KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-3475 Kohtuasi Lää

) § 171 lg 1 kohaselt ning eestkostja jääb seetõttu lapsele määramata. Maakohus selgitas, et lapse emal on õigus esitada kohtule avaldus hooldusõiguse ennistamiseks, kui on ära langenud hooldusõiguse peatamise alus (

§ 140lg 2).

Määruskaebus

1. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. 3 2-21-3475 Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus, et lapse ema puudutav kriminaalmenetlus on lõpetatud, lapse ema on läbinud kohustusliku alkoholisõltuvuse ravi Viljandi Haiglas
2. kuni
3. augustini 2021, lapse ema osaleb kord nädalas programmis „Kainem tervem Eesti“ ning ambulatoorne ravi Viljandis jätkub visiitidega üks kord kuus. Lapse eest hoolitseb ainult lapse ema, kes tegeleb lapse taastusraviga ja kooli viimisega. Lapse ema aitavad lapse vanaema ja lapse isa. Lapse ema on saanud Viljandi Haiglast vajaliku ravi ja psühholoogilise abi. Lapse ema ebaviisaka käitumise on tinginud avaldaja lastekaitsetöötaja. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
4. Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Lapse ema ei ole välja toonud, milliseid õigusnorme on kohus oma määruses rikkunud. Lapse ema väited Viljandi Haigla järelprogrammis osalemise ja samas haiglas lõpetatud programmi kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Lapse ema kohustuseks pandud üldkasuliku töö tunnid on tegemata ja koostöö on osutunud kestvalt keeruliseks lapse ema vähese motivatsiooni tõttu, mistõttu ei ole lapse ema suhtunud tõsiselt oma karistuse kandmisesse ja võimalik on vangistuse rakendamine alternatiivse karistuse tähtaegselt täitmata jätmise osas. Lapse kooli viimisega tegeleb lapse vanaema.
5. jaanuari 2022 seisukoha järgi on lapse ema peale määruskaebuse esitamist alkoholi tarvitamist jätkanud. Lapse ema ei ole Viljandi Haiglasse ravile naasnud, hoolimata peretugevdustöötaja pakkumisest. Laps vajab meedikute hinnangul väärikat ja ööpäevaringset hooldust, kuna tema seisund on keeruline. Lapse tervislik seisund halvenes
6. aasta sügisel oluliselt ning ta jäeti
7. novembril 2021 peale plaanilist hematoloogi visiiti haiglasse. Lapse isa viibis sel ajal Soomes ja ema oli alkoholijoobes Keilas. Lapse ema viibis lapse juures alates
8. novembrist 2021, oli püüdlik ja osales raviprotsessis. Laps kirjutati haiglast välja
9. detsembril 2021 ning ta pidi jääma perearsti jälgimisele. Perearstikeskuse teatel loobus lapse perekond pereõe teenusest, kes oleks jälginud lapse kaalu muutumist, kontrollinud toidu manustamist ja hapnikuaparaati. Lapse isa on perearstiga konsulteerinud lapse hooldamise teemal, kuid õe teenusest loobus arsti sõnul ema, kel puudub õigus otsustada lapse elukorralduslikke asju.
10. Lapsele määratud esindaja leiab, et määruskaebus on alusetu ja põhjendamatu. Asjaolu, et alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei tähenda automaatselt, et lapse ema on ennast parandanud. Lühikese sõltuvusravi läbimine hiljuti ja programmis osalemine on ennatlik lõplike järelduste tegemiseks. Ei ole ettenähtav, kas lapse ema jätkab edusamme, on võimeline ennast parandama ja alkoholist lõplikult loobuma.
11. Lapse vanaema palub lapse ema hooldusõigust mitte piirata. Lapse ema hakkas umbes viie aasta eest tarvitama alkoholi, kuid see ei ole pidev ning lapse ema on enamasti kaine ja sel ajal teeb tema kõik võimaliku lapse heaolu tagamiseks. Puudega lapse heaolule ei mõju hästi emast eemalolek. Lapsel ja emal on väga tugev emotsionaalne side ning tulenevalt lapse raskest tervislikust seisundist vajab ta veel rohkem hooldust ning ema hoolitsuseta jätmine tekitab talle suurt kahju.
12. Keila Linnavalitsus leiab, et vanemad ei ole suutelised lapse eest hoolitsema ega tagama talle väärikat hooldust. Lapse isa, kellel on ainuhooldusõigus lapse suhtes, töötab senini Soomes ja ei ole teada, et ta kavatseks püsivalt Eestisse kolida. Lapse emal on pikaaegne ja kestev sõltuvushäire, mistõttu on lapse eest aidanud järjepidevalt hoolitseda lapse vanaema.
13. Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
14. Lapse ema esitas
15. veebruaril 2022 vastuse avaldaja
16. jaanuaril 2022 esitatud arvamusele. 4 2-21-3475
17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.
19. Avaldaja esitas
20. jaanuaril 2022 täiendavad tõendid. Avaldaja esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.
21. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Lapse ema vaidlustab määrust osas, milles maakohus avalduse osaliselt rahuldas ja peatas lapse ema hooldusõiguse kuni lapse täisealiseks saamiseni.
22. Vanema hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu
23. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiiridest väljunud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. 22.

