1-21-7549/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.2022 Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7549 Kohtukoosseis Janika Kallin, Julia Katškovskaja ja Inna Ombler Kriminaalasi Islam Sarkissovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p-de 1, 2 järgi ja Yurii Freieri süüdistuses KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.03.2022 otsus Apellant kannatanu X Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Islam Sarkissov, isikukood 37501060253, isikuandmed maakohtu otsuses (kd I tlk 125) Kaitsja Yaroslav Radziwill Süüdistatav Yurii Freier, isikukood 39509270043, isikuandmed maakohtu otsuses (kd I tlk 125) Kaitsja Rein Laid Kannatanu X, isikukood XXXXXXXXXXX Kannatanu esindaja Kadi Sitska RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kannatanu X esindaja apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.03.2022 otsus kriminaalasjas nr 1-21-7549 osaliselt, tsiviilhagi puututavas osas ja teha uus otsus, millega: 1 2.1 Mõista Islam Sarkissovilt seoses hagi õigeksvõtuga kannatanu X kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju 1910,74 eurot ja mõista Islam Sarkissovilt seoses hagi õigeksvõtuga kannatanu X kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju 10 000 eurot. 2.2 Mõista Yurii Freierilt kannatanu X kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju 1910,74 eurot ja mõista Yurii Freierilt kannatanu X kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju 4575 eurot.
3. Jätta läbi vaatamata süüdistatava Islam Sarkissovi taotlus tõkendi vahistamine (mis on asendatud elektroonilise valvega) tühistamiseks.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid adv Kadi Sitska poolt kannatanu X-le riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 97,20 eurot ning jätta õigusabikulu riigi kanda.
6. Selgitada, et varalise kahju 1910,74 euro hüvitamise eest vastutavad mõlemad süüdistatavad solidaarselt, s.o kui üks süüdistatavatest on summa tasunud, siis ei ole kannatanul õigust nõuda sama summa tasumist teiselt süüdistatavalt. Mittevaralise kahju 4575 euro hüvitamise eest vastutavad mõlemad süüdistatavad solidaarselt, s.o kui üks süüdistatavatest on summa tasunud, siis ei ole kannatanul õigust nõuda sama summa tasumist teiselt süüdistatavalt. Mittevaralise kahju 5425 euro hüvitamise eest vastutab Islam Sarkissov seoses hagi õigeksvõtuga ainuisikuliselt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud:
7. Süüdistus: Islam Sarkissov ja Yurii Freier anti kohtu alla KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses. Esitatud süüdistuse järgi ründas Islam Sarkissov 11.07.2021 kella 03.40-03.50 paiku XXX asuva baari Y ees kavatsetult X ning lõi kannatanut kätega korduvalt alalõua ja näo piirkonda. Kannatanu kaotas Islam Sarkissovi kiire löögiseeria tagajärjel teadvuse, kukkus sirgelt selili, lõi pea vastu asfalti nii, et kukkumine tekitas kuuldava heli ja jäi liikumatult lamama. Yurii Freier nägi süüdistuse kohaselt löömist pealt ja sai aru, et X-le on tekitatud rasked vigastused. Yurii Freier jätkas X löömist pärast seda, kui kannatanu oli maha kukkunud. Yurii Freier lõi kannatanut vähemalt ühe korra jalaga pea vasakusse poolde. Löök oli nii tugev, et kannatanu pea põrkus esmalt parema õla suunas, siis algasendisse tagasi ning seejärel hakkas X paremast kõrvast sinna kogunenud verd välja valguma. Süüdistuse järgi tuvastas ekspert kannatanul pea-, näo- ja alalõuapiirkonnas sisemised ja välimised hulgivigastused, mis kogumis moodustasid peaajutrauma ehk raske peaajukahjustuse. Viimane on eluohtlik tervisekahjustus, millest paranemine kestab eksperdi hinnangul vähemalt neli kuud. Islam Sarkissov ja Yurii 2 Freier panid oma tahtliku tegevusega toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud.
