← Eesti

2-15-18487/200

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-15-18487 Kohtuasi X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Kaebuse esitaja, liik ja hind X apellatsioonkaebus, hind 3500 eurot Y apellatsioonkaebus, hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab Menetluse liik Asja läbivaatamine
  4. märtsi
  5. a kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta Y ringkonnakohtu istungil esitatud nõude laiendamise taotlus läbi vaatamata. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus osas, millega maakohus: 4.
  8. luges resolutsiooni p-s 5 ühisvaraks maksukohustused suuremas ulatuses kui 52 046 eurot 47 senti ning mõistis maksukohustuste eest välja suurema hüvitise kui 26 023 eurot 24 senti; 4.
  9. tasaarvestas resolutsiooni p-s 7 hüvitisenõuded Y poolt kohtumenetluses tasaarvestatud 16 233 euro 88 sendiga ja mõistis Y-lt X kasuks kokku välja väiksema hüvitise kui 120 998 eurot 47 senti; 4.
  10. jättis ekspertiisi tegemisega seonduvad kulud X kanda.
  11. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
  15. 2-15-18487 5.
  16. lugeda maksukohustused 52 046 euro 47 sendi ulatuses ühisvaral lasuvaks kohustuseks ning mõista maksukohustuste eest välja hüvitis 26 023 eurot 24 senti; 5.
  17. jätta hüvitis 16 233 euro 88 sendiga tasaarvestamata, kuid arvata see summa ühisvara hulka ja mõista X-lt Y kasuks välja hüvitis 8116 eurot 94 senti, ning mõista Y-lt X kasuks kokku välja hüvitis 120 998 eurot 47 senti; 5.
  18. jätta kostja tõttu suurenenud ekspertiisi tegemisega seonduvad kulud (442 eurot 40 senti) kostja kanda ning ülejäänud ekspertiisikulud võrdsetes osades poolte kanda. Jätta ülejäänud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
  19. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
  20. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 7.
  21. Rahuldada X hagi osaliselt. 7.
  22. Rahuldada Y vastuhagi osaliselt. 7.
  23. Jagada Y ja X ühisvara alljärgnevalt: 7.3.
  24. Lõpetada poolte ühisomand ja panna Buss LAZ (mudel 695N, VIN kood XXXXX, reg nr XXXXXX, 1980) avalikule enampakkumisele alghinnaga 500 eurot ja jagada enampakkumisest saadud raha poolte vahel võrdselt. 7.3.
  25. Lõpetada poolte ühisomand ja jätta sõiduauto Kia Ceed (mahtuniversaal, 85 kW, reg nr YYYYYY 2007) väärtusega 2790 eurot X ainuomandisse. Mõista X-lt Y kasuks välja hüvitis 1395 eurot. 7.3.
  26. Lõpetada poolte ühisomand ja jätta X ainuomandisse tema pangakontodel
  27. mai
  28. a seisuga olnud raha 484 eurot 73 senti. Mõista X-lt Y kasuks välja hüvitis 242 eurot 36 senti. 7.3.
  29. Lõpetada poolte ühisomand ja jätta Y ainuomandisse tema pangakontodel
  30. mai
  31. a seisuga olnud raha 785 eurot 20 senti ja väärtpaberikontol VP 24629 olnud väärtpaberid väärtusega 874 eurot 62 senti. Mõista Y-lt X kasuks välja hüvitis 829 eurot 91 senti. 7.3.
  32. Lõpetada poolte ühisomand ja jätta Y ainuomandisse järgmised vallasasjad: lumepuhur väärtusega 1000 eurot; lehepuhur väärtusega 100 eurot; murutraktor väärtusega 750 eurot; rootorniiduk väärtusega 400 eurot; keevitusaparaat väärtusega 3000 eurot; bullerjanahi väärtusega 200 eurot; telfer 2tk väärtusega 100 eurot; treipink väärtusega 2000 eurot; õhukaloriifer väärtusega 1420 eurot; haagissuvila Tabbert väärtusega 500 eurot; puulõhkumismasin väärtusega 100 eurot. Mõista Y-lt X kasuks nimetatud vallasvara eest välja hüvitis 4785 eurot. 7.3.
  33. Lõpetada poolte ühisomand ja jätta Y ainuomandisse Osaühingu Q (registrikood XXXXXXXX) osa väärtusega 72 409 eurot. Mõista Y-lt X kasuks osa eest välja hüvitis 36 204 eurot 50 senti. 7.3.
  34. Lõpetada poolte ühisomand ja jätta Y ainuomandisse järgmised sõidukid: sõiduk AZLK (mudel 2140, VIN kood XXXXXX, reg nr XXXXXX 1979) väärtusega 35 eurot; omavalmistatud haagis reg nr XXXXX, 2000, VIN kood XXXXXXXXXXXXXXX) väärtusega 4000 eurot; Citroen Berlingo (kaubik, 66 kW, reg nr XXXXXX, 2008) väärtusega 2500 eurot; veoauto GAZ (mudel SAZ3502, VIN kood XXXXXX, 1983, reg nr XXXXXX) väärtusega 31 eurot; traktor MTZ (1993, mudel 82, VIN kood XXXXXX, reg nr XXXXXX) väärtusega 3500 eurot; haagis Närko (1978, mudel 3PP2S-AL18EJ-300, VIN kood XXXX, reg nr XXXXX) väärtusega 2000 eurot; veoauto MAZ (1984, mudel 504, 2 2-15-18487 VIN kood XXXXX, reg nr XXXXXX) väärtusega 330 eurot; haagis VANHOOL (1980, mudel SK301/27, VIN kood XXXXX, reg nr XXXXX) väärtusega 2500 eurot; sõiduauto Audi (mudel 200, VIN kood XXXXXXXXXXXX, reg nr XXXXXX, 1986) väärtusega 45 eurot; traktor EH 05 87 mark T (mudel 40, 1973) väärtusega 1000 eurot; traktor mark T (mudel 25A, 1993) väärtusega 500 eurot; traktor Roomik CAT väärtusega 6000 eurot; traktor Roomik T130 väärtusega 1500 eurot; haagis FRUEHAUF (reg nr XXXXXX, mudel CT -3A3-35, 2006) väärtusega 11 000 eurot. Mõista Y-lt X kasuks nimetatud sõidukite eest välja hüvitis 17 470 eurot 50 senti. 7.3.
  35. Lõpetada poolte ühisomand ja jätta Y ainuomandisse XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 10 000 eurot. Kohustada X andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega X ja Y lepivad kokku selles, et kinnisasi (registriosa nr XXXXXXXX) jääb Y ainuomandisse. Kohustada X andma nõusolek kinnistusraamatus registriosa nr XXXXXXXX omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y. Mõista Y-lt X kasuks kinnisasja eest välja hüvitis 5000 eurot. 7.3.
  36. Lõpetada poolte ühisomand ja jätta Y ainuomandisse UUU (registriosa nr XXXXXX) väärtusega 159 300 eurot. Kohustada X andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega X ja Y lepivad kokku selles, et kinnistu (registriosa nr XXXXXX) jääb Y ainuomandisse. Kohustada X andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt Y on kinnisasja ühisomanik kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y. Mõista Y-lt X kasuks kinnisasja eest välja hüvitis 79 650 eurot. 7.
  37. Jätta Y kanda SEB panga ja Y vahel
  38. juunil 2012 sõlmitud laenulepingust nr 2012012690 tulenev kohustus, mis oli
  39. mai
  40. a seisuga 4983 eurot 49 senti. Mõista X-lt Y kasuks laenukohustuse eest välja hüvitis 2491 eurot 75 senti. 7.
  41. Jätta Y kanda
  42. mai
  43. a seisuga maksukohustused 52 046 eurot 47 senti. Mõista X-lt Y kasuks maksukohustuste eest välja hüvitis 26 023 eurot 24 senti. 7.
