Obsah (8)
§ 121§ 424§ 64§ 68§ 65§ 133§ 76§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3285 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Kriminaalasi Süüdimõistet
§-st 75, § 751, § 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras:
- Jätta vabastamata Eero Vidrik temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.07.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3285 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
- Välja mõista Eero Vidrikult menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti) eurot.
- Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700029126 ning selgituse “Eero Vidrik, 05.07.
- a määrus nr 1-20-3285, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Määrus edastada Eero Vidrikule, kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.07.
- a otsusega nr 1-20-3285 tunnistati E. Vidrik süüdi
§ 121lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
Lisaks sellele tunnistati E. Vidrik süüdi
§ 424
lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 64lg 1 alusel mõistis kohus E. Vidrikule liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati E. Vidrikule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 5 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõisteti E. Vidrikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud 20 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati E.
Vidriku eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26 päeva karistusaja hulka ning loeti E. Vidriku kandmata karistuseks 9 kuud ja 24 päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati E.
Vidrikule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.06.
- a otsusega nr 1-18-6116 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 24 päeva vangistuse võrra ning mõisteti E. Vidrikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 21.07.
- a. Karistust kannab alates 13.07.2020.a. Tartu Maakohtu 05.06.
- a otsusega nr 1-18-6116 tunnistas kohus Eero Vidriku süüdi
§ 133lg 2 p 7 järgi ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel jäi pärast karistuse vähendamist 1/3 võrra E. Vidriku lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvas kohus karistuse hulka E.
Vidriku kahtlustatavana kinnipidamise 3 päeva, mõistes talle kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 17.05.
- a materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalide kohaselt algas E. Vidriku vangistus 13.07.
- a ja lõppeb XXXX ning võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes tal 07.06.
- a. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta E. Vidriku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Positiivne on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine vangla tööhõives, kutse omandamine ja õpingute alustamine XXXXXXX. Lisaks on E. Vidrik läbinud kaks sotsiaalprogrammi ning tal on vabaduses kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Negatiivseks on aga tema senine elukäik ja tema isikust lähtuvad asjaolud. E. Vidrikul on alkoholsõltuvus ja vangistuses läbitud ning vabaduses läbitavad sotsiaalprogrammid ei pruugi olla piisavad maandamaks alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Probleemiks on ka tema hoolimatus oma tegude tagajärgede suhtes, negatiivsed hoiakud ja suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega ning positiivset mõju avaldavate lähedaste puudumine. 2
(5)E. Vidriku kaitsja avaldas, et E. Vidriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. E. Vidrik on teinud kõik võimaliku, mis on vangistuses olles võimalik selleks, et vabaneda. Ta on õppinud, osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud eriala ning teinud ka tööd. Ta on nõus võtma endale vabanemisel ka lisakohustusi. E. Vidrik avaldas, et ta soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega vangistusest ning on nõus elektroonilise valvega ning ka kõigi kriminaalhooldaja poolt pakutud lisakohustustega, lisaks ka kohustusega asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele ühe kuu jooksul peale vabanemist. Ta oli kuritegusid toime pannes noor ning mõjutatav õe poolt, tal olid alkoholi tarvitamise probleemid. Soovib elada seaduskuulekalt ning nimetab varasemat kuritegude toimepanemist rumaluseks. Kohtu seisukoht
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
E. Vidrik kannab liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning praeguseks on ta ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul
§ 76
lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. E. Vidrikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja nagu juba märgitud, kannab ta hetkel liitkaristust esimene astme kuriteo (inimkaubanduse) ning teise astme kuritegude (korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, korduv kehaline väärkohtlemise) eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on seejuures olnud alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. E. Vidriku puhul võib positiivsena välja tuua distsiplinaarkaristuste puudumise ning vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ osalemise. Samuti on ta omandanud puidupingioperaatori eriala, asunud õppima 10. klassi, kuigi see jäi pooleli, ning alustas 2022. a alguses õpingutega plaatija kursusel. Lisaks eelnevale on vangistuses E. Vidrik töötanud nii majandustöödel koristajana kui ka pesupesijana. 3
(5)Samas on kohus seisukohal, et esinevad positiivsed asjaolud ei ole sellised, mis kaaluksid üle negatiivse, võimaldades E. Vidriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Nii on ka Riigikohus märkinud1, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
§ 76
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
§ 76