8. Tsiviilhagi: Maakohus võttis menetlusse süüdistusaktile lisatud kannatanu X tsiviilhagi varalise- ja mittevaralise kahju nõudes. Kannatanu palus kohtul: 1) tema kasuks Islam Sarkissovilt ja Yurii Freierilt välja mõista kuriteoga tekitatud varaline kahju 1910,74 eurot. Summa tuleb kannatanule tasuda hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva jooksva kuu
9. kuupäevaks; 2) tema kasuks Islam Sarkissovilt ja Yurii Freierilt välja mõista kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju 10 000,00 eurot. Summa tuleb kannatanule tasuda perioodiliselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuvad süüdistatavad kannatanule kahjuhüvitist 500,00 eurot, makse tuleb teha hiljemalt jooksva kuu
10. kuupäevaks; 3) kohustada Islam Sarkissovit ja Yurii Freierit rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni; 4) jätta kõik hagiga seotud menetluskulud süüdistatavate kanda. Hagi aluse rajas kannatanu süüdistuse alusfaktidele. Kannatanu oli seisukohal, et Islam Sarkissov ja Yurii Freier vastutavad talle tekitatud kahju eest VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. Kannatanu märkis, et varaline kahju oli kokku 2410,74 eurot ja see koosnes: - ravikulust ehk omaosalusest 12,50 eurot; taastusravikulust 172,38 eurot; augustis, septembris ja oktoobris 2021 saamatajäänud töötasust 3000,00 eurot. Hagiavalduse järgi maksis Eesti Haigekassa X-le töövõimetushüvitist 774,14 eurot, töövõimetusleht lõpetati 05.10.2021 ning Islam Sarkissov hüvitas seisuga 01.11.2021 kannatanule tekitatud kahju katteks 500,00 eurot. Kannatanu hinnangul oli seega talle tekitatud varalisest kahjust hüvitamata 1910,74 eurot. Kannatanu märkis, et süüdistatavad tekitasid talle kuriteoga ka mittevaralist kahju, mille korvamiseks oli kannatanu hinnangul kohane summa 10 000,00 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel palus X kohtul arvestada seda, et: - ta oli trauma tagajärjel 6 päeva intensiivraviosakonnas koomas; talle tekitati ajutrauma, mis vajas ja vajab ka tulevikus taastusravi; ta vajab veel pikemat aega trauma tagajärjel tekkinud neuroloogiliste sümptomite ravi; talle põhjustati traumaga pikaajalist füüsilist valu ja psüühilisi üleelamisi.
11. Maakohtu 14.03.2022 otsus: Harju Maakohus tunnistas 14.03.2022 otsuse alusel: - Islam Sarkissovi süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning karistas teda vangistusega 5 aastat. Kooskõlas KrMS § 238 lg 2 vähendas kohus süüdistatavale mõistetud karistust 1/3 võrra ning luges lõplikuks põhikaristuseks 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus Islam Sarkissovi eelvangistuse 5 kuud ja 11 päeva 3 - karistusaja hulka ning arvestas kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud ja 19 päeva vangistust. Kohus määras kooskõlas KarS § 74 lg 1, et Islam Sarkissovile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui ta ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-75 loetletud kontrollnõudeid ja –kohustusi. Islam Sarkissovi katseaeg hakkas otsuse järgi kulgema alates 14.03.
12. Kohus jättis muutmata Islam Sarkissovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine, mis oli asendatud elektroonilise valvega ning märkis, et tõkend tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel; Yurii Freieri süüdi KarS § 118 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistas teda vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. Kooskõlas KrMS § 238 lg 2 vähendas kohus süüdistatavale mõistetud karistust 1/3 võrra ning luges lõplikuks põhikaristuseks 3 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus Yurii Freieri eelvangistuse 2 päeva karistusaja hulka ning arvestas kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus määras kooskõlas KarS § 73 lg 1, et Yurii Freierile mõistetud ja kandmisele kuuluv karistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui ta ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Yurii Freieri katseaeg hakkas otsuse järgi kulgema alates 14.03.
13. Kohus tühistas Yurii Freieri suhtes kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keeld. Kohus rahuldas otsusega kannatanu X tsiviilhagi osaliselt ja mõistis solidaarselt Islam Sarkissovilt ja Yurii Freierilt kannatanu kasuks välja: - varalise kahju katteks 1910,74 eurot; mittevaralise kahju katteks 1500,00 eurot; viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 3410,74 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu nõude täitmiseni. Kohus märkis, et süüdistatavatelt välja mõistetud summad tuleb kanda kannatanu arveldusarvele. Lisaks lahendas kohus otsuses menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. Maakohtu hinnangul puudus kriminaalasjas vaidlus ja on tõendatud, et süüdistatavad ja kannatanu viibisid süüdistuses näidatud ajal XXX baaris Y, kus Islam Sarkissovi ja kannatanu vahel tekkis konflikt. Islam Sarkissov ründas