  44. Arvata poolte ühisvara hulka sõiduauto Skoda Supreb (2013, reg nr XXXXXX) omandamiseks abielu ajal kulutatud ühiste vahendite eest hüvitis 3469 senti 40 senti, veoauto MAN (2006, reg nr XXXXXX) omandamiseks abielu ajal kulutatud ühiste vahendite eest hüvitis 16 971 eurot 30 senti ja XXX kinnisasjal (registriosa nr XXXXXXXX) kasvava metsa raieõiguse müügiga ühisvara vähendamise eest hüvitis 10 215 eurot. Mõista Y-lt X kasuks välja hüvitis 15 327 eurot 85 senti. 7.
  45. Arvata ühisvara hulka
  46. detsembril 2015 Y pangakontolt X pangakontole kantud raha 16 233 eurot 88 senti. Mõista X-lt Y kasuks ülekantud raha eest välja hüvitis 8116 eurot 94 senti. 7.
  47. Tasaarvestada Y-lt X kasuks ning X-lt Y kasuks väljamõistetud hüvitised ning mõista Y-lt X kasuks tasaarvestamise järel välja hüvitis 120 998 eurot 47 senti. 7.
  48. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu ühisvarana traktori MTZ82, metsaveohaagise (koos tõstukiga), tünnisauna ja nelja šoti mägiveise jagamiseks. 7.
  49. Jätta rahuldamata Y vastuhagi X vastu ühisvarana Y ja W vahel
  50. märtsil 2012 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse jagamiseks. 3 2-15-18487 7.
  51. Võtta vastu X hagist loobumine ja lõpetada X hagi alusel SEB Panga ja Y vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse ning Y ettevõtlusest saadud tulu jagamiseks.
  52. Jätta kostja tõttu suurenenud ekspertiisi tegemisega seonduvad kulud (442 eurot 40 senti) kostja kanda ning ülejäänud ekspertiisikulud võrdsetes osades poolte kanda. Jätta ülejäänud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
  53. Mõista Y-lt X kasuks välja menetluskulude hüvitis 2212 eurot 95 senti. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  54. X (hageja) esitas
  55. detsembril 2015 (viimane terviktekst
  56. augustil 2020) Pärnu Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jagada ühisvara. Pärnu Maakohus lahutas
  57. mai
  58. a osaotsusega poolte abielu. Hageja palus mh jagada ühisvarana järgmised esemed vastavalt alltoodule: - - - lõpetada XXX (registriosa nr XXXXXX) ühisomand ja jätta kinnisasi kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist kinnisasja väärtusest poole ulatuses; lõpetada Osaühingu Q (registrikood XXXXXXXX) osaluse (nimiväärtus 2500 eurot) ühisomand ja jätta osalus kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist osaluse väärtusest poole ulatuses; arvata ühisvara hulka XXX asuva XXX kinnisasjal kasvanud metsa müügist saadudu raha 10 215 eurot ning jagada see poolte ühisvarana võrdsetes osades. Kogu ühisvara väärtus on 349 790 eurot (sh XXX kinnisasja väärtus 177 000 eurot ja Osaühingu Q väärtus 72 409 eurot) ning ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Kostjal tuleb tasuda hagejale enamsaadud vara eest hüvitist 170 753 eurot 50 senti. 1.
  59. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
  60. aastal abielu ning neil on kaks täisealist last. Pooled elasid kostjale kingitud vanaema majas. Nad ehitasid abielu ajal koos vana elumaja kahekordseks elamuks ning püstitasid lisaks veel mitmeid hooneid. Pooled erastasid abielu ajal ehitiste juurde maad, mis kanti kinnistusraamatusse XXX ja XXX kinnisasjadena. Pooled tegelesid abielu ajal alguses põllumajandusega, millele lisandus hiljem turismitalu pidamine. 4 2-15-18487 Kostja vormistas end füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) ning on seda tänaseni. Lisaks asutasid pooled
  61. aastal Osaühingu Q, kus nad töötasid ühiselt – kostja osutas tellitud transporditeenust ning hageja tegeles raamatupidamisega.
  62. aastal muutusid poolte suhted pingeliseks ning abielulised suhted lõppesid
  63. Kostja ei nõustunud abielu perekonnaseisuasutuses lahutama ja ühisvara kokkuleppel jagama, pidades kogu vara enda omaks. 1.
  64. Poolte abielu ajal (
  65. oktoobril 2000) kinnistusraamatusse kantud XXX kinnisasi on abikaasade ühisomandis. Kuna abikaasad parandasid abielu ajal hoonestust ning suurendasid oluliselt hoonete arvu, tuleb lugeda kinnisasja väärtusest 100% abielu ajal loodud väärtuseks.
  66. aastal koostatud eksperdi arvamuse kohaselt oli kinnisasja väärtus 70 000 eurot,
  67. aastal kohtu määratud eksperdi hinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus koos ebaseadusliku hoonega, mida saab seadustada, 177 000 eurot. Arvestades maa kasutamisotstarvet ja kinnisasja koosseisu kuuluvat põllu- ja metsamaad, on kinnisasja väärtus tegelikult suurem. 1.
  68. Poolte abielu ajal (
  69. detsembril 2011) asutatud Osaühingu Q osanikuna on registrisse kantud kostja.
  70. aastal oli osaühingu omakapitali väärtus 50 880 eurot ning
  71. a majandusaasta aruande kohaselt on väärtus suurenenud. Audiitori arvamuse kohaselt on osa väärtus 72 409 eurot. 1.
  72. XXX kinnisasjal asunud metsa raieõiguse müügist saadud raha tuleb arvata ühisvara hulka. Kostja sõlmis
  73. augustil 2016 XXX kinnisasjal kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, kinnisasjal on tehtud lageraie ning kostja sai
  74. augustil 2016 lepingu alusel 10 215 eurot. Hageja ei ole selleks tehinguks nõusolekut andnud ning kostja ei ole saadud raha kasutanud perekonna huvides. Kostja vastuväited ja vastuhagi
  75. Kostja nõustus abielu lahutama, kuid vaidles ühisvara jagamisele osaliselt vastu. Kostja esitas
  76. oktoobril 2016 vastuhagi (
  77. augustil 2020 vastuhagi tervikteksti) ühisvara jagamiseks, milles palus mh jagada ühisvarana järgmised esemed vastavalt alltoodule: - - - lõpetada XXX asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) ühisomand ja jätta kinnisasi kostja ainuomandisse, kuid kalduda ühisvara jagamisel kõrvale võrdsuse põhimõttest; lõpetada Osaühingu Q (registrikood XXXXXXXX) osaluse (nimiväärtus 2500 eurot) ühisomand ja jätta osalus kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist 1250 eurot; jätta kostja ja W vahel sõlmitud laenulepingust tulenev laenukohustus (90 000 eurot) kostja kanda ja kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitist 45 000 eurot; arvata Maksu- ja Tolliameti nõuded FIE Y vastu (53 573 eurot 87 senti) abikaasade ühisvara hulka ja jagada kohustused võrdselt poolte vahel; arvata ühisvara hulka FIE Y pangakontolt hageja pangakontole selgitusega „ühisvara osaline jagamine (50%)“ kantud 16 233 eurot 88 senti ning arvata see hageja ühisvara osast (makstavast hüvitisest) maha. Jagatavate varaesemete väärtus on 71 424 eurot (sh XXX kinnisasja väärtus 45 000 eurot ja Osaühingu Q väärtus 2500 eurot), millele lisandub 148 557 euro 36 sendi ulatuses kohustusi. 5 2-15-18487 2.
  78. Vastuse ja vastuhagi kohaselt omandas kostja
  79. aastal XXX kinnisasjal paiknevad hooned pärimise teel Q-lt ning neid on abielu ajal hoitud elamiskõlblikuna. Erastataval kinnisasjal oli seitse hoonet ning kinnisasja vääruseks oli märgitud 218 044 krooni (13 935 eurot 55 senti). Koos hoonetega sai kostja 7 ha maad. Kostja päritud hoonete alusele maale hakkasid pooled abielu ajal teisi kinnisasju liitma, mis said oma väärtuse tänu päritud varaga liitmisele. Kinnisasjale alustati uue elumaja ehitamist
  80. aastal, s.o pärast abielusuhete lõppemist, ning hoonet ei ole seadustatud. Hageja väidetud kinnisasja väärtus on ülehinnatud. Kinnisasja väärtus tuleb määrata abielu lahutamise aja seisuga. ERI Kinnisvara OÜ arvamuse kohaselt on kinnisasja hind 45 000 eurot. Kuna kostja sai pärandina hooned (elamu-rehealune, kelder-garaaž, kuur, laut-küün, ait, küün ja kaev), mis paiknesid 6000 m² suurusel maatükil, tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale osade võrdsuse põhimõttest. Kostja lahusvara väärtuseks tuleb lugeda 45 000 eurot. 2.
