Obsah (9)

§ 184§ 64§ 54§ 39§ 56§ 73§ 191§ 78§ 55

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-21-7814 06. mail 2022. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Kairi Tammiste ja Eva Ojavee, sekretäri Mar

§ 184

lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi

§ 64

lg 1, § 73 alusel 4-aastase vangistusega tingimisi 5-aastase katseajaga,

§ 54

lg 1 alusel mõisteti lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks; tõkendit kohaldatud ei ole - süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi Süüdistuse sisu Timo Antero Haarat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 06.06.2014.a otsusega nr 1-14-2548 süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, uuesti käitles ebaseaduslikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele) narkootilist ainet kanepit kokku 344,56 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kanepit hoidis Timo Antero Haara enda kasutuses olnud sõidukis Mercedes-Benz Vito (reg.nr XXX) kuni 10.10.2019.a. kella 00.30-ni, mil piirivalvurid ta Tallinnas, Uus-Sadama 19, kontrolliks peatasid ning sõiduki läbivaatuse käigus leidsid ja võtsid ära : • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimeosad massiga 65,79 grammi on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on (0,94±0,20)%; • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimepuru massiga 5,80 grammi on peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on (1,7±0,4)%; • 3 kilekotti, milles taimeosad massiga kokku 44,75 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (1,3±0,3)%; • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimeosad massiga 42,59 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,84±0,18)%; • 1 soonkinnisega kilekoti , milles taimeosad massiga 37,94 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,95±0,20)%; • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimeosad massiga 29,91 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (2,4±0,2)%; • 3 soonkinnisega kilekotti, milles taimeosad massiga 65,11 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,85±0,0,18)%; • 1 soonkinnisega kilkeoti, milles taimeosad massiga 7,18 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,76±0,16)%; 1 • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimepuru massiga 4,31 grammi on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on (2,2±0,2)%; • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimepuru massiga 3,62 grammi on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on (2,7±0,2)%; • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimeosad massiga 9,33 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,50±0,11)%; • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimeosad massiga 10,81 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,70±0,15)%; • 1 soonkinnisega kilekoti, milles taimeosad massiga 5,96 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (2,3±0,2)%; • 1 kilepakendi, milles taimepuru massiga 11,46 grammi on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on (1,6±0,4)%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamisest 7,5 grammist kanepist. Seega pani Timo Antero Haara toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime

12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, so

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetlus Kohtuistungil Timo Antero Haara ennast talle ette heidetavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil kuulati ära eksperdid P R ja M T. Kohus uuris kirjalikke tõendeid, mida kohus ei pea vajalikuks loetleda. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus refereerib uuritud tõendeid vajadusel nendele hinnangu andmisel. Kohtuliku arutamise järeldused ja kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Süüdistatava kaitsja on tõstatanud küsimuse, kas kriminaalasjas esitatud ekspertarvamus xxx (arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis) on lubatav, kuna selles ekspertiisiaktis ei analüüsitud suure koguse kindlakstegemiseks mitte seda kanepitaimede kogust, mis oli ära võetud süüdistatavalt, vaid hoopis 2 teiselt isikult ja teises kriminaalasjas. Kuivõrd prokurör esitas nimetatud tõendi narkootilise aine kanepi suure koguse tõendamiseks üldiselt, on kohtu hinnangul nimetatud tõend lubatav. Kuna narkootilise aine suurt kogust tõendatakse kriminaalasjades sarnastel alustel, on tõend asjakohane ning sellest nähtuv toimingu eesmärk kattub käesoleva kriminaalasjaga. Ka Riigikohus on lahendis 1-19-7453 p-s 49 märkinud, et sarnasel moel kasutatakse praktikas ühe asja kohta koostatud toksikoloogiaekspertiisi akti tõendina teistes sama liiki narkootilise aine käitlemist puudutavates süüteoasjades. Seega on kõik kohtule esitatud tõendid lubatavad ning nende kogumisel ei ole rikutud menetlusnorme. Järgnevalt analüüsib kohus, mil määral toetavad esitatud tõendid süüdistuse sisu. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas võeti Timo Antero Haaralt kasutuses oleva sõiduki läbivaatuse käigus ära kokku 16 pakendit koos taimse puruga. Nimetatut kinnitavad ka isiku läbivaatuse protokoll ja vallasasja läbivaatuse protokoll. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt teostati 10.10.2019 kell 00:50 Timo Antero Haara läbivaatust KorS § 48 lg 1 p 1 alusel, sest oli alus arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida, kuna isikule on kehtestatud Eesti Vabariiki sissesõidukeeld alates 02.12.2014 narkokuriteo eest. Meetme rakendamise tulemusena isiku jope taskust leitud minigripkott rohelise taimse puruga, aine võetud hoiule. Vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt teostati 10.10.2019 kell 2:30 valdaja nõusolekul vallasasja mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXX läbivaatus, kuna oli alust arvata, et selles on asju, mida võib seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida (KorS § 49 lg 1 p 4). Meetme rakendamise tulemus: sõidukis olevatest kottidest ja riiete taskutest leitud 15 erineva suurusega kilekotti, mille sees oli roheline taimne puru. Sõidukist leitud seadmega (2 osas), mille puhul võib tegemist olla puskariaparaadiga, mille omamine on keelatud. Leitud 15 pakendit taimse puruga ja puskariaparaat võetud hoiule. Taimse puru pakendid pakendatud paberkotti. Puskariaparaat paigutatud Uus-Sadama 19 tolliagentuuri. 10.10.2019 koostas vanemuurija ekspertiisimääruse, et kindlaks teha, kas ja millisel määral esitatud ained sisaldavad narkootilisi ja/või psühhotroopseid aineid ning kui sisaldavad, siis millist narkootilist ainet ja selle protsentuaalne koostis ja kui palju on selles puhast narkootilist ainet. Samuti esitati eksperdile küsimus, kui palju ekspertiisiks esitatud ained/ainesegud/vedelikud kaaluvad. 17.10.2019 koostatud ekspertiisiakti nr xxx antud ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud:

