Eriksonil on kindel tahtmine minna ravile TÜ Psühhiaatria Kliiniku Sõltuvusravi Keskusesse.
6. Kaitsja määruskaebuses palutakse kohtumäärus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldaja ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Pikendada katseaega kuni kahe aastani ja panna R. Eriksonile lisakohustus asuda viivitamatult sõltuvusravile alkoholist Tartu Psühhiaatriakliiniku Sõltuvusravi Keskusesse. Kuigi R. Erikson on kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, aitaks poolelijäänud sotsiaalprogrammi lõpuni läbimine, alkoholisõltuvuse ravi ja kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve kaitsja arvates reaalsest vangistusest paremini kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele. Alkohol on küll vangistuses süüdimõistetule kättesaamatu, ent vangla võimalused sõltuvusraviks siiski piiratud ja vähemefektiivsed võrreldes statsionaarse ravivõimalusega Sõltuvusravi Keskuses. TAOTLUS
7. Tartu Ringkonnakohtus registreeriti
8. juulil
9. a R. Eriksoni taotlus jätta tema määruskaebus läbi vaatamata, sest soovib selle tagasi võtta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argument, et kriminaalhoolduse jätkamine tagaks vangistusest paremini karistuse eesmärkide täitmise, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks tuleb R. Eriksoni katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna R. Erikson on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemidega kulgemise osas nullilähedane. Seetõttu puuduks kaitsja määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
12. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
13. Kuna R. Erikson esitas ringkonnakohtule avalduse määruskaebusest loobumiseks, tuleb tema määruskaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ja § 333 lg 5 alusel läbi vaatamata.
14. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus kohtumäärusega tutvumisele, R. Eriksoniga nõu pidamisele ja määruskaebuse koostamisele 4 kokku 1 tund. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Advokaadibüroole Rein Napa riigi õigusabi tasu 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
15. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Eriksoni kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5