  81. Ühisvara hulka kuulub Osaühingu Q osalus. Hageja väidetud osa väärtus on aga ülehinnatud. Väärtus tuleb määrata osakapitali suuruse järgi, mis on 2500 eurot. 2.
  82. Ühisvara hulka tuleb arvata FIE Y täitmata kohustused Maksu- ja Tolliameti ees (53 573 eurot 87 senti) ja need kohustused tuleb jagada võrdselt poolte vahel. Hageja jättis raamatupidajana maksud õigel ajal maksmata. 2.
  83. Ühisvara hulka kuulub kostja ja W vahel sõlmitud laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus (laenujääk 90 000 eurot).
  84. aastal oli vaja lisafinantseerimist XXX kinnisasjal tehtavate tee- ja maastiku kujundamise töödeks, hoonete ehitamiseks ja parandamiseks ning tehnika ostmiseks. Selleks sõlmis kostja W-ga
  85. märtsil 2012 laenulepingu 90 000 euro laenamiseks tähtajaga 10 aastat. Kohustus võeti perekonna huvides, eesmärgiga arendada XXX kinnisasjal turismi ja luua selleks vajalikke tingimusi. 2.
  86. Kuigi kostja võõrandas XXX kinnisasjal kasvanud metsa raieõiguse ja sai selle eest 10 215 eurot, ei tule seda ühisvara hulka arvata, sest kostja täitis saadud raha eest oma maksukohustused Maksu- ja Tolliameti ees, sh tasus sotsiaalmaksu, tulumaksu ja maamaksu. 2.
  87. Kostja kandis FIE Y pangakontolt omavoliliselt ilma õigusliku aluseta enda pangakontole 16 233 eurot 88 senti selgitusega „ühisvara osaline jagamine (50%)“. Ühisvara ei saanud enne abielu lõppemist jagada. Kostja tasaarvestab 16 233 eurot 88 senti hagejale ühisvara jagamise käigus väljamõistetava varaga, st hagejale kuuluvast ühisvara osast tuleb saadud summa maha arvata. Hageja vastuväited
  88. Hageja palus jätta ülalnimetatud vastuhagi nõuded rahuldamata. 3.
  89. XXX kinnisasja jagamisel ei ole alust kalduda kõrvale osade võrdsusest. Kostja omandas pärimise teel hooned, mis paiknesid 3200 m² suurusel maatükil, mitte 6000 m² suurusel. Kostja ei ole pärinud maad. Maa erastati
  90. aastal ühe tükina, st mingit liitmist ei ole toimunud. Kuigi kinnisasi on moodustatud kostja lahusvara arvel, ei ole kostja tõendanud oma lahusvara väärtust. Kinnisasja väärtus tuleb määrata ühisomandi lõppemise aja seisuga ning see on 177 000 eurot või suurem. 3.
  91. Kostja kui FIE maksukohustused ei ole ühisvaral lasuvad kohustused. Maksukohustused on seotud ettevõtlusega, mitte perekonna huvidega. Ühe abikaasa ettevõtlus ei ole ühisvara 6 2-15-18487 valitsemine perekonna vajaduste rahuldamiseks ning abikaasadel ei teki solidaarkohustust. Maksuvõla eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvaraga pooles ulatuses. Esitatud saldoteatisest ei nähtu, et kostjal oleks
  92. mai
  93. a seisuga olnud sissenõutav maksuvõlg, tegemist on tulevikukohustusega ning kostjal on maksude ettemaks 1527 eurot 40 senti. 3.
  94. Hagejale ei ole teada, et kostja oleks sõlminud
  95. aastal laenulepingu W-ga (kostja praeguse elukaaslase ema). Hageja ei tunne teda ning ka kostja ei tundnud teda sel ajal. Laenuleping on võltsitud ja näilik ning sõlmitud eesmärgiga vähendada hagejale makstavat hüvitist. Kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingu alusel raha saanud ning et W-l oli selline rahasumma laenu andmiseks. 3.
  96. Kostja ei ole raieõiguse müügist saadud raha kasutanud perekonna huvides. Esitatud maksekorraldused pärinevad osaliselt ajast enne raieõiguse müüki. Kostja ei ole tõendanud, et täidetud maksukohustused olid poolte ühised kohustused. Maakohtu otsus ja põhjendused
  97. Pärnu Maakohus rahuldas
  98. mai
  99. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning otsustas jagada hagis ja vastuhagis ülal nimetatud vara järgmiselt: - - - - lõpetada XXX asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) ühisomand ja jätta kinnisasi väärtusega 159 300 eurot kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist 79 650 eurot; lõpetada Osaühingu Q (registrikood XXXXXXXX) osaluse ühisomand ja jätta osalus väärtusega 72 409 eurot kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist 36 204 eurot 50 senti; arvata ühisvara hulka XXX kinnisasja väärtuse vähenemise eest hüvitis 10 215 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 5107 eurot 50 senti; jätta maksukohustused (53 573 eurot 87 senti, sh tulumaks 31 327 eurot 23 senti, maamaks 47 eurot 54 senti ja sotsiaalmaks 22 199 eurot 10 senti) kostja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 26 786 eurot 94 senti; jätta rahuldamata kostja vastuhagi kostja ja W vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva laenukohustuse (90 000 eurot) jagamiseks; tasaarvestada pooltelt teineteise kasuks väljamõistetud summad ja kostja poolt kohtumenetluses tasaarvestatud 16 233 eurot 88 senti ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 112 117 eurot 83 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetlustoimingu edasilükkamisest tingitud menetluskulude hüvitise 119 eurot 40 senti ja jättis ülejäänud menetluskulud poolte enda kanda. 4.
  100. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - - pooled sõlmisid
  101. augustil 1984 abielu; kostja päris
  102. septembril 1990 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt Q järel XXX kinnisasjal asuvad hooned (elamu, rehealune, kelder-garaaž, kuur, laut-kuur, ait, küün ja kaev; kostja kanti
  103. oktoobril 2000 XXX kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse; maa ostuhind oli 214 801 eurot; 7 2-15-18487 - - - Osaühing Q kanti registrisse ja 2500 euro suuruse nimiväärtusega osa omandati
  104. detsembril 2011; hageja esitas
  105. detsembril 2015 hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks praeguses asjas ning kandis samal päeval kostja pangakontolt enda pangakontole 16 233 eurot 88 senti selgitusega „ühisvara osaline jagamine 50%“; Pärnu Maakohus lahutas
  106. mai
  107. a osaotsusega poolte abielu; Maksu- ja Tolliameti nõuete saldo füüsilisest isikust ettevõtja Y vastu oli
  108. mai
  109. a seisuga 53 573 eurot 87 senti, sh füüsilise isiku tulumaks 31 327 eurot 23 senti, sh tasumise tähtpäev tulevikus 31 327 eurot 23 senti; maamaks 47 eurot 54 senti, sh tasumise tähtpäev tulevikus 47 eurot 54 senti ja sotsiaalmaks 22 199 eurot 10 senti, sh tasumise tähtpäev tulevikus 22 199 eurot 10 senti;
  110. augustil 2016 sõlmis kostja kasvava metsa raieõiguse võõramise lepingu, mille kohaselt võõrandas ta raieõiguse 681 tm ulatuses hinnaga 10 215 eurot;
  111. a suvel tehti XXX kinnisasjal lageraie ning kostjale on üle kantud 10 215 eurot. 4.