1. taimeosad massiga 65,79 g on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on (0,94±0,20)%;
2. taimepuru massiga 5,80 g on peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on (1,7±0,4)%;
3. taimeosad massiga 44,75 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (1,3±0,3)%;
4. taimeosad massiga 42,59 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,84±0,18)%
5. taimeosad massiga 37,94 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,95±0,20)%;
6. taimeosad massiga 29,91 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (2,4±0,2)%;
7. taimeosad massiga 65,11 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,85±0,0,18)%;
8. taimeosad massiga 7,18 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,76±0,16)%;
9. taimepuru massiga 4,31 g on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on (2,2±0,2)%;
10. taimeosad massiga 3,73 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,24+-0,06)%;
11. taimepuru massiga 3,62 g on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on (2,7±0,2)%;
12. taimeosad massiga 9,33 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,50±0,11)%;
13. taimeosad massiga 10,81 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,70±0,15)%;
14. taimeosad massiga 3,48 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (0,094±0,020)%;
15. taimeosad massiga 5,96 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on (2,3±0,2)%;
16. taimepuru massiga 11,46 grammi on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on (1,6±0,4)%. Seega on tuvastatud, et Timo Antero Haaralt ära võetud taimseks puruks olid kanepi õisikud, peenestatud kanep ning peenestatud kanepi ja tubaka segu. 3 Kuigi süüdistatav ei eitanud, et tema juurest leitud taimne puru oli kanep, ei leidnud ta, et tema tegevus oleks olnud ebaseaduslik. Nii andis ta ütlusi, et proovis tulla Eestisse jätkama oma äritegevust, tal oli kaasas selline partii kanepit, mida sai toota Soomes ning mida proovide näidistena plaanis Lihulasse ettevõtjatele minna näitama. Ka Eestis peab saama kasvatada meditsiinilist kanepit, ta on ärimees, mitte narkootikumidega hangeldaja. Need on seaduslikult kasvatatud väljaspool PRIA toetussüsteemi, kasvatamise kohad on salajased. Kasvatas kanepit õli tootmiseks. Toodeteks on õisikute ekstrakt, THC sisaldus kuumutatakse välja selle seadmega, mis tal kaasas oli. See oli tema enda aretatud sort ja kasvatamisel lähtus Soome ja Euroopa Liidu seadusandlusest. Üle 4% sisaldusega kasvatamise jaoks peaks olema luba, aga ka Soomes keegi ei oska öelda, kust selle loa saaks või kuidas. Tõi taimed Eestisse, kuna eesmärgiks oli oma firma jälle tööle saada. Ekspert ütles eelmine kord, et need taimed ei sobi narkootiliseks kasutuseks. Kasutab kanepit võimalikult palju, sööb seda ja joob kanepi teed. Ka ajutegevust parandab just õisikute ekstrakt ja õli kasutamine. Kanepi tööstusliku kasvatamise alal ei ole ametlikult koolitusi, aga Soome meedia on öelnud, et ta on maailmas omal alal tipptegija. 20 aastat on õppinud ja tegutsenud koos tippudega, on kirjandusest õppinud ja saanud teistest riikidest teadmisi. 2010 küsis Lihula politseilt, kas võib sellega tegeleda ja nemad arvasid, et kui ei ole keelatud, siis võib tegeleda. 2013 taotles meditsiinilise kanepi kasvatamiseks luba, aga seda Eestis ei anta. Ei ole neid seemneid müünud, on neid ainult kogunud. On sertifitseerimisprotsessi sees, üritab kasvatada seemnete hulka, aga kuna neid otsast hävitatakse, siis hästi ei õnnestu. Tegemist on tööstusliku kanepiga, kuna need taimed on aretatud tuntud liikidest, mida kasutatakse ravimina. Kuna seda koostisainet tema valdusest leitud kanepil on nii väikesel hulgal, siis ei ole Ravimiameti poolt väljastatud sisseveo luba kanepi Eestisse toomiseks vaja. Tema arvates ei ole vaja selleks midagi teha, et teha kindlaks THC sisaldus. Teda on Soomes 2 korda narkokuriteo eest süüdi mõistetud ja kaks korda olnud ka vanglas ettevõtjana tegutsemise eest. Kanepi taimedes on alati THC, pidas tõenäoliseks, et tema valdusest leitud taimedes oli THC tase üle 0,2%, aga ka sellist kanepit peab saama toota, see on kerge kanep. Seega on vaidlus tõusetunud selles, kas Timo Antero Haaralt ära võetud taimeosi saab käsitleda narkootikumidena ning kas süüdistataval oli seaduslik alus nende valdamiseks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 on vastu võetud “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ ning nimetatud määruse lisa ühes on toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega selleks, et rääkida kanepist kui narkootilisest ainest, peab tema tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus olema suurem kui 0,2 %. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatavalt ära võetud kanepitaimedes oleks pidanud täiendavalt võrdlema nende vastastikust THC ja CBD sisaldust. Seejuures on oluline, et juba ekspertiisiaktis nr xxx on uurimistulemusena kindlaks tehtud ka taimeosade/taimepuru kannabidiooli (CBD) sisaldus (akt lk 2) ning nendest andmetest lähtuvalt antud ka ekspertarvamus THC-sisalduse kohta. Täiendavalt selgitas ekspert P R kohtuistungil, et Eestis on kehtestatud piirnorm 0,2 % ning kõik, mis seda ületab, on nende vaates narkootiline aine. Ekspert tõi ka välja, et tööstusliku kanepi puhul on kannabinooli sisaldused alla 0,2 % (tüüpiliselt 0,1 %) ja CBD sisaldus on reeglina natuke kõrgem, jäädes 0,5-0,1 % vahele. Arvab, et praegu uuritavas ekspertiisiaktis ei ole tegemist tööstusliku kanepiga, tööstusliku kanepi normile vastavad võib-olla nr 10 ja 14, sest seal on kannabidiooli oluliselt rohkem ja THC sisaldus on lubatu piires. 4 Ka Riigikohus on lahendis 1-19-7453 p-s 46 märkinud, et kehtiva määratluse kohaselt pole kanepi käsitamist narkootilise ainena seatud sõltuvusse sellest, missugune taime osa tarvitamiseks või müümiseks kõlbab, vaid oluline on taime THC-sisaldus ning see, kas tegemist on keelatud sordiga. Lähtudes eespool osundatud ekspertiisiaktis nr xxx toodud andmetest on selgelt tuvastatav, et ekspertiisiks esitatud taimeosad ja taimepuru sisaldasid narkootilist ainet kanepit (välja arvatud punktides 10 ja 14, kus kanepiõisikute THC sisaldus on 0,24+-0,06% ja 0,094±0,020%), kuna nende THC-sisaldus oli suurem kui 0,2 %. Kuna ekspertiisiaktist nähtub, et Timo Antero Haaralt ära võetud taimeosades ja taimepurus tuvastati ka kannabidiooli (CBD)-sisaldus, võtab kohus aluseks ka ekspert M Ti selgitused, et kui taimses materjalis on väga suur kannabidiooli sisaldus, siis see võiks viidata, et tegemist on tööstusliku kanepiga ja sellisel juhul tegelikult on 0,2 % niiöelda väga raske opereerida, sest kannabidiool hakkab pärssima tetrahüdrokannabinooli narkojoovet tekitavat toimet. Sellisel juhul võtavad aluseks, et kui tetrahüdrokannabinooli sisaldus sellistes kanepitaimedes on üle 0,5%, siis see on juba narkotaim. Vaatamata sellele, et seal on ka kannabidiool sees, on see narkotaim, sest see on juba spetsiaalselt aretatud, et tema tetrahüdrokannabinooli sisaldus oleks suurem. Mõnikord võib ka looduses juhtuda, et kanepitaimes sisaldub tetrahüdrokannabinooli rohkem kui 0,2% - ka tööstuslikus kanepis, et kui on head kasvutingimised, siis võib seda juhtuda. Kui läheb juba üle 0,5%, siis on tegemist suure tõenäosusega narkojoovet tekitava ainega. Taolise seisukoha on andnud ekspert M Ti ka kohtule esitatud (teises kriminaalasjas koostatud) ekspertiisiaktis nr xxx, kus on välja toodud järgnev: kui lähtuda ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr xxx märgitud kanepiõisikutes sisalduvast kannabidioolist (CBD), siis on tõenäoliselt tegemist tööstusliku kanepiga, mille puhul võiks narkootiliseks joobeks kasutatavaks taimeks pidada umbes ˃0,5% THC sisaldusega kanepitaime või kanepitaime osa. Sel juhul oleks narkootilise joobe tekitamiseks sobilikuks ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr xxx märgitud ˃0,5% THC sisaldusega kanepiõisikuid 104,09 g, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks umbes 104-208 inimesele. Arvestades, et Timo Antero Haarale esitatud süüdistus ei hõlmagi ekspertarvamuses osundatud punkte 10 ja 14, kus kanepiõisikute THC sisaldus on 0,24+-0,06% ja 0,094±0,020% ning ülejäänud ekspertiisiks esitatud taimeosades ja taimepurus on THC sisaldus vähemalt 0,5%, on järelikult Timo Antero Haarale esitatud süüdistus kooskõlas seaduses toodud nõuetega narkootilise aine tuvastamisel. Jättes ekspertarvamusest välja punktid 10 ja 14 ning lähtudes esitatud süüdistusest on järelikult õigesti märgitud seegi, et Timo Antero Haaralt võeti ära 344,56 grammi narkootilist ainet kanepit. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaekspert M T 13.05.2016 antud vastusest nähtub, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused on ära toodud lisatud tabelis. Tabelis on välja toodud, et marihuaana (kanepilehed) puhul on keskmine kogus kümnele inimesele 7,5 g. Ka kohtuistungil selgitas ekspert M T, et tavaliselt narkootiliseks joobeks kasutatav sigareti suurus on 0,3 grammi ja suur kogus on 3 grammi. On laiendanud neid piire suurele kogusele tänu sellele, et mõnikord on kanepis tetrahüdrokannabinooli sisaldus suhteliselt kesine või vähene või siis on ka inimesi, kes kasutavad väga suuri sigarette, ka 1grammiseid sigarette ja need on igapäevased kanepi tarvitajad, kes vajavad suuremaid annuseid. Sealt tuleb selline aritmeetiline keskmine 0,75 ja see omakorda 10-le inimesele 7,5 grammi. Suureks koguseks võiks olla 7,5 grammi. Eelnevat toetab ka juba eespool viidatud ekspertiisiakt nr xxx, milles antud ekspertarvamuse kohaselt piisab ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr xxx märgitud 614,91 g kanepiõisikutest narkootilise joobe tekitamiseks umbes 615-1230 inimesele. 