1-20-6906/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6906 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2022 määrus Valeri Vinniku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Valeri Vinnik (isikukood 38101140333), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 07.10.2020 otsusega karistati Valeri Vinnikut KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 04.03.2020 otsusega mõistetud karistuse, 3 aasta 4 kuu 8 päeva vangistustega, ning suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 16.09.2019 ja lõpp 24.01.
5. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määrusega jäeti V. Vinnik ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele, kuid täitmata on vabastamise materiaalsed eeldused. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et V. Vinniku puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal. Selleks järelduseks annab aluse nii isiku varasem elukäik kui ka tema käitumine vangistuse jooksul. Süüdimõistetut on karistatud kriminaalkorras korduvalt ning varasemad vangistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Valdavalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest, lisaks ka avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ning narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav pannud algselt kuritegusid toime puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu, kuid hilisemalt on isiku käitumine muutunud süstemaatiliseks ja planeeritud tegevuseks, mille käigus kujunesid välja kinnipeetaval ka kuritegelikud hoiakud. Käesolev kuritegu on toime pandud varasemalt välja kujunenud kuritegelike hoiakute tõttu, välistatud ei ole ka majandusliku kasu saamine, sõltuvusprobleemid ja grupi mõju. Peamiseks soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, mida ta on järjepidevalt tarvitanud alates 20-aastaselt ja ka peale vangistustest vabanemist. Kuigi isik on sõnades väljendanud motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest loobumiseks ning tegeleb kambris AN rühma tööga, siis isiku varasem käitumine näitab, et ta on jätkanud pärast vangistust narkootiliste ainete tarvitamist. Kinnipeetaval on olnud korduvalt võimalusi tegeleda vabaduses sõltuvusprobleemiga, kuid isik ei ole seda teinud. Kohtuistungil selgitas V. Vinnik, et sai umbes aasta tagasi aru, et narkootikumide tarvitamine on probleem ja ilma sellele tähelepanu pööramata, ei saa ta sellest lahti. Positiivne on, et kinnipeetav on lõpuks mõistnud probleemi olemasolu ja valmis sellega tegelema, kuid aastane periood on liialt lühike, et veenduda süüdimõistetus juurdunud soovis end muuta. Praeguse vangistuse ajal on isik osalenud vangla tööhõives ja riigikeele õppes, täitnud töövihiku „Amfetamiin”, osalenud sotsiaalprogrammis Jõud ning vestelnud ametnikuga vägivaldse käitumise ja probleemide lahendamise teemal. Lisaks osaleb kinnipeetav käesolevalt kirikus leeri kursustel. Individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevustest on veel läbimata tagasilanguse ennetamise tugigrupp ning kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel on edasi lükatud kutsehariduse omandamine. Kuigi läbiviijate tagasiside tegevustes osalemisele on olnud valdavalt positiivne, siis ei nähtu isiku käitumisest vangistuse jooksul, et taasühiskonnastavad tegevused oleksid V. Vinnikule piisavat mõju avaldanud. Ka vangla on iseloomustuses nentinud, et kuigi läbitud sotsiaalprogrammide pinnalt tundub isikul olevat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks, siis arvestades käitumist vangistuse jooksul, ei ole ta selleks veel suuteline. V. Vinnikut iseloomustatakse kui manipuleerivat ning oma tahtmise saavutamiseks erinevaid võtteid kasutavat inimest. Esinenud on käitumist, kus V. Vinnik on ametnike peale karjunud ning neid kõiges süüdistanud, kuid enda käitumises pole vigu näinud ja on toonud oma käitumisele õigustusi. V. Vinniku sõnul on ta vanglas leidnud abi usust ja on oma käitumist võrreldes varasemaga muutnud. Isiku käitumine seda aga ei kinnita – kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus vangile keelatud eseme omamise eest. Karistusregistrist selgub, et süüdimõistetul on kehtiv väärteokaristus vangistuse ajal toimepandud väärteo eest. Kui süüdimõistetul on raskusi kehtiva korra järgimise ja reeglitest kinnipidamisega vangistuses, siis ei ole alust arvata, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid temast tulenevate riskide maandamiseks piisavad. Lisaks kinnitab seda ka V. Vinniku varasem elukäik – vangla koostatud iseloomustusest selgub, et ka isiku varasemad kriminaalhooldusperioodid on ebaõnnestunud. Süüdimõistetul puudub vabaduses kindel töökoht ja seaduslik sissetulek. Ettevõte OÜ Arnison on küll valmis süüdimõistetule vabanemise korral tööd pakkuda, kuid tööobjektid asuvad üle Eesti (suurem osa neist Harjumaal), mistõttu oleks elektroonilise valve perioodil problemaatiline kui mitte võimatu sellisel töökohal töötada, kuna V. Vinnik asuks elama Tartus. Lisaks näitavad V. Vinniku tõele mittevastavad väited selle kohta, et rehabilitatsioonikeskus tagaks talle töö, seda, et kinnipeetav ei ole tõsiselt läbi mõelnud oma eesmärke ning nende saavutamise võimalusi vabaduses. Kohtuistungil rääkis kinnipeetav oma plaanidest asuda tööle ja tasuda võlgnevusi ning on positiivne, et süüdimõistetu on endale sellised eesmärgid seadnud. Senine vangistus ei ole maakohtu hinnangul olnud veel piisav, et panna V. Vinnikut tegema oma hoiakutes, mõtlemises ja eluviisis põhjapanevaid korrektiive, mis lubaksid hinnata uute kuritegude toimepanemise tõenäosust madalaks. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.
6. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Vinnik, kes soovib, et tema asi uuesti üle vaadatakse. 2 Rehabilitatsioonikeskus pidi saatma uue garantiikirja, et ta saab kindlalt tööd, kui endal ei ole ja Arnison Gruppil ei ole Tartus tööd. Palgast aga saab maksta võlgnevusi. Rehabilitatsioonist oleks abi sõltuvusele ja abi on kirikust. Rehabilitatsioonikeskus on parem kui avavangla, sest seal on programm ja vastutus. Süüdimõistetu märgib ära veel AN tugigrupi, Sütiku abi, tugiisiku teenuse ja kiriku abi. Samuti on V. Vinnik suhelnud oma prokuröri Rahamägiga, kes toetab tema vabastamist. Algatatud väärtegu on lõpetatud. Vangla pakkus koristamise tööd, aga seda oli süüdimõistetu juba teinud, aga soovib tööd, millega saaks hagisid-võlgnevusi maksta. V. Vinnik toob välja oma tulevikuplaani – rehabilitatsioonikeskus ja sealne programm, AN grupp ja 12 Sammu, Sütiku abi, tugiisik, kirikus käimine ja õppimine, abi teistelt sarnastelt isikutelt, kes on kainena väljas. Kui on vaba aega, soovib veel minna õppima. Seega on süüdimõistetul kindel plaan. Vanglas ei saa areneda ega edasi liikuda. Vanglasse tagasi võib panna teda iga hetk, aga võimalust saab anda üks kord. Süüdimõistetu soovib vabanemisel lisakohustusi ja programmi läbimist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3