  112. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on XXX kinnisasi enne
  113. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 alusel poolte ühisomandis. Abielu ajal maa erastamise korral tekib ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana. Kostja ei ole tõendanud, et ta omandas ka maad pärimise teel lahusvarana. Kinnisasja väärtus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 tähenduses 159 300 eurot. Kinnisasja väärtus tuleb kindlaks teha võimalikult omandi kaotamise aja seisuga, s.o võimalikult kohtulahendi tegemise aja seisuga. Kohus määras hageja taotlusel kaks korda kinnisasja väärtuse hindamiseks ekspertiisi. Ekspert KK
  114. veebruari
  115. a arvamuse kohaselt on kinnisasja kohalik keskmine müügihind (turuväärtus) ekspertiisi tegemise aja seisuga, hinnates kinnistut koos kõikide kinnistul asuvate hoonetega, sh koos ehituskeelu vööndis asuva ehitisega (ebaseadusliku üksikelamuga) eeldusel, et selle ehitise seadustamine on võimalik, 177 000 eurot. Samas on kinnisasja kohalik keskmine müügihind (turuväärtus) ekspertiisi tegemise aja seisuga, hinnates seda koos kõikide sellel asuvate hoonetega, v.a ehituskeelu vööndis asuv ehitis (ebaseaduslik üksikelamu), 87 000 eurot. Hindamistulemuse täpsus on +/– 15%. Kuigi kostja väitis, et ebaseaduslik üksikelamu on teisaldatav moodulmaja, mis kuulub F-le, ei ole kostja tõendanud üksikelamu kuulumist kolmandale isikule. Ehitis on käsitatav TsÜS § 54 lg 1 tähenduses kinnisasja olulise osana. Tegemist on madalvundamendil paikneva maaga püsivalt ühendatud ehitisega. Seda kinnitavad Keskkonnainspektsiooni algatatud väärteomenetluse materjalid. Hoonet on ilmselt võimalik seadustada. Eksperdi RL
  116. aprilli
  117. a arvamuse kohaselt on kohalikule omavalitsusele tehtud päringule saadud vastuse kohaselt võimalik ebaseaduslik ehitis legaliseerida, milleks on vaja koostada detailplaneering koos keskkonnamõjude hindamisega, lähtudes üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest, ning kehtestatud detailplaneeringu alusel on võimalik ebaseadusliku ehitise seadustamine läbi ehitise auditi. Ekspert KK kinnitusel asub keeluvööndis veel teisigi ehitisi. Arvestades kinnisasjal asuvaid ebaseaduslikke ja ehituskeeluvööndis olevaid hooneid ja nende seadustamise vajadust, mis nõuab lisakulutusi (detailplaneeringu läbiviimine, projektid, keskkonnamõjude hindamine, nõutavate lubade taotlused jne), tuleb kinnisasja väärtus määrata 10% väiksemana, s.o 159 300 eurot. Kinnisasja jagamisel ei saa arvestada kostjale kuulunud lahusvara väärtust. Kuigi kostja omandas kinnisasjal paiknevad hooned pärimise teel ja need olid enne
  118. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 järgi kostja lahusvaraks ning kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi saab ka praegu ühisvara jagades kalduda enne
  119. juulit 2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale, kui kõrvalekaldumise alus oli toona kehtinud seaduse kehtimise ajal olemas, on pärimise teel saadud hooneid abielu kestel oluliselt parendatud ning kostja ei ole 8 2-15-18487 esitanud tõendeid päritud hoonete väärtuse kohta pärimise ajal. Maakohus on kostjale korduvalt selgitanud tõendite esitamise vajadust. Samuti oli kostjal võimalik esitada maakohtu määratud eksperdile küsimusi, kuid kostja ei ole esitanud eksperdile küsimusi ega omapoolseid tõendeid. Kostja ei ole hoonete väärtuse kohta esitanud ühtki tõendit. Kostja esitatud ERI Kinnisvara
  120. oktoobri
  121. a hindamisakt kinnitab kogu kinnisasja, mitte kostjale kuulunud hoonete väärtust. Õige ei ole kostja arusaam, et kogu kinnisasja väärtus tuleb lugeda tema lahusvara väärtuseks, sest kostja ei ole pärimise teel omandanud maad. Hageja on seevastu fotodega tõendanud, et hooneid on abielu ajal oluliselt renoveeritud ja parendatud. Hoonete renoveerimist ning eluhoone laiendamist kinnitavad ka KK ja RL eksperdi arvamused. 4.
  122. Poolte ühisvaraks on abielu ajal omandatud Osaühingu Q osa nimiväärtusega 2500 eurot. Osa väärtus on
  123. detsembri
  124. a seisuga TsÜS § 65 tähenduses 72 409 eurot, mida kinnitab eriteadmistega isiku MK (MK Audit OÜ) arvamus. Arvamuse kohaselt on osa väärtus füüsilisele isikule tulumaksu eelselt 72 409 eurot ja tulumaksujärgselt 58 427 eurot. Arvamuse andmisel on arvestatud
  125. a majandusaasta aruannet ja eelnevaid aruandeid, sh bilanssi ja kasumiaruannet ning hageja antud teavet ettevõtte tegevuse kohta. Osade väärtuse määramisel on kasutatud varade väärtusel põhinevat meetodit ning väärtuseks saab lugeda omakapitali e netovara bilansilise väärtuse, mis oli
  126. detsembri
  127. a seisuga 72 409 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit teistsuguse väärtuse kohta ega taotlenud ekspertiisi määramist. Osa harilikuks väärtuseks, s.o kohalikuks keskmiseks müügihinnaks (turuhinnaks) ei saa olla selle nimiväärtus, nagu leiab kostja. 4.
  128. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ja W
  129. märtsi
  130. a laenulepingust tulenes abikaasade ühine laenukohustus, mida jagada. Kostja esitas tõendina W ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt andis W kostjale 10 aastaks sularahas 90 000 eurot laenu ning laenu sihtotstarbena oli märgitud UUU kinnistu maadel teede ehitus ja remont, turismiga seotud hoonete ja kõrgehitiste ehitamine ja parandamine, ehitusmaterjalide ost ja majapidamises oleva suurtehnika remonttööd töötegemise ja teenimise eesmärgil. Laenusaajateks olid lepingul märgitud hageja ja kostja, kui lepingu on allkirjastanud üksnes kostja. Kostja kinnitusel sai ta laenu sularahas ning ta esitas arved, mille maksmiseks ta laenu kasutas. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus arved laenurahaga. Vähemalt osade arvete kohta on hageja esitanud maksekorraldused ning ühe arve puhul ei ole selgelt tegemist olnud raha kasutamisega perekonna huvides. Kohtuistungil selgitas kostja, et hageja tahtis ära kolida ja osta Pärnusse 3-toalist korterit. Kostja oli nõus ja läks raha otsima. W oli raha kogunud maja renoveerimiseks, kostja läks temalt laenu küsima, W andis. W tuli nende juurde, kui ka hageja oli kodus ning andis raha. Jäi kokkulepe, et raha tagasi ei maksa, aitab W-l maja ära renoveerida. Raha jäi kappi ja kadus sealt ära. Hageja ostis poja nimele Pärnusse korteri. Seega on kostja väited vastuolulised. 4.
  131. Maksu- ja Tolliameti maksunõuded (53 573 eurot 87 eurot, sh füüsilise isiku tulumaks 31 327 eurot 23 senti, maamaks 47 eurot 54 senti ja sotsiaalmaks 22 199 eurot 10 senti) on poolte ühisteks kohustusteks ja tuleb poolte vahel jagada. Hageja nõustus, et maamaks on poolte ühine kohustus. Kuigi tulumaksu- ja sotsiaalmaksukohustus on kostja kui FIE kohustused, ei saa FIE abielu ajal omandatavat vara käsitleda eraldi abikaasade ühisvarast. Seadus ei sätesta, et FIE vara oleks tema lahusvara. Äriseadustiku § 78 järgi vastutab FIE kogu oma varaga. Ühisvarana käsitatakse ka FIE pangakontole laekuvat raha, millest makse tasutakse. Seega on õiglane ja põhjendatud, et 9 2-15-18487 ühisvarana jagatakse ka FIE abielu kestel tekkinud kohustused. Abielu lahutamise seisuga tasumata maksud tuleb ühiste kohustustena jagada. 4.