5 Järelikult ei saa valeks pidada prokuröri poolt osundatut, et Timo Antero Haara juurest leitud ja temalt ära võetud kanepist saaks narkojoobe ligikaudu 459 inimest, s.o kogus, mis ületab suure koguse määra 45-kordselt. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 4 lg 1 järgi I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Kohtule ei ole aga esitatud ühtegi sellist tõendit, millest nähtuks Timo Antero Haaral esinev seaduslik alus tema juurest leitud kanepi hoidmiseks. Timo Antero Haara tunnistas ise kohtuistungil, et 2013 taotles meditsiinilise kanepi kasvatamiseks luba, aga seda Eestis ei anta. Järelikult tal vastav luba puudub. Üksnes asjaolu, et Timo Antero Haara enda hinnangul on tema tegevus õiguspärane ning tema arvates peaks nö kerget kanepit saama tootma, ei muuda tema tegevust legaalseks ega anna seaduslikku alust narkootilise aine käitlemiseks. Eelnimetatut ei lükka ümber ka kaitsja poolt osundatud Soome Vabariigis Timo Antero Haara suhtes tehtud kohtuotsused. Ida-Soome õuekohtu 31.08.2018 otsusest nähtub, et arestitud kanepiseemned ja THC-sisalduseta 519,40 g taimeosi määrati Timo Haarale tagastamisele. Seega arestitud kanepiseemned ja 519,40 grammi taimeosi tagastati Timo Antero Haarale, kuna need ei sisaldanud THC-d ning neid ei saanud seetõttu pidada narkootiliseks aineks. Samas otsuses on märgitud sedagi, et seemnete konfiskeerimine riigile selle alusel, et see on vajalik edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks eeldaks, et kanepiseemned oleks sellisest sordist, millest üldse saab kasvatada kanepit, mille THC sisaldus ületab 0,2 massiprotsendi (otsuse tõlge lk 4). Seega eelnimetatud lahendid ei tõenda kuidagi, justkui oleks Timo Antero Haaral Soome Vabariigis lubatud kasvatada üle 0,2% THC-sisaldusega narkootilist ainet. NPALS § 3 lg 2 kohaselt unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt. Timo Antero Haarale etteheidetava teo toimepanemise ajal ja praegu kehtiva Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lg 1 p 3 kohaselt ühise põllumajanduspoliitika abinõu käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 189 reguleerib kanepi importi ning artikli kohaselt võib järgmisi tooteid liitu importida ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluv harilik kanep vastab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 ja artikli 35 lõikes 3 sätestatud tingimustele; b) CN-koodi 1207 99 20 alla kuuluvate külvamiseks ette nähtud kanepisortide seemnega on kaasas tõend selle kohta, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõike 6 ja artikli 35 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud piirnormi; c) CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks 6 otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid impordivad üksnes liikmesriigi heakskiidu saanud importijad, tagamaks et neid seemneid ei kasutata külvamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikkel 32 lõike 6 järgi kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on toetuskõlblikud hektarid üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %. Artikli 35 lõike 3 kohaselt selleks et kaitsta rahvatervist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ja milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja kõnealuste sortide artikli 32 lõikes 6 osutatud tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll. Seega näeb ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohane turukorraldusabinõu ette, et kanepi kasvatamiseks põllumajanduslikul eesmärgil ei või selle tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületada 0,2 % (kohtu hinnangul sõltumata sellest, kas taotletakse toetusi või mitte). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 1307/2013 on osundatud ka juba eespool viidatud Timo Antero Haara suhtes tehtud Ida-Soome õuekohtu 31.08.2018 otsuses (tõlge lk 3). Eelnevast tulenevalt ei saa kohus kuidagi nõustuda Timo Antero Haara poolt väidetuga, et tema tegevus oleks olnud kooskõlas Soome ja Euroopa Liidu seadusandlusega. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et Timo Antero Haara käitles süüdistuses näidatud ajal ja kohas suures koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult. Kohtu hinnangul pani Timo Antero Haara teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Kohus arvestab Timo Antero Haara ütlusi, mille kohaselt tõi kanepitaimed Eestisse ärilisel eesmärgil ning ei välistanud võimalust, et kanepi THC-sisaldus ületas 0,2 %. Järelikult teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seda enam, et Timo Antero Haara on ka varasemalt analoogse teo toime pannud ning seega pidi ta piisavalt hästi olema teadlik sellestki, millistel tingimustel ja korras on kanepi käitlemine lubatud ning millal mitte. Seega kaitsja poolt osundatu, justkui oleks Timo Antero Haara olnud eksimuses oma teo keelatuses ning tema suhtes kohaldub

