Obsah (9)

§ 184§ 424§ 4231§ 64§ 68§ 65§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4226 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta vangistusega,

§ 424

järgi 4 kuu vangistusega ja

§ 4231

järgi 4 kuu vangistusega, millest

§ 64lg 1 alusel mõisteti M.-V.

Sukale kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 68

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.09.2017, s.o 1 päev, M.-V. Suka poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 aastat 7 kuud päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti M.-V.

Sukale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7286 mõistetud ärakandmata 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra.

§ 74lg-te 1, 2 alusel määrati, et koheselt kuulub M.-V.

Suka poolt ärakandmisele 3 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.04.2018.

§ 74lg 1 alusel jäeti ülejäänud 3 aasta 7 kuu pikkune vangistus tingimisi M.-V.

Suka suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 9 määratud kohustusi.

Elektroonilist valvet kohaldatakse 4 kuud alates elektroonilise valveseadme kinnitamisest keha külge. 1.

1. Tartu Maakohtu 05.12.2018 määrusega, mis jõustus 06.02.2019, rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ning pöörati täitmisele M.-V. Sukale Tartu Maakohtu 20.06.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 7 kuud vangistust. 1.
2. Tartu Maakohtu 15.03.2019 määrusega kuulutati M.-V. Sukk tagaotsitavaks kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise tõttu ja määrati tabamisel vahistamine. 27.08.2019 koostati Euroopa vahistamismäärus. 1.
3. Karistuse kandmise aja algus 27.12.2019 ja lõpp 27.07.
5. Tartu Maakohtu 28.06.2022 määrusega jäeti M.-V. Sukk ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest ja elukoha olemasolu – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
6. M.-V. Sukk on 29-aastane. Vaatamata noorusele on M.-V. Suka elukäik olnud vanglaga tihedalt seotud. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel viibib Mario-Vaino Sukk vanglas juba neljandat korda (KarRS § 20 lg 1 p 8 alusel on arhiiviandmete kasutamine lubatud kriminogeensete riskide hindamisel). Uute kuritegude toimepanemist on soodustanud narkootiliste ainete tarvitamine, sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise soov, puudulik probleemide lahendamise oskus, seiklushimu ja grupikaaslaste mõju. Senised karistusõiguslikud meetmed pole pannud M.-V. Sukka uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ebaõnnestunuks on osutunud nii kriminaalhooldused kui ka reaalsed vanglakaristused, kuna M.-V. Sukk on vabaduses uute kuritegude toimepanemisega jätkanud. M.-V. Sukk oli enne käesolevat vangistust pikalt tagaotsitav. Ise ta vabatahtlikult vanglasse karistust kandma ei ilmunud, sundtoomised ebaõnnestusid, mistõttu Tartu Maakohtu 15.03.2019 määrusega kuulutati süüdimõistetu tagaotsitavaks, et ta tabamisel toimetada vanglasse karistust kandma. M.-V. Sukk tabati alles 27.12.
7. 2.
8. Käesoleva vangistuse ajal on M.-V. Sukk töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda, täitnud sõltuvusainete põhist töövihikut ja osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. 17.01.2022 viidi M.-V. Sukaga läbi vestlus elustiili ja legaalse sissetuleku teemal. M.-V. Sukk on vangistuses osalenud ka kirikus toimuvates tegevustes. Käesoleva vangistuse ajast kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetul on garanteeritud töökoht. 2.
9. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, on negatiivseks asjaoluks vanglas toidujagamise ajal 20.02.2022 piimavarguse toimepanemine. Piimavarguse eest väärteoasjas nr 2 650022000039 karistuseks mõistetud rahatrahv on tasutud ja selle kohta esitas kinnipeetava kaitsja kohtule ka maksekorralduse. 2.
10. 17.02.2022 lõpetas Tartu Vangla kinnipeetava M.-V. Suka suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetluse, kuna avavanglasse ümberpaigutamine oleks süüdimõistetu suhtes ennatlik. Pole veendumust, et M.-V. Sukk oleks teinud käesolevast vangistusest õiguskuulekad järeldused ja pole kindlust selles, kas süüdimõistetu suudab viibida avavanglas ilma uusi õigusrikkumisi toime panemata. 2.
11. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on tendents elada sõpradele, mistõttu ühiskonnas hinnatud väärtused satuvad kergesti löögi alla ja temast lähtub kõrge tagasilanguse oht, sh naasmiseks narkoainete tarbimise juurde, mida senine elukäik ka on näidanud. Viimane kriminaalhooldus osutus M.-V. Suka suhtes ebaõnnestunuks, vaatamata sellele, et tema suhtes kohaldati elektroonilist valvet ja ta oli eelnevalt vanglas ära kandnud 3 kuud 26 päeva vangistust. M.-V. Sukal on kalduvus ebaseaduslikule narkokäitlemisele, mis ohustab mitte ainult tema enda, vaid ka teiste inimeste tervist. Üheks põhjuseks, miks viimane karistus täitmisele pöörati, oli kriminaalhoolduse ajal narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine. Lisaks sellele pöörati viimane karistus täitmisele ka seetõttu, et M.-V. Sukk ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust ja elektroonilise valve tingimusi. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas hoiduda pisivarguse toimepanemisest, siis polnud maakohtul alust eeldada tema õiguskuulekale teele asumist ja teda kriminaalhooldusele sobivaks hinnata. M.-V. Suka varasem elukäik näitab seda, et kriminaalhooldus pole osutunud tema suhtes tõhusaks meetmeks. Määruskaebused
12. Tartu Maakohtu 28.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M.-V. Suka kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada M.-V. Sukk tingimisi ennetähtaegselt. 3.
13. Maakohus on välja toonud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid on jätnud osa iseloomustavaid asjaolusid nimetamata. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on M.-V. Sukk töötanud vanglas mitmetel ametikohtadel – toidujagajana, koristajana ning kaupluse töötajana. M.-V. Sukka on iseloomustatud kui isikut, kes on vanglas motiveeritud töötama. Iseloomustuses on ära toodud ka M.-V. Suka erinevad töökohad vabaduses viibides ning Tartu Vangla on kinnitanud, et tal on olemas kindlad tööoskused. 3.
14. M.-V. Sukka on karistatud väheväärtusliku asja omastamise eest rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot, mis on käesolevaks ajaks tasutud. M.-V. Sukk on kohtuistungil selgitanud, et kogu varasema töötamise perioodi vältel oli tal valvurite poolt lubatud ära juua poolikust pakist väljavalamata piim, mis oleks muidu ära visatud, kuid vangla uued valvurid leidsid, et tegemist on omastamisega. Kaitsja palub arvestada väärteo asjaolusid ja mitte lugeda antud väärtegu paljusid M.-V. Sukka positiivselt iseloomustavaid asjaolusid tugevalt üles kaaluvaks. 3.
15. M.-V. Sukk on kohtus kinnitanud, et ta ei hakka vabaduses suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. M.-V. Sukal on hooliv lähiring ema ja venna näol, kes on valmis teda toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. M.-V. Sukk on kahetsenud oma tegusid ja on teinud suuri pingutusi, saamaks oma edasist elu õigesse suunda. M.-V. Sukk kontakte kriminaalkorras karistatud isikutega ei otsi. Vangla on iseloomustanud süüdimõistetut positiivselt ning tema puhul ei esine probleemkäitumist. Puuduvad probleemid vägivaldsusega. 3.
16. Süüdimõistetu on valmis võtma kohustuse alluda elektroonilise valvele. Sellest saab järeldada, et M.-V. Sukk suhtub vastutustundlikult ennetähtaegse vabastamise korral aset 3 leidvatesse olukordadesse ja on valmis neid ennetama. Ta on valmis panustama oma hoiakute muutmisesse ja jätkama elu seaduskuulekana. 3.
17. Maakohus on viidanud M.-V. Suka karistuste korduvusele. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on 5-st karistusest 3 kustunud. Määruskaebuse esitaja palub kohtul seda arvesse võtta. Samuti arvestada, et juba pikalt vanglas viibides on M.-V. Sukk küpsenud ja praeguseks on tema ellusuhtumine muutunud. Ta soovib vabanemisel tegelda oma sõltuvusprobleemidega. Kahjuks ei olnud võimalik saada kohe rehabilitatsioonikeskusesse kohta põhjusel, et keskused ei saa võtta isikuid, kes on elektroonilisel valvel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust asuda võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale. Küll tuleb pöörata tähelepanu kaitsja väitele seoses kustunud karistustega. Maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
19. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu sellele, et arhiveeritud ehk kustunud karistustele tuginemine ei ole lubatud. Maakohus on välja toonud, et: „Kinnipeetava iseloomustuse andmetel viibib Mario-Vaino Sukk vanglas juba neljandat korda (KarRS § 20 lg 1 p 8 alusel on arhiiviandmete kasutamine lubatud kriminogeensete riskide hindamisel)“. Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust.