§ 140

lg 1 alusel peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab

§ 140

lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud, mis võib olla tingitud vanema pikemast eemalolekust või muust kõrvalisest takistusest, sh vanema vangistusest, raskest haigusest või teadmata kadumisest (Riigikohtu

1. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298 p 16.2;
2. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-26-16 p 19). Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et hooldusõiguse peatamine on

§ 140

mõtte kohaselt ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada lapse õiguse ja huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada (Riigikohtu

1. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13, p 16).
2. Maakohtu määruse kohaselt on avaldaja etteheited lapse emale õigustatud, lapse emal on alkoholisõltuvus, mida ta on asunud ravima ning määruse tegemise ajal viibis lapse ema Viljandi Haiglas statsionaarsel ravil, mistõttu ei olnud tal samaaegselt võimalik lapse eest hoolitseda ega last kasvatada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt lapse ema hooldusõiguse peatamine oli põhjendatud, kuivõrd lapse ema hooldusõiguse teostamine oli tulenevalt lapsest eemal raviasutuses viibimisest faktiliselt takistatud.
3. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu määrus põhjendamatu, kuivõrd maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et lapse ema puudutav kriminaalmenetlus on lõpetatud. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et lapse ema on karistatud Harju Maakohtu
4. detsembri 2020 otsusega nr 1-20-8337 vangistusega 7 kuud, mis asendati 207 tunni üldkasuliku tööga ning lisaks on lapse ema suhtes pooleli täiendav kriminaalasi. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et maakohus ei ole määruses arvestanud ühe kriminaalasja lõpetamisega, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ning määrusest nähtuvalt oli peamiseks hooldusõiguse peatamise aluseks lapse ema viibimine Viimsi Haiglas ravil.
5. Lisaks on määruskaebuse kohaselt lapse ema läbinud kohustusliku alkoholisõltuvuse ravi Viljandi Haiglas
6. augustist 2021 kuni
7. augustini 2021, lapse ema jätkab kord nädalas 5 2-21-3475 osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning ambulatoorne ravi Viljandis jätkub visiitidega kord kuus. Ringkonnakohus leiab, et ühekordne lühiaegne kohustusliku alkoholitarvitamise häire ravi läbimine ei ole piisav väitmaks, et lapse ema hooldusõiguse teostamine ei ole enam pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Samuti nähtub tõenditest, et ravi ei ole tulemusi andnud. Avaldaja
8. jaanuaril 2022 esitatud Lääne-Harju politseijaoskonna
9. oktoobri 2021 ettekandest nähtub, et lapse ema viibis vigastatuna maanteel tugevate alkoholi tarvitamise tunnustega. Lapse ema
10. veebruari 2022 selgituste kohaselt jalutas lapse ema nimetatud päeval koju, kuid kukkus ja lõi pea ära. Sealjuures aga ei ole lapse ema vaielnud vastu avaldaja väitele ja ettekandest nähtuvale asjaolule, et lapse ema oli sel päeval alkoholijoobes. Lääne-Harju politseiosakonna
11. novembri 2021 ettekande kohaselt oli
