← Eesti

2-19-18420/49

Obsah (11)§ 229§ 236§ 238§ 459§ 371§ 5§ 463§ 457§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18420 Tsiviilasi R M ja K M hagi M V v

) § 329 lg 1 teise lause kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. 28.04.2021 dokumendist ei nähtu kohtule, miks ei olnud võimalik antud teavet esitada hiljemalt 05.04.2021. Kohus jätab 28.04.2021 seisukoha tähelepanuta. 5. Hageja III esitas 05.04.2021 seisukoha lisana tõendi, uuringu lõpparuande lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 236

lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.

§ 238

lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus leiab, et uuringu lõpparuande tõendina asja juurde võtmisest tuleb keelduda

§ 238lg 1 alusel.

Esitatud tõendist ei nähtu asjas tähtsust omavad vaidlusalused asjaolud (faktid). Seega ei ole tõend asjassepuutuv. Avaldajal oli võimalik kajastada tõendis toodud seisukohti enda õigusliku argumentatsioonis, tuues välja üksnes asjassepuutuva osa - hageja III on seda ka teinud. 4

(12)2-19-18420
  1. Hageja III on taotlenud 22.03.2021 menetlusdokumendis nõuda Maksu- ja Tolliametist välja M V 2019 ja 2020 tuludeklaratsioonid ja võtta need tsiviilasja materjalide juurde. Tõendite kogumise taotlust on põhjendatud vajadusega tõendada, et laste ema ei panusta ise laste ülalpidamisse samas ulatuses kui laste isa. Kohtu hinnangul ei ole taotlus põhjendatud. Elatise vähendamise nõude esitamisel saab arvestada üksnes maksete suurust mõjutavaid asjaolusid, mis on tekkinud pärast varasema lahendi tegemise aega. Hageja III ei ole isegi väitnud, et M V majanduslik seis on muutunud, võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga. Seetõttu puudub igasugune vajadus tõendada praegust kostjate I ja II ema varalist seisu. Vanemate erinevat varalist seisu puudutavad väited oleks tulnud esitada juba elatise väljamõistmise menetluses. Samuti ei annaks see, kui kostjate I ja II emal puudub võimalus pidada kostjaid ülal samas ulatuses hagejaga III, alust hageja III elatise vähendamiseks, sellest lähemalt otsuse punktis
  2. Kuna asjaolu, mille tõendamiseks tõendi kogumist taotletakse, ei ole asjassepuutuv, ei ole tõendi kogumise taotlus põhjendatud.
  3. Hageja III esitas 30.12.2020 nõude muuta Pärnu Maakohtu 27.05.
  4. a tsiviilasjas nr 219-110062 tehtud määrust selliselt, et M Ml puudub kohustus tasuda K Mle ja R Mle elatist ajavahemiku 01.06.2019-19.11.2019 eest. Kohus selgitas hagejale III, et ei saa taolist nõuet menetlusse võtta ning tegi ettepaneku antud nõue tagasi võtta. Hageja III on korranud 05.04.2021 seisukohas sama nõuet.

§ 459

lg 1 annab aluse ja tingimused muu hulgas elatise vähendamise nõude esitamiseks.

§ 459

lg-s 2 on sätestatud, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Periood, mille osas elatise vähendamist taotletakse, eelneb hagiavalduse esitamisele. Seaduses ei ole ette nähtud, et elatise vähendamist võiks nõuda tagasiulatuvalt. Seega ei ole antud nõue esitatud hageja III seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Seetõttu keeldub kohus

§ 371lg 2 p 2 alusel selle nõude menetlusse võtmisest.

Kohus märgib, et on hagejale III selgitanud, et taolise nõude esitamise asemel on õigeks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.

  1. Kohus leiab, et kõigi hagejate hagid tuleb jätta rahuldamata.
  2. Esmalt käsitleb kohus hagejate I ja II nõue elatise tasumiseks (mida on hiljem käsitletud alternatiivse nõudena).