  132. Ühisvara tuleb jagada PKS § 37 lg 3 alusel koosmõjus AÕS § 77 lg-ga
  133. Vastavalt hageja taotlusele tuleb XXX kinnisasi ja Osaühingu Q osa jätta kostja ainuomandisse. Kostja ei ole ühisvara jagamise viisile vastuväiteid esitanud. Ühisvaral lasuvad kohustused tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt jaotuse viisile tuleb välja mõista hüvitised. 4.
  134. PKS § 34 lg 3 alusel tuleb arvata ühisvara hulka XXX kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitis 10 215 eurot ja sellest ½ tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja esitatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga ja maksekorraldusega on tõendatud, et kostja sõlmis hageja nõusolekuta lepingu, millega võõrandas pärast abielu lahutamist ühisomandisse kuuluval XXX kinnisasjal kasvava metsa raieõiguse ning vähendas sellega kinnisasja väärtust 10 215 euro võrra. Kostja ei ole tõendanud, et kasutas raha ühisvara hulka kuuluvate maksukohustuste täitmiseks, ega seda, et tal oli peale ülaltoodud maksukohustuste veel muid maksukohustusi pärast abielu lahustamist. 4.
  135. Ühisvara jagamisel jääb hagejale kokku vara 3274 euro 73 sendi väärtuses. Kostjale jääb vara 287 879 euro 87 sendi väärtuses ning kohustusi 58 557 euro 36 sendi väärtuses. Seega peab hageja hüvitama kostjale hagejale jäänud vara eest 1637 eurot 37 senti (3274,73/2) ning kostja kanda jäetud kohustuste eest 29 278 eurot 68 senti (58 557,36/2), s.o. kokku 30 916 eurot 5 senti. Kostja peab omakorda hüvitama hagejale 143 939 eurot 91 senti (287 879,87/2). Poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise järel peab kostja maksma hagejale hüvitist 113 023 eurot 86 senti, millele lisandub kostja poolt abielu ajal ühisvara arvel tehtud kulutuste ja ühisvara väärtuse vähenemise eest makstav hüvitis 15 327 eurot 85 senti (sh XXX kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitis), s.o kokku 128 351 eurot 71 senti. 4.
  136. Hageja kandis hagiavalduse esitamise päeval kostja pangakontolt enda pangakontole 16 233 eurot 88 senti ja käsitas seda summat ühisvara jagamise hüvitisena. Seadusega ei ole vastuolus ühisvara jagamise osalise hüvitise väljamaksmine enne abielulahutust. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas raha perekonna huvides. Seega on kostja tasaarvestus kehtiv ning see summa tuleb tasaarvestada kostjalt väljamõistetava hüvitisega. Selle tulemusel peab kostja tasuma hagejale kokku hüvitist 112 117 eurot 83 senti (128 351,71-16 233,88). 4.
  137. Kuna kohus rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt ja jagab ühisvara poolte huvides, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda, v.a
  138. mail 2019 toimuma pidanud ülevaatuse ärajäämisega seotud menetluskulud 119 eurot 40 senti, mis tuleb jätta TsMS § 169 lg 1 alusel hageja taotlusel kostja kanda. Asjas ei nähtu asjaolusid muus osas kulude jaotamiseks TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Hageja apellatsioonkaebus
  139. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja maksukohustuste eest hüvitise 26 786 eurot 94 senti, tasaarvestas hageja nõude hageja kontole ülekantud 16 233 euro 88 sendiga ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 112 117 eurot 83 senti. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 155 128 eurot 65 senti. Samuti palus hageja tühistada maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude jaotuse ja 10 2-15-18487 kindlaksmääramise osas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 2093 eurot 55 senti koos kohustusega tasuda sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist. Apellatsioonimenetluse kulud palus hageja jätta kostja kanda. 5.
  140. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt ÄS § 78 ning PKS § 33 lg-d 1 ja 3, § 18 ja § 38 ning luges seetõttu vääralt FIE kohustused abikaasade ühisvaraks ja jagas need abikaasade vahel. FIE maksukohustused tekkisid ettevõtlusest ning kohustus ei ole seotud perekonna huvidega ega ühisvara valitsemisega. FIE peab tasuma maksuvõla oma lahusvaraga ning kui sellest ei piisa, siis ühisvaraga pooles ulatuses. Samuti rikkus maakohus menetlusõiguse norme, sest jättis hoolimata hageja väidetest välja selgitamata ja arvestamata saldoteatiselt nähtuva ettemaksu ning arvestamata hageja väited selle kohta, et tegemist oli tulevikukohustustega, mis ei olnud abielu lahutamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud. 5.
  141. Maakohus võttis poolte nõudeid tasaarvestades põhjendamatult arvesse kostja tasaarvestuse 16 233 euro 88 sendi osas. Maakohus ei tuvastanud VÕS § 197 kohaldamise eeldusi, sh seda, milline kehtiv nõue oli kostjal hageja vastu. Kostja nõue pidanuks kuuluma tema lahusvara hulka. Maakohus ei selgitanud hagejale, et ta peab tõendama, milleks ta raha kulutas. Hageja kandis abikaasade abielu ajal ühisvarast raha enda pangakontole, et tal oleks raha elamiseks. 5.
  142. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse jagada asja läbivaatamise kulud (ekspertiisitasud) poolte vahel võrdselt, s.o jätta kummagi poole kanda 1770 eurot 55 senti, ning lisaks kostja kanda tema käitumise tõttu suurenenud ekspertiisitasu 323 eurot. Ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtuse määramine oli mõlema poole huvides. Hoolimata hageja taotlusest jättis maakohus menetluskulude hüvitiselt välja mõistmata viivise.
  143. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
  144. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja XXX kinnisasja eest hüvitise 79 650 eurot ja Osaühingu Q osa eest välja hüvitise 36 204 eurot 50 senti, jättis rahuldamata kostja nõude laenulepingust tuleneva kohustuse (90 000 eurot) jagamiseks, arvas ühisvara hulka XXX kinnisasja väärtuse vähenemise eest hüvitise 10 215 eurot ning mõistis poolte nõuete tasaarvestamise järel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 112 117 eurot 83 senti, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja palus teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 7.
  145. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt määras maakohus vääralt Osaühingu Q väärtuse MK arvamuse alusel. MK arvamus ei ole tõendina usaldusväärne, sest see on koostatud hageja antud seletuste alusel. Osaühingul ei ole kunagi olnud nii palju vara. 11 2-15-18487 Juhul, kui arvamuse alusel saab osa väärtuse määrata, võttis maakohus vääralt aluseks tulumaksu eelse, mitte järgse summa. Maakohus jättis arvestamata Riigikohtu praktika, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamisel arvestada ka abikaasa suutlikkust hüvitist maksta. 7.
  146. Maakohus määras vääralt XXX kinnisasja eest makstava hüvitise suuruse. Maakohus leidis õigesti, et kinnisasjal asunud hooned olid kostja lahusvara, kuid leidis vääralt, et hoonete väärtust ei saa ühisvara jagamisel arvesse võtta. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja esitatud tõendid, mis kinnitavad, et ehitiste juurde kuulus ka maaüksus, st kinnisasi oli kostja lahusvara. ERI Kinnisvara OÜ hinnangu kohaselt oli hooneteta (v.a suvemaja) kinnisasja väärtus 45 000 eurot, RL arvamuse kohaselt on hoonetega kinnisasja väärtus 70 000 eurot ning KK arvamuse kohaselt on maa ja ehitiste väärtus 87 000 eurot (koos ebaseadusliku elamuga 177 000 eurot). Kõrvutades ERI Kinnisvara ja KK arvamust on ehitiste väärtus 42 000 eurot (87 000–45 000). Seega peab kostja maksma kinnisasja eest hagejale hüvitist 21 000 eurot. Juhul, kui kinnisasja väärtus tuleb arvestada koos ebaseadusliku elamuga, on hüvitise suurus 67 500 eurot (177 000–42 000/2). Maakohus jättis arvestamata Riigikohtu praktika, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamisel arvestada ka abikaasa suutlikkust hüvitist maksta. 7.