X ja lõi kannatanut korduvalt näo, pea ning kaela piirkonda. Kannatanu kukkus löögist pea piirkonda pikali ja tal tuvastati tervisekahjustused. Kriminaalasjas tekkis vaidlus, kas X-l esinenud tervisehäire võis kesta vähemalt 4 kuud, kas Islam Sarkissov pani toime KarS § 118 lg 2 p-de 1 ja 2 või 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning kas Yurii Freier lõi kannatanut. Kohtu hinnangul tõendas kannatanule vähemalt 4 kuud kestva tervisekahjustuse tekitamist eksperdi arvamus ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0142, menetlustoimingute protokollid ning kohtule esitatud kannatanu meditsiinidokumendid (haiguslood, vastused järelepärimistele jpt). Kohus märkis, et ekspert lähtus prognoosi tehes kannatanu täielikust tervenemisest. Kaitsja viitas ekslikult SA PERH statsionaarsele epikriisile, milles on märgitud, et kannatanu võib tööle naasta sõltuvalt enesetundest 2-4 nädala jooksul, sh tuleb vajadusel haiguslehte pikendada. Kohus oli seisukohal, et kergemad sümptomid (nt sõnade kohatine ebaselgus) ei takista kannatanul teha igapäevatoiminguid või töötada teatud ametikohtadel, kuid see ei tähenda absoluutset tervenemist. 4 Yurii Freieri osas leidis kohus, et kohtule esitatud tõenditega (eelkõige tunnistajate G ja Q) ütlustega on tõendatud, et Yurii Freier lõi maas liikumatult lamanud kannatanut jalaga vastu pead ning X pea liikus löögist süüdistuses kirjeldatud viisil. Kohus asus seisukohale, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid nii põhiteo kui enamohtlike tagajärgede suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Islam Sarkissovi puhul pidas kohus oluliseks seda, kuhu ja kuidas süüdistatav kannatanut lõi, kus süüdistatav ja kannatanu paiknesid ning Yurii Freieri puhul seda, et süüdistatav nägi kannatanu löömist ja kukkumist, kuid lõi kõigele vaatamata praktiliselt kohe jalaga X pead. Kohus käsitas süüdistatavaid kaastäideviijatena ja märkis, et süüdistatavad vastutavad nii põhiteo kui kannatanule tekitatud tagajärje eest ühiselt: kannatanul tuvastatud eluohtlik peatrauma tekkis vigastuste kogumis, sõltumata löökide arvust. Pole võimalik kindlaks teha, kas määrav oli esimene, teine või viimane löök. Tsiviilhagisse puutuvalt märkis kohus, et kuivõrd süüdistatavad mõisteti kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamises süüdi, siis tekkis kannatanule kahju süüdistatavate õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatavad vastutavad kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt. Varalise kahju nõuet vaagima asudes märkis kohus, et süüdistatav Islam Sarkissov ja tema kaitsja võtsid kannatanu hagi õigeks, süüdistatav Yurii Freier ja tema kaitsja leidsid, et kannatanu nõue ei ole tõendatud ja nad vaidlesid hagile vastu. Kohus leidis, et kannatanu nõue varalise kahju tekitamises on põhjendatud, tõendatud ning kooskõlas VÕS §-de 128 lg 2 ja 4 tuleb X kasuks süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista varaline kahju 1910,74 eurot. Mittevaralise kahju nõuet vaagima asudes märkis kohus, et süüdistatav Islam Sarkissov ja tema kaitsja võtsid kannatanu hagi õigeks, süüdistatav Yurii Freier ja tema kaitsja vaidlesid kannatanu nõudele vastu. Kohus nõustus kannatanuga selles, et süüdistatavate tegevuse tagajärjel pidi kannatanu tundma füüsilist valu, tal olid psüühilised üleelamised ning traumast taastumine võis olla vaimselt kurnav. Samas nentis kohus, et kannatanu ei ole välja toonud oma elukvaliteedi pikaajalist langust, kannatanu ei ole esitanud tõendeid oma füüsiliste kannatuste ja psüühiliste üleelamiste pikaajalisuse osas, X ei vajanud psüühilist abi, jätkuvat taastusravi vms. Kohus järeldas, et kannatanu senine ravi on olnud tulemuslik ning X on pöördunud tagasi oma harjumuspärase elukorralduse juurde. Kohus pidas noil põhjustel õiglaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 4575,00 eurot. Kohus tuvastas, et Islam Sarkissov oli enne lahendi tegemist kannatanule vabatahtlikult hüvitanud 3575,00 eurot, sh 500,00 eurot, mille kannatanu oma hagiavalduses nõutavast summast maha arvestas. Kohus arvestas Islam Sarkissovi poolt kannatanule tasutud 3075,00 eurot süüdistatavatelt välja mõistetud 4575,00 euro suurusest mittevaralise kahju hüvitisest maha ning mõistis süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja 1500,00 eurot mittevaralise kahju katteks. Kohus rahuldas kannatanu viivisenõuded osaliselt ja määras, et süüdistatavad peavad kannatanule tasuma välja mõistetud ja hüvitamata kahjusummalt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Kohus märkis, et kuivõrd Yurii Freier kannatanu nõudeid ei tunnista, siis on põhjendatud viivise väljamõistmine alates lahendi jõustumisest. Lähtudes 5 VÕS-is sätestatud mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest leidis kohus, et välja mõistetud viivise suurus ei tohi ületada põhinõude suurust.
