Kriminaalasi nr 1-21-8509 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.august 2022, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8509 Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasi Tartu Vangla k
§ 75lg 2 p 2 alusel määrata Hannes Rebasele lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Hannes Rebane tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 17.01.2022.a kohtuotsusega nr 1-21-8509,
§ 121
lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 74
lg 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud Hannes Rebasele mõistetud vangistust täitmisele, kui ta 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
§ 75
lg 2 p 5 alusel kohustati Hannes Rebast käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi ja psühhiaatri juurde ravivajaduse väljaselgitamiseks ja selle olemasolu korral alluma ravile, milleks isik andis nõusoleku.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustati Hannes Rebast käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiga ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist). Hannes Rebase kriminaalhooldus algas 02.02.2022 ja lõppeb 17.07.2023. Kriminaalhooldusametnik esitas Hannes Rebase kohta 21.07.2022 kohtule erakorralise ettekande. Erakorralise ettekande kohaselt on isik rikkunud kohustust osaleda 1
(3)sotsiaalprogrammis ja alluda ravivajaduse ilmnemisel ravile. Lisaks on ilmnenud, et isik on kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulnud visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. 30.05.2022 täitis hooldusalune küll registreerimiskohustuse, kuid tuli vastuvõtule ja sotsiaalprogrammi Viha juhtimine visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Sellest tulenevalt ei olnud tal võimalik sotsiaalprogrammist osa võtta ja tema programmis osalemine katkestati. Eelneva kohta selgitas isik, et ta olevat eelmisel õhtul õlut joonud ja hommikul võttis ravimit. 09.03.2022 pöördus Hannes Rebane psühhiaatri vastuvõtule, mille kohta esitas kriminaalhooldusametnikule ka teavituse, kuid määratud ravikohustusega ei ole ta sellest hoolimata regulaarselt tegelenud ega rohkem psühhiaatri vastuvõtule pöördunud. 06.06.2022 ilmus hooldusalune kriminaalhooldaja juurde registreerimisele taas visuaalselt tuntavate ja nähtavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Isik selgitas, et tarvitas eelmisel õhtul viina, kuid ise arvas, et on kaine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Hannes Rebase õiguskuulekat käitumist ja käitumiskontrolli nõuete täitmist (mittetäitmist) mõjutab väga tugevasti alkoholi liigtarvitamine. Seoses alkoholi tarvitamisega on ta rikkunud nõuet viibida kriminaalhooldusosakonnas kainena ja tuli kohtu poolt määratud kohustust, osaleda sotsiaalprogrammis, täitma olles alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on isiku käitumiskontroll piisavalt pikk jälgimaks ja toetamaks sotsiaalset kohanemist ja määratud alkoholiraviga tegelemist, siis sellest tulenevalt leiab ametnik, et kõige otstarbekam oleks määrata Hennes Rebasele täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Hannes Rebane rikkunud talle määratud kohustusi, osaleda sotsiaalprogrammis ja alluda ravivajaduse ilmnemisel ravile. Isik pöördus 09.03.2022 küll psühhiaatri vastuvõtule, kuid talle määratud raviga Hannes Rebane ei tegelenud ja rohkem psühhiaatri vastuvõtule ei läinud. Samuti on isik täitnud küll talle määratud registreerimiskohustust, kuid kahel korral on ta ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule silmnähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamise tunnustega. Eelneva tõttu katkestati ka isiku osalemine talle määratud sotsiaalprogrammis, kuna isik ilmus grupitundi alkoholi tarvitamise tunnustega. Vaatamata eeltoodule on kriminaalhooldusametnik siiski arvamusel, et Hannes Rebase kriminaalhooldust on võimalik jätkata, kui talle määrata täiendav lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on isiku käitumiskontroll veel piisavalt pikk jälgimaks ja toetamaks tema sotsiaalset kohanemist ning alkoholiraviga tegelemist. Süüdimõistetu õigusvastane käitumine ja talle määratud kohustuste rikkumine on olnud eelkõige seotud alkoholi tarvitamisega, mistõttu kohustus alkoholi mitte tarvitada võiks olla oluline tema edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Alkoholi tarvitamine takistab kohtuotsusega määratud kohustuste nõuetekohast täitmist ja karistuse eesmärkide saavutamist ning tema õiguskuulekusele suunamist. Selleks, et kujundada ümber süüdimõistetu suhtumine ning seeläbi vähendada ka alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks, tulebki täiendav lisakohustus määrata. 2
(3)Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Hannes Rebasele
§ 75lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi.
Ühtlasi tuleb hooldusalusele veelkord selgitada kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui Hannes Rebase rikkumised jätkuvad, on võimalik kohtule esitada uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)