§ 39lg 1, ei ole asjakohane.

Kuna Timo Antero Haarat on varem Pärnu Maakohtu 06.06.2014.a otsusega karistatud

§ 184

lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 p 2 järgi, s.o Timo Antero Haara pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime

12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus luges tõendatuks, et Timo Antero Haara pani toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 184lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 3-15 aastat.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Kuna

§ 184

lg 2 sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik Timo Antero Haarale kohaldada karistusena üksnes vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 9 aastat. 7 Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning käideldud narkootilise aine kogust. Arvestades narkootiliste ainete ohtlikkust inimese tervisele on selge, et süüdistatava pani toime ühiskonnaohtliku teo. On üldteada asjaolu, et narkootilise ainete tarvitamisega võib lisaks tervisekahjustustele kaasneda ka isiku surm ning põhjendatult on seadusandja näinud

§ 184

koosseisu täitjatele ette ranged karistused ning seda just rahvatervise kaitseks. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Timo Antero Haara käitles kanepit, mille THC-sisaldust ei saa pidada väga kõrgeks. Kohus arvestab kohtuistungil ütlusi andnud ekspert P Ri selgitusi, et kui analüüsivad neile esitatud kanepi proove, siis reeglina on THC-sisaldus nendes väga kõrge (15-25%), antud juhul olid aga kõik numbrid väga tagasihoidlikud võrreldes tavalise narkokanepi THCsisaldusega (kõrgeim 2,7+-0,2%). Kuna ka käideldav kogus ei olnud ülemäära suur, leiab kohus, et süüdistatava süü jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna Timo Antero Haara ei ole aga tehtut kahetsenud ning on asunud enda käitumist õigustama, ei saa talle mõista karistust miinimummääras. Arvestades veel sedagi, et ta on analoogse teo toime pannud ka varasemalt, peab kohus põhjendatuks karistada Timo Antero Haarat vangistusega 5 aastat. Selline karistus on piisav, et Timo Antero Haara mõistaks oma käitumise õigusvastasust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune õigusrikkumine on lubamatu ning kõikidele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad, on kohus seisukohal, et Timo Antero Haara suhtes on võimalik kohaldada

§ 73sätteid ning ta karistusest tingimisi vabastada.

Tagamaks süüdistatava arusaam enda teo ohtlikkusest ning mõjutamaks teda uusi süütegusid enam mitte toime panema, leiab kohus, et põhjendatud on määrata Timo Antero Haarale katseajaks selle maksimaalne määr, s.o 5 aastat. Kohtu hinnangul on karistusest tingimisi vabastamine sellise katseajaga vajalikuks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning risk uuteks süütegudeks on viidud miinimumini. Ühtlasi on tingimisi vangistusel süüdistatavale ka distsiplineeriv mõju. Kohtu hinnangul on prokurör õigustatult leidnud, et Timo Antero Haara suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks.