14. Kannatanu apellatsioonkaebus: Kannatanu esitas ringkonnakohtule tähtaegselt apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni järgi kohaldas maakohus KrMS § 338 p 2 mõttes ebaõigesti materiaalõigust ja maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). Apellant taotleb ringkonnakohtult: 1) Harju Maakohtu 14.03.2022 otsuse osalist tühistamist, s.o tsiviilhagi osas ning mõista Islam Sarkissovilt kannatanu X kasuks välja tsiviilhagi täies ulatuses; 2) Yurii Freieri suhtes uue otsuse tegemist, millega rahuldada kannatanu hagi täies ulatuses. Kannatanu märkis, et süüdistatav Islam Sarkissov ja tema kaitsja võtsid kannatanu hagi õigeks, süüdistatav Yurii Freier ja tema kaitsja vaidlesid tsiviilhagile vastu. Maakohus leidis, et kannatanu esitatud tõendid olid piisavad varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagis näidatud suuruses ehk summas 1910,74 eurot ning mittevaralise kahju osas osaliselt, s.o summas 4575,00 eurot ning mõistis nimetatud summad süüdistatavatelt solidaarselt välja. Apellant viitas, et kooskõlas kohtupraktikaga tuleb tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuste lahendamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Kooskõlas TsMS § 440 on hagi õigeksvõtmine kohtule esitatud ühepoolne avaldus, millega kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet. Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1, § 444 lg-st 4 ja KrMS § 310 lg-st 1 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise. Vastavalt TsMS § 207 lg 2 osalevad solidaarvõlgnikud kaaskostjatena menetluses iseseisvalt. TsMS § 207 lg 2 kohaselt ei tulene hageja või kostja toimingutest kaashagejale või –kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Järelikult saab kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha ainult sellise kostja suhtes, kes nõuet kohtule tehtud avaldusega tunnistab. Kannatanu leidis kokkuvõtvalt, et maakohus pidanuks Islam Sarkissovi vastu esitatud hagi rahuldama täies ulatuses, s.o summas 11 910,74 eurot vaatamata sellele, et Islam Sarkissov on nii kohtueelses kui kohtumenetluses hagi osaliselt tasunud. Tasutud osa arvestatakse kohtuotsuse täitmisel. Yurii Freieri vastu esitatud hagi oleks maakohus pidanud hindama eraldi ning temalt välja mõistma summa, milles kohus leiab hagi põhjendatud olevat.
15. Menetlus ringkonnakohtus apellatsioonkaebusele. ja kaitsja kirjalik vastus Riigiprokuratuuri Tallinna Ringkonnakohus võttis 06.06.2022 määrusega kannatanu X apellatsioonkaebuse kirjalikku menetlusse, tegi teatavaks asja lahendava kohtukoosseisu ja andis apellatsioonimenetluse pooltele tähtaja taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks. Ringkonnakohtu määratud tähtajaks laekus Yurii Freieri kaitsja kirjalik vastus määruskaebusele. Süüdistatava kaitsja jäi kõikide varem esitatud ja avaldatud seisukohtade juurde, so kaitseakti p-s 5 ja kohtuvaidlustes esitatud vastuväited kannatanu tsiviilhagile. Süüdistatav Islam Sarkissov esitas 15.06.2022 ringkonnakohtule avalduse, milles taotles tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine (mis on asendatud elektroonilise valvega) tühistamist. 6 Ringkonnakohtu seisukoht. I Ringkonnakohus jääb asja lahendamisel esitatud apellatsioonide piiridesse. Süüdistatava Islam Sarkissovi avalduse tõkendi tühistamiseks jätab ringkonnakohus läbi vaatamata, taotlus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Ringkonnakohus selgitab süüdistatavale, et arvestades tema väiteid korrektse käitumise osas on tal võimalik kriminaalhooldajalt taotleda paindliku ning tööalaseid (ja eraelulisi) vajadusi silmas pidava päevakava koostamist. Tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, tühistatakse kooskõlas maakohtu lahendiga otsuse jõustumisel. Vaidluse üks kese ringkonnakohtus on tõik, kas maakohus pidanuks hagi osas otsustust tehes solidaarvõlgnike puhul arvestama seda, et üks kostjatest võttis hagi õigeks või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Ringkonnakohus nendib esmalt apellandiga nõustuvalt, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuidas peaks kohus toimima, kui üks solidaarvõlgnikust süüdistatav võtab kriminaalasjas esitatud kannatanu hagi õigeks, kuid teine esitab sellele sisulisi vastuväiteid. Järelikult tuleb kirjeldatud olukorras lähtuda KrMS § 381 lg 6 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Esmalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus Islam Sarkissovit ja Yurii Freierit põhjendatult käsitlenud solidaarvõlgnikena VÕS § 65 lg-te 1-3 ja § 137 lg 1 mõttes. Maakohus tunnistas süüdistatavad süüdi X-le eluohtlike tervisekahjustuste põhjustamises ning nentis, et süüdistatavad vastutavad ühiselt nii põhiteo kui tagajärje osas, sest kriminaalmenetluses pole võimalik