KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juulil 2022, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-22-1908 (244022001525) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi S M’i k

§ 127

alusel on S M kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 05.08.

1. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1/8 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 29.07.
2. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 30.08.2022) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja Malahhova koostas 17.05.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244022001525, mille kohaselt 20.04.2022 kell 16:47 Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, TALLINN - NARVA mnt, 141 km-l juhtis S M mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx asulavälisel teel kiirusega 126 +/- 4 km/h, millega ületas asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 32 km/h võrra. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõtur kasutamise protokolli, tunnistaja T M ülekuulamise protokolli (20.04.2022 ütlused) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga( 20.04.2022 ütlustega). Üldmenetluse otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistusliigi määramisel arvestanud, et isikut on 28.05.2021 karistatud samalaadse teo toimepanemise eest

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga (ei ole tasutud) ja 01.04.2022 samuti

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 400 eurot (tasutud).

Käesolev rikkumine on toime pandud vähem kui ühe kuu möödumisel karistuse määramisest. Seega asus kohtuväline menetleja seisukohale, et rahatrahv ei ole karistusliigina isiku puhul sobilik. Karistuse määramisel arvestati karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavad asjaolud puudusid. S Mile mõisteti

§ 227lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

03.06.2022 registreeriti Viru Maakohtu Narva kohtumajas kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja Malahhova koostatud 17.05.2022 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr

1. Kaebuse esitaja nõustub kaebuses, et rikkumine toimus, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et rikkumine pandi toime alla lubatud piirkiirust sõitvast veokist möödudes. Kaebuse esitaja kahetseb tehtut ja mõistab oma süüd. Samuti teises rikkumises, mis juhtus samadel asjaoludel. Kaebuse esitaja lisab, et sõidab tööl umbes 5000 km kuus ja kiirust ei ületa. Palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Viru Maakohtu 15.06.2022 määrusega jäeti käiguta S Mi kaebus Ida Prefektuuri 17.05.2022 otsusele väärteoasjas nr 2440,22,
2. S Mile anti kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. 25.06.2022 esitas S M dokumendi puuduste kõrvaldamiseks, kus palus kaebuse läbi vaadata. Nagu ka 03.06.2022 vene keeles esitatud kaebuses jäi S M samade selgituste juurde. Kaebuse esitaja lisab, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses eesti keeles ja ei soovi kohtuistungil osaleda, ei tule ka kaitsja. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.06.2022 määrusega edastati S Mi esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja Malahhova koostatud 17.05.2022 üldmenetluse otsuse vaidlustamises vastavalt alluvusele Viru Maakohu Jõhvi kohtumajale. 2/8 Kohtuväline menetleja on seisukoha esitanud kirjalikult ning nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub jätta menetlusaluse isiku kaebuse karistuse määramise osas rahuldamata ning otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli väga suur – 32km/h. Väärtegu pandi toime suure liiklustihedusega teel (Tallinna - Narva maanteel), mis omakorda suurendab liiklusohtu. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 1 (üks) kehtiv kriminaal- ja 5 (viis) kehtivat väärteokaristust, neist 3 (kolm) samalaadset. Aasta jooksul on see juba neljas kiiruse ületamine ning sellel aastal vähem kui kolme kuu jooksul kolmas kiiruse ületamine. Seejuures peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et võrreldes varasema väärteoga on menetlusaluse isiku käitumine ajas muutunud ohtlikumaks ning menetlusalune isik on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud üha uuesti suurel määral. Seega ei ole menetlusalune isik eelmistest karistustest mingeid järeldusi teinud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta liiklusest. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises 21-40 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja Malahhova koostas 17.05.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244022001525, millega tunnistas S Mi süüdi

§ 227lg 2 järgi ja mõistis karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. S Mi poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - 20.04.2022 kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtub, et 20.04.2022 kell 16:47 sõitis isik mootorsõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx Tallinna-Narva maantee