§ 54

lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Timo Antero Haara on Soome Vabariigi kodanik ning kuigi Timo Antero Haara on nimetanud enda elukohana Eestis xxx, andis ta kohtuistungil ütlusi, et Eestis ei ole võimalik elada, kuna sissetulek puudub, samuti ei ole tal Eestis sugulasi. Järelikult puuduvad Timo Antero Haaral Eestiga perekondlikud, majanduslikud vms sidemed ning tema Eestis viibimine ei ole vältimatult vajalik. Kuna Timo Antero Haara käitles Eesti Vabariigis suures koguses narkootikume, on ta ilmselgelt ohustanud avalikku korda, kahjustades oma tegevusega Eestis elevate isikute tervist ja heaolu. Samuti arvestab kohus, et Timo Antero Haara suhtes kohaldati lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks juba Pärnu Maakohtu 06.06.2014 otsuses, kuid nimetatu ei takistanud Timo Antero Haaral taas Eestisse tulla ning tegeleda narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et seekordne lisakaristus peab olema rangem ning põhjendatud on Timo Antero Haara riigist väljasaatmine koos kümneaastase sissesõidukeeluga. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt: ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis maksumusega 1344 eurot. Timo Antero Haarale on osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kokku 898,02 euro ulatuses. 8 Lisaks tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1635 eurot. Arvestades menetluskulude kogusumma suurust ning Timo Antero Haara mittetöötamist, st püsiva sissetuleku puudumist, leiab kohus, et menetluskulud kogusummas 3877,02 eurot võib KrMS 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Antud kriminaalasjas on asitõenditeks prokuröri poolt osundatud narkootiline aine kanep, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (Tallinn, Tervise 30) ning ekspertiisiaktiga tagastatud esemed, s.o soonkinnisega kilekotid, punast värvi sigaretipaberi pakk „Rizzla Red“, milles sigaretipaberid, samuti 1 sigareti filtrite pakk, milles 12 sigaretifiltrit ning kiletükk, samuti kanep, mille THC sisaldus oli 0,2% ning mida hoitakse pitseeritud pakendis Põhja prefektuuri asitõendite laos Tallinnas Rahumäe tee 6 (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt 12.03.2020.a nr xxx). Kohus nõustub prokuröriga, et narkootiline aine kanep, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (Tallinn, Tervise 30), tuleb

§ 191

alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Ekspertiisiaktiga tagastatud esemed aga konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ning kanep, mille THC sisaldus oli 0,2% piires, tuleb samuti hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Timo Antero Haara

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 aastat.

§ 73

lg 1 alusel vangistust täitelikult ei pöörata täitmisele, kui Timo Antero Haara 5-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel on katseaja alguseks 06.05.2022.a.

§ 54

lg 3 alusel mõista Timo Antero Haarale lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks.

§ 55

lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdlase väljasaatmisest. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9; § 180 lg 1 alusel välja mõista Timo Antero Haaralt riigieelarve tuludesse menetluskulud – ekspertiisikulud 1344 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 898,02 eurot. Menetluskulud kogusummas 3877,02 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 323 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99922700016467. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja muud äravõetud esemed kohtuotsuse jõustumisel: 9 Narkootiline aine kanep, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (Tallinn, Tervise 30) – konfiskeerida

§ 191

alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; Ekspertiisiaktiga tagastatud esemed, s.o soonkinnisega kilekotid, punast värvi sigaretipaberi pakk „Rizzla Red“, milles sigaretipaberid, samuti 1 sigareti filtrite pakk, milles 12 sigaretifiltrit ning kiletükk – konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; kanep, mille THC sisaldus oli 0,2% ning mida hoitakse pitseeritud pakendis Põhja prefektuuri asitõendite laos Tallinnas Rahumäe tee 6 (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt 12.03.2020.a nr xxx – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjalikult apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtuotsus on kuulutatud ja avalikult teatavaks tehtud 06.05.2022.a. Kohtunik /allkirjad/ Rahvakohtunikud 10