1-20-5032/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-5032 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli 2022 määrus Pavel Aljabjevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Aljabjevi (Aljabjev; isikukood 38707313722) kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Viira & Partnerid Advokaadibüroo kaudu 114 (ükssada neliteist) eurot, sealhulgas käibemaks 19 (üheksateist) eurot, vandeadvokaat Margus Viirale süüdimõistetu Pavel Aljabjevile määratud korras kaitse teostamise eest.
5. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Pavel Aljabjevi kanda. Süüdimõistetu Pavel Aljabjevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 16.07.2020 otsusega karistati Pavel Aljabjevit KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 4 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati Viru Maakohtu 26.03.2019 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud vangistust) võrra ning mõisteti P. Aljabjevile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati P. Aljabjevi ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 10 kuud vangistust, 660 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustus P. Aljabjev järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2, 2¹, 8 sätestatule. 1.
7. Viru Maakohtu 31.05.2021 määrusega, mis jõustus 16.06.2021, rahuldati erakorraline ettekanne ja KarS § 69 lg 6 alusel pöörati P. Aljabjevile mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud vangistust täitmisele ning loeti mõistetud karistusest kantuks süüdimõistetu P. Aljabjevi poolt tehtud üldkasulik töö 193,5 tunni ulatuses (ehk 6 kuud 14 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud 16 päeva vangistust. Viru Maakohtu 29.10.2021 määrusega kuulutati P. Aljabjev tagaotsitavaks ning määrati, et tabamisel toimetatakse ta karistuse kandmiseks Viru Vanglasse. 1.
8. Karistuse kandmise aja algus 05.11.2021 ja karistuse kandmise aja lõpp 21.02.
10. Viru Maakohtu 15.07.2022 määrusega jäeti P. Aljabjev ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vaidlust ei ole selles, et formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud, sh on süüdimõistetul garanteeritud elukoht. 2.
11. Positiivselt iseloomustab P. Aljabjevit töötamine ning osalemine riigikeele A1 tasemeõppes ning toetav suhtlusringkond. 2.
12. Süüdimõistetul on üks distsiplinaarrikkumine kodukorra rikkumise eest, mille eest määrati karistuseks noomitus. Kohus nõustub kaitsjaga ning arvestas rikkumise väheolulisust ega omistanud sellele ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suurt kaalu. Kahtlusi P. Aljabjevi õiguskuulekas käitumises tekitab eelkõige kuriteo toimepanemine katseajal, sõltuvus narkootikumidest ning puudulikud majandusliku toimetuleku oskused. Kuigi isik väidab, et ta sai vabaduses rahaliselt hakkama, teda abistas toimetulekuga ema, siis kannab süüdimõistetu karistust varavastase süüteo toimepanemise eest ning ta ise selgitas kohtuistungil, et ostis süüteo toimepanemise tulemusel saadud raha eest süüa ning emale ravimeid, sest oli kuu lõpp ning tal sai raha otsa. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt minna tööle Soome ehitusele, kuid antud juhul on tegemist endise kambrikaaslase lubadusega ta ettevõttesse tööle saada, mitte aga kindla garantiiga töökoha olemasolu kohta. K-Raha andmetel on P. Aljabjevil võlgnevusi 7746,35 eurot. Seega P. Aljabjev võib hõlptulu saamiseks toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. 2.
13. Uute kuritegude oht seisneb ka narkosõltuvuses, kuivõrd eesmärk saada rahalisi vahendeid narkootikumide ostmiseks suurendab märkimisväärselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Maakohus pidas positiivseks, et P. Aljabjev teadvustab sõltuvust narkootikumidest, saab vangistuses metadooniravi ning on avaldanud nõusolekut minna vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse ravile, kuid P. Aljabjev sai ravi ka enne vangistust, kuid vanglasse saabudes tuvastati, et P. Aljabjev on lisaks metadoonile tarvitanud amfetamiini ning LSD-d. Asjaolust, et P. Aljabjev ei ole vangistuses viibimisest tulenevalt 8 kuud narkootilisi aineid tarvitanud, ei saa teha tõsikindlat järeldust tema motivatsiooni kohta hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest ka vabaduses. P. Aljabjev soovib vabanemisel minna rehabilitatsioonikeskusesse, kuid ka selles osas puudus maakohtul usk, sest iseloomustusest nähtuvalt on P. Aljabjev narkootikume tarvitanud juba alates
14. aastast. P. Aljabjev on juba pikka aega olnud teadlik oma sõltuvusprobleemist, kuid vabaduses viibides ta rehabilitatsioonikeskusesse vabatahtlikult pöördunud ei ole. P. Aljabjev ei osalenud vanglas ka sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis. 2.