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagi 03.01.2020 täpsustuses on taotletud mõista M Vlt R M kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.06.2019-19.11.2019 eest summas 1674 eurot ning samuti M Vlt K M kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.06.2019-01.09.2019 eest summas 810 eurot. Kohus märgib, et ei ole õigeaegselt juhtinud hageja I tähelepanu sellele, et nõude 1674 euro arvestuskäik on selgusetu. Lähtudes 1 kuu summast 270 eurot peaks olema ajavahemiku 01.06.2019-19.11.2019 elatise nõue (5*270+171)1521 eurot, hageja I arvestuskäigu „5*270+18*18“ alus jääb aga selgusetuks. Kohus ei pea siiski vajalikus menetlust uuendada, täpsustamaks hagi alust, kuna kohus ei pea seda nõuet põhjendatuks ei 1521 euro, 1674 euro ega ka muu summa ulatuses. Samuti ei pea kohus põhjendatuks mõista M Vlt välja elatist R M kasuks kuni Ri täisealiseks saamiseni (03.01.2020 esitatud alternatiivne nõue). 10. PKS § 100 lg-s 2 on sätestatud, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on 9. juuni 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 19) leidnud, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem 5

(12)2-19-18420 ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt ka Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 15 lg 1 järgi loetakse piiratud teovõimega alaealise elukohaks tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. TsÜS § 14 lg 3 järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Vaidlus puudub selles, et K elukohaks on vähemalt enne juunit 2019 ning alates septembrist 2019 olnud ema elukoht. Ri puhul puudub samasugune vaidlus perioodi osas enne juunit 2019 ning alates 11.12.
  3. Kohtu hinnangul ei saa praegu välja toodud asjaolude pinnalt jõuda järeldusele, et kummagi lapse elukoht oleks vahepeal muutunud ning selleks oleks olnud ema elukoha asemel isa elukoht. Seda järeldust toetab ka Rahvastikuregistrist nähtuv teave, mille kohaselt ei ole laste registreeritud elukoht muutunud (selgusetuks jääb küll, miks on laste registreeritud elukoht xxx, kui menetlusosaliste kinnitusel on nende elukoht xxx). Asjaolu, et lapsed viibisid suvel suure osa ajast isa juurest ning et üks laps jäi ka pärast suve mingiks ajaks isa otsusel isa juurde elama, ei anna alust jõuda järeldusele, et laste püsielukohaks sai vähemalt mingiks ajaks isa elukoht. Seega on ema jätkuvalt lastega koos elav vanem ning isa on jätkuvalt lahus elav vanem. Seega ei ole täidetud PKS § 100 lg-s 2 sätestatud eeldused, s.o et ema ei ela lastega koos ning ei osale laste kasvatamises ning hagejate I ja II nõue elatise väljamõistmiseks viidatud perioodi eest ja ka hageja I täisealiseks saamiseni ei ole põhjendatud. Kohus jätab nõude rahuldamata. Kuna puudub õiguslik alus elatise väljamõistmiseks, ei anna kohus hinnangut ka sellele, kas on tõendatud, et kumbki vanem kandis tol perioodil lastega seonduvalt kulusid.
  4. Hageja on viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt saab eeldada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, kannab lahuselav vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult. Kohtu hinnangul ei tulene sellest, et taoline seisukoht annab aluse jätta juba väljamõistetud elatis tasumata. Elatis on hagejalt III juba välja mõistetud. Kohtulahend on menetluse pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus on hagejatele selgitanud, et valitud on ebaõige õiguskaitsevahend. Hagi ja selle täpsustuste põhjendustest nähtuvalt on hagi esitamise eesmärgiks olnud sisuliselt see, et isa vabaneks 2019 suvekuude eest sissenõutavaks muutunud elatise tasumise kohustusest. Nimelt on 06.04.2020 hagejate seisukohas välja toodud, et „M.M oli sunnitud käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitama sellepärast, et laste ema nõuab laste isalt alusetult elatise tasumist ka selle ajaperioodi eest kui lapsed elasid ainult laste isa juures“. Kui maksekäsu kiirmenetluses tehtud kohtulahend oleks antud sundtäitmisele, oleks olnud kohaseks õiguskaitsevahendiks M M poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine vajaliku ajavahemiku osas. Poolte kinnitusel ei ole lahendit sundtäitmisele antud, seega puudub hetkel ka M. Ml sisuline õiguskaitsevajadus.
  5. Järgmisena käsitleb kohus M M poolt esitatud ja korduvalt täpsustatud nõuet elatise vähendamiseks.

