Obsah (11)

§ 200§ 198§ 3§ 271§ 191§ 76§ 82§ 100§ 113§ 103§ 197

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-107184 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2022.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Fausto Capital OÜ hagi OÜ Plastikest

§ 200

lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja kostja nõuet ei tunnista ja esitab sellele vastuväiteid – seega ei saa kostja tasaarvestust teostada. Lisaks sätestab

§ 198, et tasaarvestus toimub vastavasisulise avalduse tegemisega teisele poolele.

Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellise avalduse esitanud (tasaarvestus ei saa toimuda „tahtliku vaikimise“ läbi väljendatud nõusolekuna, nagu seda oma 05.04.

1. a. vastuses ekslikult väidab kostja). Lisaks märgib hageja, et isegi kui kõik kostja faktiväited vastaksid tõele (millega hageja ei nõustu), oleks kostja nõue hageja vastu ikkagi alusetu. Nimelt sätestab pooltevahelise üürilepingu punkt 2.1.20 kostja kui üürniku kohustuse sõlmida ja hoida kogu lepingu kehtivuse tähtaja jooksul kehtivana ruumides asuva üürniku vara (sh siseviimistlus, seadmed, mööbel) kindlustuslepingu kõigi peamiste riskide suhtes vähemalt taastamisväärtuses. Lisaks sätestab sama punkt, et üürniku vara hävimise või sellele tekkinud kahju eest üürileandja ei vastuta, välja arvatud juhul, kui hävimine toimus üürileandja tahtluse korral või kui üürileandja vastutuse sätestab otseselt ja välistamatult seadus. Ilmselt ei oleks tõsiseltvõetav väide, et kostja vara hävis hageja tahtluse tulemusena (hageja ei süüdanud iseendale kuuluvat kaubanduskeskust), mistõttu on hageja vastutus antud juhul lepinguliselt välistatud. 3 Küll on aga kostja (tõenäoliselt) rikkunud oma lepingulist kohustust talle kuuluva vara kindlustamiseks. Tulekahju kujutab endast vaieldamatult üht peamist riski ning juhul, kui kostjal oleks olnud selle riski suhtes sõlmitud kehtiv kindlustusleping, siis hüvitanuks kindlustusandja kostjale kogu kahju vähemalt taastamisväärtuses ning kostja ei oleks pidanud hageja suhtes mitte mingeid nõudeid esitama. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja OÜ Plastikest hageja esitatud nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja selgitab, et 18.02.2021.a. toimus Vironia Keskuses (sh hagejale kuuluvas kostja üüritud äriruumis) tulekahju, mille tulemusena kostjal puudus juurdepääs üüritud ruumidesse kuni 10.03.2021.a. - kokku 20 päeva järjest. Tulekahju käigus hävis kostjale kuuluv vara, mis oli paigaldatud üüritud ruumis ja oli vajalik oma äritegevuse korraldamiseks. Kostja hindab kahjusumma suuruseks 2 247 eurot. Pika kirjavahetuse kõigus hagejaga kokkuleppele ei jõutud, kuigi pakkumine oli nii tasaarvelduse, kui ka kahjumi hüvitamise mõttes. Senini hageja ei ole vastanud kostja ettepanekutele. Lootes jõuda kokkuleppele, ei tasunud kostja vahepeal üüritasu. Nõudes esitatud arved nr. 220194: 220390 ; 220965 ja 220511 on tasutud 9.04.2022.a. üldsummas 1 216,03 euro (maksekorraldus lisatud). Kuna hageja terve aasta jooksul ei vastanud kostja pakkumisele tasaarvelduse teostamiseks, leiab kostja, et antud juhul on tahtliku vaikimisega, mida võib lugeda nõusolekuna. Arvestades hagis toodud põhivõla suurust 2 616,76 eurot, millest tuleb maha arvestada 9.04.2022.a. tasutud 1 216,03 euro, saab põhivõlg olla summas 1400,73 euro. Tasaarvelduse tulemusena hagejal kostja ees võlg 846,27 euro (2 247 – 1400,73 = 846,27). Kui hageja ei nõustu ka nüüd tasaarvelduse teostamiseks, on kostja sunnitud esitama vastuhagi tulekahjus hävinud kostja vara maksumuse hüvitamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
6. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 01.11.2018.a. sõlmitud üürilepingu (dtl 34-43) alusel tasumata üüri- ja kõrvalkulude võlgnevust 2616,76 eurot; viivist üüri ja kõrvalkuludelt 31.03.2022. a. seisuga 943,52 eurot ja lisanduvat viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamise päevast kuni võla täieliku tasumiseni 0,2% viivitatud summalt päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 2616,76 eurot. 4 Kostja soovib tasaarveldada tasumata üüri- ja kõrvalkulud ostukeskuses tulekahju tagajärjel hävinud kostja vara maksumusega 2 247 eurot (kahju suurus). 11.

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt

§ 191

lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ruumid kostja kasutusse andis ja kostja seda ka kasutas. Üürniku üüri- ja kõrvalteenuste eest tasumise kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-dest 1,3, 2.1.2 ja 2.1.3). Vastavalt lepingu p 7.1 kohustus üürnik tasuma oma lepingujärgsete maksetega viivitamisel tekkinud võlgnevuselt viivist arvestusega 0,2% tähtajaks tasumata summalt päevas. 18.07.

1. a. sõlmisid kostja ja hageja kokkuleppe üürilepingu muutmiseks (dtl 44). Kokkuleppega leppisid pooled kokku uues üürimääras (15 eurot/m2/kuus + käibemaks). 18.07.
2. a. sõlmisid pooled üürilepingu muutmise kokkuleppe (dtl 48), milles lepiti kokku lisaks ka uues üüripinna suuruses (17,5 m2).
3. Hagiavalduse (dtl 29-32) kohaselt on kostja jätnud tasumata arved üüriarved kokku 2195,13 eurot ja kõrvalteenuste arved kokku 421,63 eurot Hageja on esitanud kostjale tasumiseks arved (dtl 52-61): nr 210505 459,48 eurot, nr 210689 77,48 eurot, nr 210856 459,48 eurot, nr 211045 68,84 eurot, nr 211343 56,52 eurot, nr 212369 459,48 eurot, nr 220194 482,45 eurot, nr 220390 153,31 eurot, nr 220511482,45 eurot, nr 220688 118,13 eurot 16.02.2022 on hageja esitanud kostjale kreeditarve nr 220490 (dtl 62), millega on tasaarveldanud järgmised arved (vähendanud maksemisele kuuluvat summat): arve nr 210689 18.02-28.02.2021 eest summas 25,37 eurot; arve nr 21505 01.03-10.03.2021 eest summas 123,52 eurot; arve nr 211045 01.03-10.03.2021 eest summas 18,51 eurot. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude eelviidatud arvet nr 220490 arvestades ning esialgselt esitatud arvetel märgitud tasumisele kuuluvad summad on vähendatud vastavalt arvele nr 220490 (dtl 30).
4. OÜ Plastikest esitas maksekorralduse, mille kohaselt on 09.04.2022 tasutud arved nr 220194, 220390, 220965 ja 220511 kogusummas 1216, 03 eurot (stl 72, 80). Hageja nõudes arvet nr 220965 ei nähtu, muus osas (st arved 220194, 220390, 220511) tuleb tasutu põhinõudest maha arvata (482,45 + 482,45 +153,31=1118,21 eurot). 5
5. Vastavalt

§ 76

lg 1 ja 3 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole haggis esiattud arveid tähtaegselt tasunud Kohustuse täitmata jätmine ja/või sellega viivitamine on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale võimaluse § 101 loetletud õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist (§ 101 lg 1 p 1 ja 6). Kostja ei ole tõendanud, et ta on haggis esitatud nõude täies ulatuses täitnud või puudub tal kohustus hagejale tasuda.

1. Hageja põhinõue oli hagiavalduse kohaselt 2616,76 eurot, millest tuleb maha arvestada kostja 09.04.2022.a. tasutud 1118,21 eurot. Hageja põhinõue on põhjendatud 2616,76 eurot - 1118,21 eurot = 1498, 55 eurot.
2. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemäära kohta peab pooltel olema kokkulepe. Kui puudub kokkulepe, et arve saaja nõustuks arvel oleva viivisega, saab võlgnikult siiski viivist nõuda seadusest tulenevas määras. (