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Nimelt on E. Vidrikul olnud pikema ajaperioodi vältel probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviimise käigus ta küll avaldas soovi vähendada alkoholi tarvitamist ning lõpetada amfetamiini tarvitamine, kuid selgus, et teatud riskiolukordade puhul puudub tal selleks piisav eneseusk. E. Vidrik ise on samuti avaldanud, et tema kõige pikem periood, mil ta on olnud kaine, leidis aset psühhiaatriakliinikus ravil olles. Samas, arvestades asjaolu, et E. Vidrikut on karistatud korduva alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning kuivõrd ta pani ka kehalise väärkohtlemise toime olukorras, kus eelnevalt oli tarvitatud alkoholi, on nimetatud probleemiga süvitsi tegelemine oluline, et oleks võimalik asuda seisukohale, et E. Vidrik on vabadusse saades võimeline tarvitamisest hoiduma ja sellest lähtuvalt uusi kuritegusid mitte toime panema. Käesoleval ajal on kohus aga seisukohal, et olemasolevad andmed ei võimalda asuda seisukohale, et seoses ennekõike alkoholi tarvitamisega oleksid E. Vidriku puhul riskid maandatud. Kuigi E. Vidriku lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde, vend ja õe laps ning täisealised poolvennad, siis nähtub, et raske isikuvastase kuriteo (inimkaubandus), mille eest E. Vidrik muu hulgas käesolevalt liitkaristust kannab, pani ta toime koos õe ja vennaga, kes on samuti kandnud vanglakaristust. Samuti selgub E. Vidriku poolt avaldatust seegi, et ta alustas narkootikumide tarvitamist koos õega, kes oligi isikuks, kes pakkus talle võimalust süstida amfetamiini, mille tulemusel sai temast sõltlane. Lisaks ei ole E. Vidriku suhted ka enda vanematega olnud varasemalt sellised, et neilt oleks võimalik E.Vidriku elu positiivses suunas muutmiseks tuge saada. Ehk siis tuleb asuda seisukohale, et vähemalt osa E. Vidriku lähikonda kuuluvatest isikutest – eelkõige õde ja vend – ei ole kindlasti isikuteks, kes avaldaksid talle positiivset mõju, mis omakorda suunaks ja hoiaks E. Vidriku seaduskuulekal teel, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid toime. Ühtlasi, kuigi elukoht XXXXXXXXXXXXX, kus E. Vidrik elas ka enne vangistust, on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks ja elukoha omanikud andsid nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, on elamistingimused antud elukohas problemaatilised. Nimelt on seal elav E. Vidriku perekond olnud sotsiaalosakonna tähelepanu all, lastekaitsespetsialist on sellele aadressile teinud kodukülastusi ja tuvastanud, et süüdimõistetu vanemad tarvitavad samuti kodus alkoholi. Pereliikmetega on tekkinud tülisid ja kaklusi, mida on käinud lahendamas politsei. Ehk siis ei soosi ka E. Vidriku vabanemise järgne elukoht kohtu hinnangul E. Vidrikul alkoholi tarvitamisest loobumist ning seega ei välista tema poolt uute kuritegude toimepanemist. 1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.2019. a määrus nr 1-09-14104, p 21 4
(5)Lisaks eelnevale on kohtu hinnangul alarmeerivaks seegi, et lisaks juba välja toodud probleemidele alkoholi ja narkootiliste ainetega ei ole E. Vidrik vangistust kandes võtnud vastutust toimepandud tegude eest. Nimelt, kuigi liitkaristuse aluseks olevast 2019. aasta kohtuotsusest nähtuvalt piinas ja alandas E. Vidrik koos teistega ohvriks olnud naisterahvast mitmeid kuid, on E. Vidrik avaldanud, et kannatanu oli ise süüdi, et läks elama tema õe juurde, kus alandamine, piinamine, vägistamine, vägivalla kasutamine ja kupeldamine kannatanu suhtes aset leidis. Seejuures nähtub materjalidest seegi, et ta ei ole valmis oma tegusid põhjalikult analüüsima ning ta on põhjendanud julma vägivalla korduvat kasutamist igavusega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et senine vangistus ei ole teeninud süüdimõistetu jaoks rehabiliteerivat eesmärki. Seda, et on ebatõenäoline, et E. Vidrik suudab vanglast vabanedes seaduskuulekale teele asuda ja seal püsida, näitab nii tema karistatus kui ka varasem kriminaalhooldus. Nimelt on E. Vidrikule varasemalt määratud kriminaalhooldus ühel korral, kus ta pidi täitma 5 üldkasuliku töö tundi. Kuigi tunde tuli sooritada väga vähe, rikkus ta aga siiski ajakava ja ei läinud õigeaegselt kohale. Ta ei võtnud üldkasuliku töö tegemist tõsiselt ja ei uskunud, et tundide tegemata jätmisel midagi juhtub. Samuti nähtub asja materjalidest ja ka käesolevas määruses eelpool käsitletust, et E. Vidrik jätkas kuritegude toimepanemist pärast seda, kui ta oli juba raskes esimese astme kuriteos (inimkaubandus) süüdi mõistetud, pannes toime nii korduva joobes mootorsõiduki juhtimise kui ka korduva kehalise väärkohtlemise. Kuivõrd asjaolu, et teda ootas raske kuriteo toimepanemise eest pikk vangistus, ei pannud E. Vidrikut kuritegude toimepanemisest hoiduma, puudub kohtu hinnangul alus eeldada, et seda teeks seni kantud vangistus, eriti kui arvestada, et E. Vidrik ei ole senisest vangistuses teadaolevate andmete alusel õigeid järeldusi teinud ega oma tegusid kahetsenud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kuivõrd E. Vidrik ei ole vangistuse kandmise ajal tegelenud piisaval määral oma riskitegurite maandamisega, ei ole võtnud vastutust toimepandud kuritegude eest, ei ole võimalik kindlalt väita, et E. Vidrik oleks suuteline tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kuritegelikust käitumisest hoiduma ega paneks toime uusi kuritegusid. Lisaks puudub kohtul kõige eelneva pinnalt kokkuvõtvalt veendumus, et E. Vidrik on suuteline täitma tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Seega tuleb ta jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetule E.Vidrikule riigi õigusabi korras määratud kaitsja Aivar Kello esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 64.80 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Seega tuleb süüdimõistetult E.Vidrikult menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjatasu 64.80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)