§ 459

lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast 6

(12)2-19-18420 asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  1. Hageja väite kohaselt on elatise maksmise kohustust mõjutavad asjaolud pärast varasema otsuse tegemise aega oluliselt muutunud. Pärnu Maakohtu 27.05.
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-110062 (tl 8) on M Mlt mõistetud nii kostja I kui ka kostja II kasuks välja elatis a´270 eurot alates 04.04.2019 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja III väidete kohaselt ei võimalda tema sissetulek ja muu vara anda lastele ülalpidamist praeguses ulatuses, kahjustamata hageja III enda ülalpidamist; kostjate I ja II põhjendatud vajadused ei ole nii suured, et vanemate võrdset kohustust ning riiklikke toetuseid arvesse võttes oleks vajalik praeguses ulatuses ülalpidamise andmine; praeguses summas ülalpidamise andmisel satuks hageja III kolmas laps halvemasse olukorda; esitatud on ka muid väiteid.
  3. Kohtul tuleb anda asja läbivaatamisel hinnang sellele, kas täidetud on

§ 459

lg-s 1 sätestatud eeldused, s.o kas oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus; samuti kas praeguse hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada- s.o pärast 27.05.2019 lahendi tegemist.

  1. Hageja III on taotlenud vähendada elatist selliselt, et (viimase täpsustuse kohaselt) on elatis kummalegi lapsele 90 eurot ning elatis summa suureneb igal kalendriaastal 5% võrra. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 32-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu.
  2. Vaidlus puudub selles, et alates hagi esitamisest elavad kostjad I ja II ema juures. Hageja III on korduvalt viidanud sellele, et elatise suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka seda, et lahus elav vanem annab lastele ülalpidamist vahetult, suhtlemise kohustuse täitmisel. Kostjate I ja II vastuväidete kohaselt ei ole hageja III peale hagi esitamist lastega praktiliselt kohtunud. Hageja III on viidanud sellele, et taolise suhtlemise pausi põhjuseks oli vajadus kaitsta nii kostjaid I ja II kui ka hageja III vastsündinud last koroonaviiruse eest. Kohus märgib, et oluline ei ole, mis põhjusel ei ole isa laste eest vahetult hoolitsenud; oluline on see, et praegusel juhul ei ole hageja III isegi väitnud, et kostjad I ja II viibivad konkreetse regulaarsusega ja arvestatava aja isa juures. Samuti ei ole hageja III väitnud, et laste isa juures viibitud aeg elatise hagi esitamisel on võrreldes 27.05.2019 lahendi tegemise ajaga suurenenud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks arvestada elatise vähendamise nõude läbivaatamisel sellega, et lahus elav vanem annab mingis ulatuses ülalpidamist vahetult.
  3. Hageja III on leidnud, et elatise vähendamisel tuleb arvestada sellega, et laste kulud on kaetud osaliselt riiklike toetustega. Elatise vähendamisel saab

§ 459

lg-st 1 tulenevalt arvestada ainult asjaoludega, mis on tekkinud pärast varasemat lahendit. Varasema lahendi tegemise aja, s.o 27.05.2019 seisuga oli riiklike toetuste suurus sama suur kui praegu. Sama suur oli nii lapsetoetus kui ka suure pere toetus, samuti oli kostjatel I ja II õigus saada suure pere toetust ka 27.05.2019 seisuga. Kuna see asjaolu oli olemas juba 27.05.2019 lahendi tegemise ajal ning hageja III oleks saanud sellele tugineda temalt elatise väljamõistmise 7

(12)2-19-18420 menetluses, ei ole põhjendatud arvestada elatise vähendamise nõude läbivaatamisel sellega, et kostjate I ja II kulud on osaliselt kaetud riiklike toetustega. 18. Kohus märgib, et oluline ei ole, millisel põhjusel jättis kostja III maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite esitamata. Kui hagejal III olnuks hilinemiseks mõjuv põhjus, oleks kohus hageja III taotluse alusel vastuväite esitamise tähtaja ennistanud. Hagejalt III on elatis kostjate I ja II kasuks välja mõistetud jõustunud kohtumäärusega.