1. kilomeetril, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 126 km/h+/-4 km/h, vähemalt 122 km/h. - Tunnistaja ülekuulamise protokoll, milles antud ütlustes patrullpolitseinik T M kirjeldab, et koos teise patrullpolitseinikuga teostasid nad liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva mnt
2. kilomeetril ja 20.04.2022 kell 16:47 märgati Tallinna poolt lähenevat veoautot, mille taga oli valge sõiduauto, mis hakkas sooritama möödasõitu. Möödasõidul fikseeris paarimees valget värvi sõiduki kiiruseks 126 km/h +/- 4 km. Autole anti peatumismärguanne ja sõidukiks osutus xxx registreerimismärgiga xxx ning juhiks oli S M. Isik tunnistas oma süüd. - Menetlusaluse isiku 20.04.2022 ülekuulamise protokoll, milles antud ütlustega S M kinnitab, et sõitis Tallinnast- Narva maanteel sõidukiga xxx(registreerimismärgiga xxx). Kiviõli kandis 90 km/h kiirusepiirangu alal hakkas sõitma veoautost mööda ning ületas kiirust selleks, et manöövrit lõpetada. Lisab, et sõitis liiklusvoolus ja ei tõtanud kuhugi. Kahetseb tehtut. 3/8 Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ning et teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et: 20.04.2022 kell 16:47 Lüganuse valllas, Ida-Viru maakonnas, TALLINN - NARVA mnt, 141 km-l juhtis S M mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx asulavälisel teel kiirusega 126 +/- 4 km/h, millega ületas asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 32 km/h võrra.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

§ 227

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega väärteo koosseisu objektiivne külg on tõendamist leidnud. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et S M täitis

§ 227lg 2 objektiivse koosseisu tahtlikult.

Isik teadis, missugune kiirus on lubatud antud teelõigul ja teadis, et ta ületab lubatud kiirust. Isik on kaebuses välja toonud, et tegi aeglasemalt liikunud veokist möödasõitu ning selle tõttu ületas kiirust. Ei ole eluliselt usutav, et 32 km/h võrra kiiruse ületamine võiks antud juhul olla toime pandud ettevaatamatusest. Asulavälisel teel on valdavalt lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, mida ületav sõidukiirus on lubatud Eestis vaid mõningate teedel. Kiirusepiirangu kehtivuses ei ole erandit möödasõidu tegemiseks. Möödasõite tehes peab liikleja jälgima liiklusreegleid, kasutama ohutut sõidukiirust ja veenduma manöövri ohutuses, mida aitab tagada lubatud sõidukiiruse hoidmine(antud juhul 90 km/h). Sõidukiiruse ületamisel 32 km/h võrra pidi menetlusalune isik olema teadlik võimalikust suuremast sõidukiirusest ja teostades selle kiirusega möödasõitu, mööniski isik süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk soostus kiiruse ületamisega. Seega tahtluse mõlemad elemendid- süüteokoosseisule vastavast asjaolust teadmine ja möönab selle saabumist. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS

1. peatüki
2. jao mõttes ei tuvastatud. Süüd välistavaid asjaolusid KarS
3. peatüki
4. jao mõttes ei tuvastatud. Väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 29 järgi tuvastatud ei ole. Väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 alusel. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. 4/8 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud ja korduvalt rõhutatud seisukoht ( näiteks vt 1-17-1629/44 p 28), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. S M on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (

§ 227

lg 2).

§ 227

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 227lg-s 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kuue kuuni.

Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, mis suuruses karistust ja mis liiki karistust isikule toimepandud rikkumise eest tuleb kohaldada. S Mile on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks ehk sanktsiooni keskmäära. Kohtuvälise menetleja on otsuses põhjendanud karistust sellega, et karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv kriminaal- ja viis kehtivat väärteokaristust. 28.05.