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Lisaks on Riigikohus märkinud lahendis asjas nr 1-14-10087 punktis 35, et kolleegium möönab, et karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamise keeld pole ennetähtaegse vabastamise menetluses absoluutne. Nii nähtub KarRS § 20 lg 1 p-st 8, et vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Kuna kriminogeenseid riske puudutav hinnang kujundatakse koostoimes muu kinnipeetavat iseloomustava teabe ning teiste teguritega, pole arhiiviandmetel selles kontekstis siiski eraldi õiguslikku tähendust. Ringkonnakohus kontrollis M.-V. Suka karistatust karistusregistri järgi. Karistusregistri väljavõttes nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning millest mõlemad karistused mõisteti küll alguses tingimisi vangistusena, kuid milliste otsuste alusel kannab süüdimõistetu käesolevalt reaalset vangistust. Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistuste vangistustele ning tekitatakse lugejas justkui arvamust, et need on eraldisesivalt arvesse võetud asjaolud. Seega leiab ringkonnakohus, et viited kustunud karistuste vangistustele tuleb maakohtu määruses jätta välja. 6. Muus osas on maakohtu määrus nõuetekohane ning ringkonnakohus nõustub sellega, mistõttu ei too määruskaebus endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist ega süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 34 1-1-12-17, p 20) Süüdimõistetu käitumisele vangistuse ajal ei saa põhimõtteliselt etteheiteid teha nagu on välja toonud ka maakohus – ta on täitnud individuaalset täitmiskava ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused, sh on maakohus arvestanud süüdimõistetu töötamist ja käitumist vangistuses. Küll ringkonnakohus ei vähetähtsusta süüdimõistetule vangistuses määratud väärteokaristust. Tõsi, eraldiseisvalt see ei olegi alati kuigi suur rikkumine, kuid ka vangistuses süütegusid toime panna on eriliselt kummastav ning arvestades kogu süüdimõistetu varasemat elukäiku, sh seda, et ta ei ole nõuetekohaselt täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ja ei ilmunud õigel ajal karistust kandma, siis näitab see süüdimõistetu hoolimatust karistuse kandmisesse ning asjaolu, et ka käesolev vangistus ei ole teda veel mõjutanud. Seetõttu ei ole alust arvata, et ta täidaks ka kriminaalhoolduse nõudeid ja need maandaksid uue kuriteo riske. Ringkonnakohtu hinnangul on küll positiivne, et süüdimõistetu on osaliselt sõnas valmis muutuma, kuid kõiki asjaolusid kogumis hinnates, ei ole võimalik asuda seisukohale, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini. Isik on varem olnud kriminaalhooldusel ja ka allunud elektroonilisele valvele, kuid see ei ole teda mõjutanud. Kohtule ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et just nüüd on M.-V. Sukk valmis reaalselt muutuma. Pole alust arvata, et lähedaste toetus ja elukoht tal enne vangistust puudusid. Küll ei ole need asjaolud tema kuritegelikku käitumist muutnud.

§ 76lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis, sh süüdimõistetu minevik.

Seega see, et süüdimõistetu on läbinud individuaalset täitmiskava ja tema käitumine on vangistuses üldjoontes rahuldav, ei tähenda, et isik tuleks automaatselt vabastada. On positiivne, et isik on väärteokaristuse tasunud. Kogumis

§ 76

lg 4 asjaolusid hinnates ei saa veel käesoleval ajal asuda seisukohale, et uute kuritegude risk oleks madal ning M.-V. Sukk on näidanud oma käitumisega, et seda riski ei vähenda tema puhul ka kriminaalhooldus. Määruskaebus jääb edutuks.

1. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal tutvumisele kohtumäärusega, määruskaebuse koostamisele ning nõupidamisele kliendiga 150 minutit, mille eest taotleb tasu 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja loonud olukorra, kus kohtul ei ole võimalik kontrollida, milline aeg kulus maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga suhtlusele ja milline määruskaebuse koostamisele. Küll ei leia ringkonnakohus, et arvestades menetlusliiki, maakohtu määruse ja määruskaebuse mahtu, oleks põhjendatud ajakulu 150 minutit. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks ajakuluks 100 minutit. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 108 eurot hüvitada M.-V. Sukal.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 3, tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2022 määrus muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused seoses kustunud karistuste vangistustega ja määruskaebus jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5