§ 463

lg-st 2 tuleneb, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 457

lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on 27.05.2019 kohtumäärus hagejale III täitmiseks kohustuslik ning väited lahendi tegemise kaheldavate asjaolude kohta on asjassepuutumatud.

  1. Hageja III on tuginenud ka sellele, et laste kulud ei ole nii suured, et vanemate võrdset kohustust ning riiklikke toetuseid arvesse võttes oleks vajalik praeguses ulatuses ülalpidamise andmine. Hageja III ei ole väitnud, et laste ülalpidamiskulud on pärast 27.05.2019 olulisel määral või üldse vähenenud. Hagejal III oli võimalik esitada oma sellekohased väited elatise väljamõistmise menetluses. Seega ei ole tegemist pärast lahendit muutunud asjaoluga. Praegu ei saa hageja III enam tugineda sellele, et hageja III poolt antav ülalpidamine ei ole vastavuses kotjate I ja II vajadustega.
  2. Hageja III on heitnud kostjate I ja II seaduslikule esindajale ette, et viimane ei ole esitanud ühtegi tõendit tegelike ülalpidamiskulude kohta. Kohus selgitab, et kuna miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendeid esitada, siis ei ole samamoodi vajalik elatise vähendamise nõude korral tõendada elatist saama õigustatud isikutel oma seadusjärgset kahekordset miinimummäära mitteületavaid kulutusi.
  3. Peamine väide, millele hageja III on tuginenud, on see, et tema sissetulek ei võimalda anda hagejatele ülalpidamist varasemas ulatuses. Samuti on hageja III tuginenud sellele, et on alates jaanuarist 2021 töötu. Eesti Töötukassa 08.01.2021 otsusest (tl 156) nähtub, et hageja III on töötuna arvele võetud ning talle on määratud töötuskindlustushüvitis. Kohus leiab, et töötust tuleb käsitleda ajutise asjaoluna. Elatise vähendamise aluseks ei saa olla ainult ajutiselt ja eeldatavasti lühiajaliselt esinev asjaolu. Samuti vähenevad töötuse perioodil oluliselt hageja III põhjendatud väljaminekud, kuna puudub Eesti ja Läti vahet sõitmisega kaasnenud kütusekulu 250-280 eurot kuus. Praegu esitatud teabest ei nähtu, miks ei ole hagejal III võimalik asuda tööle uues töökohas samasuguse töötasuga, nagu tal oli varem või leida tööd muus valdkonnas. Kohus ei saa pidada praegu töötuks olemist asjaoluks, mis annaks aluse vähendada kuni kostjate I ja II täisealiseks saamiseni väljamõistetud elatist. Samuti ei nähtu kohtule, et eksisteeriks alus eeldada, et uue töö leidmisel ei saa hageja III vähemalt sama suurt töötasu, kui 27.05.2019 seisuga. 27.05.2019 seisuga oli hagejal III võimalik ülal pidada oma kahte alaealist last vähemalt 270 euro ulatuses ühes kuus, lähtudes sellest, et maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet ei esitatud. Kohus märgib, et oma varasema töötasu suurust ei ole hageja III tegelikkuses tõendanud, s.o selle suurus ei nähtu ühestki tõendist ning selle kohta on vaid hageja III ütlused. Hageja III esitatud Maksu- ja Tolliameti saldoteatisest (tl 96) ja maksuandmete tõendist (tl 97) nähtub võlakohustus Maksu- ja Tolliameti ees, mitte aga saadud sissetulek. Vaatamata kohtu poolt 06.03.2021 kohustamisele ei ole hageja III esitanud konto väljavõtet, kust oleks näha tema töötasu laekumine. Seega ei ole võimalik ka teha hageja III kasuks järeldusi eeldatava töötasu ebapiisavuse kohta. 8

