1-21-8627/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-8627 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. juuni
3. a määrus Raimo Schmidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raimo Schmidt (ik 37903276515), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Raimo Schmidti määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a otsusega tunnistati Raimo Schmidt süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Selle eest mõisteti talle üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Seda karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuseni. R. Schmidti karistusaeg algas
7. augustil 2021 ja lõppeb
8. augustil
10. Tartu Vangla esitas
11. mail 2022 Tartu Maakohtule materjalid R. Schmidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Tartu Maakohtu
13. juuni
14. a määrusega jäeti R. Schmidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on positiivne, et R. Schmidt on vangistuses õiguskuulekalt käitunud, tal on toetavad lähedased, kindel elukoht ja saab vabaduses töövõimetuspensioni näol regulaarset sissetulekut. Sellegipoolest omavad R. Schmdti negatiivselt iseloomustavad andmed suuremat tähtsust teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest. Eelkõige räägib tema vabastamise vastu tema varasem elukäik. R. Schmidtil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Ta viibib vangistuses juba kümnendat korda, mida kinnitas kohtuistungil. Praeguse otsuse aluseks olevad teod pani R. Schmidt toime kõigest üheksa kuud pärast vangistusest vabanemist. Vaatamata korduvatele vangistuses viibimistele on ta kuritegude toime panemist jätkanud. Talle ei ole õiguskuulekas elu jõukohane ja kriminaalhooldusalane järelevalve eripreventiivselt R. Schmidti positiivses suunas ei mõjutaks. Tal on ka suures ulatuses rahalisi nõudeid ja arvestades, et teda on varasemalt karistatud ka varavastaste kuritegude eest, võib see olla kuriteo riski suurendavaks asjaoluks. Lisaks kõigele muule on R. Schmidtil probleeme ka alkoholiga. Ta on kuritegusid toime pannud nii alkoholijoobes kui ka varastanud poest alkoholivajaduse rahuldamiseks alkoholi. Maakohus ei ole veendunud, et R. Schmidt suudaks vabaduses kainust hoida, mis suurendab samuti temast lähtuvat retsidiivsusriski.
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Schmidt, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ta kannab karistust teise astme kuritegude eest. Kriminaalhooldusalane järelevalve aitaks tagada tema õiguskuulekust. Kui ta kannaks vangistuse tähtaegselt lõpuni, puuduks tema üle igasugune kontroll. Ta on vangistuses eeskujulikult käitunud, mis kinnitab, et ta saaks kriminaalhooldusalaste nõuete täitmisega hakkama. Talle on võimalik määrata lisakohustusi. Tal on olemas perekonna tugi. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
16. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja R. Schmidti kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 2