  147. Maakohus kohaldas vääralt PKS § 18 lg-t 2 ja jättis vääralt kostja ja W vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise kohustuse abikaasade ühiseks kohustuseks lugemata ning kohustuse jagamata. Asjaolu, et hageja ei allkirjastanud laenulepingut, ei tähenda seda, et ühisvaraga seotud kohustuste täitmiseks võetud laen ei ole abikaasade ühine kohustus. 7.
  148. Maakohus arvas vääralt XXX kinnisasja väärtuse vähenemise eest 10 215 euro suuruse hüvitise ühisvara hulka. Kostja esitas tõendid selle kohta, et kostja kasutas saadud raha perekonna ja ühisvara huvides, kuid maakohus jättis need põhjendamatult tähelepanuta. Igal juhul ei saanud maakohus saadud raha ühisvara hulka arvata, sest PKS § 34 lg 3 järgi saab ühisvara hulka arvata vara väärtuse vähenemise. Hageja ei ole tõendanud, kui palju vähenes lageraie tõttu ühisvaraks olnud XXX kinnisasja väärtus.
  149. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
  150. Ringkonnakohtu istungil esitas kostja taotluse jagada Osaühingu Q osa enampakkumisel võõrandamise teel selliselt, et osa väärtus kujuneb enampakkumisel ja sealt saadud tulust arvatakse maha enampakkumise kulud ning tulu jagatakse võrdselt hageja ja kostja vahel. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu ja leidis, et see on esitatud hilinenult, ega nõustunud kostja taotletud jagamise viisiga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  151. Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi maakohtust suuremas ulatuses ja jaotab menetluskulud 12 2-15-18487 osaliselt maakohtust erinevalt. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, sest kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
  152. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja maksukohustuste eest hüvitise 26 786 eurot 94 senti, tasaarvestas hageja hüvitisenõude hageja kontole ülekantud 16 233 euro 88 sendiga ning mõistis kostjalt hageja kasuks selle tulemusena välja hüvitise 112 117 eurot 83 senti, samuti osas, millega maakohus ei jätnud ekspertiisikulusid võrdselt poolte kanda. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja XXX kinnisasja eest hüvitise 79 650 eurot ja Osaühingu Q osa eest välja hüvitise 36 204 eurot 50 senti, jättis rahuldamata kostja nõude laenulepingust tuleneva kohustuse (90 000 eurot) jagamiseks, arvas ühisvara hulka XXX kinnisasja väärtuse vähenemise eest hüvitise 10 215 eurot ning mõistis poolte nõuete tasaarvestamise järel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 112 117 eurot 83 senti, samuti menetluskulude jaotuse osas. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes ülalnimetatud osas.
  153. Kuigi kostja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse jagada Osaühingu Q osa maakohtus taotletust erinevalt, on kostja esitanud taotluse ühisvara teistsugusel viisil jagamiseks hilinenult ning kolleegium jätab kostja taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et iseenesest võib menetlusosaline täiendada hagi- või vastuhagi nõuet ühisomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 tähenduses, kui ta on juba varem nõude ühisomandi lõpetamiseks esitanud ja seda menetletakse. Selline taotlus on käsitatav nõude laiendamisena TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses (vt Riigikohtu
  154. aprilli
  155. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 27). Menetlusosaline peab aga esitama oma avaldused ja taotlused TsMS § 329 lg 1 I lause järgi nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Seejuures tuleb TsMS § 330 lg 1 järgi esitada avaldused ja taotlused enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Pärast eelmenetluse lõppemist võib TsMS § 329 lg 1 II lause järgi esitada uusi avaldusi ja taotlusi üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kui menetlusosaline esitab avalduse või taotluse pärast tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul palusid nii hageja kui ka kostja kogu maakohtu menetluse vältel jätta Osaühingu Q osa kostja ainuomandisse kohustusega maksta selle eest hagejale hüvitist. Seejuures ei muutnud kostja oma taotlust ka pärast seda, kui kostja sai teada M. Kuuse arvamusest osa väärtuse kohta. Taotlust jagada osa teisel viisil ei ole kostja esitanud ka apellatsioonkaebuses ega vastuses hageja apellatsioonkaebusele. Kostja esitas taotluse alles ringkonnakohtu istungil pärast seda, kui ringkonnakohus oli palunud kostjalt selgitust, kuidas pidanuks maakohus arvestama hagi ja vastuhagi lahendades Riigikohtu praktikast tulenevalt kostja varalist võimekust tasuda enamsaadud ühisvara eest hüvitist, kui kostja ei olnud maakohtus väitnud, et ta ei suuda hüvitist maksta, ega taotlenud osa jagamist muul viisil. 13 2-15-18487 Kolleegiumi hinnangul jättis kostja vastuhagi nõude laiendamise taotluse seaduses sätestatu kohaselt maakohtus õigel ajal esitamata ning ringkonnakohtu istungil esitatud taotluse lahendamine põhjustaks selgelt asja lahendamise viibimist ringkonnakohtus, kuna ringkonnakohtul tuleks kostja uue taotluse lahendamist alustada eelmenetluse staadiumist. Ühtlasi ei ole kostja selgitanud kohtule, miks ta ei ole maakohtus sellist taotlust esitanud ega põhistanud, et tal oleks olnud selleks mõjuv põhjus. Ka hageja oli kostja taotluse menetlemisele vastu ja leidis, et see on esitatud hilinenult, ning juhul, kui kohus peaks seda menetlema, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt ei menetle ringkonnakohus kostja nõude laiendamise taotlust ja lähtub vaidlust lahendades maakohtule esitatud nõuetest.
  156. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses esmalt selle üle, kas maakohus määras õigesti XXX kinnisasja väärtuse ja jättis põhjendatult abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgimist. 13.
  157. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et praegusel juhul ei saa kohus XXX kinnisasja jagades kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest, sest hoolimata maakohtu korduvatest selgitustest, ei esitanud kostja maakohtule tõendeid talle lahusvarana kuulunud hoonete väärtuse kohta enne nende kinnistamist, ega ole tõendanud ka seda, et ta päris lisaks hoonetele ka maad. Maakohus tuvastas pärimistunnistuse alusel õigesti, et kostja päris selle järgi üksnes hooned, mis asusid 3200 m² suurusel maatükil, mitte aga maad. Maa erastati ja erastamise järel kanti kostja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse alles
  158. oktoobril
  159. Seega ei saanud kostja hoonete aluse maa omanikuks enne maa erastamist saada. Seda, et kostja päris lisaks hoonetele ka maa, ei kinnita ka kostja esitatud tõendid (Rahvusarhiivi teatis koos elamu pandilepingu ja ehitise pandilepinguga ning arhiivi väljavõte ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõte talu juurde kuulunud maaüksuse kohta (III kd, tl 181–182). Kostja esitatud tõendid kinnitavad küll seda, et päritud hooned asusid maatükil (hoonete teenindamiseks vajalik maa oli antud hoonete omaniku kasutusse), samuti seda, et taluhoonete juurde kuulus varem ka maa, kuid kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hoonete alune maa tagastati pärandajale enne tema surma või kostjale pärast hoonete pärimist. Kuna Pärnu maavanema korralduse (I kd, tl 70) kohaselt maa erastati ja kinnisasi kanti kinnistusraamatusse
  160. aastal, siis ei saanud maa olla enne seda õiguskäibe objekt ega kuuluda enne seda pärandajale või kostjale. Samuti asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole tõendanud talle lahusvarana kuulunud hoonete väärtust ning seda ei saa tuletada ka kostja apellatsioonkaebuses esitatud viisil asjas esitatud arvamuste alusel. Kostja käsitus lahusvara väärtusest lähtub hoonete tänasest väärtusest, kuid arvestades asjaolu, et hooneid on poolte abielu ajal ca 25 aasta jooksul oluliselt ümber ehitatud ja parendatud, ei saa kohus määrata kostja
  161. aastal päritud hoonete väärtust parendatud ja ümberehitatud hoonete tänase väärtuse järgi. Maakohus selgitas
  162. juuli
  163. a kohtumääruses (VI kd, tl 82) kostjale vajadust tõendada kinnisasjal asuvate hoonete kui kostja lahusvara väärtust, kuid kostja ei taotlenud siis maakohtult ekspertiisi määramist. Lisaks andis maakohus kostjale
  164. novembri
  165. a määrusega võimaluse esitada kohtuistungile kutsutud eksperdile (KK), kes oli andnud hinnangu kinnisasja väärtuse kohta, kohtu kaudu kirjalikult küsimusi (VI kd, tl 161). Ka seda võimalust ei ole kostja maakohtu menetluses kasutanud. Seega selgitas maakohus kostjale võimalust ja vajadust lahusvara väärtust tõendada, kuid sellest hoolimata ei ole kostja seda teinud. 14 2-15-18487 13.