§ 113

lg 1) Kohustus muutub sissenõutavaks ajast, millest alates võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt lepingu p 7.1 kohustus üürnik tasuma oma lepingujärgsete maksetega viivitamisel tekkinud võlgnevuselt viivist arvestusega 0,2% tähtajaks tasumata summalt päevas. Hageja on tasumata arvetelt arvestanud viivist 31.03.2022.a. seisuga 943,52 eurot (viivise arvestus dtl 49-50) Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud. Arvete tasumatajätmine on kohustuse rikkumine

§ 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite (sh viivise) rakendamiseks. 17. Kohus möönab, et kostja rikkumine võis olla vabandatav perioodi eest, mil ta ei saanud ruume kasutada ostukeskuses aset leidnud tulekahju tõttu. Eeltoodut on aktsepteerinud kohtu hinnangul ka hageja, esitades nimetatud perioodi eest kostjale nn kreeditarve nr 220490, millega hageja nõustus, et kostja ei pea tasuma üüri- ja kõrvalkulu perioodil (18.02.2021-10.03.2021), mil ta ei saanud ruume kasutada. Ka poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 10.1 kohaselt ei loeta lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega saanud näha, ehk vääramatu jõud (lepingu p 10.2).

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul kui rikkumine oli vabandatav. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 6 Vääramatu jõud

§ 103

lg 2 mõttes on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärge ei ületaks.

§ 103

lg 3 kohaselt kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Tulekahju tekkepõhjust saab lugeda objektiivseks (st võlgnik ei ole ise oma tegevuse või tegevusetusega seda põhjustanud; saabumine ootamatu (võlgnikult ei saanud ega saa eeldada et ta selle asjaoluga arvestaks), asjaolu on selline et selle ilmnemisel ei saa võlgnikult oodata et ta suudaks selle mõju täitmisele vältida või selle tagajärge ületada. Tulenevalt

§ 103

lg 3 ei tähenda vääramatu jõu mõju seda, et kostja vabaneb üldse kohustuse täitmisest. Kohustuse täitmata jätmine on vabandatav üksnes ajal mil täitmine oli takistatud vääramatu jõu tõttu. Hageja on ka viivise arvestamisel eeltoodut arvesse võtnud ning arvestanud viivist arvestades arvet nr

1. Kohus on seisukohal, et kostja tasumata arvetelt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue 31.03.2022.a. seisuga 943,52 eurot, on põhjendatud.
2. Hageja nõuab kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates hagi esitamise päevast kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni määras 0,2% viivitatud põhinõudelt, kuid kokku mitte rohkem kui 2616,76 eurot Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 01.04.2022 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 0,2% viivitatud põhinõudelt (01.04.2022-09.04.2022 2616,76 eurot, alates 10.04.2022 1498,55 eurot), kuid kokku mitte rohkem kui 1498,55 eurot. Kohus arvestab siinkohal kostja 09.04.2022 tasutud makseid.
3. Kostja on esitanud hageja vastu protsessuaalse tasaarvestusavalduse ja soovib hageja nõude tasaarvestamist kostja kahju hüvitamise nõudega hageja vastu 2274 eurot. Vastavalt

§ 197

lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tulenevalt

§ 198

toimub tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele.

§ 200

lg 4 kohaselt ei saa tasaarveldada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, mis osaliselt või täielikult välistavad nõude maksmapaneku. Hageja vaidleb kostjale vastu. Kohus on seisukohal, et tasaarvestuse avaldus peab olema esitatud kujul, et nõue on selge ja tõendatud. Kostja nõue on tõendamata. Kohus ei saa tasaarvestada põhjendamata ja tõendamata nõuet. Kohus juhib kostja tähelepanu ka lepingu p 2.1.20 sätestatule – eriti viimane lause, mille kohaselt üürniku vara hävimise või sellele tekkinud kahju eest üürileandja ei vastuta, välja arvatud juhul, kui hävimine toimus üürileandja tahtluse korral või kui üürileandja vastutuse sätestab otseselt ja välistamatult seadus. 7 Kui kostja soovib esitada kahju hüvitamise nõuet hageja vastu, tuleb eeltoodut arvestada. Kostjal on soovil korral võimalus esitada eraldi hagiavaldus kahju hüvitamise nõudega.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
3. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende kanda võrdsetes osades, ehk 50% hageja menetluskuludest kannab kostja. Hageja on menetluses kandnud kulu 560 eurot (tasutud riigilõiv). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab Plastikest OÜ-lt Fausto Capital OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8