12. novembril 2021 väljakutse lapse ema koju, kus lapse vanaema soovis politsei abi, kuna lapse ema oli tarbinud kolm päeva alkoholi ning muutunud agressiivseks. Ettekande kohaselt tuvastati lapse emal
13. novembril 2021 alkoholijoove. Lapse ema
14. veebruari 2022 vastuse kohaselt oli lapse ema
15. jaanuaril 2021 tarvitanud üksnes pool klaasi õlut, kuid ei esitanud vastuväiteid seoses
16. novembril 2021 tuvastatud alkoholijoobega. Tõenditest nähtuvalt ei ole Viljandi Haiglas läbitud ravi ega programmis osalemine andnud soovitud tulemusi ning lapse ema on jätkanud alkoholi kuritarvitamist. Lapse ema ei ole sisuliselt vaielnud vastu avaldaja ja teiste perekonnaliikmete väidetele, et lapse ema alkoholi tarvitamine toimub tsüklite kaupa ja kestab sageli mitmeid päevi. Ringkonnakohus leiab, et ajal, mil lapse ema kuritarvitab päevade viisi alkoholi, ei ole lapse ema võimeline lapse hooldusõigust teostama. Avalduse kohaselt vajab laps ööpäevaringset hooldust. Avaldaja
17. jaanuari 2022 arvamuse kohaselt oli lapse ema
18. novembril 2021, kui laps jäeti raske tervisliku seisundi tõttu haiglasse, alkoholijoobes ning saabus lapse juurde alles
19. novembril
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka avaldaja väidet ümber lapse ema selgitus, et ta oli
21. novembril 2021 teises linnas roolis ega olnud joobes. Lapse ema ei ole põhjendanud, miks ta läks raskes seisundis lapse juurde haiglasse alles
22. novembril
24. Lapse ema õigusi vähem piiravad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust. Avaldaja on lapse emale ja perekonnale võimaldanud erinevaid tugiteenuseid, mis ei ole aidanud või millised on pereliikmed jätnud kasutamata (avaldaja
25. jaanuari 2022 arvamus p 3.2). Lapse emal on tulenevalt kriminaalasjas nr 1-20-8337
26. detsembril 2020 tehtud otsusest kohustus mh mitte tarvitada alkoholi, mida on lapse ema tõenditest nähtuvalt korduvalt rikkunud (LääneHarju politseiosakonna
27. veebruari 2021,
28. oktoobri 2021 ja
29. novembri 2021 ettekanded). Samuti ei ole tulemusi andnud osalemine programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
30. Kolleegium leiab, et kuivõrd hooldusõiguse peatamine on võimalik olukorras, kus lapsevanem ei saa raske haiguse tõttu hooldusõigust teostada, on peatamine põhjendatud ka juhul, kui lapsevanem ei ole võimeline lapse suhtes hooldusõigust teostama tulenevalt tema alkoholisõltuvusest. Alkoholijoobes lapsevanem ei ole võimeline hooldusõigust teostama. Siiski on ringkonnakohtu hinnangul tegemist ajutise võimetusega, kuivõrd lapse emal on võimalik end ravida ning taastada enda võimekus hooldusõigust teostada.
31. Ringkonnakohus selgitab, et lapse emalt ei ole hooldusõigust täielikult ära võetud, vaid hooldusõiguse peatamise tulemusel säilib tal küll hooldusõigus, kuid

§ 140lg 3 järgi ei või lapse ema hooldusõiguse peatumise ajal seda teostada.

Hooldusõiguse peatamise korral on kohtul võimalik lapse ema hooldusõigus ennistada, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine (

§ 140lg 2).

Seega, kui lapse ema suudab alkoholisõltuvusest vabaneda ning hoidub alkoholi tarvitamisest piisava ajaperioodi jooksul, et on usutav lapse ema 6 2-21-3475 võimekus teostada täielikku hooldusõigust, on lapse emal õigus taotleda hooldusõiguse ennistamist. 29. Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7