(12)2-19-18420
  1. Hageja III on leidnud, et tal ei ole võimalik anda igale oma lapsele ülalpidamist summas 292 eurot kuus. Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusest (tl 8) nähtuvalt ei olegi makstava elatise suurus 292 eurot, vaid 270 eurot kuus. Seega on hageja III viited elatise miinimumile praegu asjakohatud. Samuti ei ole asjakohane hageja III viide sellele, et väga suur osa Eesti elanikkonnast ei saa kulutada laste ülalpidamisele isegi 500 eurot kalendrikuus. Kohus selgitab, et lähtub asja lahendamisel konkreetse kohustatud vanema, mitte abstraktse keskmise Eesti elaniku varalisest võimekusest.
  2. Kostjate I ja II väite kohaselt on hagejal III kriminaalne taust, tema majanduslikud tehingud ei ole läbinähtavad ning esitatud andmed ei ole seega usaldusväärsed. Hageja III poolt tema sissetuleku kohta erinevate andmete esitamine ei tekita kohtus usaldust hageja III väidete suhtes. Hageja III poolt 16.12.2020 istungil esitatud väite kohaselt puudus hagejal sissetulek ning juhatuse liikme tasu talle ei makstud. 30.12.2020 seisukoha järgi on M M välisriigis saadav töötasu olnud viimasel aastal keskmiselt 1360 eurot (netosumma) kalendrikuus, mis on vaid veidi suurem Eesti keskmisest palgast. Eesti Töötukassa 08.01.2021 otsusest (tl 156) nähtuvalt on hageja III koondatud alates 30.12.2020, seega on16.12.2020 istungil esitatud hageja III töötamise kohta valeväiteid. Seetõttu ei pea kohus kuigi usutavaks ka hageja III väiteid tegeliku töötuse ja ebapiisava sissetuleku kohta.
  3. Samuti tekitab kahtlusi hageja III väidete usaldusväärsuses asjaolu, et 30.12.2020 seisukohas on hageja III kinnitanud, et talle ei kuulu mitte ühtegi äriühingut. Ometi selgus Äriregistri päringust, et 14.01.2021 seisuga kuulus hagejale III osalus äriühingus W OÜ. Kohus võtab asja juurde Äriregistri väljatrüki, millest nähtub, et hageja III on ka tegelik kasusaaja äriühingus M OÜ. M OÜ-le kuulub omakorda osalus äriühingutes J M OÜ (tl 126) ning M OÜ (tl 128). Antud teavet oma varalise seisu kohta ei ole hageja III esitanud, kuigi kohus teda selleks 16.12.2020 istungil kohustas.
  4. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada ka võimalusega, et hageja III saaks oma sissetulekuid suurendada, andmaks kostjatele I ja II piisavas ulatuses ülalpidamist. Äriregisti väljavõttest (tl 125-128) nähtub, et hageja III oli 14.01.2021 seisuga juhatuse liige neljas äriühingus. Hageja III on välja toonud, et ta ei saa juhatuse liikme tasu. Kohus leiab, et hageja III ei pea täitma juhatuse liikme kohustusi, ilma selle eest tasu saamata. Kohus ei nõustu hageja III põhjendustega, mille kohaselt ei saa eeldada, et juhatuse liikme töö on tasuline. Riigikohus on
  5. oktoobri
  6. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18186 (p 15) leidnud, et äriühingu juhatuse liikmetel, kes tegutsevad nn võõrorgani põhimõttel (olemata ise samal ajal osanikeks või aktsionärideks), on vähemalt üldjuhul õigus saada oma tegevuse eest tasu. Seda kinnitab mh VÕS § 627 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt juhul, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, tuleb tasu maksta, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Oleks ebamõistlik eeldada, et isik nõustuks juhtima äriühingut, milles tal ei ole osalust, ja kandma juhatuse liikmele seaduses ettenähtud vastutust ilma äriühingust mingit vastutasu saamata. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et hageja III täidab juhatuse liikme kohustusi neljas äriühingus ning kannab juhatuse liikmele seaduses ettenähtud vastutust, ilma äriühingust mingit vastutasu saamata. Taoline olukord viitab kohtu hinnangul sellele, et hageja III sissetulek on varjatud ning tema varaline seis on väidetust parem. Kohus märgib, et isegi kui hageja III väide tasuta tegevuse kohta vastaks tõele, oleks juhatuse liikmena tegutsemine ilma tasu saamata hageja III enda valik, mille tõttu ei pea lapsed kannatama. Kohus ei pea lähtuma isiku olemasolevast sissetulekust, vaid saab lähtuda sellest, milline oleks isiku sissetulek teistsuguste valikute korral. Hageja III saaks oma sissetulekut 9
(12)2-19-18420 suurendada, nõudes juhatuse liikmena tegutsemise eest tasu või siis loobudes neist kohustustest ning kasutades vabanenud tööaega oma sissetuleku suurendamiseks muul töökohal. Hageja III kinnitusel on ta 23.03.2021 seisuga loobunud kahe ettevõtte juhatuse liikme kohustustest, seega on tal eelduslikult vabanenud ka ajaline ressurss oma sissetulekute suurendamiseks muul moel.
  1. Kohus ei ole tuvastanud, et hagejal III oleks märkimisväärset vara, mille arvelt täita ülalpidamiskohustust. Hageja III AS SEB Pank kontoväljavõttest (tl 134) nähtub, et konto jääk on 0 ning hagejal III on inkassonõue summas 21 312,79 eurot. Swedbank AS vastusest (tl 137) nähtub, et M M omab blokeeritud arvelduskontot, mille jääk on -43,45 eurot. AS LHV Pank väljavõttest (tl 142) nähtub, et hageja III omab kontot lõppsaldoga 0 eurot. Samas ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et hageja III kohustuste hulk oleks olnud 27.05.2019 oluliselt väiksem või kontojääk arvelduskontol suurem. Seega ei ole tegemist pärast lahendi tegemist muutunud asjaoluga.
  2. LHV kontoväljavõttest nähtub, et hagejale III on kantud 20.02.2020 AS-ilt Eesti Loto kuue erineva laekumisega kokku 97,80 eurot. Hagejal III on olnud seega piisavalt raha, et lubada endale lotopiletite ostmist. Kohtu hinnangul ei viita lotopiletite soetamine sellele, et tegemist on isikuga, kelle vahendid on piiratud ning kelle enda ülalpidamine saaks miinimummääras (või siis sellest väiksemas määras, nagu praegusel juhul) ülalpidamise andmisel kahjustatud.
  3. Hageja III piisavalt varalisele võimekusele viitab kohtu hinnangul see, et hagejale III kuulub osalus äriühingus W OÜ (tl 124). Hageja III selgituse kohaselt on äriühingul W OÜ 103 978,12 euro suurune maksuvõlg ning käimas on mitmed täitemenetlused, seega puudub äriühingul raha oma kohustuste täitmiseks. Äriseadustiku § 176 p-dest 1-3 tuleneb, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele asjakohased abinõud, või, kui see ei ole võimalik, esitama pankrotiavalduse esitamise. Kohtu Infosüsteemist ei nähtu, et W OÜ osas oleks pankrotiavaldust esitatud. Asjaolu, et äriühing ei ole halva majandusliku seisu juures pankrotiavaldust esitanud, näitab seda, et äriühingu majanduslik seis võimaldab juhatuse ja osanike hinnangul eeldatavasti kohustused likvideerida ning saada tulevikus kasumit. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks, et W OÜ on varatu äriühing, millest saadava tulu arvelt või mille võõrandamise korral ei oleks hagejal III võimalik anda kostjatele I ja II ülalpidamist.
  4. Kohus ei nõustu kostjatega selles, et hageja III varalist võimekust võiks tõendada pilt, milles hageja III seisab mootorpaadis (tl 53 pöördel). Küll aga nõustub kohus sellega, et väited pulmade pidamise kohta Pariisis (nimetatud asjaolu ei ole vaidluse all) muudavad väheusutavaks hageja III väited varaliste vahendite piiratuse kohta. Kohtu hinnangul tuleb lugeda eluliselt usutavaks, et pulmade pidamine välisriigis ei saanud olla vähekulukas. Hageja III väide selle kohta, et kulud tasusid valdavas ulatuses pulmakingina abikaasa vanemad, ei ole tõendatud. Hageja III on soovinud tõendada enda väidet enda abikaasa selgitusega (tl 93). Kohus märgib et taoline selgitus võib olla dokumentaalne tõend. Küll aga ei saa seda pidada kohtu hinnangul usaldusväärseks tõendiks, arvestades, et hageja III abikaasa on isiklikult huvitatud asja lahendamisest hageja III kasuks- sellest sõltub otseselt hageja III abikaasa perekonna sissetulek. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks selle tõendiga asja lahendamisel arvestada. Samuti märgib kohus, et kuigi hageja III väidete kohaselt oli tema kulu seonduvalt pulmadega vaid 800 eurot, siis on tõendis viidatud sellele, et abikaasad kulutasid pulmadele ise kokku ca 2000-2500 eurot, 10
(12)2-19-18420 sh oli konkreetselt hageja III panuseks sõrmused 900 eurot. Kohtu hinnangul viitab ka see vastuolu väidetes hageja III väidete vähesele usaldusväärsusele. Kohus nõustub hagejaga III selles, et hageja III ei saa tõendada negatiivset fakti, s.o seda, et ta ise pulmade eest ei tasunud. Küll aga oli hagejal III võimalik tõendada positiivset fakti, s.o seda, kui suured olid 27.07.2019 Pariisis aset leidnud pulmadega seotud kulutused ning et need kulutused on kandnud keegi teine. Selliseid tõendeid esitatud ei ole. Kohtu hinnangul viitab Pariisis pulmade pidamine hageja III väidetust kõrgemale elustandardile.
  1. Hageja III on tuginenud sellele, et kostjatele I ja II varasemas ulatuses ülalpidamise andmise korral jääks tema kolmas laps varaliselt halvemasse seisu. Üheks aluseks elatise väljamõistmisel alla miinimummäära võib PKS § 102 järgi olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et tõendamata on väide, mille kohaselt on M Ml viis last, keda ta peab ülal pidama. Rahvastikuregistrist nähtub M Ml kolme alaealise lapse olemasolu. Kohus selgitab, et M M on kohustatud pidama ülal oma lapsi; abikaasa lapsi peavad ülal pidama nende laste vanemad. Hageja III kolmas laps on sündinud 29.03.2020, seega peale 27.05.2019 lahendi tegemist. Hagejal III on ülalpidamiskohustus ka oma kolmanda lapse suhtes. Lapse sünniga kaasnevat kohustuste suurenemist saab lugeda muutunud asjaoluks. Samas ei saa selle asjaoluga arvestada automaatselt, vaid ainult siis, kui kolmanda lapse sünniga kaasnev ülalpidamiskulu suurenemine mõjutab hageja III varalist seisu oluliselt määral.
  2. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et hageja III varanduslik seis ei võimalda tal pidada kolme last ülal vähemalt määras, milles kostjatele I ja II on elatis välja mõistetud. PKS § 102 lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus leiab, et hageja III kolmanda lapse kulud on eelduslikult kaetud riiklike toetustega igakuiselt summas 200 eurot, kuna tegemist on (hageja III väidetest nähtuvalt) hageja III abikaasa kolmanda lapsega, kellele makstav lapsetoetus on 100 eurot ning eelduslikult makstakse hageja III perele ka suure pere toetust kokku 300 eurot. Seega ei saa, hageja III enda väidetest tulenevalt, olla tema kulutused kolmandale lapsele vähemalt 270 eurot, vaid hoopis väiksemas summas. Lähtudes vanemate kohustuse võrdsusest ja hageja III enda poolt välja toodud väitest, mille kohaselt ühe lapse ülalpidamiskulud võiksid olla 347 eurot kuus (tuleneb hageja III viidatud ülalpidamiskulu