Obsah (6)

§ 158§ 159§ 8§ 76§ 82§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuli 2022 Paide Tsiviilasja number 2-21-113750 Tsiviilasi Cargoservice OÜ hagi IMPERIUM GRU

§ 158lg 1), seega peab olema tõendatud lepingu rikkumine.

Hageja ainus tõend leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise kohta on arve nr 2101706, mis on raamatupidamisdokument, muid dokumente lepingu rikkumise kohta ei ole esitatud. Leppetrahvi saab nõuda ainult siis, kui poolele on esitatud eelnev teade ja kui teadet ei ole õigeaegselt esitatud, kaotab pool õiguse nõuda leppetrahvi (

§ 159lg 2).

Raamatupidamisdokumendi esitamine ei ole leppetrahvi teade. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et arve nr 2101706 üldse kostjani on jõudnud. Hagi esitamise ja kostjale kättetoimetamise hetkeks oli hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD ja PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 24.07.2020 sõlmitud rendilepingust nr x. Lepingu sõlmimise kohta poolte vahel vaidlus puudub.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Lepingu sõlmimisega võttis kostja endale kohustuse täita lepingu tingimusi, sealhulgas ka maksetingimusi. Kostja jättis maksetähtajaks hagejale tasumata arve nr 2100356 summas 900 eurot, arve nr 2100827 summas 900 eurot, arve nr 2101211 summas 900 eurot ja arve nr 2101696 summas 900 eurot, kokku summas 3600 eurot.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevaks hetkeks on kostja tasunud hagejale arve nr 2100827 summas 900 eurot ning arve nr 2100356 osaliselt, st summas 300 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees kokku 2400 (300+900+900) eurot. Eelmärgitu üle pooltel vaidlus puudub. Kostja ei ole vaidlustanud esitatud arvete suurust ning on kohtule 07.11.2021 e-kirjaga teatanud, et ta on võlast teadlik ning tegeleb selle likvideerimisega vastavalt oma võimalustele. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhivõla 2400 euro saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi tasumist summas 1440 eurot vastavalt rendilepingu üldtingimuste p-le 4.
2. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud leppetrahvi tekkimise aluseid. Hageja toetub leppetrahvi nõudes rendilepingu üldtingimuste punktile 4.4, mille kohaselt on rendileandjal õigus kohustuste tasumisega viivitmise korral nõuda rentnikult leppetrahvi 50 eurot nädalas iga maksetega viivitatud nädala eest. Kostja väidab, et kuna leppetrahvi nõudeõigus tekib lepingu rikkumisest (

§ 158lg 1), peab olema tõendatud lepingu rikkumine.

Kohtu hinnangul on kostja poolt lepingu rikkumine tõendatud arvete maksmata jätmisega, kuivõrd lepinguga võttis kostja endale kohustuse tasuda rendiobjekti rentimise eest arvete alusel, st arvetel märgitud summas ja tasumistähtajaks.

§ 159

lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta on kostjat teavitanud, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja väitel saatis ta 27.04.2021 kostjale e-kirja, kus on ära toodud leppetrahvi arve. Väidetud e-kirja ei ole hageja kohtule esitanud. Oma väite tõendamise kohustus lasub TsMs § 230 lg 1 alusel hagejal. Seega puuduvad tõendid, et hageja 27.04.2021 e-kirjas teatas kostjale, et ta leppetrahvi nõuab. Pelgalt leppetrahvi arve saatmine kostjale ei ole kohtu hinnangul käsitatav kostjale leppetrahvi nõudest teatamisena

§ 159lg 2 mõttes.

Asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta teatas kostjale leppetrahvi nõudeõiguse kasutamisest, annab alust järeldada, et hageja ei ole kostjat sellest teavitanud. See omakorda tähendab, et hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi

§ 159lg 2 mõttes.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja leppetrahvi nõude rahuldamata. 3. Kohus on jõudnud otsuse punktides 1-2 seisukohale, et hageja nõue põhivõla osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Seega rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2400 eurot. MENETLUSKULUD TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 62,5% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 62,5% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 32,5% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulu käesolevas asjas kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 2