1. a isikut karistati samalaadse teo toimepanemise eest Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 120 eurot. 01.04.
2. a isikut karistati isikut Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 400 eurot ehk maksimaalse rahatrahviga. Lisaks on kohtuväline menetleja välja toonud, et peale antud väärteoasjas kiiruse ületamist Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi 20.04.
3. a karistati isikut veel ka 24.05.
4. a Liiklusseadus § 227 lg 2 (ületatud kiirus 30 km/h) järgi rahatrahviga 240 eurot. Seega on nimetatud süütegu juba neljas kiiruse ületamine aasta kestel ning sellel aastal vähem kui kolme kuu jooksul kolmas kiiruse ületamine. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku jaoks sobilik seaduskuuleka käitumise tagamise eesmärgi saavutamiseks ja isik on varasemalt olemata rahatrahvidest käitunud liiklust ohustaval viisil. Kohtuväline menetleja pidas oluliseks, et menetlusaluse isiku käitumine on ajas muutunud ohtlikumaks ning menetlusalune isik on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud üha uuesti suurel määral. Kohtuväline menetleja nentis, et menetlusalune isik tunnistab tehtut ja kahetseb, kuid pidada seda niivõrd kaalukaks argumendiks karistuse määramisel ei ole isiku süüd ning tema karistusajalugu silmas pidades võimalik. Kaebuse esitaja palus karistada teda toime pandud teo eest rahatrahviga, mitte juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 5/8 Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et isik on ühe teoga pannud toime ühe rikkumise. Ühe rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kui see oleks ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise puhul. Teo asjaolud ei ole sellised, et saaks väita, et just selline tegu oli isiku teistest tegudest ohtlikum. 20.04.2022 kell 16:47 Lüganuse valllas, Ida-Viru maakonnas, TALLINN - NARVA mnt, 141 km-l juhtis S M mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx asulavälisel teel kiirusega 126 +/- 4 km/h, millega ületas asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 32 km/h võrra. Teo toimepanemise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktiga, isik lõi liiklejatele teatud ohu. Menetlusalune isik ületas kiirust mitte vähem, kui 32 km/h.

§ 227

lg 2 sätte kohaselt on antud kiiruse ületamise puhul tegemist kiirusevahemiku keskmisesse ossa jääva kiirusega ( 21-40 km/h ületamine). Eeltoodut arvestades hindab kohus S Mi süüd teos pigem keskmisena. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuigi

§ 227

lg 2 puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei pea koosseisu täitmiseks saabuma, märgib kohus, ei kiiruse ületamine on liikluskultuuris ja liiklusõigusruumis selgelt taunitav tegu ja väheoluliseks seda pidada ei tohi. Kiiruse ületamine on liiklusohu tekkimist potentsiaalselt soodustav asjaolu. Kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei peagi sellist ohtlikkust kuidagi veel rõhutama. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmises määras. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tunnistab kiiruse ületamist ja kahetseb tegu. Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes puhtsüdamliku kahetsusena. Kohtu hinnangul on isik oma tegu hinnates olnud järjepidev ja väljendanud oma kahetsust vahetult peale teo toime panemist(tunnistaja ütluste kohaselt), ülekuulamise ajal kui ka kaebuses ning puudub alus kahelda isiku kahetsuse siiruses. Ka kohus arvestab selle kergendava asjaoluga. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 5 kehtivat väärteokaristust. Viiest väärteokaristusest kolm on määratud kaebuse esitajale liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Nagu on ka kohtuväline menetleja oma seisukohas välja toonud, siis isikut on karistatud 28.05.2021 samalaadse teo toimepanemise eest liiklusseadus § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 120 eurot. 01.04.2022 karistati isikut liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot ehk maksimaalse rahatrahviga. Lisaks on peale antud väärteoasjas kiiruse ületamist liiklusseadus § 227 lg 2 järgi 20.04.2022 karistatud isikut veel ka 24.05.2022 liiklusseaduse § 227 lg 2 (ületatud kiirus 30 km/h) järgi rahatrahviga 240 eurot. Seega on nimetatud süütegu juba neljas kiiruse ületamine ning sellel aastal vähem kui kolme kuu jooksul kolmas kiiruse ületamine. Varasemad karistused näitavad, et isiku käitumine liikluses ei ole korrektne ja uute liiklusalaste süütegude toimepanemine on tema puhul võimalik või isegi tõenäoline. Seega ei saa kohtu arvates karistusemäär olla sanktsiooni vinklis väike, kuigi isik tunnistab süüd ja kahetseb. Kohus peab süü suurust pigem keskmiseks. Arvestades, et isik on toime pannud süütegusid aasta jooksul mitmel 6/8 korral ja isiku käitumist ei ole varasemad karistused korrigeerinud, siis on isiku käitumise korrigeerimiseks põhjendatud kohaldada keskmist karistusemäära. Arvestades eeltooduga, samuti sellega, et kohtu hinnangul isiku süü väärteo toimepanemisel on keskmine, isik tunnistab ja kahetseb süüd, kuid varasemalt on isikut karistatud samasuguste liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, tuleb isikut karistada sanktsiooni keskmise määraga. Kohus juhib tähelepanu, et karistuse eesmärkide järgimisel peab kohus igal juhul hindama, kas eesmärgid on saavutatavad kergema karistuse liigiga. Käesoleva sanktsiooni puhul on kergem karistuse liik rahatrahv. Kohus leiab, et isiku rahatrahviga karistamine võib saavutada oma eesmärki, kui isik tunnetab rahalist laadi karistuse mõju. Kuid kohtu hinnangul on isiku varasem käitumine väljendanud, et rahaline karistus ei ole isiku jaoks sobiv karistus ja isik ei tunneta karistuse mõju viisil, mis tooks kaasa positiivseid muutusi isiku käitumises. Kohus peab karistuse kaalumisel oluliseks asjaolu, et isikule oli määratud kiiruse ületamise eest

§ 227

lg 2 järgi rahaline karistus 01.04.2022, kuid juba 20.04.2022 pani isik toime uue samalaadse süüteo. Lisaks on isikule määratud rahaline karistus kiiruse ületamise eest 24.05.2022. Seega ei ole isik teinud piisavalt järeldusi politsei poolsetest sekkumistest liiklusreeglite rikkumise korral ja karistused ei ole isiku käitumist muutnud. Isikule on rahalisi karistusi määratud, aga isiku käitumine liikluses ei ole muutunud, sel juhul ei saa öelda, et karistus osutab isikule käesoleva ajal reaalset mõju. Kohtu hinnangul on põhjendatud rahalisest karistusest teistsuguse karistusliigi kohaldamine, et saavutada karistuslikku eesmärki ja suunata isikut seaduskuulekalt liiklema. Oluline on see, et karistus peab olema proportsioonis isiku süüga, mis on antud juhul keskmine. Kohus leiab, et kuigi isik on palunud teise karistusliigi kohaldamist kui juhtimisõiguse äravõtmine, siis ei ole põhjust eeldada, et isik on suuteline rahalise karistuse tulemusena muutuma liikluses seaduskuulekaks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isiku puhul on sobilikuks karistuseks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks (mis on keskmine

§ 227lg 2 alusel).

Juhtimisõiguse äravõtmisel kui karistusel üldse on eeskätt eripreventiivne tähendus, see peab olema suunatud konkreetse isiku käitumise korrigeerimiseks, tema hoiakute muutmiseks, et isik ei saaks enam samalaadseid tegusid toime panna ( 3-1-1-6-17, p 16). Kohtu arvates, selline karistus saaks olla isikule mõjuv ja on ka hoiatuseks, et oma käitumise poolest on isik lähenenud piirile, millal temalt võidakse juhtimisõigus ära võtta juba pikemaks ajaks, kui isik oma liikluskäitumist ei paranda. Karistuse kohaldamine annab isikule selge signaali, et riik soovib tagada liiklejate turvalisust ja menetlusalust isikut on vaja hetkel lühiajaliselt kõrvaldada liiklusest. Kohus leiab, et arvestades kaebuses toodud asjaolu, et isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, siis ei kaalu nimetatud asjaolu üle karistuslikku eesmärki õiguskuulekale elule. Karistuse kohaldamine kolmeks kuuks ei too isikule kaasa põhjendamatuid ebaproportsionaalseid kitsendusi. Kolmeks kuuks on võimalik isikul oma isiklikus elus teha korrigeerimisi vastavalt määratavale juhtimiskeelule. KOHTU MEETMED Eeltoodust lähtuvalt tuleb S Mi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.05.2022 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244022001525 jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. 7/8 /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8