uuringust) on hageja III osa kolmanda lapse ülalpidamiskuludes vaid summas ((347-200)/2) 73,50 eurot. Seega jääb, hageja III väidetest lähtudes, kostjatele I ja II varasemas suuruses ülalpidamise andmisel hagejale III tavapärase töötasu (eelmisel aastal väidetavalt 1360 eurot) korral piisavalt raha, s.o (2*270+73,501360)746,50 ka enda vajaduste rahuldamiseks. See on pea kolm korda suurem summa, kui hageja III kummalegi lapsele praeguse lahendi alusel maksma peab. Eeltoodust tulenevalt ei jää kostjatele I ja II varasemas ulatuses ülalpidamise andmisel halba varalisse seisu ei hageja III ise ega ka tema kolmas laps.
  3. Kuna riiklikke toetuseid saab elatise väljamõistmisel arvestada üksnes koosmõjus teiste mõjuvate asjaoludega, siis võib eksisteerida olukord, kus 27.05.2019 seisuga ei saanud riiklike toetuste maksmist pidada mõjuvaks põhjuseks, kuid praeguse seisuga saaks. Seega võiks hagejal III tekkida õigus tugineda riiklike toetuste maksmisele juhul, kui pärast varasema lahendi tegemist on tekkinud täiendavad mõjuvad põhjused, mis annavad aluse elatise vähendamiseks. Praegusel juhul ei ole kohus muid mõjuvaid põhjuseid tuvastanud. 11
(12)2-19-18420
  1. Elatise vähendamise põhjendatud aluseks ei saa kohtu hinnangul lugeda ka hageja III poolt välja toodud asjaolu, et ema ei ole ise väidetavalt suuteline andma kummalegi lapsele ülalpidamist 270 eurot kuus. Kui jaatada isa sellise väite põhjendatust, siis viiks taoline loogika absurdsele ja laste huvidega vastuolus olevale tulemusele. Elatise vähendamise nõue peaks sel juhul olema igakordselt põhjendatud juhul, kui lapsi kasvatav vanem ei ole suuteline ise saama piisavalt igakuist sissetulekut, et anda ülalpidamist teise vanemaga võrdses ulatuses. Kohus möönab, et mõlemad vanemad peavad panustama laste ülalpidamisse eelduslikult võrdselt, kuid see ei tähenda, et ühe vanema puuduliku võimekuse korral peaks eelistama lahus elava vanema ja mitte laste huve. Seda eriti olukorras, kus elatise vähendamiseks alla miinimummäära muud mõjuvad põhjused puuduvad. Taoline järeldus lükkaks pere, kus lapsed tegelikkuses kasvavad, veel suuremasse vaesusesse. Eeltoodust tulenevalt ei ole mingil moel põhjendatud hageja III 05.04.2021 esitatud taotlus vähendada elatist sama suure summani, mis on võrdne laste ema poolt reaalselt igakuiselt panustatava elatise summaga 1 lapse ülalpidamisse.
  2. Kohus leiab, et hageja III ei ole tõendanud, et esinevad asjaolud, mis annavad aluse elatise vähendamiseks ning mis on tekkinud pärast varasema lahendi tegemise aega. Kohus jätab hageja III hagi rahuldamata.
  3. Kõiki muid poolte väiteid kohus ei käsitle, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust.
  4. Kohus selgitab, et pooltel on võimalik sõlmida kuni kohtuotsuse jõustumiseni kokkulepe ning see kohtule esitada, sellisel juhul saab kohus kokkuleppe kohtumäärusega kinnitada ning kohtuotsuse tühistada. Kohtumäärus on sel juhul täitedokument. Menetluskulude jaotus 37.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 38.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis kõigi hagejate hagid rahuldamata. Kohus jätab menetluskululud R ja K M nõudes M V vastu R ja K M kanda ning menetluskulud M M hagis R M ja K M vastu M M kanda. Kuna ühelgi kostjal ei nähtu menetluskulu olemasolu, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 39. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik osaliselt jõustunud TRK määrusega 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.