← Eesti

2-22-8336/6

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-8336 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2022. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S Si hagi A S

§ 407lg 1.

  1. Kohus saatis kostja seaduslikule esindajale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohtumäärus ja hagiavaldus on kostja esindajale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 03.06.
  2. a. Kostja esindaja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 14.06.
  3. a. Hagimaterjalid saadeti ja toimetati kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte aadressil xxx 16.06.
  4. a. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist allkirjaga väljastusteatel. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
  6. Hageja ei ole kohtule teatanud, et nad ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, sel juhul hageja nõusolekut eeldatakse (TsMS § 407 lg 2). 5.

§ 407

lõikele 1 ja lõikele 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Kuigi TsMS § 444 lõige 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, §
  2. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on alaealine laps (kostja) õigustatud ülalpidamist saama ning PKS § 96 järgi on vanem (sh hageja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.
  3. PKS § 101 lõigete 3-4 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. aassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  5. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (lg 5).
  6. PKS § 102 lõike 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  7. PKS § 100 lõike 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada hagis palutud ulatuses alates 02.06.
  8. a.
  9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus S Si hagi A Si vastu tagaseljaotsusega. 12.

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 3 13.

§ 173

lõikele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lõike 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes TsMS § 164 lõikest 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.