lg 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 12.04.2021 otsusega kriminaalasjas 1-21-2604 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 8 kuu ja 23 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks loeti kohtuotsute kogumis 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestatakse
Tartu Ringkonnakohus jättis R. Bekkeri apellatsioonkaebuse 29.11.2021 määrusega läbi vaatamata ning maakohtu otsus jõustus Riigikohtu menetlusse mittevõtmise määrusega 05.01.2022. 20.05.2022 saabus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale Tartu Vangla dokumendid R. Bekkeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta R. Bekkeri ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla taotlusest nähtub kokkuvõtvalt järgmist. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning tegemist on tema kolmanda reaalse vangistusega. Käesolevalt kannab isik taas karistust joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemist soodustab alkoholi kuritarvitamine. Viimase kuriteo pani isik toime katseajal. Kinnipeetav on vangistuses aktiivselt osaledes läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti osaleb isik probleemideta vangla majandustöödel. R. Bekkerit on vangistuses karistatud 2 korral distsiplinaarkaristusega, s.o 30.12.2021 ja 04.03.2022 on määratud noomitused allumatusega ja suhtlemisega seotud rikkumiste eest. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik asuda elama endale kuuluvasse korterisse X külas X vallas, kus on kõik eluks vajalik olemas. Isik on omandanud tisleri eriala ning talle on määratud XXXXX. Samuti on ta töötanud erinevatel ametikohtadel, mis seotud ehitamise ja metsandusega. Vangistuses toetab R. Bekkerit majanduslikult õde ning ta suhtleb ka ema ja elukaaslasega. TÄITIS andmetel 13.05.2022 on nõuete jääk summas X eurot, mida isik on motiveeritud tasuma. Vabanedes on olemas ka töökoht E. OÜ-s, kus tööandja on valmis talle jätkuvalt tööd pakkuma. R. Bekker tunnistab, et on alkoholisõltlane – ta eelistab tarvitada nii lahjat kui ka kanget alkoholi. Enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Alkoholijoobes on toime pandud ka kuriteod. Kinnipeetava sõnul on tal alkoholist loobuda suur motivatsioon. Kriminaalhooldusel liiklusohutuse programmi läbimisest aga kasu ei olnud, sest isik pani toime uue liikluskuriteo. R. Bekker katkestas ka sõltuvusraviprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemise koheselt pärast kriminaalhoolduse lõppu. Seega süüdimõistetu tegelikult enda käitumist vabaduses olles muuta ei soovinud. Süüdimõistetu esitas kirjaliku nõusoleku asuda vabanemisjärgselt uuesti raviprogrammi "Kainem ja tervem Eesti". Vangistuse alguses esines ebaviisakat käitumist vanglaametnike suhtes ja allumatust korraldustele. Ta on ka varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kui kohus peaks R. Bekkeri ennetähtaegselt vanglast vabastama, tuleks temale määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistuse lõpuni, s.o XXXX. Riskide maandamiseks tuleb kriminaalhooldusametniku arvates käitumiskontrolli ajaks kohustada R. Bekkerit järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2 alusel keelata alkoholi tarvitamine ja
R. Bekker esitas kirjaliku nõusoleku alkoholi tarvitamishäire ravile asumiseks. 2 Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör E. Merilaine nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kohtule saadetud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 14.06.2022 saabus kohtusse kokkuvõte R. Bekkeri sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise kohta, mille kohaselt isik osales programmis aktiivselt kõigil kohtumistel ja täitis enamuse kodustest töödest. Isik seadis endale eesmärgiks vabanemisjärgselt loobumise alkoholi tarvitamisest. R. Bekker on motiveeritud enda eesmärki saavutama ning toetub selles enda tugevale tahtejõule, mille on hiljuti leidnud. Samuti oskab ta nüüdsest ära tunda riskiolukordi ja õppis ütlema „ei“. Kohtuistungil väljendatud seisukohad R. Bekker selgitas kohtuistungil, et ta eelmisel korral vist ei teinud endale päris selgeks kriminaalhooldus sisu ning rikkus nõudeid. Vabaduses ta mõtles ainult, et kuidas saada kriminaalhooldusest võimalikult ruttu minema. Programm oli temale väga hea, aga tol hetkel ei olnud sellest abi ning ta sattus uuesti vanglasse. Alkohol on olnud temale kõva asi mille küüsi jääda. Teda aitas vangla, et saada kaineks ja hakata üldse aru saama , et mis elu ta tahab elada. Ta on aru saanud, et ta ei oska juua. Praegu ei tunnegi ta mingit vajadust alkoholil järele; ta on loobunud alkoholist. Ta soovib vanglast vabaneda. Kaitsja Kalju Kutsar leidis , et R. Bekker on isik, keda võiks tingimisi karistuse kandmiselt vabastada. Kui vaadata tema elukäiku, siis teda tõesti korduvalt karistatud. Vahepeal olnud pikk paus kui pole karistatud ja siis on karistatud 3-l korral järjest. Selle põhjuseks oli alkoholism; sellisel määral, et see oli täiesti haiglaslik. Praeguseks on isik läbinud vanglas mitmeid sotsiaalprogramme; need olnud edukad. Süüdimõistetu saanud aru, et kõik ta pahandused tulevad alkoholi tarvitamisest. Kriminaalhooldus ja temale pandavad lisakohustused suunavad teda ning ta suudab kriminaalhoolduse läbida. sssssKohtu põhjendused Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. Vangistusseaduse § 76 lg 4 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on R. Bekker temale mõistetud vangistusest ära kandnud üle poole vangistusest ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on
lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. 3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.
lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks
Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on R. Bekkeril vabanemisjärgne elukoht olemas. Seega on formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab
lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. R. Bekkeril on 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimiste eest. Kohtu hinnangul on R. Bekkeri uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks eelkõige alkoholi kuritarvitamine ning suutmatus vabaneda enda sõltuvuskäitumisest. Kuigi R. Bekkeri sõnul on ta oma käitumist seekord motiveeritud muutma, siis pikkade aastate jooksul see õnnestunud ei ole. Kohtul ei ole alust arvata, et ka seekord vanglast ennetähtaegsel vabastamisel R. Bekker suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh alkoholi tarvitamise keelule ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Et vanglas isik alkoholi ei tarvita, ei saa asuda seisukohale, et selline käitumine säilib R. Bekkeril ka edaspidiselt vabaduses, olles varasemalt igapäevane alkoholitarvitaja – vanglas lihtsalt ei ole kinnipeetavatele alkohol tarvitamiseks kättesaadav. Range kontrolli kadumisel võib R. Bekker aga väga suure tõenäosusega enda sõltuvuskäitumist jätkata, sest teda ei ole ka varasemad vangistused, kriminaalhooldus ja erinevad programmid alkoholi tarvitamisest loobuda aidanud. Seega asjaolu, et isik vangistuses käitub üldjoontes õiguskuulekalt, on läbinud sotsiaalprogrammi ja ei tarvita sõltuvusaineid, ei välista, et range elukorralduse kadumisel selline seisund katkeks. Järelikult esineb R. Bekkeri puhul väga suur oht, et ta jätkab vabaduses alkoholi liigtarvitamist ja ka uute süütegude sooritamist. Kuna R. Bekkeril on alkoholi kuritarvitamisega pikaajalised probleemid, ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduda või pöörduks ravile. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et R. Bekkerist lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad selgelt korduv karistatus ja samaliigiliste süütegude sooritamine ning vaatamata mitmetele karistustele pikkade aastate jooksul kuritegeliku käitumisega jätkamine. Samuti on R. Bekkeril 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, määratud 30.12.2021 ja 04.03.2022. Riigikohus on asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; 1-14-10087, p 33; 109-14104, p 21). Seda eeldust R. Bekker täitnud ei ole, kuna talle on määratud vangistuses viibides distsiplinaarkaristused. Järelikult esineb R. Bekkeril distsipliiniga probleeme ka vangla range järelevalve tingimustes. Enne vabanemist isik töötas OÜ-s E. XXXXX paigaldaja ja hooldajana. Samuti on talle määratud XXXX. Tööandja iseloomustab R. Bekkerit hea ja väga tööka töömehena juhul, kui ta on kaine. Vabanedes on R. Bekkeril olemas töökoht E. OÜ-s, kus tööandja on valmis talle jätkuvalt tööd pakkuma. Rahalisi nõudeid on kinnipeetav enda sõnul motiveeritud tasuma. Kinnipeetava lähivõrgustikus on elukaaslane, ema, õde ja vennad. Püsiv sissetulek on garanteeritud töövõimetoetuse ja töötasu näol. 4 R. Bekkeri kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna süüdimõistetu ei suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Seega pole kohtul usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Ka varasemad karistused ei ole süüdimõistetut õiguskuulekamale teele suunanud. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud isikut iseloomustavat materjali, ei ole R. Bekkeri ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt põhjendatud. Temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on liialt suur. Kuigi on positiivne, et R. Bekkeril on olemas vabanemisjärgselt elukoht ja pere ning tal on ka võimalus asuda tööle, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid ja alkoholi tarvitamise probleeme. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole R. Bekkeri puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R. Bekkeri ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Menetluskulud Käesolevas menetluses on menetluskuludeks R. Bekkerile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 153,60 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hüvitada. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisvaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevalt leiab kohus, et arvestades isiku varalist seisundit, tuleb võimaldada menetluskulude tasumine 5 kuu peale. Seega tuleb R. Bekkerilt mõista välja õigusabikulu summas 153,60 eurot, mis tuleb tasuda 5 kuu jooksul määruse jõustumisele järgnevast kuust alates, s.o hiljemalt 30.11.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Täitmiskohtunik Peet Teidearu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.