esitatud tõendite pinnalt tuvastada, kumb süüdistatavatest kannatanule tervisekahjustuse põhjustas. Maakohus leidis, et süüdistatavad tegutsesid kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes ning vastutavad ühiselt kannatanule tekitatud tagajärje ehk raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kannatanugi nentis hagiavalduses, et süüdistatavate panust kahju tekitamisel pole võimalik diferentseerida ning lähtus oma nõudeid üles ehitades loogikast, mille järgi tekitasid Islam Sarkissov ja Yurii Freier X-le ühe ja sama kahju ning vastutavad selle eest solidaarselt. Kooskõlas TsMS § 3 lg 4 on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada ning hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 alusel on kostja ühepoolne avaldus kohtule, millega kostja sisuliselt tunnustab tema vastu esitatud nõuet. Apellant on põhjendatult viidanud, et maakohus tuvastas oma otsuses, et süüdistatav Islam Sarkissov ja tema kaitsja võtsid kannatanu esitatud hagi täielikult õigeks (vt kd 1 tlk 131 esimene lause ja tlk 131 pöördel 7 lõik esimene lause). Otsuses kajastatud maakohtu järeldus põhineb Islam Sarkissovi ja tema kaitsja kohtus esitatud avaldustel, mis on kooskõlas TsMS § 440 lg-ga 2 protokollitud (kd 1 tlk 90, 110 pöördel, vt ka kaitsja kirjalikud teesid tlk 106). Islam Sarkissovi siirast soovi kannatanu nõudeid tunnistada näitab ringkonnakohtu hinnangul ka fakt, et ta asus enne otsuse langetamist erinevalt kaassüüdistatavast vabatahtlikult kuriteoga tekitatud kahju hüvitama (vt maakohtu otsus kd 1 tlk 132, maksekorraldused kd 1 tlk 30-34, 46-48, kd I tlk 75, kd II tlk 153-154). Ringkonnakohus ei näe, et Islam Sarkissovi õigeksvõtt oleks mitmeti tõlgendatav, kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei esitanud süüdistatav ja tema kaitsja kannatanu nõuete 7 osas mitte ühtegi õigeksvõtuga konkureerivat vastuväidet. Islam Sarkissov enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa õigeksvõtust ei loobunud. Apellant on õigesti viidanud, et vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Hagi õigeksvõtt annab seega kohtule aluse teha otsus, millega hagi rahuldatakse kas täielikult või osaliselt, sõltuvalt õigeksvõtu ulatusest. Õigeksvõtu korral ei ole kohtul enam vaja asja sisuliselt arutada, sest kui nõuet on tunnistatud, siis puudub vajadus tõendite ja vastuväidete hindamiseks. Käsilolevas asjas asus maakohus ringkonnakohtule arusaadavalt nõupidamistoas hagi mõlema süüdistatava osas sisuliselt lahendades ning Islam Sarkissovi ja tema kaitsja avaldusi arvestamata jättes seisukohale, et Islam Sarkissovi poolne hagi õigeksvõtt pole kohtule siduv. Ringkonnakohus nendib, et TsMS § 440 lg 1 järgi on kostjal tõesti õigus deklareerida, et ta soovib selle vaidluse tema vastu esitatud hagi õigeks võtmisega lõpetada. Samas pole TsMS § 440 lg 4 kohaselt kohus õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Viidatud sätte kolmanda lause kohaselt peab kohus sellisel juhul tegema põhistatud määruse, kuid kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kirjeldatud määruse teinud. Maakohtu otsuseski puudub arutluskäik selle kohta, miks kohus eiras ühe kaaskostja tahet tunnustada vastuvaidlematult ja tingimusteta neid nõudeid, mida kannatanu soovib maksma panna. Maakohus on viidanud üksnes VÕS §-le 137 lg 1 (s.o kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutatavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt). Ringkonnakohus järeldab eeltoodust, et maakohus käsitas sel põhjusel Islam Sarkissovit ja Yurii Freierit nn vältimatute kaaskostjatena TsMS § 207 lg 3 mõttes ehk maakohtu hinnangul sai kaastäideviimise ja sellest tuleneva solidaarvõlgnevuse tõttu vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes kaaskostjate suhtes ühiselt ning lähtus põhimõttest, kui vähemalt üks kostja esitab hagile vastuväite, peab kohus asja sisuliselt arutama ega saa tugineda teise kostja õigeksvõtule. Ringkonnakohus nõustub apellandi loogikaga selles, et maakohus ei toiminud õigesti. Valitseva arvamuse järgi ei saa solidaarvõlgnikke automaatselt käsitada sundkaaskostjatena (vt nt RKTsKo 2-17-14766 p 16, RKTsKo 3-2-1-116-16 p 6, RKKKo 1-18-7833 p 18) ning maakohus saanuks ringkonnakohtu arvates teha asjas Islam Sarkissovi suhtes õigeksvõtul põhineva otsuse ning Yurii Freieri osas lahendada kannatanu nõude sisuliselt, arvestades ja analüüsides esitatud vastuväiteid (vt siinkohal ka nt RKKKm 1-18-7632). Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on nn sundkaaskostjatena käsitletud kostjaid vaidlustes, kus võib rääkida mingisugusest käsutusõiguse piirangust (nt abikaasade ühisvara RKTsKo 217-8832 p 9, pankrotivara puudutavad vaidlused RKTsKo 2-12-46735 p 19, müügilepingu puhul RKTsKo 2-17-14925 p 9 jpt) kuid antud juhul ringkonnakohus sellist olukorda ei näe. Ringkonnakohus on varasemalt viidanud, et vaidlusaluses asjas tekkis Islam Sarkissovi ja Yurii Freieri solidaarvastutus sel põhjusel, et nad põhjustasid nii hagiavalduse kui maakohtu otsuse järgi X-le ühiselt nii varalist kui mittevaralist kahju, mille korvamiseks soovib kannatanu süüdistatavatelt raha. Hagi rahuldamise korral vastutavad süüdistatavad seega kooskõlas VÕS §-de 137 lg 1 hüvitise maksmise eest küll solidaarselt ja nad peavad täitma VÕS § 65 lg 2 järgi sama sisuga kohustuse, mida kannatanu võib kooskõlas VÕS §-de 65 lg 1 ja 2 alusel nõuda vaid ühe korra, kas mõlemalt või ainult ühelt süüdistatavalt, kuid antud juhul taotleb kannatanu kahjude katteks rahalist hüvitist, mille puhul ei saa rääkida, et mõlemad süüdistatavad saavad seda käsutada üksnes ühiselt. 8 Eeltoodu tõttu on apellant õigesti viidanud, et kooskõlas TsMS § 207 lg 2 osaleb iga kostja menetluses teise poole ehk hageja suhtes iseseisvalt ning kostja toimingust ei tulene kaaskostjale õiguslikke tagajärgi. Kohtupraktikaga on kooskõlas, kui solidaarvõlgnikud langetavadki iseseisvalt menetluslikke otsuseid, millest tulenevalt võivadki nende suhtes langetatud lõpplahendid kannatanu nõuete osas erineda. Kannatanu apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada osas, mis see puudutab hagi rahuldamist Islam Sarkissovi õigeksvõtu alusel. II Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellandi taotlust, mis puudutab Yurii Freierit. Kannatanu taotleb Yurii Freieri osas uue otsuse tegemist, millega ringkonnakohus rahuldab kannatanu esitatud hagi täies ulatuses. Ringkonnakohus nendib, et kuivõrd pärast Islam Sarkissovi poolset hagi õigeksvõttu osalesid Islam Sarkissov ja Yurii Freier X suhtes iseseisvalt, pidanuks maakohus tõepoolest hindama kannatanu nõuet Yurii Freieri vastu eraldi. Samas ei nõustu ringkonnakohus apellandi loogikaga selles, et maakohtu otsuses kajastatud varalise- ja mittevaralise kahju summasid tuleks Yurii Freieri osas muuta. Ringkonnakohus ei nõustu ka Yurii Freieri kaitsja seisukohtadega. Varalise kahju osas nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu argumentatsiooniga ning vajadus motiivide kordamiseks puudub. Maakohus on varalise kahju hüvitise kindlaksmääramisel näidanud ära nii Yurii Freieri (kaitsja) vastuväited, kui selle, miks ta nendega ei arvesta. Maakohus on analüüsinud kannatanu esitatud tõendeid ning jälgitavalt öelnud, miks on võimalik nende pinnalt jõuda arusaamiseni, et kahju suurus on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et varaline kahju kokku 1910,74 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning see tuleb Yurii Freierilt kannatanu kasuks välja mõista. Apellant ei jäänud ringkonnakohtule arusaadavalt rahule, et maakohus vähendas omaalgatuslikult kannatanu nõuet, mis puudutas mittevaralist kahju. Väärib märkimist, et sealjuures ei esita kannatanu apellatsioonis mitte ühtegi argumenti, mis kummutaks ringkonnakohtu silmis maakohtu järeldused. Ringkonnakohtu arvates on maakohus oma otsuses jälgitavalt põhistanud (vt kd 1 tlk 131 pöördel – tlk 132) miks ei tinginud nii hagis esitatud argumendid kui kannatanu enda ütlused mittevaralise kahju nõude rahuldamist hagis näidatud ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, märkides täiendavalt omalt poolt järgmist. Maakohus tuvastas, et süüdistatavad tekitasid X-le eluohtliku tervisekahjustuse, millest paranemine on pikemaajalisem protsess. VÕS-de 1045 lg 1 p 2 ja 1043 järgi loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamiseks ning õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kannatanule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas VÕS § 134 lg-ga 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Järelikult ei pea kannatanu eraldi tõendama, kas tal tekkis mittevaraline kahju või mitte, kui tema tervist kahjustati, talle tekitati kehavigastus. VÕS §-s 134 lg 2 loetletud juhtudel tuleb mittevaralise 9 kahju tekkimist eeldada. Siiski tuleb kannatanul välja tuua (ja tõendada) need asjaolud, mis tingivad tema arvates kohase ja hagis soovitud hüvitise välja mõistmise. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Maakohus on õigesti viidanud (kd 1 tlk 131 pöördel ja tlk 132), et hüvitise suuruse otsustab kohus, järgides mõistliku rahasumma kujundamisel seaduses sätestatud ja kohtupraktikas omaksvõetud arusaamu ning arvestades konkreetse kaasuse asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanu poolt taotletud mittevaralise kahju hüvitis summas 10 000 eurot on liiga suur. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna poolt koostatud analüüsi järgi oli ajavahemikul 2018-2020 raske tervisekahjustuse tekitamise korral kohtute poolt välja mõistetud keskmine mittevaralise kahju hüvitis 4153 ja mediaan 3000 eurot. Kõikide menetlusliikide lõikes oli suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot (kahel korral) ja kõige väiksem 300 eurot. Analüüsis on välja toodud, et maksimummäära või selle lähedale küündivad hüvitised olid kohtute hinnangul põhjendatud juhul, kui raske tervisekahjustuse tekitamisega kaasnes kannatanul mõne organi talitluse- või funktsioonikadu või langus (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf). Ringkonnakohus möönab, et analüüsis välja toodud hüvitiste puhul tuleb silmas pidada seda, et ülevaate koostamisest on möödunud teatav aeg ning elukallidus on võrreldes varasemaga tõusnud, kuid sellele vaatamata ei võimalda asjas esitatud tõendid teha järeldust, et kannatanule tekitatud mittevaraline kahju on korvatav tema poolt näidatud viiekohalise summaga. Mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel palus X kohtul arvestada seda, et: - ta oli trauma tagajärjel 6 päeva intensiivraviosakonnas koomas; talle tekitati ajutrauma, mis vajas ja vajab ka tulevikus taastusravi; ta vajab veel pikemat aega trauma tagajärjel tekkinud neuroloogiliste sümptomite ravi; talle põhjustati traumaga pikaajalist füüsilist valu ja psüühilisi üleelamisi. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et tsiviilhagis põhjendab kannatanu hüvitise suurust mh asjaoludega, et X vajab tulevikus taastusravi ja neuroloogiliste sümptomite ravi. Seda, kas tegemist on potentsiaalse varalise kahjuga (ravi võib olla teatud juhtudel tasuline) või põhjustab (taastus)ravi kannatanule edaspidigi mingil moel VÕS §-s 128 lg 5 kirjeldatud valu ja kannatusi, hagiavaldusest (ja tegelikult ka kannatanu ütlustest vt kd I tlk 4349) ei selgu. Teiseks nendib ringkonnakohus, et kannatanu ütlused, tõendamaks mittevaralise kahju suurust õigustavaid asjaolusid on äärmiselt napid. Sarnaselt maakohtuga on ringkonnakohtugi käsutuses üksnes kannatanu ütlused (kd I tlk 43-49) selle kohta, et ta on hetkeseisuga (s.o ülekuulamise ajal 29.07.2021) terveks saanud, v.a vahel vaeva põhjustavad migreenihood. Migreen võib küll põhjustada inimese elukvaliteedi langust, kuid see on ringkonnakohtule teadaolevalt ravile alluv. Seda, et ta vajaks veel mingisugust taastusravi või elaks toimunut sügavalt üle, kannatanu ei ütle. Kannatanu ütlus on üheks tõendiks, mida kohus saab tema nõude hindamisel arvestada, kuid nende puudumise korral ei saa kohus lähtuda hagi lahendamisel selles kirjeldatud asjaoludest, hagiavaldus ei ole tõend. Kriminaalasja materjalidele on küll lisatud kannatanu kirjalik selgitus hagiavalduse juurde (kd II tlk 147), aga see ei ole ringkonnakohtu arvates tõend ehk kannatanu ütlus KrMS § 63 lg 1 mõttes, millega tõendada hagis esitatut. 10 Ringkonnakohus märgib, et kannatanulgi KrMS § 225 lg 1 alusel õigus esitada taotlusi enne süüdistusakti koostamist ja kriminaalasja kohtusse saatmist, mh võib kannatanu taotleda enda täiendavat ülekuulamist, täpsustamaks hagiavalduses esitatud argumente. Iseäranis tähelepanelik tuleks olla juhul, kui esineb arvestatav tõenäosus, et kannatanut üldmenetluses ei ristküsitleta või asi võidakse lahendada lühimenetluses. Ringkonnakohtule arusaadavalt käesolevas asjas kannatanu esindaja ühe sellise võimalusega eos ka arvestas (vt kd 1 tlk 11). Kokkuvõtvalt jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, mis õigustaks Yurii Freierilt kannatanu kasuks 10 000,00 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist. Maakohus on kannatanule põhjustatud vigastuse raskust ja üleelamisi, kuid samas ka tema ütlustest nähtuva kestva ravivajaduse puudumist arvesse võttes ringkonnakohtu hinnangul õigesti hinnanud kannatanu kasuks välja mõistetava mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 4575,00 eurot. Arvestades viidatud analüüsi, on see summa kaasuse asjaolude ja kannatanu ütluste valguses mõistlik. Ringkonnakohus ei pea eeltoodu tõttu võimalikuks rahuldada apellandi taotlust mõista Yurii Freierilt kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitis kannatanu poolt soovitud summas. III Apellant polnud rahul sellega, et maakohus arvestas omal algatusel kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaralise kahjuhüvitise summast maha Islam Sarkissovi poolt varem, vabatahtlikult tasutud 3075,00 eurot. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud (vt maakohtu otsus kd 1, tlk 132), et Islam Sarkissov on vabatahtlikult maksnud kannatanule kahju hüvitamiseks kokku 3575,00 eurot. Maakohus märkis, et 14.09.2021 sularaha üleandmise-vastuvõtmise akti alusel sai kannatanu Islam Sarkissovilt viimase soovil süüdistatava kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha 75,00 eurot ning 500 eurot maksis Islam Sarkissov X-le 24.10.