15. Maakohtu hinnangul ei maanda sellest tulenevat riski ka kriminaalhooldus. Viru Maakohtu 26.03.2019 otsusega jäeti P. Aljabjevile mõistetud vangistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Aljabjev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema 26.03.
16. Uue kuriteo pani P. Aljabjev toime 08.06.2020, s.o katseajal. Ka uue kuriteo eest mõistetud karistust võimaldati P. Ajabjevil kanda vabaduses asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd tehes. Viru Maakohtu 31.05.2021 määrusega pöörati aga P. Aljabjevile mõistetud vangistus täitmisele. Uue kuriteo toimepanemine katseajal ning üldkasuliku töö nõuete rikkumine tekitab kohtus kahtlusi süüdimõistetu õiguskuulekuses 2 ega anna kohtule vaieldamatult alust järeldada, et P. Aljabjev on nüüdseks oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Kaitsja viitas küll vangla iseloomustuses kajastatule, et ühel korral kulges P. Aljabjevi katseaeg positiivselt, kuid kohus peab kaalukamaks seda, et nii viimati määratud katseaeg kui ka üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud käitumiskontroll ebaõnnestusid. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 15.07.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P. Aljabjevi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. 3.
18. Maakohus ei ole vääriliselt hinnanud P. Aljabjevi töötamist koristaja töökohal vangistuse ajal, samuti osalemist riigikeele õppes. Kaitsja leiab, et eeltoodu on motiveerinud süüdimõistetut ennast muutma. Oma arusaamade ja seisukohtade positiivset muutumist kinnitas kaitsealune oma sõnadega ka kohtuistungil. Samuti on ta võimeline töötama vabaduses ning talle on garanteeritud töökoht. Samuti on olemas elukoht ning süüdimõistetut toetab ema. 3.
19. Süüdimõistetu tunnistab narkootikumide tarvitamist ning on lubanud asuda sõltuvusravile. P. Aljabjev nõustub käitumiskontrolli ajaks talle pandava sõltuvusravile asumise kohustusega ning narkootiliste ainete tarvitamise keeluga. P. Aljabjev on kinnitanud, et saab nimetatud kohustustega hakkama ja on väga motiveeritud tegema kõik endast oleneva tervenemiseks. 3.
20. Vangla poolt süüdimõistetu suhtes väljastatud iseloomustuses väidetavad võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsendid ei põhine millelgi, väited on motiveerimatud ning nendele ei ole võimalik kohtulahendi tegemisel kohtul tugineda. Ka kohus ei ole millegagi motiveerinud ohuprognoosi. Käitumiskontroll kaitsealuse osas on ka korra õnnestunud. Kaitsja ei pea õigeks hinnata kaitsealust ja tema käitumist ainuüksi karistuse kandmisele eelnevat aega arvestades. Prokuratuur ei ole oma seisukohta millegagi põhjendanud. Lisaks on kaitsja arvates P. Aljabjevi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ka ühiskonna huvidega, sest käitumiskontrolli kohaldamine aitaks tal valutumalt sulanduda ühiskonda koos kohustusega mitte tarvitada psühhotroopseid aineid ja alkoholi ning läbida sõltuvusravi, samuti asuda tööle. Kaitsja leiab, et P. Aljabjev on võimeline katseaega kontrollnõudeid täites edukalt läbima. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
22. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja nõupidamisele kliendiga 45 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 114 eurot, sh käibemaks 19 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 114 eurot hüvitada P. Aljabjevil. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas