Obsah (4)

§ 114§ 113§ 38§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2022, Tartu Väärteoasja number 4-22-1851 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaj

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ning ei taotlenud ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, jättis maakohus tema kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle. MÄÄRUSKAEBUS

1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Maakohtu 04.07.
2. a määruse peale määruskaebuse, milles taotleb kaebetähtaja ennistamist. 5.
3. Kokkuvõtvalt leiab Nikolai Lilitškin, et kohtunik peab kontrollima tema kaebuses märgitud erinevate väärteoasjade fakte ja trahve ning hindama neid. Ka on ametnik M.K. toime pannud kuriteo. 5.
4. Kaebetähtaeg algab sellest, kui isikule on tutvustatud arusaadavas keeles tema vastu esitatud süüdistust. Tõlk tuleb tagada ja tema seda ka nõudis. Temale ei antud advokaati ning tõlk ei olnud professionaalne ehk tegemist ei olnud kohtutõlgiga. Materjalid tõlgiti talle 28.04.2022, mistõttu sai ta kaebuse esitada alles 26.05.
5. Vanglal ei olnud ümbrikut ja oli rida muid põhjusi. Tõlgiks kutsuti M.V., kes ei ole ametlik tõlk, ta tõlkis valesti. Tähtajad algavad momendist, mil avaldaja otsuse sisust aru saab. Nikolai Lilitškin on kinnipeetav, kes ei valda eesti keelt. Tõlkimata jätmine on mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks.
6. Tartu Vangla vastas 04.08.2022 Tartu Ringkonnakohtu 02.08.2022 päringule 18.04.2022 otsuse tõlkimise kohta, ning kinnitas, et Nikolai Lilitškinile tutvustati väärteoasja toimikut tõlgi vahendusel 28.04.
7. Selle kohta esitati vastavad tõendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited kaebetähtaja osas väärivad tähelepanu ja annavad aluse maakohtu määruse täpsustamiseks, kuid ei too kokkuvõttes kaasa selle tühistamist ega kaebetähtaja ennistamist ja määruskaebuse rahuldamist.
9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kaebetähtaeg hakkab kulgema sellest ajast, kui Nikolai Lilitškinil tekkis võimalus tutvuda eesti keeles koostatud väärteomenetleja otsusega, s.o 18.04.
10. Vaidlust ei ole selles, et Nikolai Lilitškini emakeeleks on vene keel ja ta ei valda eesti keelt sellisel määral, mis võimaldaks tal juriidilise sisuga dokumendist aru saada. See takistab ilmselgelt kaebeõiguse teostamist. Edasikaebamise vajalikkuse ja võimalikkuse üle saab otsustada siiski alates hetkest, kui isikule on selge tema suhtes tehtud 2 kohtulahendi sisu koos põhjendustega. Seda arusaama toetab väärteomenetluse seadustiku regulatsioon, mille kohaselt tuleb menetlusalusele isikule, kes ei valda keelt, milles menetlus toimub, tõlkida kohtuotsuse lõpposa ja kohtuniku põhjendused, ning seda võib teha suuliselt (

§ 113lg 3, § 135 lg 3 ).

1. Väärteoasja nr 650021000179 materjalidest on näha, et Tartu Vangla 18.04.
2. a otsus oli Nikolai Lilitškinile kättesaadav alates 18.04.2022, millisel kuupäeval ta keeldus eestikeelsele otsusele alla kirjutamast. Nikolai Lilitškini soovil tutvustati temale väärteoasja materjale, sh 18.04.2022 otsust, tõlgi vahendusel 28.04.
3. Seda on Nikolai Lilitškin kinnitanud allkirjaga nii väärteotoimikuga nr 650021000179 tutvumise lehel (tl 11) kui ka Nikolai Lilitškini poolt Tartu Vangla direktorile esitatud taotlusel. Samuti kinnitab Nikolai Lilitškin seda määruskaebuses, kuid heidab ette, et tegemist ei olnud professionaalse tõlgiga, kohtutõlgiga.
4. Nikolai Lilitškinile oli otsuse sisu seega tõlgi vahendusel teada hiljemalt 28.04.2022, tal oli võimalus asja sisust aru saada ning sellele ka vastu vaielda, mistõttu tuleb kaebetähtaega lugeda alates sellest kuupäevast.

§ 114

lg 4 võimaldab kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale esitada kaebuse 15 päeva jooksul. Kui arvestada kaebetähtaega alates 28.04.2022, oleks kaebuse esitamise viimaseks päevaks olnud 13.05.

1. KrMS § 171 lg 1 kohaselt ei arvestata tähtaja hulka päeva, millest loetakse tähtaja algust, ehk 28.04.
2. Nikolai Lilitškin esitas kaebuse aga 26.05.2022, seega ületas ta kaebetähtaega.
3. Nikolai Lilitškin leiab määruskaebuses, et kaebuse esitamise tähtaeg oli mööda lastud mõjuval põhjusel, kuna talle ei tagatud otsuse tõlget enne 28.04.
4. Lisaks ei olnud M.V. kohtutõlk ja oli ebaprofessionaalne (tõlkis valesti), samuti ei olnud tal võimalik kaebust varem esitada, kuna ei olnud ümbrikut ja olid muud põhjused. Millised oli need muud takistused kaebuse esitamiseks, Nikolai Lilitškin ei täpsusta. 12.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse vaid mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg.

1. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, et Nikolai Lilitškinile otsust ja muid väärteoasja materjale ei tõlkinud kohtutõlk, ei tähenda, et tõlk oli ebaprofessionaalne ja tõlkis valesti. Nikolai Lilitškini sõnul ta eesti keelt ei oska, mistõttu on tema väide, et tõlk tõlkis valesti, kummastav: keelt mitteoskaval inimesel ei ole võimalik sellist järeldust teha. Kuivõrd puuduvad igasugused tõsiseltvõetavad viited ja tõendid selle kohta, et Nikolai Lilitškinile ei tagatud nõuetekohast tõlget, ei anna see argument alust kaebetähtaja ennistamiseks.
2. Asjaolu, et Nikolai Lilitškinil ei olnud ümbrikut, ei tingi samuti kaebetähtaja ennistamist. Nikolai Lilitškin oleks pidanud arvestama tähtajaga ning hankima kaebuse esitamiseks vajalikud vahendid. 15 päeva pikkune aeg on selleks piisavalt pikk. Tema määruskaebusest ei nähtu ühtegi sellist asjaolu, millest saaks järeldada, et Nikolai Lilitškinil olid kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuvad põhjused. Seetõttu ei kuulu tema taotlus rahuldamisele.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 147lg 1 p-st 2, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 tuleb Tartu Maakohtu 4.

juuli

1. a määrus jätta sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse täpsustus kaebetähtaja alguse osas, milleks on 28.04.
2. Nikolai Lilitškini määruskaebus ja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3