16. Ülejäänud raha tasus Islam Sarkissov kannatanule pärast süüdistusakti koostamist 02.11.2021 (Islam Sarkissovi ülekanded 500 eurot 09.11.2021, 500 eurot 08.12.2021 ja 2500 eurot 10.01.2022). Kannatanu arvestas tasutud kogusummast omal algatusel hagiavalduses maha 500,00 eurot (vt kannatanu esitatud hagiavaldus, mis on lisatud toimikute juurde jäetud süüdistusaktile) ehk kannatanu vähendas iseseisvalt oma nõuet summa võrra, mis Islam Sarkissov tasus enne hagi koostamist. Maakohus omakorda vähendas kannatanu kasuks süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistetud mittevaralise kahju nõuet 3075,00 euro võrra. Ringkonnakohus nendib, et nõude osaline rahuldamine võinuks kaasa tuua hagejapoolse nõude vähendamise (kas loobumise või hagi osalise tagasivõtu). Sellist olukorda ringkonnakohtule arusaadavalt ei tekkinud, sest kannatanu selliseid samme ei astunud. Ringkonnakohus märgib, et apellandi loogika on iseenesest õige selles, et tasutud osa arvestatakse kohtuotsuse täitmisel, kuigi nõude rahuldamine kohtuotsuses ehk täitedokumendis täielikult olukorras, kus osa sellest on tegelikult märksa varem täidetud, võib komplitseerida edasist täitemenetlust. Juhul, kui võlausaldaja täiturit nõude osalisest rahuldamisest ei teavita, võib kõik järgnev ehk otsuse sundtäitmisele pööramine resolutiivosas näidatud ulatuses tuua endaga kaasa tarbetuid vaidlusi. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluses asjas tuleb süüdistatavatel Yurii Freieril ja Islam Sarkissovil tegelikult solidaarselt hüvitada X-le tekitatud varaline kahju 1910,74 eurot ja mittevaraline kahju 4575 eurot. Seoses hagi õigeksvõtuga peab Islam Sarkissov lisaks maksma 11 kannatanule mittevaralise kahju 5425 eurot. Vaidlus puudub selles ja on tõendatud, et Islam Sarkissov on kannatanule maakohtu otsuse tegemise seisuga vabatahtlikult tasunud 3075 eurot. Kohustise täitmist reguleerivad VÕS § 67 lg 1 ja VÕS 4 ptk. Arvestades regulatsioonis sisalduvaid erinevaid alternatiive ning käesolevas asjas solidaarvõlgnike erinevate menetluslike otsuste tagajärjel tekkinud mittevaralist kahju puudutavaid eri lahendeid, on ringkonnakohtu hinnangul kohane apellandi viide sellele, et maakohus poleks tohtinud omal algatusel Islam Sarkissovi makstud summat maha rehkendada. Küsimus mida millise kohustise katteks Islam Sarkissovi poolt tasutut lugeda, tuleb tõepoolest lahendada kohtuotsuse täitmisel. IV Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kannatanu X apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada. Harju Maakohtu 14.03.2022 otsus tuleb KrMS §-de 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 4 p 5 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Seoses hagi õigeksvõtuga tuleb Islam Sarkissovilt kannatanu X kasuks välja mõista 1910,74 eurot varalise ja 10 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Süüdistatavalt Yurii Freierilt tuleb kannatanu X kasuks välja mõista 1910,74 eurot varalise ja 4575 eurot mittevaralise kahju katteks. Ringkonnakohus selgitab kannatanule, et tal ei ole õigust nõuda süüdistatavatelt kohustise täitmist nii, et Islam Sarkissov tasub X-le 11 910,74 eurot ja Yurii Freier tasub süüdistatavale 6485,74 eurot. Ringkonnakohus rõhutab, et süüdistatavad vastutavad 1910,74 euro suuruse varalise kahju ja 4575 euro mittevaralise kahju hüvitamise eest solidaarselt ning Islam Sarkissov eraldi kohustub kannatanule hüvitama mittevaralise kahju 5425 eurot. Vältimaks tarbetuid sekeldusi ja vaidlusi võimalikus täitemenetluses, tuleb eeltoodu ringkonnakohtu hinnangul ära näidata ka otsuse resolutiivosas. Selle fakti kajastamata jätmine tooks endaga kaasa olukorra, kus kannatanu saab täitedokumendi, mille alusel on tal vähemalt esialgu võimalik nõuda rohkem, kui ta oma algses hagis taotles. Kannatanu X esindaja adv Kadi Sitska on 08.05.2022 koos apellatsioonkaebusega esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Kaitsja on taotlenud, et kohus määraks osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks kokku 97,20 eurot (millest 16,20 eurot on käibemaks). Taotluse järgi selgitas esindaja kannatanule kohtuotsust ja koostas tema huvides apellatsiooni, ajakulu oli 1,5 tundi. Toimingud olid ringkonnakohtu arvates põhjendatud, nendeks kulutatud aeg ja sellest tulenev õigusabikulu mõistlik. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-le 4 vastava lahendi, jäävad KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 12