  166. Õige ei ole kostja arusaam sellest, et maakohus jättis XXX kinnisasja jagades arvestamata Riigikohtu praktika, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamisel arvestada ka abikaasa suutlikkust hüvitist maksta. Kolleegium märgib, et abikaasa suutlikkust hüvitist maksta saab kohus arvestada ühisvara jagamise viisi, mitte ühisvara kaotamise eest hüvitise suurust määrates. Kuna praegusel juhul taotles kostja ise kinnisasja enda ainuomandisse jätmist ega esitanud kohtule alternatiivset taotlust jätta kinnisasi hageja ainuomandisse või müüa see enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel, sh ei toonud kostja maakohtus esile, et ta ei suuda hagejale hüvitist maksta, ei olnud maakohtul alust jagada kinnisasja muul viisil ega määrata sellest tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja väiksemat hüvitist. Kui kostjal ei ole likviidset vara, mille arvel hagejale XXX kinnisasja omandi kaotamise eest hüvitist maksta, tuleb kostjal vajadusel võõrandada talle kuuluvat vara, sh see kinnisasi.
  167. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas maakohus määras õigesti Osaühingu Q osa väärtuse. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid ning märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et MK arvamus osa väärtuse kohta ei ole usaldusväärne. Ainuüksi asjaolu, et arvamuse aluseks on mh hageja kui osaühingu raamatupidaja selgitused, ei anna alust seda järeldada. Arvamus põhineb ka arvamuse aluseks olevatele majandusaasta aruannetele jm dokumentidele. Õige ei ole ka kostja arusaam, et osa väärtuseks tuleb lugeda arvamuses märgitud tulumaksujärgne väärtus. Arvestades seda, et asjatundja määras väärtuse suuruse osaühingu osakapitali suuruse järgi, saab sellist väärtust pidada osa väärtuseks. Tulumaksul ei ole osa väärtuse määramisel tähtsust. Arvestades seda, et kostja taotles maakohtus osa jätmist endale ega toonud esile, et ta ei suuda maksta hagejale osaluse kaotamise eest hüvitist, ei pidanud maakohus sellega ka otsust tehes, sarnaselt XXX kinnisasjale, arvestama.
  168. Edasi vaidlevad pooled selle üle, kas kostja kui FIE maksukohustused ning kostja ja W vahel sõlmitud laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus on abikaasade ühised kohustused, mis tuleb samuti abikaasade vahel jagada. 15.
  169. Kolleegium selgitab, et üldjuhul vastutab kumbki abikaasa enda võetud kohustuste eest ise ning teeb seda PKS § 33 lg 3 järgi oma lahusvaraga ning pooles väärtuses ühisvaraga. Sellest tulenevalt ei saa abikaasa nõuda ka PKS § 38 alusel selliste kohustuste täitmist kogu abikaasade ühisvara arvel ega jagamist abikaasade vahel. Küll aga vastutavad mõlemad abikaasad PKS § 33 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi abikaasade solidaarkohustuste eest kogu ühisvaraga ning ühisvara jagamise käigus saab abikaasa PKS § 38 alusel nõuda selliste kohustuste täitmist või jagamist. Abikaasade solidaarkohustus võib tekkida lepingu või seaduse alusel. Seaduse alusel tekib PKS § 18 lg 1 järgi abikaasade solidaarkohustus mh tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Samuti tekib solidaarkohustus PKS § 29 lg 4 järgi ühisvara valitsemisest, st ühisvaraga tehingute tegemisest (vt ka Riigikohtu
  170. detsembri
  171. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15138, p-d 17–19 ja 35). 15.
  172. Praegusel juhul asus maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult seisukohale, et kostja ja W vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust ei saa lugeda abikaasade ühiseks kohustuseks ja seda ei tule ühisvara jagamisel abikaasade vahel 15 2-15-18487 jagada. Iseenesest on õige kostja arusaam, et sõltumata sellest, kas laenulepingu sõlmib ja allkirjastab üks või mõlemad abikaasad, võib laenulepingust tulenev kohustus olla abikaasade solidaarkohustus, kui see tuleneb seadusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kostja praegusel juhul usaldusväärselt tõendanud, et ta võttis W-lt
  173. märtsil 2012 perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvaraga tehingu tegemiseks laenu. Kuigi kostja esitas kohtule tõendina laenulepingu, millele oli märgitud ka laenu saamise eesmärk, olid kostja selgitused laenu võtmise ja kasutamise kohta vastuolulised, nagu leidis põhjendatult maakohus. Arvestades hageja vastuväiteid laenulepingule, sh lepingu võltsituse ja rahatuse vastuväidet, koosmõjus kostja vastuoluliste väidetega laenu sõlmimise ja raha kasutamise kohta, ei saanud maakohus üksnes kostja esitatud laenulepingu alusel järeldada, et kostja sai W-lt
  174. a laenu, ega seda, et laenuraha kasutati ühise majapidamise korraldamiseks või abikaasade muude tavapäraste vajaduste rahuldamiseks PKS § 18 tähenduses või ühisvara valitsemiseks PKS § 29 tähenduses. Kostja ei ole tõendanud lepingu alusel 90 000 euro saamist ega selle kasutamist. Ainuüksi kulutuste kohta esitatud arved ei kinnita seda, et need arved tasuti laenuraha arvel. 15.
  175. Samuti asus maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti seisukohale, et kostja kui FIE tasumata maksukohustused on PKS § 38 tähenduses ühisvaral lasuvad kohustused, mis tuleb ühisvara jagamisel täita või abikaasade vahel sarnaselt muu varaga jagada. Maakohus juhindus õigesti sellest, et kostja kui FIE vara ei saa käsitada abikaasade ühisvarast eraldi. Sõltumata sellest, et FIE tegeleb ettevõtlusega, on FIE abielu ajal ettevõtlusega tegeledes omandatud vara ja tulu abikaasade varaühisuse varasuhte korral PKS § 25 järgi abikaasade ühisvara ning abielu ajal ühisvara valitsemisest ja sellega tehingute tegemisest tulenevad kohustused PKS § 29 lg 4 järgi abikaasade solidaarkohustused. Kui abikaasad seda ei soovi, siis saavad nad PKS § 57 lg 1 järgi sõlmida abieluvaralepingu ja leppida kokku varalahususes. Praegusel juhul ei ole pooled seda teinud, mistõttu vastutavad mõlemad abikaasad solidaarselt ka FIE-st abikaasa tulumaksu- ja sotsiaalmaksukohustuse täitmise eest. Ringkonnakohus selgitab, et tulumaksuga maksustatakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg 1 järgi maksumaksja tulu, sh TuMS § 14 lg 1 järgi ettevõtlusest saadud tulu, ning TuMS § 2 lg 1 järgi on sellise tulumaksu maksjaks füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Sellest tulenevalt on ka FIE-l kohustus maksta saadud ettevõtlustulult (millest on tehtud tulumaksuseadusega lubatud mahaarvamised) tulumaksu. Seega kohustub FIE tasuma tulumaksu ettevõtlustulult, mis kuulub PKS § 25 järgi abikaasade ühisvara hulka, ning sellest tulenevalt on FIE kohustus käsitatav ühisvara valitsemisega seotud kohustusena PKS § 29 lg 4 tähenduses. Sotsiaalmaks on sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 1 järgi pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mida makstakse SMS § 2 lg 1 p 5 järgi samuti FIE ettevõtlusest saadud tulult. SMS § 2 lg 5, § 4 p 2 ja § 9 lg 3 järgi peab FIE maksma sotsiaalmaksu ja esitama vastava deklaratsiooni. Seejuures peab FIE SMS § 6¹ lg 1 ja § 9 lg 1² järgi deklareerima ja tasuma ka oma ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa eest sotsiaalmaksu. Ülaltoodut arvestades on sotsiaalmaksu eesmärgiks teha makseid selleks, et tagada isikule ravi- ja pensionikindlustus ning seeläbi võimalus saada tasuta või osaliselt tasutavaid raviteenuseid ning riiklikku pensioni. Kuna ka sotsiaalmaks on seotud FIE ettevõtlustuluga, mis kuulub PKS § 25 järgi abikaasade ühisvara hulka, siis saab ka FIE sotsiaalmaksukohustust pidada ühisvara valitsemisega seotud kohustuseks PKS § 29 lg 4 tähenduses, mille eest vastutavad abikaasad solidaarselt. Ülaltoodut arvestades saab kohus abikaasade ühisvara jagades jagada PKS § 38 järgi ka abielu lõppemise aja seisuga FIE-st abikaasa tulu- ja sotsiaalmaksukohustust abikaasade vahel. 16 2-15-18487 Praegusel juhul esitas kostja oma maksukohustuste tõendamiseks saldoteatise, millelt nähtus, et abielu lõppemise aja seisuga oli kostja nõuete saldo, mille maksmise tähtpäev oli tulevikus, kokku 53 573 eurot 87 senti. Samuti nähtus teatiselt ettemaks 1527 eurot 40 senti. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda asjaolu, et maksude tasumise tähtpäev oli tulevikus, seda, et need kohustused ei oleks abikaasade solidaarkohustused. Arvestades seda, et maksunõuded arvutatakse füüsilisele isikule üldjuhul eelmise kalendriaasta eest ja nende tasumise tähtaeg on üldjuhul hiljem, saab abielu lõppemise aja seisuga arvutatud nõudeid pidada abielu ajal tekkinud nõueteks. Ringkonnakohus selgitab, et maksumaksja tulu maksustamisperiood on TuMS § 3 lg 1 järgi üldjuhul kalendriaasta ning maksumaksja on TuMS § 46 lg 3 järgi kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta
  176. oktoobriks. FIE ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. FIE on kohustatud SMS § 9 lg 3 järgi tasuma sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali kolmanda kuu
  177. kuupäevaks jooksva kvartali eest ning juurdemaksmisele kuuluva maksusumma
  178. oktoobriks. Küll aga tuleb maksukohustuse puhul arvestada maksumaksja ettemaksu, sest selles ulatuses on kohustuse katmiseks raha juba ülekantud. Seetõttu tuleb maakohtu otsust maksukohustuse suuruse osas muuta ning lugeda abikaasade solidaarkohustuseks maksukohustused 52 046 euro 47 sendi ulatuses (53 573,87–1527,4), millest hageja peab kostjale hüvitama poole, s.o 26 023 eurot 24 senti. Sellest tulenevalt tuleb ka kostjalt poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise järel hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist suurendada 763 euro 70 sendi võrra (1527,4:2).
  179. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas ühisomandis olnud XXX kinnisasjal kasvanud metsa raieõiguse müügist saadud raha tuleb arvata PKS § 34 lg 3 alusel ühisvara hulka ja abikaasade vahel jagada. Kolleegiumi hinnangul arvas maakohus õigesti 10 215 eurot abikaasade ühisvara hulka. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 34 lg 3 järgi kui ühisvara väheneb tehingu tõttu, mille üks abikaasa on teinud teise abikaasa tahteavalduseta (nõusolekuta), peab abikaasa vara vähenemise hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Praegusel juhul müüs kostja abielu lahutamise järel hageja nõusolekuta poolte ühisomandis oleval kinnisasjal kasvava metsa raieõiguse, mille väärtus oli 10 215 eurot. Kuigi hageja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid selle kohta, milline oli XXX kinnisasja väärtus enne raieõiguse võõrandamist ja pärast seda, saab ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et olukorras, kus kasvava metsa raieõigus võõrandati 10 215 euro eest, vähenes kinnisasja väärtus selle võrra, st pärast raieõiguse võõrandamist on kinnisasi 10 215 eurot vähem väärt. Kuigi kostja väitis, et ühisvara ei ole 10 215 eurot võrra vähenenud, sest ta täitis saadud raha arvel abikaasade solidaarkohustusi, leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole seda tõendanud. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid kordamata.
  180. Pooled on eri meelt ka selles, kuidas käsitada hagi esitamisega samal päeval kostja pangakontolt hageja pangakontole kantud rahasummat ning kas kostja sai selle ulatuses tasaarvestada hagejale makstava hüvitisenõude. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult ja vastuoluliselt seisukohale, et kostja on teinud kehtiva tasaarvestuse ja antud summa saab tasaarvestada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitisega. Seda järeldades ei ole maakohus arvestanud seda, et hageja kandis kostja pangakontolt nimetatud summa üle abielu ajal, st hageja käsutas abikaasade ühisvara ning hageja käsutamisest hoolimata ei muutunud selle vara kuulumine abikaasade ühisvara 17 2-15-18487 hulka. Küll aga on abikaasade ühisvara neil asjaoludel vähenenud hageja süülise käitumise tõttu. Hageja väitel vajas ta seda raha elamiseks, kuid ta ei ole oma väiteid tõendanud. Seega peab hageja endale ülekantud 16 233 eurot 88 senti PKS § 34 lg 3 lausel ühisvarasse hüvitama ning kummalgi abikaasal on õigus saada sellest ühisvara jagamisel ½. Kokkuvõttes peab hageja ülekantud rahast hüvitama kostjale 8116 eurot 94 senti, mille saab maha arvata hagejale makstavast hüvitisest. Seda arvestades arvas maakohus ekslikult hüvitisest maha 16 233 eurot 88 senti ning hüvitist tuleb suurendada 8116 eurot 94 sendi võrra.
  181. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist suurendada 8880 euro 64 sendi võrra ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 120 998 eurot 47 senti (763,7+8116,94+112 117,83).
  182. Viimaks vaidlevad pooled ka selle üle, kas ühisvara väärtuse määramiseks tehtud ekspertiisikulud tuleb jätta hageja kanda või võrdselt poolte kanda. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus ekslikult ekspertiisikulude puhul kohaldamata TsMS § 164 lg
  183. Kuigi TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma kulud ise, võib kohus jagada kulud sellest erinevalt, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Ringkonnakohtu hinnangul oli ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtuse määramine mõlema abikaasa huvides, nagu ka ühisvara jagamine üldiselt. Seetõttu on õiglane, et sellise kulu kannavad abikaasad võrdselt, sõltumata sellest, kumma abikaasa taotlusel ekspertiis korraldati. Hageja esitas maakohtule
  184. veebruaril 2021 taotluse, milles palus jaotada ekspertiisikulud (v.a lisatasu) poolte vahel võrdselt, jätta lisatasu täielikult kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis. Hageja tasus ekspertiiside eest kokku 3864 eurot 10 senti, sh lisatasu 323 eurot seetõttu, et kostja ei võimaldanud ekspert KK-le esimesel kokkulepitud ajal ülevaatust. Lisaks sellele, et maakohus jättis TsMS § 169 lg 1 alusel kostja kanda 119 eurot 40 senti, tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta ka hageja poolt eksperdile hüvitatud lisatasu 323 eurot TsMS § 169 lg 1 alusel kostja kanda. Ülejäänud ekspertiisikulud (3541 eurot 10 senti) tuleb jätta võrdsetes osades poolte kanda, st kummagi poole kanda jääb 1770 eurot 55 senti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista menetluskulude hüvitis 2212 eurot 95 senti (119,4+323+1770,55). Vastavalt hageja taotlusele tuleb nimetatud summalt alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
  185. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse. Kuigi ringkonnakohus tühistab apellatsioonkaebuse alusel osaliselt maakohtu otsuse ja rahuldab hagi maakohtust suuremas ulatuses, ei anna see TsMS § 173 lg-st 3 juhindudes alust muuta kohtuasja menetluskulude jaotust, v.a ekspertiisikulude osas. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta kõik kulud, sh apellatsioonimenetluse kulud, v.a maakohtus kantud ekspertiisikulud, TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Gea Lepik, Andres Suik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.